10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-12-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
DatCrazyMonkey
Õppematerjali autor
Eestlaste valikud Teise maailmasõja ajal Teine maailmasõda toimus aastatel 1939 1945. See oli ajaloo kõige laialdasem sõjaline kokkupõrge, mille käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase. Tähtsaim sündmus eestlaste jaoks oli 1940 aastal 17.juunil toimunud Eesti okupeerimine, mille kõigus likvideeriti Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused. Ametisse määrati Moskvameelne valitsus ja käivitati ulatuslikud repressioonid. Eestlaste olukord Teise maailmasõja ajal oli täis hirmu, teadmatust ja raskeid valikuid. Eesti oli kaotanud oma iseseisvuse ning võimalusi oli vähe liitumine okupeeriva võimu armeega, liitumine Soome sõjaväega, metsavendlus või põgenemine Lääneriikidesse, olid ainsad lihtrahva valikud. Eesti poliitikutel lasus samuti võimalus teha otsuseid, mis puudutasid riigi edasist saatust, sealhulgas ka erinevate lepingute allkirjastamine nt. MRP ja Baaside leping.
Eestimaalaste valikud II maailmasõja eel ja ajal 20. sajandil mõjutas Eestit kõige enam Teine Maailmasõda (1939-1945), mille tagajärjel kaotasime oma iseseisvuse pooleks sajandiks ning pidime vastu võtma ja langetama raskeid otsuseid. Maailma ajaloo suurim sõda ei jätnud Eestis puudutamata mitte kedagi ning kuigi sõjast on möödunud üle seitsekümne aasta, on selle mõju tunda tänapäevalgi. Eesti asukohta loetakse strateegiliselt heaks piirkonnaks, mida mitmedki riigid on ajaloo vältel tahtnud enda kontrolli alla haarata
Kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, mis võeti 6. augustil NSV koosseisu. Teine maailmasõda sundis eestlasi tegema valikuid ning neid valikuid oli vähe. Olulisemad valikuvõimalused olid sõdimine Punaarmee, Saksa ja Soome armeedes ning põgenemine Nõukogude okupatsiooni eest Läände. Neljas, kuigi mitte nii ühepoolne ja kindlate ideoloogiatega variant oli ka metsavendlus. Punaarmees olid eestlaselt peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuigi see oli sel ajal keelatud. Eestlasi sundmobiliseeriti, sest selliseid inimesi oli vähe, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. 1941. aastal moodustatud hävituspataljone täiendati tihtipeale sunniviisiliselt värvatud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega. Hävituspataljonide tegevus oli Eesti riigi ja rahva vastane. Eestlased ise, kes võitlesid Punaarmees, nii ei arvanud. Nemad pidasid kodumaaks Eestit ja see oli NSVL-i poolt okupeeritud.
Andra Lepper 11B Eesti rahva valikud ja võimalused Teises maailmasõjas Teine maailmasõda oli üks laialdasemaid sõdu. Sõda algas 1. septembril 1939. Teise maailmasõja algatajateks olid Nõukogude Liit ja Saksamaa, kes sõlmisid omavahel Molotovi-Robbentropi pakti. Olenemata sellest, et Eesti oli Teises maailmasõjas erapooletu, peeti siinsetel aladel siiski mitmeid lahinguid. Kuid, kuivõrd oli Eesti rahval antud olukorras mingeid valikuid teha? Aastatel 1940 1941 valitses Eestis Nõukogude Okupatsioon. Eestisse loodi Nõukogude Liidu sõjaväe baasid, sest ennast Eesti vetes peitnud Poola allveelaev põgenes ja leiti, et Eesti ei suuda
Riigina pidi Eesti valima, kas nõustuda NSVL-i baaside lepingu või astuda Punaarmee okupatsioonile ning riigikorra muutumisele või mitte. 1940. aasta suvest ei olnud enam vaba riiki ning valikuid tegid ainult eestlased ise. Olulisteks valikuvõimalusteks olid metsavendlus, sõdimine Punaarmee, Saksa ja Soome armeedes ning põgenemine Nõukogude okupatsiooni eest Läände. Punaarmees olid eestlased sunniviisiliselt mobiliseerituna kuigi tol ajal oli see keelatud. Neid sundmobiliseeriti kuna oli vähe neid inimesi, kes oleks valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. Hiljem läksid ka sakslased üle sundmobilisatsioonile, mis vähendas ka eesti meeste vaba valiku võimalusi palju rohkem. Metsavendlusesse läksid need, kes olid enamasti Nõukogude vastased ning aitasid ka sakslasi Suvesõjas. Teise maailmasõja lõpuaastatel kogus palju populaarsust põgenemine läände 1944 aastal
Eestil ei jäänud muud üle kui valida see variant, mis NSV Liit pakkus ja lubada baasid sisse. Sest Eestil polnud võimalik üksinda neile vastu hakata ja selleks, et säästa inimelusid, oldi NSVL-i nõudmisega nõus. Igaks juhuks seati ka valmis Eesti sõjavägi ja tehti ettevalmistusi üldmobilisatsiooniks. Stalin nõustus ka vähendama sõjaväebaasidesse toodavate meeste arvu 35 000-lt 25 000-le ja Eesti kirjutasidki baaside lepingule alla. Sõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased sõdisid: Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Pärast Eesti okupeerimist NSV Liidu poolt mobiliseeriti mehed Punaarmeesse. See toimus peamiselt sunniviisiliselt, sest eestlased ei tahtnud kommunistliku ideoloogia eest sõdida. Oli ka neid, kes olid venemeelsed, need astusid hävituspataljonidesse võitlema metsavendade vastu, rüüstasid külasid ja tapsid rahulikke elanikke. Saksa okupatsiooni ajal oli
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas? Teine Maailmasõda algas 1. septembril 1939 ning lõppes 8. mail 1945. See aeg oli Eesti jaoks väga raske ja tõi kaasa palju kannatusi. Sõja tulemusena kaotas Eesti üle 20% rahvastikust. Täielikult hävitati Narva, Tallinnas ja Tartus olid ülisuured purustused. Sõja ajal oli eestlastel erinevaid valikuid, kuid ükski neist ei osutunud heaks. Üks eestlaste valikutest oli liituda Punaarmeega. Punaarmeesse värvati eestlasi peamiselt sunniviisiliselt, sest vabatahtlikult kommunistliku ideoloogia eest sõdijaid leidus Eesti piiridest vähe. 1941. aastal moodustatud hävituspataljone täiendati tihtipeale lisaks okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestele, veel sunniviisiliselt mobiliseeritud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega. Eesti sõjaväe baasil moodustati Eesti ohvitseritest, allohvitseritest ja ajateenijatest 22.
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas? Teine Maailmasõda algas 1. septembril 1939 ning lõppes 8. mail 1945. See aeg oli Eesti jaoks väga raske ja tõi kaasa palju kannatusi. Sõja tulemusena kaotas Eesti üle 20% rahvastikust. Täielikult hävitati Narva, Tallinnas ja Tartus olid ülisuured purustused. Sõja ajal oli eestlastel erinevaid valikuid, kuid ükski neist ei osutunud heaks. Üks eestlaste valikutest oli liituda Punaarmeega. Punaarmeesse värvati eestlasi peamiselt sunniviisiliselt, sest vabatahtlikult kommunistliku ideoloogia eest sõdijaid leidus Eesti piiridest vähe. 1941. aastal moodustatud hävituspataljone täiendati tihtipeale lisaks okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestele, veel sunniviisiliselt mobiliseeritud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega. Eesti sõjaväe baasil moodustati Eesti ohvitseritest, allohvitseritest ja ajateenijatest 22.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid