AVALDUS EESTKOSTE SEADMISEKS Esindaja: [...] Eestkostjaks määratav isik (avaldaja): Liis Pavelson Adressaat: Mustamäe Linnaosa Valitsus Teema: avaldus eestkoste seadmiseks Kuupäev: 28.10.2011 Avalduse koostamiseks kasutatud materjalid 1. 23. aprilli 2007. a. ümarlaua protokoll; 2. KIS-i vahendusel kättesaadavad eestkostemenetluses tehtud lahendid. 3. Riigikohtu ülevaade eestkostja määramise ja sellega seotud menetluse mõningatest probleemidest (22.06.2007). Õiguslik raamistik · Perekonna seadus, 3 osa. PKS §-d 92-104
huvitatud isiku avalduse alusel. Eestkostja valikul tuleb arvestada isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks, vanemate eeldatavat tahet ning tema suhteid lapsega, kelle üle eestkoste seatakse, lapse üleskasvatamise järjepidevust ning lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Kohtul ja valla- või linnavalitsusel on eestkostjat valides õigus nõuda eestkostjaks määratavalt isikult dokumente ja informatsiooni tema sobivuse hindamiseks. Füüsilisest isikust eestkostjaks ei või olla: alaealine; piiratud teovõimega isik; isik,kellelt on vanema hooldusõigus täielikult või osaliselt ära võetud või kes on varem rikkunud eestkostja kohustusi; .selle tervishoiu- või hoolekandeasutuse töötaja, kus laps viibib. Eestkostja ülesanded ja vastutus: ·Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja
Tuubel, M. (2013.) ajakiri ,,Sotsiaaltöö" 1:15-19 Tänapäeval on meie ühiskonnas palju inimesi, kes vajavad abi, tuge ja juhendamist igapäevaelutoimingutes või asjaajamises. Seega pakkus mulle suurt huvi artikkel, mis räägib sotsiaaltöötajate töö igapäevast osast vanemate hoolitsusetajäänud laste ja piiratud teovõimega täiskasvanute eestkoste korraldusest. Autor kirjutab kuidas korraldatakse eestkostet kui eestkostjaks on määratud omavalitsus ja sellega seotud raskustest sotsiaaltöötajate töös; eestkostja vajajate kohta informatsiooni liikumisest; eestkostja ja eestkostetava õigustest, kohustustest ning eestkostetavate õiguste piirangutest. Artiklis tõstetakse üles ka küsimused eestkoste töö koormuse ebaühtlasest jaotusest (eestkostetava elukoha aadressi registreerimisest ja muutmisest) ning seadusliku esindaja määramise tähtaegadest, mis on erinevad täisealiste ja laste puhul.
tagajärgedest. (3) Eestkostja ülesandeks võib olla ka eestkostetava õiguste maksmapanek kolmandate isikute vastu. 5 (4) Kohus kontrollib hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. 17. Keda võib määrata eestkostjaks? § 174. Eestkostjale esitatavad nõuded (1) Eestkostjaks võib olla täisealine täieliku teovõimega füüsiline isik. (2) Eestkostjaks ei või olla isik, kellelt on vanema hooldusõigus täielikult või osaliselt ära võetud või kes on varem rikkunud eestkostja kohustusi. Eestkostjaks ei või määrata selle tervishoiu- või hoolekandeasutuse töötajat, kus laps viibib. (3) Eestkostjat valides arvestatakse tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja
vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Eestkoste seadmine (TsMS § 520532 ja 550 lg 1 p 1, § 554-557) PKS § 173. Eestkoste seadmine (1) Eestkoste seadmise otsustab kohus omal algatusel või valla- või linnavalitsuse või huvitatud isiku avalduse alusel. Kohus võib pöörduda valla- või linnavalitsuse poole eestkostjaks sobiva isiku leidmiseks. (2) Eestkostja võib nimetada ka juba enne lapse sündi, kui on alust eeldada, et pärast sündi vajab laps eestkostjat. Nimetamine jõustub lapse sünniga. PKS § 202. Kohaldatavad sätted Täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. TsMS § 554. Alaealisele eestkostja määramine
Napoleon rajas endale hiilgava õukonna, et olla võrdne teiste Euroopa monarhidega. Napoleon abiellus uuesti 1810.aastal Austria keisri tütre Maria-Luisega. Nende abielust sündis poeg, kes ei pääsenud troonile, aga suri 1832.aastal tuberkuloosi. 1803.aastal likvideeriti Lääne-Saksamaa aladel üle 100 väikeriik. Need alad liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. aasta suve moodustati Prantsuse kontrolli al olevast 16 Saksa riigist Reini Liit, mille eestkostjaks ehk protektoriks sai Napoleon. Euroopa riikide valitsejad ei tunnustanud Napoleoni võimu. Nad jätkasid juba revolutsiooni ajal alanud Prantsusmaa- vastast sõjategevust, et taastada seaduslik monarhia ja kord. 1805.aasta detsembris purustas Napoleon Austria-Vene ühendväed Austerlitzi lahingus. 1806. aasta oktoobris põrmustasid prantslased Preisimaa. Pärast Trafalgari lahingut otsustas Napoleon Inglismaa põlvili suruda majanduslike abinõudega. 1806
Ta kaotas revolutsioonikalendri ning pöördus tagasi kristliku ajaarvamise juurde, lisaks sellele tegi ta Prantsusmaast monarhistliku riigi ning võttis vastu ,,Tsiviilkoodeksi", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. Tänu sellele kuulutati enamus prantslaste usuks katolik usk. Aastal 1806 lõi Napoleon Reini liidu, mis moodustati 16st Prantsusmaa kontrolli all olevast Saksa riikidest, mille eestkostjaks sai Napoleon. Hiljem liitusid ka teised Saksa liiduga, v.a Austria ja Preisi. Napoleonil aitas võimule tõusta rahva rahulolematus võimul olijate vastu ning populaarsus sõdurite seas. Lisaks aitasid kaasa ka tema enda andekus ning katoliku kirikuga suhete prandamine.Tema reformid aga mõjutasid tugevalt kõiki Euroopa peamisi riike. Eelkõige Saksamaad, sest peale seda kaotati seal pärisorjus, kaotati aadliõigused, seati sisse vandemeeste kohus ning anti kodanikuõigused ka juutidele
Ta taunis kiriku rikkust ja nõudis ümerkorraldusi. Pidas Prahas tsehhikeelseid jutlusi ja arvas, et piiblid peaks tõlkima kõigile arusaadavatesse keeltesse. Põletati avalikult tuleriidal. Innocentius 3.- Sündinud 1160.a Itaalias. Üks ajaloo nooremaid paavste. Saavutas suurima võimu, mis paavistil kunagi on olnud. Arvas, et temast kõrgemal on vaid Jumal. Neitsi Maarja- ehk Jumalaema oli keskajal üks armastatumaid pühakuid. Peeti inimkonna võimsaimaks eestkostjaks. Mõnel ta pildil või kujul usuti olevat imettegev vägi ja nende jurde sooritati palverännakuid. Oli palju nägusid. Nursia Benedictust elas u 480 543.a. Ta asutas Monte Cassions kloostri ja pani kirja ühiselureeglid, mida tuntakse Benedictuse reegli nimetuse all.
1802. aastal valiti ta eluaegseks konsuliks ja kaks aastat hiljem kuulutas Senat ta imperaatoriks ning Prantsusmaast sai monarhistlik riik. Prantsusmaal korraldati ümber nii kohtupidamine, kui ka sedusandlus. 1804. aastal võeti vastu "Tsiviilkoodeks". Napoleoni sõdadega Prantsusmaa kontrolli alla läinud Lääne- Saksamaa aladel likvideeriti 1803. aastal üle 100 väikeriigi ning need liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. aasatl moodustati 16 saksa riigist Reini Liit, mille eestkostjaks sai Napoleon. Reini Liit pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austriale ning kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades. Prantsusmaale jäi aga siiski üks peamine vastane- Inglismaa. Inglismaa oli võimul maailma meredel ja sellepärast ei saanudki Prantsusmaa Inglismaa vastu. Prantsusmaa liitlasteks olid Austria, Preisimaa, Venemaa ja Taani. Tema vasallriikideks olid Itaalia, Sveits, Hispaania, Saksamaa( Reini Liit) ja Varssavi suurhertsogiriik.
Sellest ajast peale tegi Ta palju ümberkorraldusi. Ta kaotas revolutsioonikalendri ning pöördus tagasi kristliku ajaarvamise juurde, tegi Prantsusmaast monarhistliku riigi, võttis vastu ,,Tsiviilkoodeksi",mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist ja katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. Ta lõi Reini Liidu, aastal 1806, mis moodustati 16st Prantsusmaa kontrolli all olevast Saksa riigist, mille eestkostjaks sai Napoleon.Hiljem liitusid ka teised Saksa liidu, v.a Austria ja Preisi. Napoleonil aitas võimule tõusta rahva rahulolematus võimul olijate vastu, populaarsus sõdurite seas, Tema enda andekus ning isiklikud ambitsioonid ning mõnes mõttes ka katoliku kirikuga suhete prandamine.Tema reformid aga mõjutasid tugevalt kõiki Euroopa peamisi riike. Eelkõige Saksamaad, sest peale seda kaotati seal pärisorjus, kaotati aadliõigused, seati sisse vandemeeste
Hooldusõiguseta vanemal suhtlusõigus olemas ja kui laps tema juures, on tal olemas otsustusõigus tavahooldusküsimustes, kui kohus ei ole seda õigust piiranud. EESTKOSTE Eestkoste tähistab õiguslikult reguleeritud, ulatuslikku hoolitsust isiku üle, kelle vanemad ei ole tegevad isiku seaduslike esindajatena. Seatakse kohtu poolt kas kohtu algatusel, omavalitsuse avalduse alusel või huvitatud isiku avalduse alusel. Eestkostjaks võib olla piiramata teovõimega FÜÜSILINE isik, kellelt ei ole vanema hooldusõigust ära võetud; kes ei ole rikkunud eestkostja kohustusi; kes ei ole sellehoolekandeasutuse töötaja, kus laps elas. JURIIDILINE isik nii kaua, kuni õnnestub leida sobilik füüsiline isik eestkostjaks. KOV – on võimalik määrata eestkostjaks isiku viimase elukoha järgselt. Kuni eestkostja leidmiseni kannab eestkostja ülesandeid
J.W.G 10A klass Püha Peetrus Pühak ajalooline isik, keda religioosselt austatakse, kelle usklikkus ja teod avalduvad erilisel viisil ning kelle kaudu Jumal maailmas toimib. Õigeusu ja katoliku kirikus on inimeste eestkostjaks Jumala ees. Püha Peetrus oli Uue Testamendi ja kristliku traditsiooni järgi üks Jeesuse kaheteistkümnest apostlist, kristliku koguduse juht pärast Jeesuse surma ja katoliku kiriku esimene paavst. Teda peetakse paavstluse ja kiriku kaitsepühakuks. Peetrus oli Joona poeg ja Andrease vend, kalamees Galileas. Algselt kandis nime Siimon, aga kui ta vend Andrease mõjul Jeesuse järgijaks sai, pani Jeesus talle nimeks Keefas mis tähendab 'kalju'
algusaastatel. Ta on kirjutanud ragtime`i "Maple Leaf Rag" ja ragtime valsi "Pleasant Moments", mis on tänini ühed hinnatuimad terves maailmas. Scott Joplini nimetatakse ragtime muusika kuningaks, ta sündis Lindeni lähedal, Texases. Kui ta oli seitsmene kolisid nad perega Texarkanasse. Vaatamata tema noorele eale oli ta uskumatult hea klaverimängus.Julgustusele vanemate poolt oli ta juba osav bandzos ja alustas klaveri mängimisega. Vanuseks üksteist ja eestkostjaks Julius Weiss, õppis ta oivalisemaid punkte harmoonias ja stiilis. Noorukina töötas ta tantsumuusikuna. Pärast mitmeid aastaid olles rändav klaverimängija, mängis ta oma muusikat kõrtisides ja bordellides läbi kogu USA kesk-lääne osariikide. Ta jõudis St. Louis'i umbes 1890. Seal ta õppis ja tegi edusamme muusika stiilis, mida nüüd nimetatakse ragtime'iks- unikaalne segu Euroopa klassikutest ja Aafrika harmoonide ja rütmiga.1893. aastal Joplin mängis suuremeelses
subj vs objekt. õigus - objektiivne õigus ei pruugi kehtida konkreetsele subjektile toiming, mis ei ole tehing - autoriõiguste tekkimine juriidiline fakt, mis ei ole sündmus - tapmine isik vs õigussuhte subjekt - ei ole erinevust ese vs õigussuhte objekt - puudub erinevus kehtetu tehing vs tühine tehing - kehtetu võib alguses kehtida kehtetu vs tühistatav tehing - kehtetu võib olla ka algusest peale tühine 3 näidet esindusõiguse tekkimisest - volituse andmine, eestkostjaks olemine, juhatuse liikmeks olemine milline tagajärg on hea usu põhimõtte rikkumisel? - isik kaotab õiguste realiseerimise õiguse mis vahe on hädakaitsel ja hädaseisundil - hädakaitse on rünnak, hädaseisund on olukord AS X nõukogu otsustas, et ei pea võimalikuks osta OÜ Y kinnistuid tootmise arendamiseks. Vaatamata sellele sõlmis AS X juhatus OÜ Y-ga kinnistute ostu-müügi lepingu. Kinnistusraamatusse kanti AS X omanikuks. AS X ei tasunud raha, OÜ Y pöördus kohtusse
Nõusoleku kohtule esitavad laps, lapse vanemad, eestkostja ja lapsendaja abikaasa isiklikult notariaalselt tõestatud vormis. Nõusoleku võib tagasi võtta kuni lapsendamisavalduse kohtule esitamiseni, vähemalt 10-aastane laps võib tagasi võtta kuni lapsendamisotsuseni. Vanema hooldusõigus peatub lapsendamiseks nõusoleku andmise hetkest. Sellest hetkest ei tohi vanem lapsega isiklikult suhelda. Kui lapsel pole seaduslikku esindajat, siis saab lapse eestkostjaks valla- või linnavalitsus. Seatud erieestkoste kehtib muutumatult. Eelnev ei kehti kui lapsendajaks on vanema abikaasa. Kui nõusolek kaotab kehtivuse, taastab kohus hooldusõiguse (kooskõlas lapse huvidega). Lapsendamise kord: lapsendaja avaldus kohtule, maavalitsusele. Lapsendaja elamistingimustega tutvumine. Maavalitsuse nõudmisel läbib lapsendaja asjakohase koolitusprogrammi. Lapse ja lapsendaja kohtumine. Lapsele lapsendamise asjaolude selgitamine
otsustamiseni. -Last vib lapsendada vanemate nusolekuta, kui neilt on vanema igused ra vetud. Lapse nusolek -Vhemalt 10-aastast last vib lapsendada tema nusolekul. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda vimaldab. -Last vib lapsendada tema nusolekuta, kui laps enne lapsendamist elas lapsendaja perekonnas ega tea, et lapsendaja ei ole tema vanem. 19.)-Eestkostet teostab kohtu poolt mratud eestkostja. Ettepaneku isiku mramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. -Isikut vib eestkostjaks mrata ksnes tema kirjalikul nusolekul. -Eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja vimeid eestkostja kohustuste titmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle le eestkoste seatakse. -Eestkostja mramisel arvestatakse vhemalt 10-aastase lapse vi piiratud teovimega isiku soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda vimaldab. -Kuni eestkostja mramiseni tidab eestkostja lesandeid eestkosteasutus. 20
Immanuel Kant Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest. Alaealisus on võimetus kasutada oma aru kellegi teise juhatuseta. Kandi arvates enamik inimesi ei loobu alaealisusest kuna nii on mugav ja vastasel korral peaksid nad ise otsuseid lengetama. Laiskus ja argus on põhjused, miks nii suur osa inimestest, jäävad siiski meelsasti eluks ajaks alaealiseks ning miks teistel on nii kerge nende eestkostjaks hakata. Raske on igal üksikul inimesel eraldi välja rabeleda talle peaaegu loomuomaseks saanud alaealisusest. See on talle koguni meeldivaks saanud ja ta on esialgu tõesti võimetu kasutama omaenese aru, sest eales pole tal lastud seda üritadagi. Seetõttu on vaid üksikud, kel on õnnestunud alaealisusest välja rabeleda oma vaimu eneseharimise läbi ning veel kindlal sammul edasi astuda. Valgustus on ainult siis võimalik, kui sellel ei ole piire
MUHAMEDI ERAELU Muhamed sündis 12. detsembril 571. aastal Mekas vaese kaupmehe peres. Tema isa nimi oli Abdullah b. AbdulMuttalib B. Hashem ja ema nimi Aminah. Tema pere kuulus Quraisi hõimu Hasimi linnaaraablaste hõimu. Muhamedi isa suri, kui ta ema oli teist kuud lapseootel ning ema suri, kui Muhamed oli 6aastane. Pärast ema surma adopteeris Muhamedi Ayman ning ta eestkostja oli ta vanaisa AbdulMuttalib. Too suri, kui Muhamed oli vaid kaheksa aastane ning ta eestkostjaks sai tema onu Abu Talib. Nooruses töötas Muhamed karjuse ja kaameliajajana. Juba 12aastaselt võttis Abu Talib Muhamedi kaasa ärireisile Damaskusesse. Hiljem saigi temast kaupmees nagu ta onu. Kui ta oli 25, läks ta uuesti Damaskusesse ühe kaupmehe rikka ja ilusa lese Hadidza (mõnedel andmetel Khadyia) juurde teenistusse. Muhamed sai Hadidza juures teenides väga rikkaks ning nad abiellusid, kui naine oli 40aastane.
Rahvuskonvent-kuulutas Prantsusmaa vabariigiks, sinna kuulusid jakobiinid, soo, zirondiinidSeadusandlik korpus- seadusandliku kogus olevad kõik liikmed kokku,,Marseljees" - laul millest on saanud prantsuse hümniks, loodud 1792 aastal,,Tsiviilkoodeks"- 1804 kehtestatud seadusekogu, mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse eesrevolutsiooniline kalender- võeti vastu 1792 aastal, mil prantsusmaa kuulutati vabariigiksReini Liit- 1806 moodustatud 16 Saksa riigi ühendus, mille eestkostjaks oli NapoleonKontinentaalblokaad- Prantsusmaa mereblokaad Inglismaa suhtes,mille tulemusena katkes inglismaa kaubandus kolooniategavasallriik- mõne suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuseSuur Armee- Napoleoni esimene armee, millega ta alustas sõda Vene vastu 1812 aastal.Rahvastelahing- 1813 toimunud Leipzigi linna all peetud lahing, napoleoni ja koalitsioonipartnerite vahel, lahing lõppes napoleoni kaotusegasada päeva- enne Waterloo
ristiusk Rooma valitsejate soosingu sai. Nikolaus suri 6. detsembril 343 ja maeti Myra katedraali. Aastal 1087 viidi tema säilmed Itaaliasse ja need asuvad tänaseni Bari San Nicola basiilika krüptis, Myra linn aga langes moslemite võimu alla. Püha Nikolause austamine levis juba 5. sajandil, esialgu Idas, kuid hiljem ka Läänes. 6. sajandil lasi keiser Justinianus püstitada Konstantinoopolisse talle pühendatud kiriku. Nikolaust on peetud muuhulgas ka kalurite, kaupmeeste ja meremeeste eestkostjaks ning nii oli ta populaarne ka Läänemere äärsetes maades. Samuti on ta väga armastatud pühak Venemaal. Ka Eestis on Püha Nikolausele pühendatud arvukalt kirikuid – Tallinna vanalinna keskaegne Niguliste kirik ja Vene tänaval Püha Nikolai õigeusu kirik. Väljaspool Tallinna leidub näiteks Kose ja Viru-Nigula kirik ning ka Kuressaare Nikolai kirik. Eesti keskaegses kunstis võib püha Nikolaust kohata näiteks Karja kiriku võidukaarel ja Niguliste kiriku tiibaltaril.
nõu küsisid. Teine oli Enlil,Anu poeg,jumalate kuningas ja inimliku kuningavõimu kaitsja ,käsutas tuult,tormi,vihma ja pikset,ning edendas viljakust. Kolmas oli Ea-Maa-aluste vete ja sugavuste valitseja .Inimkonna soosija ,kes tõi inimestele kultuuri. Jumalanna Istar oli taeva kuninganna ,armastuse ,seksuaalsuse ja viljakuse kehastaja.Marduk oli Babüloni jumal.Babüloonias peeti teda jumalate kuningaks ja kuningavõimu peamiseks eestkostjaks. 6.Teadussaavutused Matemaatika-kasutati kuuskümmendsüsteemi.Võeti kasutusele süsteem kus arvu suuruse määrab numbrite järjekord. Astronoomia-lahutamatult seotud taevakehade järgi ennustamisega. Kuukalender-aasta koosnes täpselt 12 kuust,olles seega 11 päeva päikeseaastast lühem. Indoeurooplaste riigid 1.Indoeurooplased Arvatavaks algkoduks on Ida-Euroopa või Kasahstani stepivööndis .On Kaasaaegsete rahvaste esivanemad. 2
raamatuogud Lammutati palju hooneid nt 1789 a lammutati Bastille kindlus 11. Tooge välja ümberkorraldused, mis Napoleon viis ellu keisrina. ´´Tsiviilkoodeks´´, mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. Napoleon sõlmis Rooma paavstiga eraldi kokkuleppe ehk konkordaadi. Katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. 1806.aasta suve moodustati Prantsuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist Reni Liit, eestkostjaks sai Napoleon. 1806 aasta lõpul kuulutas Napoleon välja majandusblokaadi. Prantsusmaa liitlastel ja sõltlasriikidel keelati igasugune kauplemine Inglismaaga. 12. Kas Prantsuse revolutsioon tõi Prantsuse rahvale pigem kasu või pigem kahju? Revolutsioon tõi Prantsuse rahvale pigem kasu. Prantsusmaal kadus feodaalkord, mis õõnestas feodaalkorda terves Euroopas ja samas kiirendas majanduse arengut. Kuulutati välja
Victor I Pühak on püha isik; legendaarne inimene või ajalooline isik, keda religioosselt austatakse, kelle usklikkus ja vagadus avalduvad erilisel viisil ning kelle kaudu Jumal maailmas toimib. Õigeusu ja katoliku kirikus on pühakud (ka kaitsepühakud ehk patroonid) inimeste eestkostjaks Jumala ees. Erinevates religioonides on pühakutel erinevaid tähendusi. Katoliikluses ja õigeusus on pühakute eestkoste ja abi palumine laialdaselt levinud. Iga pühakoda on pühendatud mõnele pühakule. Igal pühakul on oma mälestuspäev kalendris. Ristimisel ristitakse laps pühaku(te) nime(de) järgi, et pühak(ud) teda edaspidises elus kaitseks(id). Kaitsepühakud on paljudel maadel, linnadel, asulatel, tegevusaladel jne. 1999
AJALOO KT LK 84-97 PTK 16-18 Mõisted. koalitsiionisõda- mitme riigi liidusõda ühe vaenlase vastu vasallriik-mõne suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse Reini liit- 1806. Aastal moodustati Prantsuse kontrolli all olevatest Saksa riikidest Reini liit, mille eestkostjaks sai Napoleon. Pärast reini liidu loomist kadus riik nimega Püha Rooma riik. Kontinentaalblokaad- kauplemise keeld Inglismaa vastu Marseljees- Prantsusmaa hümn Tilsiti rahu- Venemaa ja Prantsusmaa vaheline rahulepe mil Venemaa tunnistab Lääne-Euroopa tegevusvabadust Tsiviilkoodeks- sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse, ning kiriku lahutamine riigist. Sõjad ja aastaarvud 1792- Prantsusmaa vastu hakati sõda organiseerima, algas sõda, Prantsusmaal
Seda ta ka sai. · Miks leping ikka veel kehtis, kuigi parun Taruk oli kõigi teada surnud? Timm vedas tüürimees Jonnyga kihla, et on samal õhtul rikkam kui rikkaim mees maailmas, kelleks oli parun Taruk. Kihlveoga tahtis Timm Jonnyle tõestada, et võidab tõepoolest kõik kihlveod, mida Jonny uskumatuks pidas. Mõne aja pärast kuulis Timm kapteni käest, et parun Taruk oli surnud ja et Timm oli määratud tema ainupärijaks. Timmi eestkostjaks määrati poisi täisealiseks saamiseni Taruki kaksikvend. Oma uue eestkostja, paruni väidetava kaksikvennaga kohtudes oli Timm väga õnnetu, arvates, et koos paruniga maetakse ka poisi naer. Ruudulises ülikonnas härrat nähes hakkas Timmi usk kaksikvenna olemasolusse kõikuma, kuid mehe naerus tundis ta hetkega ära enda oma. Ta mõistis, et Taruk elas, kuid lavastas enda surma, et Timm kihlveo võidaks. Lisaks sai parunist Timmi
· Trento kirikukogu 1545-63 · Üritati katoliku usku eristada luterlusest · Jäädi kindlkas dogmadele piibli tõlgendamise ainuõigus ja kiriku õpetus on ainuõige · Võeti kasutusele Gregoriuse kalender Ususõjad · üldnimetus konflitidele, mis puhkesid reformatsiooni tulemusena · kestsis Euroopas ligi 150 aastat · Prantsusmaal 1562-98 · Puhkes kuningakojas tekkinud tülide tulemusena (1560 kuningaks saanud Charles IX eestkostjaks sai hugenott Antonie Bourbon, suri 1574, tegelik võim läks Caterina di Medici kätte · Sõjas osalesid 3 Prantsusmaa mõjukat dünastiat · Valois võimulolev kuningadünastia · Guise õukonna mõjuvõim (katoliiklased) · Bourbonid kuningadünastia alates 1589 (hugenotid) Ususõjad Prantsusmaal: · Pärtliöö veresaun 24.08.1572 · Veriseim kokkupõrge sõdivate poolte vahel
Lugu peatub Pompeji viimsel perioodil, mil keegi ei osanud arvata, et lähedalolev Vesuuv võib taas ellu ärgata. Pompeji tüüpilises tänavapildis paistis silma võõramaise päritoluga mees. See oli Glaucus, kes pärines Ateenast. Olles rikas mees, meeldis talle üheskoos oma sõpradega nautida pidusööke ja panustada gladiaatoritele kõrtsides. Glaucus ise oli vallaline mees ning tema silm oli peale jäänud linna kaunimale naisele, Ionele. Tema ning ta venna, Apaecidese eestkostjaks oli egiptlane Arbaces, kes tahtis Ionet Glaucusest eemale hoida ning naist hoopis endale saada, mistõttu salakaval mees rääkis Glaucusest halba Ionele, mida naine jäi ka uskuma. Glaucus küll ei mõistnud olukorda, aga teda rõõmustas pime lilleneiu Nydia, kes aeg-ajalt käis Glaucuse majas lillede eest hoolitsemas ning selle ajaga olid neist head sõbrad saanud. Kord läinud Glaucus taas Burbo kõrtsi, mida ta päris tihti külastas. Burbo ning tema naine
lausa hämmastav kuidas ta oma põikpäisuse juures riigi nii heale järjele suutis viia. Felipe II sündis 21. mail 1527 Tavara palees Valladolidis. Ta oli Karl V ja Portugali Isabella esimene poeg, oodatud troonipärija, ning tema sündi tähistati mitmete pidude ja turniiridega. Esimest korda tõid Felipe rahva ette vürst Nasseau, krahv Bejar ja tema tädi kuninganna Éléonore. Noore printsi tegelikuks eestkostjaks sai isa Juan de Zúñiga ning tema intellektuaalne ja moraalne kasvatus oli usaldatud mitmete tuntud õpetlaste hooleks nagu näiteks matemaatik Ciruelo, humanist Sepúlveda, Salamanque'i ülikooli rektor Fernán Pérez de Olivia. Prints õppis kastiilia, ladina, itaalia ja prantsuse keelt, et oma tulevases impeeriumis hästi toime tulla, kuid tugeva aksendi tõttu eelistas ta hiljem siiski hispaania keelt. Guvernant õpetas Felipe
(lk 90) Napolenist sai Prantsuse keiser aastal 1804. Kõik olulisemad otsused kehtestati keisri korraldustega või Senati otsusega. 2.Miks jätkusid Napoleoni ajal Prantsusmaa sõjad teiste Euroopa riikidega? (lk 91) Nimeta Napoleoni suurimad sõjalised saavutused! (lk 90-92) Sõjad Euroopa riikidega jätkusid , sest taheti taastada seaduslik monarhia ja vana kord. Napoleoni suurimad sõjalised saavutused olid : moodustas Prantsuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist Reini liidu, mille eestkostjaks ta sai, 1805. aastal purustas Napoleon Austria- Vene ühendväed Austerlitzi lahingus, 1807. aastal võitis Prantsusmaa Venemaad tänu Napoleonile ja sõlmiti ka Venemaaga Tilsiti rahu. 3.Kuidas oli Napoleoni ajal korraldatud Prantsusmaa ülemvõim Euroopas? (lk 94) Kogu Euroopa oli Prantsusmaaga seotud, sest need riigid olid , kas Prantsuse liitlased, sõltlased või kuulusid Prantsuse keisririiki. Oli ka riike , mis olid Prantsusmaa vasallriigid.
(Heinla 2000). Autori arvates on parem kui laps kasvaks kuskil, kus tal on turvalisem elada ja tema eest hoolitsetakse. Autor nimetab oma töös erinevaid asenduspere liike, kus on lapsel võimalik väljaspool kodu elada ja need oleks: eestkoste, hoolduspere, perekonnas hooldamine, tugipere, adoptiivpere, lapsendamine, asendushooldus, lastekodu. 8 1.2 Erinevad asenduspere liigid Eestkoste Tavaliselt on eestkostjaks sugulased, kuid see ei pruugi nii olla. Eestkostet on tingimata vaja lastele, kes on orvud ja keda ei lapsendata, sest keegi peab kuni lapse täisealiseks saamiseni eestkostjakohustusi täitma. Mõnikord on selleks ka vallavalitsus, kust laps pärineb. Lapse eestkoste vormistatakse omavalitsuses ja kinnitatakse kohtus. Eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, tunnistatud teadmata
J. Rouget de Lisle`i loodud laul , mis on tänaseni Prantsusmaa hümn. 15) Koalitsioonisõda- mitme riigi liidusõda ühe vaenlase vastu. 16) "Tsiviilkoodeks"- see sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist.(võeti vastu 1804. aastal ) 17) Reini Liit- Pärast okupeerimist 16. Saksa riigist loodud üksus.(1806) Reini Liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austriale, selle eestkostjaks sai Napoleon. 18) Kontinentaalblokaad- Napoleoni keeld importida Inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse. 19) Vasallriik- mõne suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse. 20) Sada päeva- Napoleon põgenes Elba saarelt ja sai 1815a. uuesti võimule. Olnud võimul 100 päeva purustati ta Waterloo lahingu Prantsusmaa- vastase koolitsiooni poolt. 21) Reaktsioon- vastupanu ühiskondlikule arengule e. tagurlus. 22) Püha Liit- 1815. a
Riigi rahastatavad teenused Asendushooldus lapse hooldamine väljaspool tema enda perekonda. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanemate hooldusõigust on piiratud/peatatud või, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Eestkoste seadmise otsustab kohus omal algatusel või vallavõi linnavalitsuse või huvitatud isiku avalduse alusel. Eestkostjaks ei või olla: q alaealine; q piiratud teovõimega isik; q isik, kellelt on vanema hooldusõigus täielikult või osaliselt ära võetud või kes on varem rikkunud eestkostja kohustusi; q selle tervishoiu või hoolekandeasutuse töötaja, kus laps viibib 7 Riigi rahastatavad teenused
Lapse nime võib muuta (nii ees- kui perekonnanime). Lapsendamisel tekivad uued sugulussidemed, eelmised sugulussidemed kaotavad kehtivuse. Eestkoste seatakse: 1. alaealiste suhtes 2. täisealistele, kui nemad psüühiliste puuduste tõttu ei ole võimelised ise otsuseid vastu võtma 3. lastele siis, kui vanematelt on hooldusõigus ära võetud (lapsel peab olema alati seaduslik esinaja) 4. vanemad on surnud Eestkostja peab olema sellega ise nõus. Eestkostjaks saab tavaliselt keegi sugulastest. Arvestatakse ka lapse soovi. Eestkoste lõpeb siis, kui vajadus lõppeb (laps saab täisealiseks või laps lapsendatakse või vanemlikud õigused taastatakse). Nimeseadus Hakkas kehtima 2005a. Kõigil inimestel on ees- ja perekonnanimi. Eesnime valikul tuleb kinni pidada: · koosneda võib 3 eraldi kirjutatud nimest (ilma sidekriipsuta) · topeltnimi (2 nime), võib olla sidekriipsuga
· Perekonnaseisuasutuse ametnik, politseinik jms isik, kellel on andmeid eestkostet vajava lapse kohta, on kohustatud sellest teatama selle isiku hariliku viibimiskoha 19 järgsele valla- või linnavalitsusele. Sama kohustus on ka eestkostet vajava isiku sugulasel. Eestkostjale kuulub nii isiku- kui ka varahooldus. Eestkoste seadmise otsustab kohus. Eestkostjale esitatavad nõuded Eestkostjaks võib olla täisealine piiramata teovõimega füüsiline isik. Eestkostjaks ei või olla isik, kellelt on vanema hooldusõigus täielikult või osaliselt ära võetud või kes on varem rikkunud eestkostja kohustusi. Isiku võib eestkostjaks määrata ainult tema nõusolekul. Kui eestkostjaks ei leita sobivat füüsilist isikut või kui vanem on testamendiga või pärimislepinguga näinud eestkostjana ette juriidilise isiku, võib eestkostjaks
Eestkoste asutuseks on tavaliselt kohalik omavalitsus. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, tunnistatud teadmata kadunuks või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Eestkostja on lapse seaduslik esindaja. Eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Alla 18-aastane isik ei saa olla eestkostjaks. Vanusepiirid lapse soovi ja tahte arvestamisel ning arvamuse ärakuulamisel Perekonnaseadusest tulenevalt lähtub eestkosteasutus või kohus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. Last puudutava sotsiaalhoolekande küsimuse lahendamisel tuleb arvestada vähemalt 10- aastase lapse enda soovi ja tahet
patriarhaalne ja ühekülgne isavõim. Rooma perekondade näol oli tegemist tüüpiliste patriarhaalsete peredega, kus pereisa võimu all olid nii naine, lapsed kui ka sugulased ja teised alluvad. Ema oli oma lastele õiguslikust seisukohast nagu õde. Tulevikus, kui hakati tunnustama veresugulust, tekivad ema ja laste vahel juriidilised vahekorrad, näiteks pärimisõigus. Impeeriumi perioodil tekib ka vastastikune ülalpidamise kohustus ja ema võib mõningatel juhtudel olla oma laste eestkostjaks. Laste ja nende vanemate vahelise õiguse aluseks oli üldreeglina ainult seaduslik abielu ja seaduslik perekond. Vanimal ajal oli isavõim absoluutne ja käis nii lapse isiku kui ka tema vara kohta. Isa võis oma vastsündinud lapsele jätte elu või mitte, isa võis müüa oma lapsi orjusesse või ka siseriiki. Juriidiliselt oli tal lapsele elu ja surma õigus. Kehtis ka seadus, et kõik, mida perepoeg omandab, muutub ikkagi isa omandiks. Ajapikku patria potestas nõrgeneb – lapse
siis, kui isa poja vabastab. Või ka kolmekordse müümise teel. Tasuks vabakslaskmise eest jäi isale kasutada pool poja varandusest. Eestkoste ja hooldus Igas ühiskonnas leidub isikuid kellel on küll õigused s.t õigusvõime, kuid puudub küllaldane oskus oma asju ajada. Siia alla kuuluvad esmajoones alaealised ja hullumeelsed. Vanemal ajal ka naissoost isikud ja pillajad. Rooma õiguse seisukohalt ei teki probleemi kui tegemist on isa võimu all olevate isikutega. Loomulikuks eestkostjaks loeti algul hoolealuse lähim pärija. Aga juba XII tahvli seadustes on lubatud määrata isal testamendis oma alaealistele või nõrgamõistuslikele lastele eestkostja. Sel ajal pole eestkoste kohustuslik, vaid eestkostja õigus. Hiljem aga lisandub sellele kohustuslik moment ja hilisemad allikad määravad eestkostet juba kui teatavat ühiskondlikku koormust. Riigivõim peab hoolitsema eestkostja määramise eest. Nüüd valvab riik ka eestkostjate tegevuse üle. Eestkoste liike:
ennast tegelaskujude asemele. Ema sõbranna, kelle juures nad elavad Grace õpetab tüdrukule staaride esinemisstiili. Ta meigib Normat, viib ta ilusalongidesse, sätib juustesse lehve ja ostab tüdrukule uusi kleite. Vahepeal aga satub Marilyn Monroe ema närvikliinikusse ja Grace soovib last lapsendada. Ennem aga, kui Grace lapsendab Marilyn Monroe rändab laps paljude 3 perede vahet. Kui ta jälle Grace juurde maandub on too saanud ka ema eestkostjaks. Aga siis Grace abiellub ja uus abikaasa ahistab kasutütart seksuaalselt. Siis hakkab jälle Norma rändama perest peresse, et ta hommikuti ei teagi, kus ta jälle magab. Kui Norma saab kaheteistkümne aastaseks näeb ta välja aga seitsmeteistkümneaastane. Vahepeal elab Norma Ana-nimelise tädi juures. Arvatavasti oli tädi Norma vastu hea, sest ta elas selle tädi juures kaks aastat. Siis aga võtab jälle ema sõbranna Grace Norma enda juurde elama. Kuid kui Norma
lapsehoolduspuhkust kasutab vanema asemel mõni teine isik); 4. lapsendamise otsus (lapsendamistoetuse taotlemisel); 5. üksikvanema tõend (üksikvanema lapse toetuse taotlemisel); 6. dokument vanema tagaotsitavaks kuulutamise kohta (üksikvanema lapse toetuse taotlemisel); 7. kaitseväeüksuse või Siseministeeriumi asutuse või üksuse tõend vanema ajateenistuses viibimise perioodi kohta (ajateenija lapse toetuse taotlemisel); 8. eestkostjaks määramise otsus või perekonnas hooldamise leping (eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetuse taotlemisel); 9. hoolekandeasutuse või erivajadustega laste kooli tõend ja uue elukoha tõend (elluastumistoetuse taotlemisel). Toetuste taotlemisel esitatakse originaaldokumendid. Peretoetuste taotlemise avalduse saab esitada ka elektroonselt kodanikuportaali kaudu (aadressil http://x-tee.riik.ee/portaal/).
6 lapsehoolduspuhkusel või lapsehoolduspuhkust kasutab vanema asemel mõni teine isik); 4. lapsendamise otsus (lapsendamistoetuse taotlemisel); 5. dokument vanema tagaotsitavaks kuulutamise kohta (üksikvanema lapse toetuse taotlemisel); 6. kaitseväeüksuse või Siseministeeriumi asutuse või üksuse tõend vanema ajateenistuses viibimise perioodi kohta (ajateenija lapse toetuse taotlemisel); 7. eestkostjaks määramise otsus või perekonnas hooldamise leping (eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetuse taotlemisel); 8. hoolekandeasutuse või erivajadustega laste kooli tõend (elluastumistoetuse taotlemisel). Toetuste taotlemisel esitatakse originaaldokumendid. Toetus määratakse toetusele õiguse tekkimise päevast, kui toetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul. Hilisemal toetuse taotlemisel
Lapsendamine Lapsendajaks saab olla: 1)vähemalt 25-aastane isik 2)teovõimeline 3)suuteline ülal pidama ja kasvatama last Lapsendaja ja lapse soovituslik vanusevahe kohtupraktikas on 25-45. 26.eestkoste ja hooldus Eestkoste Seatakse laste kasvatamiseks, ülalpidamiseks, kui lapsed on jäänud hoolest ilma (orvuks jäänud, võeti ära). Eestkostja määratakse kohtu kaudu. Küsitakse arvamust ja nõusolekut sellelt isikult, kes hakkaks esindaja. Arvestatakse ka lapse soovi. Eestkostjaks ei tohi olla: 1)alaealine 2)isik, kellelt on vanemlikud õigused ära võetud 3)isik, kellelt on eestkostja õigused võetud Piirangud tehingute tegemisel: 1)eestkostja ei tohi võõrandada lapse vara (kinkida, pantida, müüa, laenu võtta lapse nimel, ei to otsusest). Võib ise lapsele kinkida. 2)eestkostja peab kord aastas esitama vara kohta aruande Eestkostmine lõppeb: 1)laps saab täisealiseks 2)vanemlikud õigused taastatakse 3)laps adopteeritakse Hooldus Eestkoste asutuse abil
ress, mida seal otsustati. Napoleon oli Prantuse keiser 1804-1814. Napoleon kuuutas ennast keisriks ning Prantsusmaaast sai keisririik. Prantsumaal võeti vastu Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks" (sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist) , katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. Prantsuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist moodustati Reini Liit, mille eestkostjaks sai Napoleon. Napoleon saavutas ülemvõimu Euroopas suurte sõjaliste võitudega. Napoleoni mõju alt jäid välja Inglismaa, Rootsi, Portugal ja Türgi. Napoleoni langusele pani aluse ebaõnnestunud sõjakäik Venemaale. Waterloo lahingus said Napoleon järjekordselt lüüa, mille tagajärjel ta saadeti Püha Helena saarele. Viini kongress toimus 1814-1815, sest peale Napoleoni sõdu oli vaja Euroopat ümber korraldada
Varandus mind ei huvita, sest ma tean, et olen Jumala armastuse killuke ja täiesti tähtsusetu instrument. Slummides töötatud aastate jooksul olen kogenud, et just kõige vaesemad teavad kõige paremini, mis on inimväärikus. Nende peamiseks probleemiks ei ole mitte rahapuudus, vaid see, et neilt on võetud inimeseksolemise õigus, armastus" (Kurg, 1998: 102). Ema Teresa jõud tulenes tema usust. Nunnaordu realiikmena on ta saanud tulevikulootuste eestkostjaks kõigile inimestele. Kord vaadanud Ameerika ajakirjanik pealt, kuidas ema Teresa peseb leeprahaiget, ja nentinud:"Midagi niisugust ei teeks ma miljoni dollari eest ka mitte." Ja ema Teresa vastanud: ,,Raha eest ei teeks seda minagi. Ma teen seda jumalaarmastuse pärast ja selle haige pärast, kes kannatab". (Sichtermann, 2004: 252). Ema Teresa oma biograafias meenutab: ,,Kord leidsin tänavalt lapse ja tõin ta meie lastekodusse. Pesin ta puhtaks ja andsin puhtad riided selga
vanema kirjalik nõusolek. Lapsendamisega seoses võib muuta lapse ees- ja perekonnanime. Kui lapsendaja ei täida oma põhikohustust ja temalt võetakse vanema õigused ära, siis neid ei taastata Eestkoste Seatakse laste kasvatamiseks, ülalpidamiseks, kui lapsed on jäänud hoolest ilma (orvuks jäänud, vanemad vanglas, vanemaõigused võeti ära). Eestkostja määratakse kohtu kaudu. Küsitakse arvamust ja nõusolekut sellelt isikult, kes hakkaks eestkostjaks. Lapse seaduslik esindaja. Arvestatakse ka lapse soovi. Eestkostjaks ei tohi olla: 1) alaealine 2) isik, kellelt on vanemlikud õigused ära võetud 3) isik, kellelt on eestkostja õigused võetud Piirangud tehingute tegemisel: 1) eestkostja ei tohi võõrandada lapse vara (kinkida, pantida, müüa, laenu võtta lapse nimel, ei tohi otsustada pärandi loobumise otsusest). Võib ise
Soome, Rootsi ja USA saab Eestist. Järgneb järelkontroll. (kuuekuuliste vahedega) Eestkoste ja hooldus Seatakse laste kasvatamiseks lapsel peab olema alati keegi, ülalpidamiseks, kui lapsed on jäänud hoolest ilma (orvuks jäänud, vanemad vanglas, vanemaõigused võeti ära, teovõimet on piiratud). Lisaks lastele ka teovõimetutele isikutele. Eestkostja määratakse kohtu kaudu. Küsitakse arvamust ja nõusolekut sellelt isikult, kes hakkaks eestkostjaks. Lapse seaduslik esindaja. Arvestatakse ka lapse soovi. (vähemalt 10 aastaselt lapselt) Eestkostjaks ei tohi olla: 1) alaealine 2) isik, kellelt on vanemlikud õigused ära võetud 3) isik, kellelt on eestkostja õigused võetud Piirangud tehingute tegemisel: 1) (KEELATUD!!)eestkostja ei tohi võõrandada eestkostetava vara (kinkida, pantida, müüa, laenu võtta lapse nimel, ei tohi otsustada pärandi
(1) Eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. (2) Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus. (3) Eestkostet korraldab eestkosteasutus. § 94. Eestkoste seadmise koht Eestkoste seatakse eestkostet vajava isiku elukoha järgi. § 95. Eestkostja (1) Eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. (2) Isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. (3) Eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. (4) Eestkostja määramisel arvestatakse vähemalt 10-aastase lapse või piiratud teovõimega isiku soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab.
§ 93. Eestkoste seadmine ja korraldamine (1) Eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. (2) Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus. (3) Eestkostet korraldab eestkosteasutus. § 94. Eestkoste seadmise koht Eestkoste seatakse eestkostet vajava isiku elukoha järgi. § 95. Eestkostja (1) Eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. (2) Isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. (3) Eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. (4) Eestkostja määramisel arvestatakse vähemalt 10-aastase lapse või piiratud teovõimega isiku soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab.
22.Eestkoste ja hooldus Igas ühiskonnas leidub isikuid, kel puudub küllaldasel määral arusaamine ja oskus oma asju ajada s.t nad on teovõimetud. Siia kuuluvad esmajoones alaealised ja hullumeelsed. Siia arvati ka vanemal ajal ka naissoost isikud ja pillajad.Vanimal pidid teovõimetute isikute eest hoolitsema sugulased, kusjuures hoolitsemine puudutas hoolealuse varandust. Seetõttu loeti algul loomuliseks eestkostjaks hoolealuse lähim pärija. Üksikud eestkoste ja hoolduse liigid: 1)eestkoste alaealiste üle 2. Eestkoste naiste üle. 3.hooldus hullumeelsete üle. Hullumeelne loeti täielikult teovõimetuks ja kuraator asendas teda täielikult 4 hooldus pillajate üle. Pillaja on isik kes ei pane piiri oma väljaminekuile. Pillajal on teatav teovõime. 23.Isavõimu tekkimise ja lõppemise viisid. Isavõimu tekkimise viisid olid järgmised 1.lapse sünniga seaduslikus abielus 2. On võimalik,
Hiljem määrati,et väh 18 a. vanused võib tunnistada täiesti teovõimelisteks. Eestkoste naiste üle- rooma õigus loeb naise teovõimetuks isegi siis, kui ta ei ole mehe võimu all. Sel ajal tähendas õiguskaitse ja selle omamine isiku võimet kanda relva. Elutingimuste arenemisega kaotas eestkoste naiste üle oma mõtte. Vabariigi ajal oli veel vaid formaalne tähendus. Hiljem kadus eestkoste täielikult. Siiski ei saanud naine olla avalikus ameteis, esineda teiste eest kohtus, olla eestkostjaks.(v.a ema ja vanaemana). Naised võisid end vabandada seaduse mittetundmisega. Samuti oli kehtetu tehing, millega naine võttis endale vastutuse võõra võla eest. Hooldus hullumeelsete üle- hooldajateks lähimad sugulased ja pärijad, Justianuse ajal hooldaja(kuraator) määrati riigivõimu organi poolt. Hullumeelne loeti täiesti teovõimetuks. Erandina loeti ta teovõimeliseks nn selgetel momentidel. Hooldus pillajate üle- pillaja on isik, kes ei pane piiri oma väljaminekutele, tal on
Lapsendamisega seoses võib muuta lapse ees- ja perekonnanime ja seda peab nõudma juba avalduses, kuna see peab kajastuma kohtuotsuses. Selle tulemusel antakse välja uus sünnitunnistus. 30. Eestkoste seatakse laste üle, kui lapsed on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest, kui on ära võetud vanema õigused või kui on mõlemad vanemad pandud korraga vangi. Määratakse kohtu kaudu ning eestkostja on lapse seaduslik esindaja. Eestkostja peab andma oma nõusoleku, et ta hakkab selle lapse eestkostjaks. Eestkostja peab andma iga aasta aru eestkoste asutusele kas eestkostetava vara on ikke säilinud samas või paremas olukorras. Eestkostja ja eestkostetava vahelised tehingud on keeltaud v.a. et eestkostja võib kinkida eestkostetavale vara. Eestkoste lõppeb, kui isik on saanud täisealiseks või kui vanemlikud õigused taastatakse, kui laps lapsendatakse. Hooldus seatakse täiselise isiku üle, kes vajab natuke hooldamist ja aitamist. Hooldaja määratakse eeskoste asutuse poolt
annaabi.ee 
