Scott Joplin, ragtime. (1)

Sarnased õppematerjalid

8

odp

Ragtime

Ragtime Kevin ja Kaspar 9.kl Mis on ragtime? · Termin ragtime tuleb ingl k sõnadest ragged time, mis eesti keeles tähendab räbaldunud pulss. · Põhiliselt seisneb ragtime sünkoobis rütmis e n.ö räbaldunud pulsis. · Mängitakse paberilt maha. · See muusikastiil on üheks jazzi aluseks. · Mängitakse enamasti klaveril. Ajalugu · Põlvneb euroopapärasest marsitaktist, mis on segunenud Aafrika muusikaga. · Sai alguse 19. sajandi lõpul ja kogus aina hoogu ka 20. sajandi algul. · Lõppes jazzi lõpliku heakskiiduga rahva seas 1917. aastal. · Mängisid põhiliselt mustanahalised muusikud. · Tippaeg 1897-1917. Ajalugu 2 · 1899

Muusika

2

docx

Jazz

madaldatud meloodia koos duuriga annab omapärase kõlavärvi. jazzi sünd ­ 1900a Usa Louisiana osariik pealinn New Orleans, eelkäijad on afroameerika muusika (spirituaalid, gospelid, töölaulud), marsiorkestrid, euroameerika muusika (laulud, tantsud, pillimuusika)ragtime (mustanahalised, kõrtsid, tantsusaalid, toetusid mehhaanilise klaveri rullidele, puudus improvisatsioon, paarisarvuline taktimõõt, marsitempo, sünkoopne meloodia, meetrum, kõikuv rütm, kuningas Scott Joplin (maple leaf rag, the entertainer), bluus (afroameerika, pärast orjuse kaoamist, kitarr, bandz, üksikisiku tunded ja läbielamised, libisev hääl veerandtoonide kaupa, madaldus 3, 5 ja 7 aste, nukrad, improvisatsioon, 12 taktiline akorfijärgnevus, Bessie Smith). new orleans jazz ­ 20 saj algul, rõhutatakse 1 ja 3 lööki, kiikuv 2 ja 4 löögi rõhutamine, emotsionaalne, suur orkestri kõlajõud, laulul sõnad,

Muusika

2

doc

Džäss

põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi. Dzässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile ning armastab erilisi kõlavärve. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Ajalugu Louis Armstrong 1890ndad - 1910ndad Dzässi ajaloo alguseks peetakse 19. sajandi algust, sest just siis loodi dzässi eelkäija Ragtime. Kuulsaimad ragtime lood on kirjutanud Irving Berlin (1888 - 1989), Ben Harney (1872 - 1932) ning Scott Joplin (1868 - 1917). 20. sajandi alguses loodi New Orleansis uus dzässmuusika stiil dixieland, mille eestvedajaks sai Louis Armstrong. 1920ndad Count Basie Aastaks 1920 oli dzäss läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 1920ndate kuulsamateks dzässmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman. 1930ndad 1930ndatel sai alguse sving - uus ajstu dzässiajaloos

Muusika

30

docx

JAZZMUUSIKA AJALUGU

v=EYWmBaVcNYg&feature=related) 12 RAGTIME (~1890) Jazzmuusikaga väga tihedas seoses on veel üks ameerika rahvaliku muusika vorm- ragtime - purukspekstud takt - millega viidatakse muusika tugevasti sünkopeeritud karakterile. See sai alguse eelmise sajandi lõpul. Kõrgaeg oli umbes 1897- 1917. Meie teame vaid üht osa Ragtime'ist, see on vaid suure jäämäe tipp. Kuid mõjutas kõige rohkem jazzi. Erinevalt instrumentaalsest bluesist, mis oli afro- ameerika juurtega, oli ragtime seotud minstrelite kunstiga, ühendades endas cakewalk' i tantsurütme ja istandustes levinud bandzomängu tehnikat. Tekkis hulk ragtime' i heliloojaid, kes komponeerisid vastavat muusikat. Kõik afro- ameerika rahvalikud zanrid olid aga improvisatsioonilise iseloomuga, mida uuel ettekandel varieeriti. Tugevad olid 1 ja 3 löök ja nürgad 2 ja 4. Seega jazz see veel ei ole. Tihti on 3 erinevat muusikalist materjali: A, B ja C (AABBCCA). Tuntuks said ka tantsud: Cakewalk, Two-Step ja Slow drag.

Muusikaajalugu

4

rtf

Jazz referaat

aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Džässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist džässi, svingi ja nüüdisaegset džässi. Džässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ja armastab erilisi kõlavärve. Ajalugu: 1890-1910 Džässi ajaloo alguseks peetakse 19. sajandi algust, sest just siis loodi džässi eelkäija Ragtime. Kuulsaimad ragtime'i-lood on kirjutanud Irving Berlin (1888– 1989), Ben Harney (1872–1932) ja Scott Joplin (1868–1917). 20. sajandi alguses loodi New Orleansis uus džässmuusika stiil dixieland, mille eestvedajaks sai Louis Armstrong. 1920 Aastaks 1920 oli džäss läbi teinud suure arengu ja muutunud väga populaarseks. 1920. aastate kuulsamad džässmuusikud olid Bix Beiderbecke ja Paul Whiteman. 1930 1930. aastatel sai alguse sving – uus ajastu džässiajaloos

Muusika

3

doc

Jazz muusika

Linnades arenesid ka bluusi instrumentaalsed vormid, millest tuntuimaks liigiks on saanud boogie- woogie. Blind Lemon Jefferson, Huddie Ledbetter, Big Billy Broonzy, Bessie Smith. Menestrelid Menestrele võis kuulda ameerika rahvalike rändteatrite etendustel. Menestrelide kunsti õitseaeg oli aastail 1840-1900. Menestrelide kaudu levisid rahva hulka nt sellised tantsud nagu shuffle, cakewalk ja stepptants. Ragtime Ragtime'i kõrgperiood Ameerikas oli 1897-1917. Esialgu eksisteeris ragtime vaid klaverimuusikas. Tüüpiline ragtime'i pala meenutab mitmest osast koosnevat marssi. Scott Joplin. New Orleansi jazz Esimeseks jazzi-keskuseks sai New Orleans. New Orleansi jazz hakkas ilmet võtma 19. ja 20. sajandi vahetusel. Selle jazzi liigi õitseaeg kestis kuni 1917. aastani. Põhjus oli selles, et selle jazzi liigi esindajatest mängijad mängisid põhiliselt lõbustusasutustes, kuid 1917. aastal suleti lõbustusasutuste rajoon. Louis Armstrong, Buddy Bolden. Dixieland 20

Muusikaajalugu

4

docx

JAZZ-muusika

Sajandi viimastel aastakümnetel. - Jazz kasvas välja neegrite töölauludest, bluesidest ja spirituaalidest. -See kujunes Ameerika neegrite musitseerimisviisiks. -Euroopast Ameerikasse rännanud valgete (eeskätt ­inglaste, sotlaste) laulud on mõjutanud jazzi meloodilist ja harmoonilist külge. -Neegrid alustasid jazz-muusikat hoogsate marsside ja tantsudega. -Jazzi varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. See on noodistatud klaverimuusika, milles puuduvad improvisatsioonid. Ragtime loojana on tuntud SCOTT JOPLIN -Levis ka klaveril mängitav blues, mille üks liike on boogie-woogie. -Jazz-muusikat võib siduda linnakultuuriga. -Esimesed tuntud nimed jazz-muusikas on pärit New Orleanist. -New Orleansi jazzi harrastasid eranditult neegrid! - Sellele perioodile on omane: pillimehed ei tundnud nooti, mängisid peast, koosseisud olid väikesed (6-7 liiget). -Ansamblisse kuulusid meloodiapillid: trompet, klarnet, tromboon. Rütmipillid:

Jazzmuusika

14

doc

Jazz muusika

1. Sisukord lk. 2 2. Sissejuhatus jazzmuusikasse lk. 3 3. Jazzmuusika arengulugu lk. 4 4. Töölaulud lk. 6 5. Spirituaalid lk. 8 6. Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15 12. Swing (kolmekümnendad) lk. 16 13. Bebop (neljakümnendad) lk. 17 14. Cool, hard bop (viiekümnendad) lk. 18 15. Free jazz (kuuekümnendad) lk. 19

Muusika

Kommentaarid (1)