Marilyn Monroe (0)

E. VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM
MARILYN MONROE

Ühiskonna referaat

2008

Sissejuhatus

Marilyn Monroe pole naise sünninimi. Naine sündis esimesel juunil 1926. Los Angeleses, California osariigis. Marilyn Monroe on väga tuntud nais näitlejanna, laulja ja model. Peale selle ei elanud Marilyn Monroe enda emaga koos, vaid rändas perest perre. Kui Marilyn Monroe suri, siis oli ta 36-aastane. Kuid täna päevani ei teada veel, miks Marilyn Monroe suri. On ainult kahtlused, kuidas ta suri. Kuid kindlaid tõendeid veel pole.
Elulugu
Marilyn Monroe sündis vallaslapsena ja kandis siis nime Norma Jean Mortenson. Tüdruk on kõigest 2 nädalat vana, kui ta antakse kasuvanematele hooldada . Kasuvanemad kohtlevad Norma Jeani sõbralikult, päevad kulgevad kindla plaani järgi ja pühapäeviti käiakse kirikus.
Ta tahab olla hea laps ja palvetab seepärast innukalt. Kui Norma Jean on hakanud koolis käima, võtab ema ta enda juurde tagasi. Emaga koos hakkab ta elama ema sõbranna juures kelle nimeks oli Grace . Ema koos enda sõbrannaga avaldavad tüdrukule suurt mõju. Naiste eest palvetab Marilyn Monroe väga palju, sest naised tihedalt joovad alkoholi, tantsivad ja mänivad hasartmänge.
Kui varem käis Marilyn Monroe kirikus. Kuid siis, kui ta hakkas elama enda emaga ema sõbranna juures, siis hakkas tüdruk käima kiriku asemel kinos . Tihti elas tüdruk enda unistuste maailmas. Kui Marilyn Monroe käis kinos, siis tegi ta seda üksi. Ja elas ennast tegelaskujude asemele.
Ema sõbranna, kelle juures nad elavad Grace õpetab tüdrukule staaride esinemisstiili. Ta meigib Normat, viib ta ilusalongidesse, sätib juustesse lehve ja ostab tüdrukule uusi kleite.
Vahepeal aga satub Marilyn Monroe ema närvikliinikusse ja Grace soovib last lapsendada. Ennem aga, kui Grace lapsendab Marilyn Monroe rändab laps paljude perede vahet. Kui ta jälle Grace juurde maandub on too saanud ka ema eestkostjaks. Aga siis Grace abiellub ja uus abikaasa ahistab kasutütart seksuaalselt. Siis hakkab jälle Norma rändama perest peresse, et ta hommikuti ei teagi, kus ta jälle magab . Kui Norma saab kaheteistkümne aastaseks näeb ta välja aga seitsmeteistkümneaastane. Vahepeal elab Norma Ana-nimelise tädi juures. Arvatavasti oli tädi Norma vastu hea, sest ta elas selle tädi juures kaks aastat.
Siis aga võtab jälle ema sõbranna Grace Norma enda juurde elama. Kuid kui Norma on elanud ema sõbrannaga kaks kuud koos jätab naine tüdruku üksinda.1946 aastal Norma Jean Baker võtab nimeks Marilyn Monroe. Ametlikult vahetab ta nime alles aastal 1956. Marilyn Monroe oli 166 cm pikk.
Et tüdruku ellu stabiilsust saabuks pannakse Norma 1942. aastal mehele. Norma on siis 16-aastane ja mees on Norma naabripoiss, kelle nimi on Jim. Hiljem abiellub veel Norma pesapallitähe DiMaggioga. Hiljem kohtab Marlyn Monroe Arthur Millerit, kellega nad hiljem abielluvad. 4. augustil 1962. aastal sureb Marilyn Monroe 36-aastasena Los Angeleses tabletimürgituse tagajärjel.
Suhted
16aastane Norma Jean abiellub 21aastase  James Doughertyga. Jim ja Norma omavahel peaaegu ei suhtlegi. Jimi hakkab Norma kutsuma oma isaks. Kellest saab Norma jaoks tema esimene isa. Ameerika asub Teise maailmasõtta ja Jim läheb vabatahtlikuna armeesse. Nende abielu kestis ainult neli aastat.
1954. aastal sõlmitud abielu pesapallitähe DiMaggioga ei kesta aastatki. Mees on üle mõistuse armukade . Marilyn nimetab teda talle ainuomase irooniaga mu “lööja”, sest mõnigi kord peab näitlejanna meigi alla peitma siniseid plekke .Marilyn läheb DiMaggiost lahku ja käib mitme psühhoanalüütiku juures. Leevendust pakuvad tabletid , mida 1950. aastatel meeleldi välja kirjutatakse . Tablettide neelamise hukatuslik , sõltuvust tekitav mõju – eriti koos alkoholiga – pole veel kogu oma ulatuses teada või seda ignoreeritakse. Marilyni jaoks on tabletid aga väikesed abilised, mida ta mõnikord täiesti pööraselt kombineerib ja mille kogust ta aastate kulgedes drastiliselt tõstab.
1955. aastal kohtab Marilyn taas Arthur Millerit, kellega oli tutvunud neli aastat tagasi. Miller on Marilynist 11 aastat vanem ja talle on omane selline tõsidus, mille Marilyn leiab olevat ülimalt kütkestava. Ta otsib ikka veel isafiguuri. Miller ja Monroe abielluvad ja lasevad 4 aasta pärast lahutada. Pisut enne seda on Marilynil olnud teine nurisünnitus. Arthur Miller teeb filmi Marilyn Monroe kohta, mille pealkirjas on “Kohanematud”
Norma Jeani piiravad mehed teda ja hiljem ka president Kennedy . Kennedy kinkis talle kuldse Rolexi kella graveeritud isikliku pühendusega. Ajakirjanduses on palju spekuleeritud Kennedy ja Monroe võimaliku intiimsuhte üle, kuid selle kohta pole tõendeid. Armukesi oli Marilyn Monroel palju ja ta oli armukeste hulga tõttu kuulus.
Töö
Norma Jean värvib sel ajal,kui tema esimene mees Jim vabatahtlikult armesse, relvatööstusele lennukiosi. Tehasest otsitakse ilusaid naispatrioote, et rahva ja sõdurite tuju tõsta.
Nooruke iludus teeb modellitööd ning värvib oma punased kiharad blondiks. Üks fotograaf satub vaimustusse sellest, milline muutus toimub Normaga, kui ta seisab kaamera ees. Piltnikud soovitavad teda üksteisele, kuni Norma satub reklaamiagentuuri, kus avastatakse, kui kütkestav on noore modelli kehakeel. Norma Jean esitleb spordirõivastust, aga varsti temast loobutakse, sest mannekeeni seksapiili tõttu ei pööra enam keegi tähelepanu spordirõivastusele.
Teda hakatakse kasutama hoopis supeltrikoode reklaamimisel. Kui Jim tuleb 1945. aasta jõuludeks koju, eksisteerib abielu veel ainult paberil. Ja et filmistuudiod ei sõlmi meelsasti lepinguid abielus näitlejataridega, laseb paar end 1946. aastal lahutada.
Järgmine etapp on leping filmistuudioga Fox. Seal saab ta ka nime, mida jääbki kandma: Marilyn Monroe. Alguses antakse talle vaid pisiosi ja ta on tihti tööta. Kuid Marilyn Monroe oli hakanud vihkama stuudiot ja kõike seda, mis sealt tulenes. Olles karjääri tipul , ütles Monroe üles lepingu Foxiga ja läheb New Yorki . Siin alustab ta tagantjärele näitlejakoolitust Actor ’s Studios, et põgeneda sekspommi imago eest, mis on küll tema kapital , millest ta tahab aga välja kasvada. Eraelus ei meeldi ta mitte niivõrd keerulise, ülimalt ebakindla isiksuse vaid väliste võlude poolest. Veel piinab pidev hirm läbikukkumise ees, ta hilineb tihti võttepaigale, oksendab närvilisusest ja kannatab korduvate panikahoogude all.
Fox saatis Marilyn Monroele pika kirja, kus oli tehtud ettepanek, et ta teeks kaasa filmis “ Midagi tuleb anda” või hoiavad nad teda kohtuga kinni kümme aastat. Kohtuprotsess oleks aga halvanud Marilyn Monroe karjääri. 1961 andis Marilyn Monroe järele. Ja kirjutas alla filmi “ Midagi tuleb anda” lepingule.Fox võttis Marilyn Monroe tagasi poolemiljonilise töötasuga. Marilyn Monroe oli ülirõõms, kui teda oli tagasi võetud.
Viimane film , milles Marilyn Monroe osa võttis oli “Midagi tuleb anda”, kuid film jäi poolikuks. Kuid Marilyn Monroele maksti filmi “Midagi tuleb anda” eest 100 000 dollarit. Muidu oli Marilyn Monroe nädalapalk 125 dollarit, mille ta sõlmis Foxiga augustis 1946. Marilyn Monroe mängis kolmekümnes filmis kokku ja filmide arv, kus kehastab teda keegi teine on 66 filmi.
Surm
Marilyn Monroe surmaga tegeles Arthur Jacobs . Kuid tema naine Natalie rääkis 1984.aastal, et Arthur Jacobs oli Marilyni lugu veidi muutnud. Lugu, mille Arthur Jacobs välja mõtles , tõmbas ta ette valede esiriide, varjates Marilyn Monroe viimaste tundide õiget lugu. Vale, mille Arthur välja mõtles kestis kakskümmend aastat. Lugu, mille Arthur Jacobs välja mõtles oli väga hoolikalt kokku seatud ja täiuslikult reserveeritud. Marilyn Monroe surma puhul oli keelatud mainida Kennedyd.Alguses varjati Marilyn Monroe surma kuus tundi.
Kõik dokumendid Marilyn Monroe surma kohta hävitadi, väljaarvatud seitsekümmend lehekülge põhjalikult tsenseeritud dokumente, mis avaldati seitsekümmendatel aastatel. Marilyn Monroe surma versioon on selline , et kell 3.30 hommikul märkas Eunice Murray , et Marilyn Monroe magamistoas põleb ikka veel tuli, kuid staar ei vastanud koputusele, kui Eunice Murray koputas tema magamistoa uksele. Siis jooksis Eunice Murray välja ja vaatas läbi Marilyn Monroe magamistoa akna. Ta nägi Marilyn Monroe’d voodil kummalise väljanägemisega ja hirmuga helistas ta Greenonile. Psühhiaater saabus Marilyn Monroe koju kell 3.40 ja murdis tema magamistuppa sisse. Ta leidis enda patsiendi voodis surnult. Kutsuti dr. Engleberg, kes kuulutas Marilyn Monroe surnuks kell 4 hommikul.
Kõik varajased andmed kinnitasid , et Marilyn Monroe sooritas enesetapu. Kui politsei saabus olid esimesed sõnad mida ta kuulis , et me kaotasime Marilyn Monroe, ta on sooritanud enesetapu. Marilyn Monroe oli võtnud liiga palju nebutaali. Ta oli võtnud normaaldoosi uinuteid, oli tukastanud pool tundi ja siis ärkas ülesse. Siis võttis teise annuse ja siis, pool tundi hiljem, veel ühe ja nõnda edasi ja edasi, kuni Marilyn Monroe organismi kogunes surmav annus . Aastakümneid püsis selline seletus visalt . Enamik raamatuid ja artikleid ei suutnud seda lugu lahti kangutada. Töö oli nii hästi tehtud, et kulus peaaegu kümme aastat, enne kui vendi R. ja J. Kennedyt hakati avalikult seostama juhtumiga ja teine kümme aastat, kui ilmusid päevavalgusele peamised tõsiasjad. Kõik Monroe surma üksikasjad pidid jääma igaveseks saladuseks.
Marilyn Monroe surmas on ka süüdistatud Bobby Kennedy’t. Bobby tunnistas, et ta oli majas , kui too oli läinud liiga segaseks, et temaga toime tulla. Ta kutsus Marilyn Monroe juurde arsti, kes oli teinud näitlejannale kerge rahustava süsti. Raamatus “ Kes tappis Marilyn Monroe?” loeme : “ Bobby ütles meestele, kes tegelesid uurimisega, et Marilyn Monroe tüütas Jack Kennedyt jälitamise ja paljude telefonikõnedega.
Samas on Marilyn Monroe enesetapp ebausutav. Sest ta oleks pidanud neelama rohkem kui seitsekümmend kapslit, näid surm oraalse üledoosi tõttu ebausutav.Veel enam selle tõttu, et näitlejannal oli alati raskusi tablettide võtmisega. Sageli murdis ta kapslid lahti ja puistas pulbri šampanjaklaasi. Kummalisel kombel ei leidnud detektiivid tema lukustatud magamistoas ühtegi joogiklaasi. Samas oleks pidanud Marilyn Monroe alla kugistama uinuteid väga väheste minutite jooksul.
Samuti oleks pidanud olema Marilyn Monroe käel kaks süsti jälge. Sest ta oli süstinud ennast neljapäeva õhtul ennem magamistoas ja teise süsti oli teinud dr. Englebergi kabinetis reede õhtupoolikul. Seersant Jack Clemmons usub, et Marilyn Monroele manustadi kloraalhüdraati, värvitut, lõhnatut vedelikku, šampanjaga. See pidi talle mõjuma nagu Mickey Finn. Siis, kui Marilyn Monroe oli uinunud, tehti talle saatuslik nembutaalisüst. Marilyn Monroe võis saada ka kolmanda süsti enda surmapäeva õhtupoolikul, kui Bobby Kennedy külastas teda esimest korda. Kokku on kogutud 723 lehekülge detektiivide koostatud originaalaruannet Monroe surma kohta, ostutavad, et Kennedy tuli tema majja koos tundmatu arstiga. Süst tehti politsei andmetel, et “ teda rahustada”.
Marilyn Monroe psühhiaater Raplh Greenson eitas otsekohe enesetaputeooriat. Ta oli õelnud uurimisgrupile, et enesetapp ei tule selles juhtumis mingil juhul kõne alla. Ta oli kindel, et tema patsient ei sooritanud enesetappu . Marilyn Monroe oli masendatud stuudiopoolsest kohtlemisest. Marilyn Monroel oli ravi. Ta oli seal saavutanud viimasel ajal silmapaistvaid edusamme .
Peaaegu kõik, kes uurisid Marilyn Monroe surma paika, jätsid tähelepanemata kõike silmatorkavama füüsilise tõendi- Marilyn Monroe toa ja keha väljanägemise. Marilyn Monroe toas ja keha nägi välja teistmoodi. Sest ta kunagi ei läinud magama alasti kõikide tulede põledes ja katmata akendega. Marilyn Monroel oli kindel rutiin, mida ta järgis alati. Ka siis, kui tal olid hiljem ees telefonikõned. Marilyn Monroe võttis alati sisse kloraalhüdraadi piimaga . Lõpuks kuulusid rituaali juured silmade mask ja kõrvatropid. Oma viimasel õhtul ei teinud Monroe midagi niisugust. Murray oleks pidanud kahlustama Marilyn Monroe surma, juhul, kui ta polnud juhtumist teadlik.
See viib jälle Marilyn Monroe surma jäljed Bobby Kennedy juurde tagasi. Tunnistused näitavad, et suur osa dokumentide põletamisest ja poliitilisest puhastamisest sai teoks Lawfordi ja Twentieth Century Foxi koostöös.Presidendi õemehe peamine teene oli suitsukatte tegemine, nii et Bobby Kennedy jõaks tagasi San Franciscosse enne, kui Marilyn Monroe laibast teatatakse politseisse.
Marilyn Monroe matused korraldas Jeo DiMaggio. DiMaggio oli ühes asjas kindel, et Hollywoody ei tohi lasta Marilyn Monroe matustele. Kokku oli kutsutud Marilyn Monroe matustele kakskümmend neli inimest. Nendest oli ainsana nimi, kes üldsusele ütles midagi oli DiMaggio. Samuti ei lubanud DiMaggio Marilyn Monroe matustele Frank Sinatrat, kes oli olnud tema kõige kindlam liitlane viimasel kahel aastal. DiMaggio oli teadnud kõiki suhteid Marilyn Monroe ja Kennedy’ tega . Ta teadis, mida nad olid teinud Marilyn Monroele. Pat Kennedy aga tahtis siiski minna Marilyn Monroe matustele ja oli sinna poole teele. Ta tahtis esindada enda perekonda. Ta puhkes nutma , kui talle öeldi, et temale oli eriti keelatud juurdepääs Marilyn Monroe matustele. Marilyn Monroe maeti Westwood Memorial Parki. Kuigi oli Joe DiMaggio võimatu kaitsma teda Hollywoody poliitika eest elu ajal, oli ta otsustanud teha seda siis, kui oli tema matused. Marilyn Monroe suri Ööl vastu 5. augusti 1962.
Kokkuvõte
Marilyn Monroe sünninimi oli Norma Jean Mortenson. Ta sündis aastal 1926. 1946 aastal Norma Jean võtab nimeks Marilyn Monroe. Ametlikult vahetab ta nime alles aastal 1956. Marilyn Monroe oli 166 cm pikk. Ja kui ta suri oli ta 36-aastane. Marilyn Monroe oli USA näitlejanna, laulja ja modell . Teda on nimetatud 20. sajandi üheks kuulsaimaks aktrissiks ja seksisümboliks. Naisel on elu jooksul olnud palju mehi ja armukesi. Kõige enam kahtlustatakse, et tema armuke oli president Kennedy. Marilyn Monroe mängis kolmekümnes filmis kokku ja filmide arv, kus kehastab teda keegi teine on 66 filmi. Marilyn Monroe surm oli mitu kümmend aastat varjatud.
9