Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"veimevakk" - 10 õppematerjali

thumbnail
11
doc

Eesti pulmatraditsioonid

Tanutamine Peale söömist algas pulmade tähtsaim toiming ­ tanutamine. Alles pärast seda kui mõrsjale oli pähe pandud naise tanu, oli ta saanud tõeliselt abielunaise seisusesse.6 Tanutamist viidi läbi ainult väga lähedaste pulmaliste juuresolekul peiu ema või isamehe naise poolt. Veimevaka jagamine Erinevate allikate järgi toimus veimevaka jagamine kas pulmapea teisel või siis viimasel päeval, kuid üks tähtis toiming oli ta kindlasti. Vanemate tavade järgi oli veimevakk täis sukki, kindaid, salle, särke, säärpaelu. Esimesed kingitused jagati peiu lähedastele sugulastele ja pulma ametimeestele. Peigmehe ema-isa ning isamees said ka kõige enam veimeid, mis olid vööga punti seotud. Kuna üldiselt oli veimevakk veimi täis, siis jagus neid ka kõigile. Jagamisel olid küll väga erinevad traditsiooni, kuid alati saatis tegevust laul ja tants, mis ei puudunud pea ühestki pulmatoimingust. Veimede jagamise eest anti vastukingitusi, milleks enamasti oli raha,...

Perekonnaõpetus
28 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Rahvariided

Vöö kandmist on põhjendatud ka maagiliste uskumustega. Rahva pärimuses on vöö pideva kandmise vajadust seletatud sellega, et vöö kinnitab keha, vöötatud keha on kõvem; vööga ei katkestanud ega venitanud end ära. Vööd hakati kandma juba lapsepõlves. Usuti, et vöötatuna kasvab tütarlaps keskelt peenemaks. Vöö oli samuti rahvatraditsioonidega seotud rituaal- ja kinkeesemeks. Igal abiellujal tütarlapsel pidi olema veimevakk ja veimevakas olid tingimata ka vööd. Vanad pulmakombed lubavad oletada , et just vööd ja paelad on 4 kuulunud vanimate andide hulka. Jõuka pruudi veimevakas võis vööde arv ulatuda sajani. Tavaliselt oli veimevakas siiski kümme-kakskümmend vööd. Kuigi naiste vöökudumisoskus oli üldine, tellisid jõukamad pruudid vöid külakäsitöölistelt. Vöökudujate meisterlikkusest annab tunnistust viiekümne nelja erineva kirjaga...

Eesti keel
55 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Pulmad peiukodus

Nende eesmärgiks on eemale tõrjuda kurja ja kindlustada õnne ning edukust noorpaari tulevases elus. Tõrjemaagiaga ongi seletatav, et mõrsjat ei lastud astuda maapinnale. Peiu ema asetas sõiduki ette kasuka või villase vaiba, millele mõrsja astus või tõsteti. Mõrsjat tõstis tavaliselt peiu isa. Tekile või kasukale astumisest loodeti kas head lambaõnne või pehmet, leplikku südant mõrsjale. Mõrsja pidi vaibale (kasukale) viskama vöö (hilisemal ajal aga raha), mis sai ämmale. Veel levis komme, et ukselävele laotati vanad püksid, millele mõrsja tarre tulles pidi astuma (püksid põletati). Mõrsja kas talutati tuppa isamehe poolt või jälle kanti majja peiu süles. Igale ukselävele pidi mõrsja heitma kindad (~raha). Mõnes Lääne-Eesti kihelkonnas oli tavaks, et mõrsja toodi tarre rehealuse...

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
26
pptx

Saun, ait ja suvekoda

Kuressaare Gümnaasium Saun, ait ja suvekoda Koostaja: Kati Õige 11e klass Kuressaare, 2009 SAUN oli enamikes peredes ning suurus olenes jõukusest suurtes taludes sauna juures kamber, mis oli eluruumiks sulasele või päevalisele(saunarahvas) ehitati teistest hoonetest eemale veekogu ligidale seinad tehti kuusest või männist saunaruum väike, umbes 3*4 meetrit, muldpõrandaga või õhukese kruusakorraga kaetud põrandaga puupulgad pandi nagideks ja pingud seina ääres istumiseks saunas olid kibud, suuremat kasutati külma vee tõstmiseks ning väiksemat leili viskamiseks suvel käidi saunas iga nädal, talvel üle nädala sauna küttis tavaliselt perenaine saunaskäik mida punasem oli keris, seda puhtam ja magusam sai saunaleil sauna astuti kiirest, pärast leili tagasi aeglaselt talu teenijad käisid koos...

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Puidust tarbeesemed

Sissejuhatus 1.1 Puu ja puit Puu on aastaringi kasvav, enamasti pikaealine taim. Puu kasvab ühel jämedal juurikal või toetub veel mitmele hargnevale juurele. Eestis on erinevatel andmetel nö. pärismaiseid puuliike 51. Pärismaised tähendab seda, et puud on hakanud siin kasvama ilma inimese otsese kaasabita. Lühidalt: looduslikud. Puu on olnud aastasadu Põhjamaade traditsiooniline ehitusmaterjal. Puit on looduslik materjal, mida saab lasta peale kasutamist uuesti ökoloogilisse ringlusesse ilma keskkonda kahjustamata. Puitu on võimalik töödelda lihtsate tööriistadega. Puit on väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega taastuv tooraine, mis kuulub tänase päevani tähtsamaite taimsete saaduste hulka. 1.2 Puidu kasutusalad Sajandite jooksul on Eesti talupojad õppinud tundma kõigi puuliikide omadusi, millega tagati igaks eri otstarbeks kõige sobivama puu kasutamine. Tarbepuu valik oleneb suuresti puu esinemissagedusest ja tehnilistest omad...

Uurimistöö
92 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Pulma kombed

Aiste küljes kõlisesid kellad. Samas ei olnud pulmapeo korraldamine kõigile eesti talupoegadele jõukohane, siis abistasid neid sugulased ning ka naabrid, kogudes annetusi veimede jaoks, täites pulmakotti pulma kaasaviidavate toiduainetega ning tehes kinke noorpaarile. Veimed olid mitmesugused "nägusad" kingitused oma uutele sugulastele. Sageli hakkasid emad tütardele varakult veimi koguma, nii et "tütar põlve kõrgune, veimevakk vaksa kõrgune". Enne pulmi hakati hoogsalt veimi valmistama, traditsiooniliselt käisid siis külatüdrukud pruuti abistamas. Ka pulmalaud kaeti kollektiivsel abistamisel. Talurahva toidulaud oli naguniigi üsna kesine (aganaleib, silk, jahurokk jne.), alles 19. sajandil muutus valik veidi mitmekesisemaks. Iga perekond viis pulma ühiseks tarvitamiseks toiduaineid, vallalistel seda kohustust ja õigust polnud. Küll olid aga poistel viinad või siis hulga peale ankrutäis õlut kaasas...

Ühiskonnaõpetus
31 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti pulmakombed

Tanutamine Peale söömist algas pulmade tähtsaim toiming ­ tanutamine. Alles pärast seda kui mõrsjale oli pähe pandud naise tanu, oli ta saanud tõeliselt abielunaise seisusesse. Tanutamist viidi läbi ainult väga lähedaste pulmaliste juuresolekul peiu ema või isamehe naise poolt. Veimevaka jagamine Erinevate allikate järgi toimus veimevaka jagamine kas pulmapea teisel või siis viimasel päeval, kuid üks tähtis toiming oli ta kindlasti. Vanemate tavade järgi oli veimevakk täis sukki, kindaid, salle, särke, säärpaelu. Esimesed kingitused jagati peiu lähedastele sugulastele ja pulma ametimeestele. Peigmehe ema-isa ning isamees said ka kõige enam veimeid, mis olid vööga punti seotud. Kuna üldiselt oli veimevakk veimi täis, siis jagus neid ka kõigile. Jagamisel olid küll väga erinevad traditsiooni, kuid alati saatis tegevust laul ja tants, mis ei puudunud pea ühestki pulmatoimingust. Veimede jagamise eest anti vastukingitusi, milleks enamasti oli raha,...

Perekonnaõpetus
86 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti pulma kombed

Eesti pulmakombestik Pulmad olid mitte üksnes kahe noore inimese isikliku elu keskne sündmus, vaid juba muistsetest aegadest peale kahe sugukonna sõprusvahekorda ja liitu astumine, millega omakorda kaasnesid mõlemapoolsed huvid ja kohustused uue rajatava pere vastu. Kosjad Pulmadele eelnesid kosjad. Kui noormees oli jõudnud abielluikka, peeti perekonnas nõud, keda ta peaks kosima. Määrati kindlaks ka pruudile esitatavad nõuded. Otsiti tugevat ja tervet, töökat, hoolast ja usinat naist. Teiseks tuli arvesse jõukus, viimases otsas oli alles ilu. Iga tüdruku hing ihkas mehele saada ja seetõttu on meie rahvatraditsioonis suur hulk kombeid ja endeid, mis on seotud kosilaste ootamisega. Sügisene ja talvine neljapäeva õhtu tekitas tüdrukutes alati ärevust ja siis mindi vargsi õuele kuulama, ega kosjakellad kuskil ei kosta. Aga kui juba kolm leeris käinud tüdrukut majas elas, siis öeldi, et sinna ei läh...

Eesti rahvakultuur
4 allalaadimist
thumbnail
74
pdf

Säärane mulk I Vaatus kommentaaridega

Mulk ta on, seda ma tean! AADU (süües): No muidugi, muidugi, Peeter, aga… ANNE: Tule jumal appi, nagu mulk enam inimene ei olegi? Võtke õlut veel kõrva, Kure onu! Jah, situatsiooni- mis ma pidin ütlema, meie Maiel on nüüd ka koomika: üht kosilasi küllalt käinud, no aga ega meie laps ka meelitab, igaühte vastu ei võta! Ja Maie on usin ja teisega tõreleb viisakas ja oskab keeta, küpsetada, kedrata, kududa, sukavarrast veeretada: küll ma näitan veimevakk - teile pärast, mis ilus veimevakk tal on, Kure ümar või ovaalne onu! Ja lehmad-mullikad tunnevad tema puust nõu, kuhu pruut tüdrukueast kaugelt ära – jumaluke, jah, – nagu iseennast! saati Ja tema nägu nüüd ja jume nimetada – jumala isevalmistatud ristike jäägu juurde – ei pea küll ise omasid esemeid...

Kirjandus
11 allalaadimist
thumbnail
87
docx

Soome-ugri rahvakultuur

Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline...

Kultuurid ja tavad
31 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun