VENEMAA Rahvastiku tihedus 8,5 in/km2 Asustus on tihedam Euroopa poolel. Rahvaarv 2009. aastal 140 041 000 2005. aastal 142 776 000 1995. aastal 148 490 000 * Ennustatakse rahvaarvu langust-2015. aastal 136 010 000 Kasvutempo 2009. aastal -0,5% 2005. aastal samuti -0,5% 1995. aastal -0,1% *2015. aastaks ennustatakse sama -0,5%, aga 2025. aastaks -0,6% Palju naised sünnitavad 2009. aastal 1,4 last naise kohta 2005. aastal 1,4 last naise kohta 1995. aastal 1,3 last naise kohta *2015. aastaks ennustatakse 1,4 last, 2025. aastaks 1,5 last naise kohta Sündimus 2009. aastal oli 1 554 000 1995. aastal 1 363 000 2005. aastal 1 519 000 2015. aastaks ennustatakse 1 415 000
Ülikoolist väljalangenute arv Kasvutempo Bakalaureuseõpe Magistriõpe BakalaureuseõpMagistriõpe 1993 2952 105 -226 81 1994 2726 186 -589 184 1995 2137 370 -105 100 1996 2032 470 197 65 1997 2229 535 157 -23
Prantsusmaa rahvastiku iseloomustus 1. RAHVAARV Prantsusmaal elab 65 630 692 inimest 2012. aasta juulikuu prognoosi järgi.1 Prantsusmaa on suurriik, sest see on riikide pindala suuruse pingereas 43. kohal ja elanike suhtes 21. kohal maailmas. Umbes sama palju inimesi elab Itaalias, Suurbritannias ja Tais.2 Joonis 1. Rahvaarvu kasvu graafik Prantsusmaal 1995-2050 (rahvaarvu muutus protsentides) Perioodil 1995-2012 on rahvaarvu kasvutempo muutunud erinevalt (vaata Joonis 1). Perioodil 1995-2005 rahvaarv suurenes tõusvas tempos: aastal 1995 suurenes rahvaarv 0,40% võrra ja aastal 2005 suurenes rahvaarv 0,60% võrra. Alates 2005. aastast rahvaarvu suurenemine aeglustus. Aastal 2012 rahvaarv suurenes 0,45% võrra, mis on samal tasemel 1995. aasta näitajaga. Prognoosi järgi langeb rahvaarvu kasvutempo ka edaspidi suhteliselt ühtlases tempos. Prognoositav rahvastikuarv on stabiilne aastatel 2022-2028. Alates aastast 2037
o Sõredad perioodiread – tunnuse arvväärtused on perioodide kohta, mis ei järgne vahetult üksteisele. (Eesti riigieelarve tulud). Selle puhul ei oma elementide arvväärtuste summa sisu. AEGRIDADE ELEMENTAARANALÜÜS Aegridade elementaaranalüüs seisneb aegridade lihtsamate karakteristikute arvutamises. Nendeks karakteristikuteks on absoluutne juurdekasv, kasvutempo, juurdekasvutempo, juurdekasvude juurdekasv ja keskmiste tasemete arvutamine. Nende abil on võimalik anda edasi nähtuste muutumise üldine iseloomustus. 1. ABSOLUUTNE JUURDEKASV - Aheljuurdekasv – selle puhul võrreldakse konkreetse perioodi näitajat talle vahetult eelneva perioodiga. d a y t y t 1 - Alusjuurdekasv – selle puhul toimub võrdlus ühe kindla fikseeritud perioodiga
h1 Ip=100·(1+ 100 )n (inflatsioonimäär sama hk=hn) Raha reaalne tulevikuväärtus: S C= I p ·100 S-rahasumma p nominaalne tulevikuväärtus n aasta möödudes Ip- hinnaindeks C-rahasumma p reaalne tulevikuväärtus, kus indlatsiooni on arvesse võetud Majandusstatistika: Alusindeks: i-alusindeks yt i= y 0 yt-väärtus ajamomendil t y0-väärtus alghetkel Kasvutempo: k-kasvutempo yt k= y t −1 yt-vaadeldava suuruse väärtus hetkel t yt-1- vaadeldava suuruse väärtus eelmisel ajaperioodil keskmine kasvutempo: n k geom=√ k 1 ∙ k 2 ∙ k n Juurdekasvutempo: yt − y t−1 j= y j-juurdekasvutempo t−1 log b k-kasvutempo log a b=
küüditamine Suur näljahäda, Muistne Vabadusvõitlus Põhjasõda Liivi sõda ja sellele järgnenud sõjad näljahädad Eesti rahvaarvu muutumine viimastel aastakümnetel Eesti taasiseseisvumine 1991 Rahvaarvu kasv ja kasvutempo Maailma rahvaarv 1950-2050 Maailma rahvaarvu kasvutempo 1950-2050 Maailma rahvaarv on pidevalt kasvanud, kuid kasvutempo on aeglustunud. Absoluutne rahvaarvu kasv Rahvaarvu kasvuprotsent http://www.census.gov/population/international/data/worldpop/graph_growthrate.php Milline on erinevate riikide rahvaarvu kasvutempo http://www.indexmundi.com/map/?v=24 Rahvaarvu kasv aastas ja päevas Koguiive - rahvaarvu
tõttu rahvastiku ja majanduse areng toimub linna keskusest kaugemal. Eeslinnas luuakse uusi elukohti ja selle kaasnevat infrastruktuuri, tekivad madaltiheda elurajooni. Linnastumise kulg ja erinevused arenenud maades ja arengumaades Näitaja Linnastumine arenenud Linnastumine arengumaades riikides Linnarahvastiku osatähtsus, Üldjuhul kõrge, üle 70%. Osatähtsus keskmine või kasvutempo Kasvutempo aeglane. madal (umbes 40%), kasvutempo kiire Kasvutegurid · Elanike suundumine · Rahvaarvu kiire kasv maalt ja väiksematest loomuliku iibe arvel; linnadest · Elanike suundumine suurlinnadesse; maalt linna,
4 4) Rahvastiku üldiseloomustus 4.1 Riigi rahvaarv Nepalis elab ligikaudu 28,563,000 inimest. Rahvaarvu järgi on Nepal 45. kohal maailmas ning seetõttu kuulub Nepal keskmiselt suuremate riikide hulka. Nepali rahvaarv on võrreldav Usbekistani, Saudi Araabia ja Iraagiga, kus elab umbes sama palju inimesi. joonis 6. Nepali rahvastiku kasvutempo aastatel 2000 2050 allikas: Human Development Reports 2005. aastaks oli kasvutempo aeglustunud ning langenud 1,34% peale, kuid praeguseks on kasvutempo jälle kiirenema hakanud. Prognoosi järgi tõuseb kasvutempo 2015 aataks 1,79% peale kud päras seda hakkab enamvähem stabiilselt aeglustama ning 2050 aastaks on rahvastiku kasvutempo vaid 0,64% 4.2 Rahvastiku tihedus ja paiknemine Nepali rahavastikutikutihedus on 201.85 in/km 2
Saksamaal (80 854 408) (2015 aasta juuli rahvaloendusega). c) Tegemist on keskmise rahvaarvuga riik. Maailma riikide edetabelis on Egiptus 16. kohal. 2. Riigi rahvaarvu muutumine ajavahemikul 1950-2015 Joonis 1 a) Joonis 1 pealt on näha, et Egiptuse rahvaarv on tõusnud 1950 ja 2015 ajavahemikus üle 65 miljoni inimese võrra. Kooskõlas rahvaarvu suurenemisega suureneb ka rahvaarv ühe km² peal. b) Aastast 1950-1975 langes kasvutempo 2.36% pealt 1.92%-ni. 1976-1980 oli järsk kasv, kui 1.92% pealt tõusis see 2.86%-ni ning seejärel 1981-1985 lausa 3.21%-ni. Peale seda on kasvutempo langenud. 2015 aasta kasvutempo on 1.90%. c) Prognooside järgi langeb 2025 aastal kasvutempo 1.50% peale. 3. Loomuliku iive ja rändesaldo analüüs SÜNDIMUS a) Viimase 20 aasta jooksul on sündimuse üldkordaja langenud. Aastatel 1996-2005 oli
Enam-vähem sama palju elab veel Austraalias,Madagaskaril ja Süürias. Cote d´ivoire on rahvaarvult üpriski suur riik, sest see asub tabelis 55. kohal ning tabelis on veel 240 riiki, mis tähendab, et rahvaarvult väiksemaid riike on peaaegu 3 korda rohkem. 2. Rahvaarvu muutumine ajavahemikul 1950-2025 Rahvaarv on vaadeldaval perioodil suhteliselt ühtlaselt tõusnud.Aastatel 1950-1960 tõusis rahvaarv väga aeglaselt kuid aastast 1965 hakkas rahvaarv kiiresti tõusma. Kasvutempo kasvas aastani 1970 ning kasvu protsent oli selleks aastatks 4.95%.Sellest aastast edasi hakkas kasvuprotsent jälle langema ning käesolevaks aastaks on kasvuprotsent 2.06%. Tulevikus aastani 2025, kasvutempo langeb veelgi, saavutades perioodi 1950-2025 madalaima kasvuprotsendi 1.62%. 3.Loomuliku iibe ja salto uurimine
inimesi paarkümmend miljonit ja vähem. Hispaanias jääb aga rahvaarv alla 100 millioni ning üle paarikümne millioni. (CIA, 2011) 2. Riigi rahvaarvu muutumine ajavahemikul 1950-2025 ning muutumise tegurid. Perioodil 1950 2012 on Hispaania rahvaarv kasvanud. Rahvaarvu kahanemisi sel ajavahemikl ei ole tähendatud, seega kasvab see arvatavasti veel ning aastaks 2025 ennustatakse sinna riiki inimesi juba 51, 42 miljonit. Rahvaarvu kasvutempo ei ole olnud väga suur. Aastal 1991 1999 on see jäänud 0,2 ja 0, 6 vahele. Aastatel 2000 2008 on kasvutempo jäänud 1,1 ja 1,7 vahele. Alates 2009. Aastast on näitajad jälle 0,4 0,9. See tähendab, et kasvutempo jääb tulevikus jällegi üha aeglasemaks. Alates aastast 2044 2050 arvatakse, et kasvutempo Hispaanias läheb hoopis miinustesse. (IDB, 2011) Võrreldes teiste maailma riikidega asub ta rahvaarvu kasvutempo poolest 145. kohal
Rahvaarv 1600000000 1400000000 1200000000 1000000000 Rahvaarv 800000000 600000000 400000000 200000000 0 Rahvaarv on püsivalt kasvanud. Perioodil 1965-1995 on kasv olnud sarnane. Edasine kasv ja kasvuprognoosil on rahvaarvu kasv märgatavalt vähenenud. Kristen Kotkas 11.RE Kasvutempo 3 2.5 2 1.5 Protsent 1 0.5 0 Kasvutempo: Kasvutempo on olnud väga kõikuv. Oma haripunkti saavutas see seitmekümnendatel. Kristen Kotkas 11.RE Prognoos rahvastiku kasvu kohta: Kasvutempo 0.5 0.45 0.4 0.35 0.3 Protsent 0.25
See näitab, et viimase nelja aastakümnega on abortide koguarvu lausa 4 korda vähenenud. Seoseid võib siin tuua elatustaseme kasvuga ja arstiabi parema kättesaadavusega. 3. Elementaaranalüüs Tabel 3. Tagasivaatav absoluutne Abortide arv ahelin aheljuurde- aheljuurde-kasvu aheljuurde- absoluutne Aasta Eestis deks alusindeks kasvutempo tempo kasv alusjuurdekasv 1970 40663 1971 42256 1,039 1,039 0,039 0,038 1593 1593 1972 42309 1,001 1,040 0,001 0,001 53 1646 1973 41381 0,978 1,018 -0,022 -0,022 -928 718
keskmise riigiga. 2. Analüüsige riigi rahvaarvu muutumist ajavahemikul 1950-2025. Rahvaarvu muutumise graafik: (rahvaarv on tuhandetes) a) Rahvaarv on iga aastaga tõusnud järjest rohkem. Iga aastaga tõusis inimeste arv umbes 1000 võrra ja mida aeg edasi, seda suurem oli inimeste juurde tulek. Alates aastast 1995-2025 tõusis/tõuseb aastas rahvaarv u. 1200 inimese võrra. b) Kasvutempot ei ole antud kuni aastani 1985. 1986 oli kasvutempo 1.4% ning 1987- 1990 kõikus kasvutempo 1.6 ja 1.7% vahel, hiljemalt langes 1.2% poole. Kuni 2011. aastani läheb välja see kasvutempo kõikumine 1,1.1, 1.2 ja 1.3 protsentide vahel. c) 2013-2015 on kasvutempoks määratud 1.1%. 2016-2020 a. arvatakse, et kasvutempo on langenud 1.0%-le. Langeb 0.1% võrra. Edasi, kuni aastani 2025 langeb veelgi 0.1% võrra 0.9%-le. 3. Analüüsige, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb.
Mehhiko rahvaarv on 124 574 795 inimest 2017. aasta seisuga. Umbes sama suur rahvaarv on ka Jaapanis. Tegemist on rahavaarvu poolest suure riigiga, kuna Mehhiko on Maailmas 11. kohal rahavaarvult.1 Mehhiko rahvaarv aastast 1950. aastast järjepidevalt ja suhteliselt ühtlaselt kasvanud (vaata lisa 1, joonis 1.), kasv jätkub ka 2025. aastani ühtlaselt. Kuigi aastatel 1955- 1960. oli Mehhiko rahvaarvu kavutempo kiirem, kui eelmisel viiel aastal siis peale 1960. aastat kasvutempo siiski kaheneb. Kõige kiirem rahvaarvu kasv oli aastatel 1955- 1960, see oli 3,17%. Aastaks 2010-2015 on rahvavarvu kasvutempo jõudnud 1,30% ja 2020- 2025. aastaks on kasvutempo statistika põhjal langenud 0,94%-le. 20 aastat tagasi 1997. aastal oli Mehhiko sündimuse üldkordaja 25. 2017. aastaks on see number langenud, nüüdseks on see arv langenud 18. Prognoosi kohaselt langeb sündimuse üldkordaja 16-le 2027. aastaks. Aastal 1997. sündis Mehhikos 2,9 last naise
Ukrainas, Keenias ja Kolumbias. 238st riigist on Argentiina 33s rahvaarvu poolest, ehk siis võib öelda, et tegemist on rahvaarvult suure riigiga. Argentiina rahvaarvu muutumine 1950-2025 50000000 45000000 40000000 35000000 30000000 25000000 20000000 15000000 10000000 5000000 0 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 2020 2030 Joonis 1. Riigi rahvaarvu muutumine. Argentiinas on rahvaarv aastatel 1950-2025 pidevalt tõusnud. Kasvutempo on aastast 1950 kuni käesoleva aastani muutunud 1,43 % võrra. Prognoosi järgi kasvutempo aastast 2015 kuni 2025 muutub 0,82 % võrra. Aastatel 1995 ja 2005 oli sündimuse üldkordaja ehk sünnid 1000 elaniku kohta 19. Tänavu aasta on see arv langenud 17ni ning ennustatakse et see langeb aastaks 2025 veelgi. Aastal 2025 ennustatakse sündimuse üldkordajaks 15. Aastal 2015 sünnib keskmiselt ühe naise kohta 2,2 last. 20 aastat tagasi, 1995ndal aastal, oli
0,7 0,6 0,5 0,4 kasv% kasv% 0,3 0,2 0,1 0 1990 1995 2000 2005 2010 2015 2020 2025 2030 aasta Joonis 3. Prantsusmaa rahvaarvu muutus alates 1995. aastast ja ennustus 2025. aastani Prantsusmaa rahvaarvu kasvutempo on praeguseks 0,2% tõusnud võrreldes 1995 aastaga, kuid aastaks 2025 peaks rahvaarvu kasvutempo olema langenud 0.3%, kuid põhimõtteliselt püsib kasvutempo samana. 2. Keskmine eluiga Prantsusmaa eeldatav keskmine eluiga naistel 84 aastat, meestel 77.35 aastat, kokku 80.59 aastat. Need andmed näitavad, et tegemist on arenenud riigiga, sest naiste eeldatav eluiga on ca 5 aastat kõrgem kui meestel. Samuti on väga kõrge üldine
migrantitega, disproportsioonid mis tekitab palju probleeme. 4.Võrdle linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades. Linnastumine arenenud riikides Linnastumine arengumaades Linnarahvastiku Osatähtsus veel osatähtsus, Üldjuhul kõrge, üle 70%. keskmine või madal, kuid kasvutempo Kasvutempo kasvutempo kiire aeglane Urmas Lekk geograafia 2010 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 3 Kasvutegurid Elanike suundumine maalt ja Rahvaarvu kiire kasv väiksematest linnadest loomuliku iibe arvel, suurlinnadesse, elanike suundumine
paratamatult jäävadki külad tühjaks. Kuid kunagi pole halba ilma heata. Kindlasti leidub ka linnastumisega palju positiivset, miks muidu umbes 50% rahavastikust elab linnades. Linnastumine ehk urbaniseerumine tähendabki linnade kasvu ning linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus. Linnastumist iseloomustab linnastumise tempo. Linnastumisega kaasneb nii häid kui ka halbu asju. Linnastumise kasvutempo arengumaades on väga kiire. Kuid linnastumise tase on tänapäeval madal. Rahvaarvu kiire kasv tulenebki enamjaolt loomuliku iibe arvelt, mida nimetatakse demograafiliseks plahvatuseks. Miks aga valivad inimesed enda elukohaks linna? Kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. Mõnedes arengumaades (nt Ladina-Ameerikas) toimub ülelinnastumine ja selle tagajärjel tekivad linnade äärtesse agulid ja slummid
turuväärtus IAI sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta, eluea pikkus ning kirjaoskus. Lõuna ja põhjariigid jagunevad kaheks 1 maailma ja 2 maailm ehk postsotsialistlikud rigid. Ja 3 maailm ehk arenguriigid. Ülelinnastumisega kaasnevad sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid Linnastumine arenenud Linnastumine arenguriikides riikides Linnarahvastiku Üldjuhul kõrge, üle 70%. Kasvutempo Osatähtsus veel keskmine või madal, aeglane kuid kasvutempo kiire osatähtsus,kasvutempo Kasvutegurid Elanike suundumine maakohtadest Rahavaarvu kiire kasv, malt linna, suurlinnadesse, infoajastu linnade järk ülelinnastumine Regionaalsed erinevused Linnade kokkukasvamine Eriti kasvab pealinn ja mõned suuremad
lennukiga ei saa igal pool maanduda Linnastumise kulg ja erinevused arenenud ja arengumaades Näitaja Linnastumine arenenud riikides Linnastumine arengumaades Linnarahvastiku osatähtsus, Üldjuhul kõrge, üle 70%. Osatähtsus veel keskmine või kasvutempo Kasvutempo aeglane madal, kuid kasvutempo kiire Kasvutegurid Elanike suundumine maalt ja Rahvaarvu kiire kasv loomuliku väiksematest linnadest iibe arvel, elanike suurlinnadesse, linnastumine suundumine maalt linna, jõudnud infoajastu linnade tööstusajastu linnad,
omavahel päikeseenergiat maismaa, ookean, atmosfäär, liustikud, lumeväljad ja elusloodus. Teadlased on veendunud, et kliimamuutuse põhjuseks on muu hulgas ka inimtegevus, mille käigus paisatakse atmosfääri kasvuhoonegaase. Kliimamuutuse tagajärjed on igalpool erinevad Lõuna-Euroopas on veelgi suuremad mageveevarude probleemid, üleujutuste risk suureneb, mulla kvaliteet halveneb, osa liike hävib, põhjapoolses piirkonnas metsa kasvutempo kiireneb, lõuna pool aeglustub, tekib mitmesuguseid mõjusid inimtervisele, suureneb metsatulekahjude oht, kalanduse potensiaal väheneb, suurenevad kinnisvarakahjustused, muutub turismi potensiaal, rannikualadel suureneb üleujutuste, erosiooni ja märgalade hävimise risk, liigid (sh inimene) ja elupaigad liiguvad põhja suunas, mägedes tõuseb lumepiir lõrgemale jne. Kuna Eesti on Põhja-Euroopas, siis siin metsa kasvutempo kiireneb,
võimaluse siseneda teistesse turusegmentidesse, mida võidakse sihikule võtta tulevikus? TURU ATRAKTIIVSUS MAKROTASANDIL Turu atraktiivsus makrotasandil koosneb kolmest kriitilisest küsimustest: 1) Kas turg on praegu piisavalt suur selleks, et pakkuda erinevatele konkurentidele võimalust teenindada erinevaid segmente? 2) Millised on prognoosid turu lühiajalise kasvutempo kohta? (parema info puudusel võimaldavad seda sageli suhteliselt hästi ennustada andmed turu kasvutempo kohta viimastel perioodidel) 3) Millised on prognoosid turu pikaajalise kasvutempo kohta? Siinjuures on oluline hinnata eespoolnimetatud makrokeskkonna tegurite mõju. TEGEVUSHARU ATRAKTIIVSUS MAKROTASANDIL Konkurentsijõud : konkurents tegevusharu ettevõtete vahel potentsiaalne tegevusharusse sisenemine kui konkurentsijõud
mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist. Metaani soojustneelav ja Maale tagasipeegeldav toime on tugevam kui süsihappegaasil. Ka inimtekkeline kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni kasv atmosfääris põhjustab temperatuuri tõusu. Tööstusrevolutsiooni eelsest ajast on süsinikdioksiidi kontsentratsioon atmosfääris kasvanud ligi 38%, metaani kontsentratsioon ligikaudu 230% ning lämmastikdioksiidi kontsentratsioon umbes 14%. Kasvuhoonegaaside emissioonide kasvutempo kiireneb fossiilsete kütuste tarbimise, põllumajanduse ning ehitustegevuse kasvu tõttu. Kasvuhoonegaase tekib nii looduslikes kui inimtekkelistes protsessides. Looduslikud heitkogused atmosfääri on olnud aastatuhandete jooksul küllaltki püsivad, mistõttu toimib tasakaal kasvuhoonegaase atmosfääri paiskavate ning neid neelavate protsesside vahel. Fossiilsete kütuste põletamine ja intensiivne põllumajandus lisavad atmosfääri järjest
Suured varud vase-, hõbeda-, tsingi- ja rauamaaki ning kulda asub Andide juures. Sellest ka inimeste koondumine Andide juurde, sest kaevandused pakuvad tööd. Ligikaudu kolmandik inimestest elab pealinnas Limas. Üldiselt võib öelda, et rahvastiku paiknemise määravad elamiseks sobivad looduslikud tingimused ja töökuhtade olemasolu. Keskmine rahvastiku tihedus on 22,9 inimest/km2. Peale Peruu on veel sarnane rahvastiku tihedus Tsiilis, Ekvatoriaal Gineas ja Rootsis. Rahvaarvu kasvutempo oli aastatel 1980-2000 ühtlaselt kiire, kuid aastast 2000 see aeglustus ning kasvutempo langeb kuni 2015 aastani. Ka pikemad prognoosid (aastani 2030 ja edasi) näitavad rahvaarvu kasvu aeglustumist. Peale
20°C kuni 30°C. Aastane sademete hulk kõigub 300-1000 mm vahel, kusjuures enamus sademetest langeb maha vihmasel suveperioodil. Kuiva ja vihmase aastaaja vaheldumise põhjuseks on kuiva troopilise ja niiske ekvatoriaalse õhumassi vaheldumine. Inimtegevus Mõnes riigis ennustatakse lähima viiekümne aasta jooksul rahvaarvu muutumist peaaegu kahe- võikolmekordseks .Sellise kasvutempo juures jääb aga maapiirkondades puudu toitvast põllumaast ning üha enam inimesi siirdub parema elu otsingutel linnadesse. Nii kiire kasvutempo juures aga ei suuda ka linnad kõiki inimesi vastu võtta..
· Linnastumine seotud dem. Plahvatusega 3.suburmaniseerumine eeslinnastumine (linna ääres eramurajoonides) Kontraurbaniseerumine linnade seest kolivad ettevõtted äärelinnadesse INFOAJASTU LINN Tootmisettevõtted kolivad linnast välja Inimesed töötavad kodudes Pendelränne ja transpordi intensiivsus väheneb KESKONNA PROBLEEMID tihe liiklus heitgaasid , prügi , müra, tolm Tegur Arenenud linn New York Arengumaa linn Mumbai Kasvutempo Üldjuhul kõrge eriti noored(vanemad Linnade kasvutempo on kiire ja kolivad maale tagasi ) emaühtlane Kasvutegur Linnastumine on jõudnud infoajastu Rahvaarvu suur kasv , elanike linnade järku , väiksematest linnadest suundumine maalt linna , suurematesse sündimuse tagajärjed
araabia Rahvastik Rahvaarv: 7 590 758 inimest Riigi rahvaarvult maailmas: 97.kohal Sarnase rahvaarvuga riigid: Sveits, Serbia,Hong Kong, Tadzikistan Iisraeli puhul on tegu väikeriigiga. Rahvusgrupid: 75,3% juudid 20,5% araablased 4,2% muud Rahvaarv 19502025 Graafiku analüüs Rahvaarv perioodil 19502025 kasvanud Aasta keskmine rahvaarvu tõus: u. 105 000 inimest Rahvaarvu keskmine kasvutempo perioodil 19852011 oli 2,31% 2012.a 1,54% (maailmas 77.koht) Keskmise kasvutempo prognoos kuni aastani 2025 on 1,25% Rahvaarvu muutused Sündimus: 144 000 Suremus: 42 000 Loomulik iive: 102 000 Rändesaldo: 2 inimest 1000 elaniku kohta Rahvaarv kasvab riigis Loomulik iive 87% Rändesaldo 13% Sündimus Sündimuse üldkordaja langenud 24 19 2012.a sündimuse üldkordaja 18,97(maailmas 100.kohal) Prognoositud sündimuse üldkordaja kuni
finantsturgudel, sealhulgas ka Eesti rahaturul 1997. aasta neljandas kvartalis. Üldine majanduskeskkond muutus 1998. aasta hilissuvel, seda põhjustas eelkõige välisnõudluse vähenemine. Kui esimese poolaasta kaupade ekspordi tase oli möödunud aastaga võrreldes kasvanud 28,1%, siis neljandas kvartalis vaid 2,1%, samal ajal kui neljanda kvartali impordimaht vähenes üle 10%. Siiski väljendub aasta tulemus välistasakaalu suhtes positiivsena: ekspordi kõrgem kasvutempo võrreldes impordiga tõi kaasa jooksevkonto defitsiidi vähenemise, rekordiline välisinvesteeringute sissevool aga kinnitas välisinvestorite usalduse kestmist, hoolimata majanduskasvu olulisest aeglustumisest. Inflatsioon. Kõrge inflatsioonitempo oli peamine hind, mida Eesti pidi maksma ülemineku eest turumajanduslikule süsteemile ning see puudutas kõiki. Loomulikult kannatasid enam ühiskonna haavatavamad grupid madalama sissetulekuga pered, pensionärid, väikeste lastega pered.
paljuski süüdi teenuste hinna kiire kasv. Keskpanga andmeil on kaupade hinna inflatsioonitempo olnud sel sajandil ehk siis viimasel seitsmel aastal keskmiselt 2 protsenti aastas. Seevastu teenuste hinna kasv küünib praegu kaugelt üle 10 protsendi. Viimastel andmetel oligi 2007. aasta juulis inflatsioon 6,4 protsenti. Inflatsiooni tempo mõõdukat taandumist oodatakse 2009. aastaks, millele aitab kaasa Eesti majanduse kasvutempo aeglustumine. Kui selleks aastaks prognoosib Eesti Pank majanduskasvuks 7,3 protsenti, siis järgmistel aastatel kasv mõnevõrra väheneb - 2008. aastaks 4,3 protsenti ning 2009. aastaks 5,7 protsenti. Prognoosi põhistsenaariumi kohaselt säilitavad Eesti ettevõtted konkurentsivõime ning jätkub ekspordi kasv. Kuigi nõudlusest tingitud surve hinnatõusuks hakkab nõrgenema, saavutab inflatsioon maksumuudatuste toel Eesti Panga hinnangul kasvulae 2008. aastal, jõudes aasta keskmisena
kohal (juhtivad parteid ka tänapäeval) Sisepoliitika · Sõjajärgsel (kuni 1969aastani) võimul kristlikud demokraadid · Sakslaste põhiline probleem: sõja kaotus, okupatsioon kestab ikka (kuni 1951 aastani) Majandus · ... · Sotsiaalne turumajandus (vabadus ettevõtteid rajada, tugev sotsiaalpoliitika · Saksamaa saavutab kiireima majanduskasvu · Suur langus (70ndate kriis) kasvutempo ei ole enam nii kiire · Võimule tulevad sotsiaaldemokraadid (ei suuda kriisi ületada) · 80ndatel majandustõus Välispoliitika: · Kuni 69nda aastani kristlikud demokraadid ei tunnistanud SDV · Kui võimule tulevad sotsiaaldemokraadid suhted tihenevad Nt. Poola ja NSV-liiduga · Saksamaade ühinemine 90ndatel Nõukogude Liidu nõrgenemisel · Saksamaa ja Prantsusmaa Euroopa Liidu algatajad/alustajad USA Valitsemine: · Demokraatlik vabariik
jõgikonna üleujutatav ala, väheviljakad mullad ning halb ühendus ülejäänud riigiga. Erandiks on Manause ümbrus, kus on tihedam asustus, mille tingib turism ja vabasadama staatus. d) Linnades elab 85,7% ja maal 14,3% riigi rahvastikust. 3. Analüüsi riigi rahvaarvu muutumist ajavahemikul 1950–2025. a) Vaadeldava perioodi alguses tõusis rahvaarv kiiresti. Umbes 2020. aastal muutus rahvaarvu kasv väga aeglaseks. b) Kasvutempo 2014. aastani on positiivne, kuigi iga aastaga on tempo väiksemaks muutnud. Kui 1914. aastal oli kasvutempo 3%, siis 2014. aastal 0,85%. c) Käesolevast aastast 2025. aastani muutub kasvutempo veelgi väiksemaks. Ennustatavalt 0,6%-ni. Joonis 2. Brasiilia rahvaarvu muutus Allikas: Population Pyramid of the World from 1950 to 2100 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. b) Brasiilias on sündimus natuke väiksem kui Lõuna-Ameerikas. Rändesaldo on
elanikuni. · Kõige kõrgem oli rahvastiku kasv 1963. aastal, mil rahvastik kasvas 2.2% aastas. https://www.google.ee/search?q=maailma+rahvaarv+ja+selle+muutumine&sour Maailma rahvaarvu kasvu prognoos http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Maailma_elanikkond(UN)-ee.svg Suurima rahvaarvuga riigid https://www.google.ee/search?q=most+populous+countries+2011+and+2050&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=1a50UqK Rahvaarvu kasv ja kasvutempo erinevad terminid. Mille poolest need erinevad ? · Rahvaarvu kasv · Rahvaarvu kasvutempo https://www.google.ee/search?q=maailma+rahvaarv+ja+selle+muutumine&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=CKl0UtWYAeTE7AbAq4HgDw&sqi=2&ved http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.census.gov/population/inter Maailma rahvaarvu kasvutempo · Miks kasvab rahvaarv kiiremini arengumaades ?
Argentina 1.RIIGI RAHVAARV-RIIGI POPULATSIOONIKS ON 42,192,494 MILJONIT INIMEST 2012.AASTA JUULI ANDMETE JÄRGI.ARGENTINA ON RAHVAARVU SUURUSELT 32. RIIK MAAILMAS.ARGENTIINAGA ON RAHVAARVULT LÄESTIKKU NÄITEKS POOLA,ALGEERIA,UKRAINA JA KENYA.ARGENTIINA ON RAHVAARVULT UMBES KESKMISE RAHVAARVUGA RIIK MAAILMAS. 2. A)Rahvaarv on aastatega kõvasti suurenenud. B)Kasvutempo on vähenenud . C)Kasvutempo väheneb veelgi.Populatsioon suureneb. 3.Sündimus 2025 aastaks peak olema 15.Praegu on see number 19,seega sündimus väheneb. Suremus see vastu peaks 2025 aastaks olema 7,ehk siis sama mis praeguse seisuga Argentinas . Aastaks 2025 oleks loomulik iive seega 12 (19-7) .Praeguse seisuga on loomulik iive 8.Rändesaldo on praegu -0 ja 2025
- tootmisteguri piirtootlikkus on kahanev; - konstantne mastaabiefekt. Cobb-Douglase tootmisfunktsioon on Y = F(K,L,A) = AKL1-, 0 < < 1, kus Y on kogutoodang (reaalväärtuses), K on kapital, L tööjõud, A on tehnoloogiaalane know-how (ka tootmistegurite ühistootlikkus). Kogutoodangu kasv on väljendatav järgmiselt: Y/Y = A/A + K/K + (1-)L/L. Konstantne mastaabiefekt (constant economies on scale): F(zK,zL) = A(zK)(zL)1-, F(zK,zL) = zAKL1- = zY. Kui on teada kogutoodangu keskmine kasvutempo, siis saab 72 reeglit kasutades ligikaudselt välja arvutada, millise ajavahemiku jooksul kogutoodang kahekordistub. Vastuse saame, kui jagame arvu 72 kogutoodangu kasvutempoga. Tehnoloogia areng mõjutab tootmistegurite kasutamise efektiivsust, sealhulgas võib ta suurendada tööjõu tootlikkust ja sellega ka reaalpalka. Eeldame tehnoloogia muutumatust. Y = F(K, L) 1 R. Solow, ameerika majandusteadlane, sai majanduskasvu teooria eest 1987. a. Nobeli majanduspreemia
- tootmisteguri piirtootlikkus on kahanev; - konstantne mastaabiefekt. Cobb-Douglase tootmisfunktsioon on Y = F(K,L,A) = AKL1-, 0 < < 1, kus Y on kogutoodang (reaalväärtuses), K on kapital, L tööjõud, A on tehnoloogiaalane know-how (ka tootmistegurite ühistootlikkus). Kogutoodangu kasv on väljendatav järgmiselt: Y/Y = A/A + K/K + (1-)L/L. Konstantne mastaabiefekt (constant economies on scale): F(zK,zL) = A(zK)(zL)1-, F(zK,zL) = zAKL1- = zY. Kui on teada kogutoodangu keskmine kasvutempo, siis saab 72 reeglit kasutades ligikaudselt välja arvutada, millise ajavahemiku jooksul kogutoodang kahekordistub. Vastuse saame, kui jagame arvu 72 kogutoodangu kasvutempoga. Tehnoloogia areng mõjutab tootmistegurite kasutamise efektiivsust, sealhulgas võib ta suurendada tööjõu tootlikkust ja sellega ka reaalpalka. Eeldame tehnoloogia muutumatust. Y = F(K, L) 1 R. Solow, ameerika majandusteadlane, sai majanduskasvu teooria eest 1987. a. Nobeli majanduspreemia
Vali üks: a. Tööjõu kasvanud haridustase ja kutseoskused b. Tehnoloogia progress ja tehnika areng c. Sotsiaalse infrastruktuuri täiustumine d. Tööjõu osalusmäära (aktiivsusmäära) kasv e. Tarbimise piirkalduvuse ( MPC) suurenemine Küsimus 5 Valmis Hinne 0,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Riigis A moodustavad säästud (ja investeeringud) 15% SKP-st, riigis B – 10%. Tingimusel, et kapitali suhe toodangusse on mõlemas riigis sama, on riigi A SKP kasvutempo: Vali üks: a. 5 protsendipunkti suurem kui riigis B b. 50% suurem kui riigis B c. On võrdne riigi B kasvutempoga d. 33,3% suurem kui B –s Küsimus 6 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mudelis AD-AS majanduskasvu võib kujutada: Vali üks: a. AD kõvera nihkena vasakule b. AS kõvera nihkena vasakule c. AS kõvera nihkena paremale d. AD kõvera nihkena paremale Küsimus 7 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Abortide arv Eestis 1970-2007 Tagasivaatav Abortide arv aheljuurde- aheljuurde-kasvu Aasta Eestis ahelindeks alusindeks kasvutempo tempo 1970 40663 1971 42256 1,039 1,039 0,039 0,038 1972 42309 1,001 1,040 0,001 0,001 1973 41381 0,978 1,018 -0,022 -0,022 1974 39902 0,964 0,981 -0,036 -0,037 1975 38927 0,976 0,957 -0,024 -0,025
3000000 3060429 2568090 2000000 1999162 1623770 1337947 1122475 1000000 961305 0 Liibüa rahvaarv on aastast 1950 kuni praeguse ajani püsivalt ning stabiilselt kasvanud ja kasv toimub veel samas tempos edasi vähemalt aastani 2025. Rahvastiku kasvutempo on kergelt langenud, aastal 1950 oli see 3.10% ja aastaks 2025 on selleks prognoositud 1.21%. Aastatel 1970-75 oli selleks näitajaks koguni 5.01%. Võrreldes praegusega kasvab prognoositav kasvutempo kergelt (0.96%1.21%). 3. Liibüa loomulik iive ja rändesaldo Liibüa iive on viimase 20 aasta jooksul langenud. Aastal 1994 oli sündimuse üldkordaja 1000 elaniku kohta 28, aga nüüdseks on vaid 18. Vastav arv on aastate jooksul vaikselt langenud ja
KeskAafrika Vabariigis elab ligikaudu 5 166 510 miljonit inimest Riigid, kus on enamvähem sama rahvaarv on Norra, Liibanon, Costa Rica Rahvaarv võrreldes teiste riikidega, on selle riigi oma keskmine Rahvaarv on iga viie aastaga suurenenud ühtlaselt. Aastast 19502025 Kasvutempo 1950 kuni käesoleva aastani Kasvutempo prognoos aastani 2025. 2015-2020: 2.11% 2020-2025: 2.05% A) Sündimuse üldkordaja on läinud madalamaks ning tulevikus läheb veelgi. Sündide üldarv on aga tõusuteel. B) Keskmiselt lapsi naise kohta: läinud madalamaks ning tulevikus läheb veelgi. C) Antud regiooni riikidega võrreldes on näitajad kõrged, sest Kesk Aafrika Vabariik on väga vaene maa Minevikus on suremuse üldkordaja tõusnud, kuid prognoosi kohaselt hakkab see näitaja langema.
Selle järgi võib otsustada, et riik ei ole väikeriik, kuid samas ka mitte suurriik, sest on riike, kus elab kümneid kordi rohkem inimesi. Riik on rahvaarvu poolest siis üsnagi keskmine. Umbes sama palju inimesi elab veel näiteks Iraagis, Kanadas ja Afganistaanis. Kanada 34 030 589 Maroko 31 968 361 Iraak 30 399 572 Afganistaan 29 835 392 Käesolevaks ajaks on Maroko rahvaarvu kasvutempo langenud poole võrra sellest, mis see oli aastal 1985. Andmete põhjal näeb, et arvatavasti on kasvutempo protsent Marokos aastaks 2050 juba alla 0,5. (Diagramm 1) Diagramm 1 Maroko rahvaarvu kasvutempo graafik aastast 1985-2050. 2. Rahvastiku tihedus ja paiknemine Maroko rahvastiku keskmine tihedus on 70,87 inimest ühe ruutkilomeetri kohta. Enamvähem samasugune rahvastiku keskmine tihedus on näiteks Iraagis, Tuneesias ja Jordaanias. Jordaania 72,15 Maroko 70,87
Rahvastik paikneb tihedamalt suuremates linnades ja linnade ümbruses, kus on rohkem töökohti ja paremad suhtlemisvõimalused. Sotimaal, mis on mägine ja kus kliima on karmim ning inimestevaheline suhtlemine piiratum, paikneb rahvastik hõredamalt kui Inglismaal, Walesis ja Põhja - Iirimaal. 3. Rahvaarvu kasv Joonis 2. Suurbritannia rahvaarvu kasv aastas. Allikas: International Programs U.S. Census Bureau Rahvaarvu kasvutempo Suurbritannias on aastatel 1950-2010 kasvanud 50127-lt 62348-le. Rahvaarvu kasvutempo on märgatavalt tõusnud. Prognoosi järgi jätkab rahvaarvu kasvutempo tõusmist, küündides 2050.aastaks 71 154-le. Koostajad: Ülle Liiber, Ene Saar, Piret Karu 2010 4 4. Rahvastiku andmed a) Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Net Number
HOLLAND Demograafilised näitajad 2010 Rahvaarv 16,783,092 Kasvutempo (protsentides) 0.4 Laste arv ühe naise kohta 1.7 Sündimus (tuhandetes) 173 Keskmine eluiga (aastates) 80 Suremus (tuhandetes) 147 Imikusuremus (tuhande sünni kohta) 6
KORDAMINE GEOGRAAFIA ARVESTUSEKS. SISUKORD: KORDINAADID: Kordinaatide eritüübid, samakõrgusjooned kaardil. RAHVASTIK: Rahvaarvu kasv, rahvaarvu kasvutempo. RAHVASTIK: Demograafiline siire. Kuidas analüüsida demograafilist siiret? RAHVASTIK: Riigi andmete analüüs. RAHVASTIK: Linnastumine. RAHVASTIK: Sisse -ja väljaränne. RAHVASTIK: Majandus-, globaliseerumis -ja arengutaseme näitajad. MAJANDUS: Põhja -ja Lõunamaad e. industrialiseerimise erivormid. MAJANDUS: Agraar-, tööstus -ja infoühiskond, neile iseloomulikud jooned. MAJANDUS: Globaliseerumist mõõtvad võtmevaldkonnad.
protsent muutumatu. 3. Analüüsige riigi rahvaarvu muutumist ajavahemikul 19502025. Rahvaarv Joonis2: Saksamaa rahvvaarvu muutus 1950-2025 perioodil Allikas: Census Saksamaa rahvaarv on 1950-2025 aastatel olnud suhteliselt stabiilne. Väiksed tõusud olid 1970.ndal ja 1990.ndatel, kui nõukogude liit lagunes ning inimesed tulid oma kodumaale tagasi. Arvatakse, et tulevastel aastatel on oodata väikest langust. Kasvutempo oli 1995-2005 aastatel positiivne ning alates 2005.aastast kuni 2012 on kasvutempo olnud negatiivne -0.2. Oodatakse, et 2025.aastani on kasvutempo jätkuvalt negatiivne -0.3. 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. Koostajad: Ülle Liiber, Ene Saar, Piret Karu 2012 2 Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Net Number Births Death of Mig-
korda väiksem, kui Hollandis. b)Tihedam asustus on Lääne- ja Lõuna-Hollandis. Sinna jäävad näiteks pealinn Amsterdam ja sadamalinn Rotterdam, viimases on näiteks asustus tihe juba tänu suurele sadamale. Asustus on hõredam Hollandi põhjaosas, seda põhjusel, et suur osa Hollandist asub merepiirist allpool ning riigist 29% võib jääda üleujutuste alla. RAHVAARVU KASV Rahvaarvu kasv Hollandis 1950. aastast kuni 2025. aastani. Graafikul on rahvaarv mõõdetud tuhandetes. Rahvaarvu kasvutempo on olnud konstantselt kasvav, kuid prognoosi kohaselt aeglustub tulevikus. Prognoosi kohaselt ning 2025. aastat ja 2050. aastat võrreldes, hakkab rahvaarvu kasvutempo tulevikus langema. TÕSISED PROBLEEMID SEOSES AIDSIGA? Hollandis põdes 2007 aasta seisuga HI-viirust või AIDSi 18 000 inimest. Arvestades rahvaarvu ei tundu see nii suur ning mina leian, et ka maailma tabelit vaadates ei ole pilt nii masendav. Samas asub Holland 82
kurgkotkas ning kangurlind. Omapäraseid ehitisi püstitavad savannidesse sipelgad ja termiidid. Lõuna-Ameerika savannides leidub suuri rohusööjaid loomi vähem kui Aafrikas. Siin on levinumateks hirved, metssead, vööloomad ja palju pisinärilisi. Kiskjatest kohtab jaaguare ning puumasid. Lindudest aga esineb jaanalindu meenutav nandu. inimtegevus Mõnes riigis ennustatakse lähima viiekümne aasta jooksul rahvaarvu muutumist peaaegu kahe- või kolmekordseks. Sellise kasvutempo juures jääb aga maapiirkondades puudu toitvast põllumaast ning üha enam inimesi siirdub parema elu otsingutel linnadesse. Nii kiire kasvutempo juures aga ei suuda ka linnad kõiki inimesi vastu võtta. Väärtusliku põllumaa vähesus üha kasvava rahvaarvu juures võib aga endaga kaasa tuua ulatuslikke ja veriseid konflikte. Mõningast kompensatsiooni põllu- ja karjamaade vähesusele pakub üha uute alade kasutuselevõtt ning paremate taimesortide külvamine, kuid needki ressursid on
Riigi rahvastikku teades saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandusliku ja sotsiaalse arengu stsenaariume. 1.1. Riigi rahvaarv Mina valisin oma uuritavaks riigiks Kameruni. Kameruni populatsioon 2016. a juuli seisuga on 33,655,786. Kamerun on maailma suhtes väikeriik, järjekorras 53. Sarnase rahvaarvuga riigid on veel Põhja-Koera (25,115,311), Madagaskar (24,430,325), Taiwan (23,464,787), Austraalia (22,992,654) (1). 1.2. Rahvaarvu kasv Kameruni rahvastiku kasvutempo oli 1970 aastani suhteliselt sujuv, kuid sellest edasi hakkas kiiremini tõusma. Kiire rahvastiku tõus on näha ka graafikul. 2025 aastast kuni 2050 aastani ennustatakse rahvaarvu tõusu 20 miljoni võrra. Sellest järeldan, et kasvutempo tõuseb tulevikus veelgi (vt joonis 1). Joonis 1. Kameruni rahvastiku arvu kasv 1950-2025. Täpsemad arvandmed on toodud all olevas tabelis (vt joonis 2). Aasta 1950 1955 1960
14 25.08.2014 7,18 € 1,003 1,003 15 26.08.2014 7,12 € 0,994 0,992 16 27.08.2014 7,11 € 0,993 0,999 17 28.08.2014 7,11 € 0,993 1,000 18 29.08.2014 7,17 € 1,001 1,008 𝑝𝑖 δ = 𝑝1 δ𝑎 = −1 8) Börsikuu keskmiste hindade keskmine kasvutempo 𝛿 ̅. 𝛿̅ = δ̅ = √1.001 ≈ 1.000 𝑛−1 17 √δ𝑛 9) Börsikuu keskmiste hindade dispersioon 𝐷𝑝 ja standardhälve σ. Jkn Kuupäev Aktsia keskmine − ̅ − ̅ 2 hind eurodes 1 1.08.2014 7,16 € 0,0094 0,0001
zooplanktonist. Suguküpsed kalad neelavad meeleldi ka põhjas elavaid usse ning väikesi kalapoegi. Levinud põhjapoolkeral, Rootsis, Soomes. Eestis põhiliselt Peipsi järves ja Võrtsjärves. Kudema hakkab tint tavaliselt mai esimesel poolel tuulevarjulises veesisese taimestikuga kohtadesse. Marjaterad kleepuvad veetaimedele, liivale või kivisele põhjale. Tindi vastsed kooruvad 5 mm pikkustena, kuid nende edasine kasvutempo varieerub üsna tugevasti. Suur osa tinte sureb aga peale esmakordset kudemist. Väikeste tintlaste suurimaks vaenlasteks on kohad, kuid ka paljudele teistele näljastele röövkaladele on tindid ihaldatud saak. Tähtsamaks toidukonkurendiks peipsi tindile on rääbis ja ahven. Tänu tindi liha kõrgele toiteväärtusele on ta hinnatud nii kalatööstuses inimtoiduna kui ka loomasöödana.
annaabi.ee 
