Paaritumise ajal haarab isane emasel kaelast ja veab teda ringi. Paaritumine võib kesta kuni tunni. Suguküpsus saabub sündimisjärgsel aastal. Tiinus kestab 40- 43 päeva. Implantatsioon ei hiline. Pesakonnas 2-12, nisasid kuni 10. Pojad on sündides peene siidise hallikasvalge karvaga. 3-4 nädalaselt areneb tumedam karv. Eluiga on tuhkrul looduses 4-5 aastat, tehistingimustes 14a. ( Loomade elu) 5 Kivinugis ( Martes Foina) Järglased Karv sügavpruun, kurgualusel puhasvalge või hallikas laik ehk manisk, mida poolitab tume püstitriip, mis ulatub mülemale eesjäsemele. Kivinugisel on vähem karvased käpad kui metsnugisel, väiksemad ja kitsamad kõrvad ning lühem ja laiem koon. Nina tavaliselt hele. Kivinugis liigub hüpetega. Suvel on jälgede järgi raske kivinugist metsnugisest eristada. Talvel jäljed samasugused kui suvel ning paljaste päkkade jäljed hästi nähtavad
Tartu Mart Reiniku gümnaasium EESTI KÄRPLASED Referaat bioloogiast Maria Kaare, 7. klass Juhendaja õp. Lauri Mällo Tartu, 2008 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Kärp lk 4 Nirk lk 5 Mink ja naarits lk 6 Tuhkur lk 8 Metsnugis ja kivinugis lk 9 Saarmas lk11 Mäger lk13 Ahm lk14 Võtmesõnad lk16 Kasutatud materjalid lk17 2 Sissejuhatus Perekondade ja liikide arvu poolest on kärplaste sugukond kiskjaliste seltsi rikkamaid. Ta hõlmab 65 70 liiki, mis jagunevad 24 29 perekonna ja 5
www.jahindusinfo.ee Eestis elavad kiskjalised Kärplased: Metsnugis ja kivinugis e kodunugis on enam-vähem ühesuurused, koheva sabaga kiskjalised. Teistest väikestest kärplastest on nad pisut suuremad -kõrgemate jalgadega ning kehavärvus varieerub pruunist hallini. Mets- ja kivinugisel saab vahet saab teha rinnalaigu kuju ja värvuse alusel. Metsnugisel on see reeglina kollakas kuni oranz ja aheneb allosas. Kivinugisel on rinnalaik valge või kollakasvalge ning see hargneb esijalgadel kaheks. Metsnugis (Martes martes)
Kuressaare Ametikool Ehituse ja materjalitöötluse õppesuund Väikelaevade ehitus Ragne Regina Pesti NIRK Referaat Juhendaja: Anu Martinson Kuressaare 2012 SISSEJUHATUS Joonistus: Kristi Jaanus Talvel on looduses vaikne: tundub, et enamik loomi on kas soojale maale kolinud või kükitab hiljukesi urus ja ootab kevadet. Siiski need, kes talveks magama ei heida, tuletavad huvilisele ennast pidevalt meelde. Lumetul ajal ei oska ju arvatagi, kui paljude loomaradadega võib metsaskäija tee ristuda! Üks neist loomakestest, kes talvel aktiivselt tegutseb ja alatasa ka jäljeraja nähtava koha peale jätab, on nirk (Mustela nivalis). 1. SUGULASED Nirk kuulub kiskjaliste (Carnivora) seltsi kärplaste (Mustelidae) sugukonda. Kärplased on suurim sugukond kiskjaliste seltsis, siia kuulub ü...
5000-2500 a.t. · Kliima jahenemine · Kask, kuusk, mänd · Laialehised metsad - alepõllundus · Venekirveskultuur teraviljapõllud · Lendorav, ahm · Hobuse, veise, kitse, sea ja lamba luujäänused koduloomad Subatlantiline 2500 1000 a.t. · Suured kuusemetsad · kask, lepp · Ahm, metsnugis, orav · Tarvas, punahirv, metssiga ja metskass läksid lõunasse · Kanepi kasvatamine · Aiad, kiviehitised= inimkaaslejad - kivinugis, nahkhiired, hiired · Kodurott laevadega Subatlantiline · 700 800 a. t. väike jääaeg · hundid · Metssiga, metskits, hirv · Rändrott · Taimestik nagu praegugi 19. saj · Kliima soojenemine · Halljänes · Loomastiku võltsimine
Seal on kaitse all kõik - LK-alad (82), nt: Endla raba - maastikukaitsealad (116), nt: Kõpu maastikukaitseala 2.)kaitsealused liigid 3.) üksikobjektid, nt: Tamme-Lauri tamm Taime- ja lomaliigid jagatakse haruldus astme järgi 3 kategooriasse 1.) kõige ohustatumad e punane kategooria kotkad (merikotkas), lendorav, pähklinäpp, harilik jugapuu, säga 2.) keskmised e sinine kategooria vesiroos, harilik pirnipuu, järvekonn, kivinugis (50% peab olema märgistatud) 3.) nõrgem ehk valge kategooria kõik laululinnud, pardid, viinamäe tigu (10% peab olema märgistatud)
pakuvad häid varjumisvõimalusi. Eluviis Metsnugis on väga liikuva eluviisiga loom, kes võib ööpäeva jooksul läbida 10-12 kilomeetrit. Maapinnal liigub nugis paarihüpetega, maandudes tagakäppadega esikäppade jälgedesse. Lumel jäävadki jäljed imeliku ovaalja laiguna paistma. Tihti liigub ta edasi ka mööda puid hüpates ühelt puult teisele, suhteliselt sarnaselt oravale. Segamini võib ajada Kivinugisega. Metsnugis on veidi kogukam kui kivinugis. Kivinugise rinnalaik on tavaliselt valge ja hargneb esijalgadele (kuid võib olla ka kollakas nagu metsnugisel). Kivinugise saba on üldiselt pikem kui metsnugisel. Talvel saab eristada jälgede järgi, kivinugise tallad on karvadeta ja jägedel on näha varbapäkkasid, metsnugise tallaalused on aga karvadega. Rohus liikudes võib segamini ajada ka naaritsatega, kes nugistele sarnaselt hüpeldes liiguvad. Levik ja arvukus Eestis Metsnugised on levinud üle terve Eesti
Nirk 60-100 g 10-25 cm Tavaline Kärp 150-250 g -30 cm Vähearvukas Tuhkur 0,5-1,5 kg 35-45 cm Tavaline Jahiuluk Naarits 0,5-1,5 kg - 40 cm Üliharuldane I kat. kaitse Mink 0,5- 2,5 kg - 45 cm Tavaline Jahiuluk Metsnugis 1-2 kg 40-55 cm Tavaline Jahiuluk Kivinugis 1-2 kg 40- 50 cm Vähearvukas Jahiuluk Saarmas 8-15 (20) kg 60- 90 cm Vähearvukas Mäger 10-25 kg 60- 90 cm Tavaline Jahiuluk Ahm 10-20 kg 70- 105 cm Erikülaline Jänesed, jäniskid Valgejänes Halljänes Kehakaal 2-6 (enamasti 3-4) kg 3-7 (enamasti 4-7) kg
liikidel pole kindlaid varjekohti. Sellised liigid on kaks roomajaliiki, kaks kahepaikse liiki ja paljud väga haruldased päeva- ja ööliblikad. Parim reegel on: "Kui kahtled, ära tee." Näiteks ei tohi liigutada elupaigas asuvaid objekte selleks et otsida pildistamiseks seal elavaid vaskusse. *Liike, mis pole täieliku kaitse all võib koguda loodusest ilma loata ja kasutada selleks erinevaid püüdmismeetodeid, kaas arvatud liblikavõrgud. *Mitmeid teisi loomi, nagu karihiired, siilid ja kivinugis, ei tohi ilma loata kinni püüda. Nende püüdmiseks tuleb taotleda luba. Teised loomad *Külmavereliste ja selgrootute loomade ajutine viimine looduses stuudiosse või vivaariumisse (akvaariumi) on laialdaselt kasutusel olev praktika. Kui loom on loodusest pildistamiseks ära viidud, tuleb ta tagasi oma algsesse elupaika viia nii kiiresti kui võimalik. *On ebaseaduslik loodusest mistahes moel kinni püüda ja ära viia liike, mis on kantud vastavatesse kaitsealuste loomade nimekirjadesse
Populatsiooniks nimetatakse ühe liigi isendite rühma, mis asustab mingis ajaühikus mingit kindlat territooriumi. Populatsioon on omavahel ristuda võivate isendite kogum, kusjuures isendite ristumine teiste analoogiliste kogumite esindajatega on mingil põhjusel takistatud. Populatsiooni sekundaarne tunnus on struktuur, s.o. koosseis, mis on populatsiooni püsivuse eelduseks. Pmst võib eristada väga erinevaid struktuure, sest populatsiooni moodustavaid isendeid võib eristada väga paljude tunnuste soo, vanuse, tervisliku seisundi jms järgi. Sooline ja vanuseline struktuur (nt kui küttimisega vähendada mingit populatsiooni 4x,eemaldades kõiki vanuserühmi ja mõlemat sugu propotsionaalselt, taastub esialgne arvukus kiiremini, võrreldes olukorraga, kui vähendatakse loomade arvu 2x, kuid kütitakse ainult emasloomi), etoloogiline struktuur (hierarhia). Populatsioonil on rida tunnuseid, mida saab mõõta: Arvukus on ulukite arv mingil suvalisel te...
Suurema osa toidust moodustavad imetajad - putuktoidulised, hiired, jänesed oravad ja väikesed kiskjad. Lindudest aga kanalised, teiste pojad ja linnud. Sööb ka roomajaid ja kalu. Tähtsal kohal on raibe. Talvel elab osaliselt varudest. Jooksuaeg on kesksuvel. Tiine 8-10 kuud , sünnib 2-4 poega (aprill/mai) , imetamine kestab 2 kuud. Põhiliselt öise aktiivsusega. Elab vaid poegade kasvatamise ajal pesas (puuõõnsus, endine orava või röövlinnu pesa). KIVINUGIS (Martes foina) - värvuselt hallikam kui metsnugis. Rinnalaik on valge või kollakas, ulatub ka jalgadele. Meeldib elada hoonete pööningutel. Asulates ja kultuurmaastikel. Vette erinevalt teistest kärplastest hea meelega ei lähe. Õise aktiivsusega. TUHKUR – (Mustela putorius) karvkate tumepruun kuni mustjas. Kõhupool on tumedam kui selg, saba üleni must. Hele nägu tumeda maskiga. Kõrvalesta välisserv on ka valge. Varvaste vahel ujulestad. Eriline hais.
tähtsaimad kohanemise kandjad, näiteks sotsiaalse keskkonna suhtes. On palju näiteid selle kohta, kuidas loomad õpivad elama inimese poolt muudetud keskkonnas. Harjumine inimese läheduse ja liiklusega peegeldub näit. lindude põgenemiskauguse vähenemisega tihedalt asustatud aladel. Asustamata laidudel võib vares inimese eest põgeneda juba sadade meetrite kaugusel, samal ajal kui linnades laseb ta endale läheneda kuni paari meetrini. Kesk-Euroopas linnades on kivinugis õppinud ööbima auto kapoti all ja teinud seal pahandust elektrijuhtmestikku närides. Ka Eestis on küllaltki sage, et pikemaks ajaks seisma jäetud auto kapoti alla teevad hiired pesa. b) paljude põlvkondade kestel kohastumine e. evolutsiooniline adaptatsioon. Põhineb geenipärilikel omadustel ja püsib isendi elu jooksul. Näit. põhjamaa taimede võime taluda külma või kõrbetaimede võime püsida pea-aegu vihmatutel kasvukohtadel. Evolutsiooniline adaptatsioon tekib tänu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
