2. EESISTUJARIIGI ÜLESANDED Kuna nõukogu eesistujariigist oleneb suures osas nõukogu töökorraldus, siis eesistujariigi pädevusse kuulub eri istungite (välja arvatud välisasjade nõukogu) ning nõukogu ettevalmistavate organite, sh alaliste komiteede, nt. alaliste esindajate komitee (COREPER), ning väga spetsiifiliste teemadega tegelevate töörühmade ja komiteede koosolekute planeerimine ja juhatamine ning päevakordade kujundamine. (Riigikantselei, 2017) Eesistujariik tagab, et arutelud toimuvad nõuetekohaselt ning et nõukogu kodukorda ja töömeetodeid kohaldatakse õigesti. Eesistujariik korraldab ka erinevaid ametlikke ja mitteametlikke kohtumisi Brüsselis ja roteeruvat eesistumist teostavas liikmesriigis. Eesistujariigi teiseks ülesandeks on püüda jõuda seadusandlikes aktides kokkuleppele kolmepoolsetel kohtumistel, mitteametlikel läbirääkimistel ja lepituskomitee koosolekutel.
justiits ja siseküsimused (JHA), tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervishoid ja tarbijakaitse, konkurentsivõime, transport, telekommunikatsioon ja energeetika, põllumajandus ja kalandus, keskkond, haridus, noorsugu ja kultuur. Kuidas moodustatakse? Alaliste Esindajate Komitee (COREPER) Igal ELi liikmesriigil on Brüsselis alaline meeskond (esindus), kes esindab riiki ja kaitseb riigi huve ELi tasandil. Nõukogu eesistujariik Nõukogu eesistujariik vahetub iga kuue kuu tagant. Hetkel Ungari. Peasekretariaat Eesistujariiki abistab peasekretariaat, mis valmistab ette nõukogu tööd kõigil tasanditel ja tagab selle häireteta töö. Mis on ülesanded? Nõukogul on kuus põhiülesannet. Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. Mitmes valdkonnas võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga. Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine.
Ministrite Nõukogu. Ministrite Nõukogus esindab igat liikmesriiki üks minister. Seega on nõukogu 25-liikmeline. Nõukogu koosseis muutub olenevalt sellest, missugust küsimust arutatakse. Kui küsimuse all on põllumajanduspoliitika, koosneb MN põllumajandusministritest, kui aga tööturuga seonduv, siis töö- ja sotsiaalministritest. Oluline roll on EL-i valitsemises täita MN eesistuja institutsioonil. Eesistuja koht kohustab eesistujariigi esindajaid juhtima kõiki MN istungeid. Eesistujariik vahetub iga poole aasta tagant. Eesistujamaa esitab enne oma valitsemisaja algust Euroopa Parlamendile teemad, mille käsitlemist ta peab järgneva kuue kuu vältel vajalikuks. Samuti valmistab eesistujariik ette Ministrite Nõukogu istungite päevakorra. Otsuseid võtab Ministrite Nõukogu vastu hääletamise teel. Ministritel pole hääli võrdselt, vaid vastavalt oma riigi rahvaarvule. Suurematel riikidel, nagu Prantsusmaa, Saksamaa,
1957- 1967 Euroopa Majandusühendus 1967-1993 Euroopa Ühendus Alates 1993 aastast Euroopa Liit 3.2 Kirjuta mida tähendab sinu jaoks olla Euroopa Liidu kodanik (õigused, vabadused, kohustused) 3p Minu jaoks tähendab see palju, kuna mul on vaba voli liikuda liidu piires, ilma viisata. Õigus saada kaitset kõikides EL liikmesriikide juures. EL kodanikuna olena ma kohustatud täitma kohustusi ja täidan ka neid. 3.3 Millal on Eesti EL-i eesistujariik? 1p Eesti on EL s eesistujariik jaanuar- juuni 2018 aasta. 4. Globaalprobleemid (8p) 4.1 Nimeta üks globaalne keskonna- ja sotsiaalprobleem, mis sinu arvates ohustab inimkonda kõige enam. 2p Keskkonnaprobleem: Maavarade ammendumine Sotsiaalneprobleem: Terrorism 4.2 Mida on nende probleemide lahendamiseks tehtud ja mida peaks sinu arvates veel tegema? 6p Terrorism: Toimub terrorismivastane sõda. Loodud neli tugisammast: ennetus, kaitse, järeltegevus ja reageerimine. Rahvusvaheline koostöö riikide vahel
aastal, kuni 1995. aastani kandis organisatsioon nime Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverents (harvem kujul Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõupidamine; CSCE). OSCE Nõukogu asub Viinis. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarne Assamblee/OSCE Parlamentaarne Assamblee Juhid ja organisatsioon OSCE esimees vahetub iga aasta ning esimeheks on eesistujariigi välisminister. Esimehe asetäitjateks on eelnev ja järgnev esimees. 2011. aastal oli eesistujariik Leedu ja esimees Audronius Azubalis, Leedu välisminister. 2014. aastal on eesistuja Sveits ja esimees Sveitsi liidupresident Didier Burkhalter. OSCE peasekretär on alates 2011. aastast Lamberto Zannier (Itaalia). Missioonid OSCE Eesti missioon Eestis oli Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni esinduse eesmärk oli edendada intergratsiooni ja paremat teineteisemõistmist kogukondade vahel Eestis. OSCE missioon tegutses Eestis aastail 19932001.
Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni üle. Eelarve. Parlament jagab nõukoguga pädevust ELi eelarve üle. Eesti esindajad Euroopa Parlamendis Indrek Tarand Kristiina Ojuland Vilja Savisaar Siiri Oviir Ivari Padar Tunne Kelam Euroopa Liidu Nõukogu ELi põhiline otsuseid tegev organ esindab liikmesriike koosolekutest võtab osa üks minister iga ELi liikmesriigi valitsusest Nõukogu eesistujariik vahetub iga kuue kuu tagant (hetkel Hispaania) Nõukogu otsused tehakse hääletades Nõukogu ülesanded Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. Mitmes valdkonnas võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga. Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga.
huve üksnes siseriiklikus poliitikas, vaid ka Euroopa asjades. Euroopa Liidu Nõukogu = Ministrite Nõukogu Kannab seadusandlikku funktsiooni. Räägib kaasa Euroopa Parlament. Ministrite Nõukogus esindab igat liikmesriiki 1 minister. Nõukogu 25-liikmeline. Nõukogu koosseis muutub olenevalt sellest, missugust küsimust arutatakse. EL valitsemises on oluline Ministrite Nõukogu eesistuja institutsioonil. Eesistuja koht kohustab eesistujariigi esindajaid juhtima kõiki MN istungeid. Eesistujariik vaheldub iga poole aasta tagant- suurem vastutus, aga suuremad võimalused oma huvide esiletoomiseks. Eesistujamaa esitab enne oma valitsemisaega Euroopa Parlamendile teemad, mille käsitlemiseks tea peab järgneva 6 kuu vältel vajalikuks. Eesistujariik valmistab ette Ministrite Nõukogu istungite päevakorra. Otsuseid võtab MN vastu hääletamise teel. Ministritel on hääli vastavalt oma riigi rahvaarvule. Suurematel 29, Eestil 4 häält- kokku 321 häält
10A 2009 Üldandmed Sloveenia on riik Kesk-Euroopa lõunaosas Aadria mere kirderannikul. Maa põhiosa jääb Ida-Alpide piirkonda. Sloveenia piirneb Itaaliaga läänes, Austriaga põhjas, Ungariga kirdes ning Horvaatiaga lõunas ja idas. Sloveenia on 2004. aastast Euroopa Liidu, 1993. aastast Euroopa Nõukogu ja 2004. aastast NATO liige. Jaanuaris 2008 võttis Sloveenia kasutusele Euroopa Liidu ühisraha euro. Jaanuarist juulini 2008 on Sloveenia Euroopa Liidu eesistujariik. Sloveenia pindala on 20 273 km2. Pealinnaks on Ljubljana. Rahvaarv Sloveenia rahvaarv 2009 aastal on 2 040 800. Rahvastiku tihedus on 100,7 in/km2. Sloveenia on rahvaarvu poolest 145 kohal maailmas, mis tähendab, et ta on keskmise inimasutusega riik. Tihedaim on asutus jõeorgused. Aadria mere rannikul ja Panoonia tasandikul. Palju inimesi elab ka linnades, sest linnad on enamasti rohkem tsiviliseeritud kui külad või muud alad
3. Kriteerium, mis eeldab võimet võtta üle kogu ELi õigustik Riik peab olema suuteline võtma liikmesusest tulenevaid kohustusi, sealhulgas poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärkide täitmine. 13. Kus asub Euroopa Parlament? Prantsusmaa linnas Strasbourg'is. Lisaks sellele asub osa parlamendi haldusüksustest Luxembourg'is. 14. Mille alusel moodustatakse fraktsioonid Euroopa Parlamendis? Moodustuvad fraktsioone vastavalt poliitilistele veendumustele. 15. Mida tähendab eesistujariik? Nõukogu eesistujariigiks saab iga kuue kuu järel üks liikmesriik nõukogu poolt kindlaksmääratud järjekorras. Nõukogu eesistujariigist oleneb suures osas nõukogu töökorraldus. Eesistujariik peab korraldama ja juhatama kõiki nõukogu koosolekuid ning igal riigil on omad prioriteedid küsimuste ja valdkondade osas, mida ta soovib eesistumisajal edendada. 16. Mida tähendab kvalifitseeritud häälteenamus?
esimene põhiseadus. 7. septembril 1822 iseseisvus Brasiilia. 1908. tapeti kuningas Carlos I ning 1910. aastal kuulutati Portugal vabariigiks. 1926. aastast valitses sõjaväeline diktatuur, mida juhtis António de Oliveira Salazar ja alates 1968. aastast Marcello Caetano. · 1974 toimunud nelgirevolutsiooni käigus taastati demokraatia. 1986. aastal liitus riik Euroopa Liiduga. · Alates 1. juulist 2007 on Portugal Euroopa Liidu eesistujariik. Asukoht · Asub Lõuna- Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. · Portugal piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. Asukoht kaardil Kliima Portugal asub lähis- troopikas, tal on lähistroopiline vahemereline kliima Suvi Palav ja kuiv Talv Soe ja niiske Majandus · Põhiliselt toodetakse Portugalis : tekstiile , jalatseid , riideid , portselan , klaas-ja savinõud ning paber.
Teised eriülesannetega asutused Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament Euroopa Liidu Nõukogu on Euroopa Liidu institutsioon, kus on esindatud liikmesriikide valitsused. Otsused langetatakse kas ühehäälselt või kvalifitseeritud häälteenamusega Euroopa Liidu Nõukogu koosneb iga liikmesriigi ühest esindajast ministrite tasandil. Nõukogu eesistuja on selle liikmesriigi minister, kes sel ajal on EL eesistujariik. Iga riik on eesistuja 6 kuud vastavalt kokkulepitud järjekorrale. Euroopa Parlament esindab EL kodanikke ja valitakse vahetult kodanike poolt (iga 5 aasta tagant), 736 liiget kolm asukohta: Brüsselis (Belgias), Luksemburgis ja Starsbourg’is (Prantsusmaal) Parlamendi liikmed istuvad parlamendis poliitiliste fraktsioonide kaupa, mitte riikide delegatsioonidena. Euroopa Parlamendi kolm põhilist ülesannet Jälgida teiste ELi institutsioonide
Osalesid peamiselt välisministrid ning riikide esindajad.
From
f) LR kohtute ja politseijõudude koostöö koordineerimine Roll integratsiooni protsessis: 14. Milline institutsioon on Euroopa Nõukogu? Kas ta on valitsustevaheline või riigiülene? Selgita. EL Nõukogu on peamine otsustaja Euroopa Liidus. See koosneb liikmesriikide ministritest, kes järgivad riigilt saadud juhiseid. Koguneb eri koosseisudes, sõltuvalt poliitika valdkonnast. Koosseisu juhib eesistujariik (v.a. välisasjade nõukogu). Pigem on see valitsustevaheline institutsioon, kuna koosneb liikmesriikide ministritest, kes kõik suuremal või väiksemal määral järgivad enda riigilt saadud juhiseid ja esindavad eelkõige enda riigi huve. 15. Kuidas toimub liikmesriikide huvide esindamine Euroopa Liidu otsustusprotsessis (märkus: siinkohal ei pea mõtlema ainult EL Nõukogu raames, vaid nt. kogu EL otsustusportsessi või eelnõu elutsükli jooksul)
lähenemistega suudab ka väike riik näidata end mõjukana ja olla arvestatav suurte riikide kõrval. See on tee liberaliseerida Euroopat ja muuta see avatumaks. Vaatamata praegustele positiivsetele tulemustele e-teenuste valdkonnas ja edukatele firmadele nagu Skype, Playtech, Erply ja Grabcad, on palju teha, et jõuda töötajate poolest järele Soomele ja Rootsile. Neid on Eestil vajaka, millele tuleb leida lahendusi, kuid eesmärgid on suured. 2018. a on Eesti Euroopa Liidu eesistujariik. 2020. aastaks pürgib Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikme kohale ning siis võiks olla autori arvates olla meie eesmärgiks käivitada edukaid rahvusvahelisi küber-initsiatiivide jätkuprogramme (Ilves, 2011).. Artikkel on loogiliselt kirjutatud ning põhineb autori arvamusel. Kirjutise koostamisel on Ilves tuginenud Eesti Euroopa poliitika eelnõu 2011-2015 ning arengufondi raportile, mille legitiimsus paneb enamasti nõustuma seisukohtadega, mis on esitatud. Ilves näeb Eesti
Sarnasused Otsuste vastuvõtmine Otsuste vastuvõtmine Lahendab riigieluga seotud Lahendab riigieluga seotud küsimusi küsimusi Koostöö rahvusvaheliste Koostöö Euroopa organisatsioonidega ja teiste Komisjoni ja Euroopa riigiametitega Liidu Nõukoguga 5.2.Vasta küsimustele. Milline on EL eesistujariik (6 kuud)? Millised on tema prioriteedid ? (vt. www.europarl.europa.eu) Eesistujariigiks on Itaalia. Eesistumise ajal on Itaalial järgmised eesmärgid: suurendada tööhõivet ELis ja keskenduda rändele kui prioriteedile arutada ELi ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat edendada jätkusuutlikku majanduskasvu seoses messiga Expo Milan 2015 toetada jätkuvalt tööstust, eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEd)
on õigus avaldada komisjonile umbusaldust, mis viib volinike tagasiastumisele Jagab nõukoguga võimu eelarve üle ja võib seega mõjutada liidu kulutusi Valitakse otsestel valmistel, mis aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide dem. õiguspärasust 785 liiget Euroopa Liidu Nõukogu Nõukogu on EL-i peamine otsustusorgan Nõukogu võtab vastu otsuseid ( omad seadusandlikku võimu) ja kinnitab eelarve koos parlamendiga Nõukogu eesistujariigiks on kordamööda kõik liidu liikmesriigid; eesistujariik vahetub iga kuue kuu järel Esindab liikmesriikide valitsusi; iga liikmesriigi valitsust esindab (ELN ALLA!) EL-i Nõukogu Sekretariaat EL-i ühise välis- ja julgeolekupoliitika esindamine inimõiguste küsimuses Euroopa Kohus Tõlgendab Euroopa Liidu aluslepinguid ja seadusandlust Seisab EL-i kodanike ja ettevõtete huvide eest Euroopa Kontrollkoda Auditeerib EL-i rahaliste vahendite kasutamist; annab seeläbi hinnangu, kuidas Europpa institutsioonid oma ülesandeid täidavad
· 1952 Euroopa Söe- ja Teraseühendus. · 1957 Rooma leping. · 1992 Maastrichti leping. Kaheksa laienemist Euroopa Liit praegu Euroopa liit praegu · 27 liikmesriiki. · Elanike arv ligi 501 miljonit. · 23 ametlikku keelt. Euroopa Ülemkogu kohtumine Kõigi ELi liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumine Peetakse vähemalt kolm korda aastas Seal pannakse paika üldine ELi poliitika Ministrite Nõukogu liikmesriikide hääl Üks minister igast ELi liikmesriigist Eesistujariik: vahetub iga kuue kuu tagant Teeb otsuseid ELi õigusaktide ja eelarve kohta koostöös Euroopa Parlamendiga Teostab ühist välis ja julgeolekupoliitikat Liikmesriikide häälte arv Ministrite Nõukogus Ministrite Nõukogu otsused · Määrus. · Direktiiv. · Otsus. · Arvamusavaldus. Euroopa Komisjon ühiste huvide edendaja 27 sõltumatut volinikku, üks igast ELi liikmesriigist Ettepanekud uute õigusaktide kohta Täitevorgan Asutamislepingute täitmise järelevalvaja
Eelnõu vastuvõtmine. Töögrupid on allutatud Coreperile. COREPER koosneb: Alaliste Esindajate Komiteest ehk liikmesriikide alalistest esindajatest. Ülesanded: nõukogu töö ettevalmistamine. Informatsiooni vahendamine nõukogu ja liikmesriikide vahel. Koordineerib nõukogu poliitikat ja liikmesriikide Euroopa-poliitikat. Ministrite kohtumised Koosseis: liikmesriikide volitatud esindajad ministrite tasemel + Euroopa Komisjoni esindaja. Koosseisud võivad olla erinevad ja eesistujariik vahetub iga teatud aja tagant. Otsusetegemine EL Nõukogus: ühehäälsus ja kvalifitseeritud häälteenamus Erinevalt muudest rahvusvahelistest organisatsioonidest tehakse EL Nõukogus enamasti otsuseis kvalifitseeritud häälteenamusega. Vaid kõige olulisemates valdkondades, kus liikmesriigid ei soovi oma vetoõiguset loobuda, kasutatakse ühehäälsust.Enamushääletuse kasutamine on EL edasiarendamiseks paratamatu -
Nõukogu istungitest võtavad osa kõikide liikesriikide valitsuste esindajad. Seepärast nim. nõukogu ka ministrite nõukoguks. Kõikide liikesriikide ministrid otsustavad ühiselt ELi uute õigusaktide üle. Siis rakendatakse need õigusaktid kõigis ELi liikesriikides. Liikmesriigid soovivad üldist majanduspoliitikat, mis põhineks nende siseriikliku majanduspoliitika täpsel koordineerimisel (Bahovski, 2008: 16-18). Nõukogu eesistujariik vahetub iga kuue kuu tagant. See tähendab, et kõik ELi liikmesriigid vastutavad kordamööda kuuekuulise perioodi jooksul nõukogu päevakorra ja kõigi koosolekute juhatamise eest, korraldades seadusandlike ja poliitiliste otsuste vastuvõtmist ja olles liikmesriikidevaheliste kompromisside vahendajaks. Eesistuja töö on sageli keeriline, sest tuleb paika panna istungite päevakord ning neid ka juhatada. Eesistujariigi ametnike jaoks
asjaomase poliitikavaldkonna ministri (näiteks keskkonnaministri, kui arutusel on keskkonnaküsimused). Seda nimetatakse siis nn keskkonnanõukoguks. Istungite juhtimine Välisministrite nõukogul on alaline eesistuja - ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Kõiki muid nõukogu istungeid juhivad asjaomased ministrid riigist, mis on sel hetkel roteeruvalt ELi eesistuja. Näiteks keskkonnanõukogu istungit ajavahemikul, mil Eesti on ELi eesistujariik, juhatab Eesti keskkonnaminister. 6 Euroopa parlament ja komisjon Euroopa Parlament Iga 5 aasta järel ELi kodanike poolt otse valitavad Euroopa Parlamendi liikmed esindavad rahvast. Parlament on nõukogu kõrval ELi peamine seadusandlik institutsioon. Euroopa Parlamendil on kolm põhilist ülesannet: •arutada ja võtta koos nõukoguga vastu Euroopa õigusakte
tasandil.Esinduse juht on tegelikult oma maa saadik ELi juures. Need saadikud (alalised esindajad) tulevad igal nädalal kokku Alaliste Esindajate Komiteena (COREPER - Permanent Representatives Committee). Selle komitee ülesanne on ette valmistada nõukogu tööd, välja arvatud põllumajandusküsimustes, millega tegeleb Põllumajanduse Erikomitee. COREPERi abistab rida töögruppe, mis koosnevad siseriiklike haldusasutuste töötajatest. Nõukogu eesistujariik Nõukogu eesistujariik vahetub iga kuue kuu tagant. See tähendab, et kõik ELi liikmesriigid vastutavad kordamööda kuuekuulise perioodi jooksul nõukogu päevakorra ja kõigi koosolekute juhatamise eest, korraldades seadusandlike ja poliitiliste otsuste vastuvõtmist ja olles liikmesriikidevaheliste kompromisside vahendajaks. Kui keskkonnanõukogu peab näiteks kokku tulema 2006. aasta teisel poolaastal, on selle eesistujaks Soome keskkonnaminister, sest sel ajal on nõukogu eesistujariigiks Soome.
aastal. Tegeleb inimõiguste, meedia, õigusalase koostöö, sotsiaalse ühtekuuluvuse, tervishoiu, hariduse, kultuuri spordi, noorsoo jne küsimustega ning asub Strasbourgis. 48. ELi esmast õigust loovad (kes): Liikmesriigid 49. Seadusandliku akti algatamise õigus ELis on (kellel): Euroopa komisjon 50. ELi eesistuja (perioodil jaanuar juuni 2015) on: a) Itaalia b) Holland c) Läti d) EEsti 51. Selgita, millist rolli ELis mängib eesistuja(riik) Euroopa Liidu eesistujariik on Euroopa Liidu liikmesriik, kellel lasub ajutiselt vastutus Euroopa Ülemkogu töö korraldamise eest. Eesistuja määratakse rotatsiooni korras ning kohustused antakse üle iga kuue kuu järel. 52. Millises ELi ametlikus väljaandes avaldatakse ELi õigusaktid? Euroopa Liidu Teataja 53. Nimeta Euroopa kohtutes kasutatavaid õiguse tõlgendamise viise Keeleline ehk grammatiline tõlgendamine; Ajalooline tõlgendamine; Süstemaatiline
EL Nõukogu koosseis: liikmesriikide volitatud Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, esindajad Ministrite tasemel + Euroopa Komisjoni millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. esindaja. Nõukogu liikmetel on riikide parlamentide ees Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on demokraatlik aruandekohustus. + Erinevad koosseisud inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, ja eesistujariik. haridus ja kultuur. Euroopa Nõukogu ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi segamini ajada Põhiülesanded: täidab koos Euroopa Parlamendiga Euroopa Liidu Nõukoguga. Euroopa Nõukogu üheks seadusandja ja eelarve kinnitaja ülesandeid. Samuti olulisemaks saavutuseks on Euroopa inimõiguste konventsiooni koostamine 1950
Kuidas on võimalik muuta EV põhiseadust? Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud rahvahääletusel; Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; Riigikogu poolt kiireloomulisena. Kellest koosneb Euroopa Liidu (EL) Ministrite Nõukogu? Tulevad nõukogu raames kokku liikmesriikide ministrid või valitsusasutuste ametnikud. Pole otseselt kindlaks määratud koosseisu. Milline roll on Euroopa Liidus eesistujariigil? Euroopa Liidu eesistujariik on Euroopa Liidu liikmesriik, kellel lasub ajutiselt vastutus Euroopa Ülemkogu töö korraldamise eest. Eesistuja määratakse rotatsiooni korras ning kohustused antakse üle iga kuue kuu järe Mille poolest erinevad EL määrused ja direktiivid? Määrust kohaldatakse üldiselt. See on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Direktiiv on saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud,
25. Euroopa Liidu institutsioonid (esinduskogu (parlament), seadusandlik kogu, täidesaatev võim, kohus ja sõltumatu keskpank) I. Euroopa Ülemnõukogu - Euroopa Liidu liikmesriikide juhtide ja Euroopa Komisjoni presidendi kohtumine - Vähemalt 2 korda aastas tippkohtumised - Arutatakse, kuidas peaks EL toimima - Käsitletakse küsimusi, milles ei suudeta madalamal astmel kokku leppida - Juhatab eesistujariik, milleks on hetkel Tsehhi; (Eesti peaks saama 2018) II. Euroopa Parlament - koosneb hetkel 27 liikmesriigi saadikutest (kokku 785), kes esindavad 492 miljonit kodanikku - saadikud valitakse otsevalimistel 5 aastaks (järgmised valimised 2009.a juunis) - Eestist hetkel A.Tarand, M. Mikko, S. Oviir, T. Savi, T. Kelam, K. Saks - Saadikumandaadid jagatakse riikide vahel vastavalt rahvaarvule
spetsialiseerunud; tipneb konstitutsioonikohtuga; kohtunikud nim valitsus). Õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse. Funktsioonid: seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve; erinevate võimuasutuste tasakaalustaja; kehtiva valitsussüsteemi toetamine ja stabailiseerimine. EUROOPA LIIT MINISTRITE NÕUKOGU- Seadusandlik. Igat liikmesriiki esindab 1 minister. Koosseis sõltub, mis küsimust arutatakse. Eesistujariik. Otsused hääletamise teel. Ministril häälte arv vastavalt riigi rahvaarvule. Eestil 4 häält. Vastuvõetakse 258 poolthääle korral. Erineva kohustusikkuse astmega aktid: määrus (kõikidele täitmiseks); direktiiv (ise õigus otsustada, kuidas täita nõuded); otsus ja arvamusavaldus (kellelegi konkreetsele). Ungari praegu EUROOPA KOMISJON- Täidesaatev. Algatab uusi õigusakte ja kontrollib, et liikmesriigid
ees poliitika toimimise osas, kuid omab enim täidesaatvat võimu ÜVJP raames o Abistab EL Nõukogu ÜVJP otsuste ettevalmistamisel ja sõnastamisel ning peab vajadusel Nõukogu nimel poliitilist dialoogi kolmandate osapooltega · Poliitiline ja julgeoleku komitee (Political and Security Committee, PSC) jälgib rahvusvahelist olukorda ÜVJP-ga seotud valdkondades, aga ka kokkulepitud poliitikate rakendamist · Eesistujariik esindab EL-i ühist positsiooni ja konsulteerib parlamendiga võimalike valikute osas. Viimane omab õigust ligipääsule ÜVJP-d puudutavale infole, kuid ei oma reaalset otsustusõigust · Komisjon omab eelnõude algatusõigust, kuid ei oma seadusandlikus osas tavapärast kaalu; peamine roll ja ülesanded ÜVJP kooskõlastamiseks teiste poliitikatega · Parlament diskuteerib välis- ja kaitsepoliitika üle, komisjon ja eesistujariik informeerivad teda
11 iseseisvuse, riigiülene koostöö eeldab, et ühenduse liige loovutab osa iseseisvast otsustusõigusest ühisstruktuuridele. Ministrite Nõukogu Ministrite Nõukogus esindab igat liikmesriiki üks minister. Seega on nõukogu 25- liikmeline. Oluline roll EL-i valitsemises on täita Ministrite Nõukogu eesistuja institutsioonil. Eesistuja koht kohustab eesistujariigi esindajaid juhtima kõiki Ministrite Nõukogu istungeid. Eesistujariik vahetub iga poole aasta tagant. Otsuseid võtab Ministrite Nõukogu vastu hääletamise teel. Otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on antud vähemalt 258 häält, mis on antud nõukogu liikmete enamuse poolt. Sellisel juhul on tegemist nn kvalifitseeritud häälteenamusega. Juhul kui kaalul on mõne riigi elulised huvid, peavad poolt hääletama kõik nõukogu liikmed. Kuna üheski dokumendis pole määratletud, mida võib pidada eluliseks huviks, saab iga riik
tööturuga seonduv, siis töö- ja sotsiaalministritest. Teistest tähtsamaks peetakse välisministrite koosseisu, sest lisaks välispoliitikale arutavad nad ka EL-i sisepoliitikat, näiteks liidulepingute muutmist. Oluline roll EL-i valitsemises on täita Ministrite Nõukogu eesistuja institutsioonil. Ministrite Nõukogu eesistuja koht kohustab eesistujariigi esindajaid juhtima kõiki Ministrite Nõukogu istungeid. Eesistujariik vahetub iga poole aasta tagant. Selle poole aasta jooksul on tal kanda suurem vastutus, aga samas ka suuremad võimalused oma huvide esiletoomiseks. Eesistujamaa esitab enne oma valitsemisaja algust Euroopa Parlamendile teemad, mille käsitlemist ta peab järgneva kuue kuu vältel vajalikuks. Samuti valmistab eesistujariik ette Ministrite Nõukogu istungite päevakorra. Otsuseid võtab Ministrite Nõukogu vastu hääletamise teel. Omapärane on see, et ministritel
erisoove ja vastavaid muudatusi. Samas on liituja-riigil alust loota sellele, et EL-i lõplik positsioon ei pruugi talle kujuneda halvemaks kui EK poolt esitatud projekt. EK esitatud EL-i positsiooniprojekti arutatakse reeglina liikmesriikide Euroopa Nõukogu töörühmas ning vajaduse korral ka COREPER-is või ministrite tasandil. Nende arutluste tulemuseks on positsioonidokument. Pärast seda etappi arutavad liituja-riik ja EL-i esindajad (tavaliselt eesistujariik, EL-i Nõukogu Peasekretariaat ja EK) lõplikku lahendust, kusjuures EL-i positsioon viiakse arutelu tulemustega vastavusse. Nüüd jääb vaid liituja-riigil kiita see korrigeeritud EL-i positsioondokument heaks valitsuse või vastava ministrite komisjoni tasandil. Ent sellegi dokumendi puhul võib EL veel vajadusel selgitada poliitilisel tasandil saavutatud üksmeele täpset juriidilist sisu ja vajadusel teha positsioondokumenti redaktsioonilisi parandusi liituja-riigi palvel.
12 43.EL Nõukogu e. Ministrite Nõukogu keda/mida esindab? Nõukogu esindab liikmesriikide valitsusi. 44.EL Nõukogu tasandid: töögrupid, COREPER, ministrite kohtumised; nende koosseis ja põhiülesanded (1) Ministrite kohtumised Koosseis: liikmesriikide volitatud esindajad ministrite tasemel + Euroopa Komisjoni esindaja _ Erinevad koosseisud _ Eesistujariik Nõukogu töögrupid (Council Work Groups) liikmesriikide eksperdid (ametnikud) + Komisjoni ametnikud Eelnõude menetlemine toimub töögruppides ning tihti jõutaksegi töögrupis eelnõu sisu ja sõnastuse suhtes lõplikule otsusele. Eelnõu vastuvõtmine. COREPER koosneb: Alaliste Esindajate Komitee 13 45
12 43.EL Nõukogu e. Ministrite Nõukogu – keda/mida esindab? Nõukogu esindab liikmesriikide valitsusi. 44.EL Nõukogu tasandid: töögrupid, COREPER, ministrite kohtumised; nende koosseis ja põhiülesanded (1) Ministrite kohtumised Koosseis: liikmesriikide volitatud esindajad ministrite tasemel + Euroopa Komisjoni esindaja _ Erinevad koosseisud _ Eesistujariik Nõukogu töögrupid (Council Work Groups) – liikmesriikide eksperdid (ametnikud) + Komisjoni ametnikud Eelnõude menetlemine toimub töögruppides ning tihti jõutaksegi töögrupis eelnõu sisu ja sõnastuse suhtes lõplikule otsusele. Eelnõu vastuvõtmine. COREPER koosneb: Alaliste Esindajate Komitee 13 45
12 43.EL Nõukogu e. Ministrite Nõukogu keda/mida esindab? Nõukogu esindab liikmesriikide valitsusi. 44.EL Nõukogu tasandid: töögrupid, COREPER, ministrite kohtumised; nende koosseis ja põhiülesanded (1) Ministrite kohtumised Koosseis: liikmesriikide volitatud esindajad ministrite tasemel + Euroopa Komisjoni esindaja _ Erinevad koosseisud _ Eesistujariik Nõukogu töögrupid (Council Work Groups) liikmesriikide eksperdid (ametnikud) + Komisjoni ametnikud Eelnõude menetlemine toimub töögruppides ning tihti jõutaksegi töögrupis eelnõu sisu ja sõnastuse suhtes lõplikule otsusele. Eelnõu vastuvõtmine. COREPER koosneb: Alaliste Esindajate Komitee 13 45
12 43.EL Nõukogu e. Ministrite Nõukogu keda/mida esindab? Nõukogu esindab liikmesriikide valitsusi. 44.EL Nõukogu tasandid: töögrupid, COREPER, ministrite kohtumised; nende koosseis ja põhiülesanded (1) Ministrite kohtumised Koosseis: liikmesriikide volitatud esindajad ministrite tasemel + Euroopa Komisjoni esindaja _ Erinevad koosseisud _ Eesistujariik Nõukogu töögrupid (Council Work Groups) liikmesriikide eksperdid (ametnikud) + Komisjoni ametnikud Eelnõude menetlemine toimub töögruppides ning tihti jõutaksegi töögrupis eelnõu sisu ja sõnastuse suhtes lõplikule otsusele. Eelnõu vastuvõtmine. COREPER koosneb: Alaliste Esindajate Komitee 13 45
Seega on Nõukogu 25-liikmeline. Nõukogu koosseis muutub olenevalt sellest, missugust küsimust arutatakse. Teistest tähtsamaks peetakse välisministrite koosseisu, sest lisaks välispoliitikale arutavad nad ka EL-i sisepoliitikat, näiteks liidulepingute muutmist.Oluline roll EL-i valitsemises on täita Ministrite Nõukogu eesistuja institutsioonil. Ministrite Nõukogueesistuja koht kohustab eesistujariigi esindajaid juhtima kõiki Ministrite Nõukogu istungeid. Eesistujariik vahetub iga poole aasta tagant. Otsuseid võtab Ministrite Nõukogu vastu hääletamise teel. Omapärane on see, et ministritel pole hääli võrdselt, vaid vastavalt oma riigi rahvaarvule. Suurematel riikidel, nagu Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja Itaalia, on rohkem hääli 29, väiksematel riikidel vähem. Eesti ministril on näiteks vaid neli häält. Kokku on Ministrite Nõukogus 321 häält
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile. 3. Eelarve. Parlament jagab nõukoguga pädevust ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi. Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi. o Euroopa Liidu Nõukogu Nõukogu on ELi põhiline otsuseid tegev organ. Ta esindab liikmesriike ja tema koosolekutest võtab osa üks minister iga ELi liikmesriigi valitsusest. Nõukogu eesistujariik vahetub iga kuue kuu tagant. See tähendab, et kõik ELi liikmesriigid vastutavad kordamööda kuuekuulise perioodi jooksul nõukogu päevakorra ja kõigi koosolekute juhatamise eest, korraldades seadusandlike ja poliitiliste otsuste vastuvõtmist ja olles liikmesriikidevaheliste kompromisside vahendajaks. Nõukogu otsused tehakse hääletades. Mida suurem on liikmesriigi rahvastik, seda rohkem hääli tal on. Häälte arv ei ole
asjaomase poliitikavaldkonna ministri (näiteks keskkonnaministri, kui arutusel on keskkonnaküsimused). Seda nimetatakse siis nn keskkonnanõukoguks. Istungite juhtimine Välisministrite nõukogul on alaline eesistuja ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja . Kõiki muid nõukogu istungeid juhivad asjaomased ministrid riigist, mis on sel hetkel roteeruvalt ELi eesistuja. Näiteks keskkonnanõukogu istungit ajavahemikul, mil Eesti on ELi eesistujariik, juhatab Eesti keskkonnaminister. Eesistujariigid 2011-2020 Ungari jaanuarjuuni 2011 Poola juulidetsember 2011 Taani jaanuarjuuni 2012 Küpros juulidetsember 2012 Iirimaa jaanuarjuuni 2013 Leedu juulidetsember 2013 Kreeka jaanuarjuuni 2014 Itaalia juulidetsember 2014 Läti jaanuarjuuni 2015 Luksemburg juulidetsember 2015 Madalmaad jaanuarjuuni 2016 Slovakkia juulidetsember 2016 Malta jaanuarjuuni 2017 Ühendkuningriik juulidetsember 2017 Eesti jaanuarjuuni 2018
· Välissuhtlus (eelkõige Komisjoni pädevusalas, eksklusiivselt väliskaubandus + mitmed muud valdkonnad) Euroopa Liidu Nõukogu... ... ehk Ministrite Nõukogu 28 · Peamine seadusandlik institutsioon KOLM TASANDIT: (1) Ministrite kohtumised Koosseis: liikmesriikide volitatud esindajad ministrite tasemel + Euroopa Komisjoni esindaja · Erinevad koosseisud · Eesistujariik (2) COREPER Alaliste Esindajate Komitee (3) Nõukogu töögrupid (Council Work Groups) liikmesriikide eksperdid (ametnikud) + Komisjoni ametnikud · Ametnikkond (tõlketöö, paberimajandus, logistika jms): ca 3000 in. · Lissaboni leping: EL välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Euroopa Liidu Nõukogu Koosseisud 2013: · Üldküsimused (GAC) · Konkurentsivõime (COCOM)
turumajandus, demokraatlik pluralism ja inimõiguste austamine. o Eesmärk on aidata kaasa maailmamajanduse arengule o Liikmes- ja mitteliikmesriikide majandusarengule o Maailmakaubanduse laienemisele. OSCE Euroopa Julgeoleku- ja Koostöö Organisatsioon · Peakorter: Viin, Austria · OSCE sai alguse 1975.a. · Eesistujariik Leedu ja esimees Audronius Azubalis · Eesti liitus 1991 · Eesti alaline esindaja on suursaadik Triin Parts Eesmärgid: o OSCE on julgeolekualase koostöö organisatsioon. o OSCE tegevus on suunatud rahu ja stabiilsuse tagamisele. o Konfliktiennetus ja kriisireguleerimine. o Eesmärk stabiilse ühiskonna aluseks olevate demokraatlike aluspõhimõtete tugevdamine.
vähemalt 260 häält kokku 352 häälest on poolthääled Liikmesriik võib taotleda kinnitust, et poolthääled esindavad vähemalt 62% kogu ELi elanikkonnast. Kui see tingimus ei ole täidetud, jääb otsus vastu võtmata." Eelmise eeskirja kohaselt ei olnud riikidel võrdne arv hääli, see olenes riigi rahvaarvust. Kuid oli väikeste riikide kasuks, neil on ühe hääle kohta suhteliselt vähem inimesi, nn regressiivne jaotus. Istungid valmistab ette eesistujariik (kuus kuud on eesistuja). Eesti saab olema eesistuja 2018 esimesel poolaastal. 3. Mis eristab proportsionaalset ja mis progresseeruvat tulumaksu? Kas Eestis on pigem proportsionaalne või progresseeruv tulumaks? Kumb tulumaksusüsteem sobib Teie arvates Eestile (põhjendage)? Progresseeruva tulumaksu korral suureneb tulu kasvades ka maksumäär, proportsionaalse maksu korral jääb samaks. Eestis on proportsionaalne tulumaks,
Euroopa Parlament- Euroopa Liidu seadusandlik võim. Praegu 751 liiget. Riigid esindatud vastavalt riigielanike arvule. Saksamaal 96 saadikut (kõige suurem riik). Eestist kuus saadikut, võrdsed Küprose, Luksemburgiga ja Maltaga. Urmas Paet, Kaja Kallas (reformikad), Marju Lauristin (sotsiaaldemokraadid), Yana Toom (keskerakond), Tunne Kelam ja Indrek Tarand (Isamaa Liit) Dokumendid näevad ette, et 2 nädalat peetakse istungeid Strasbourgis ja teise poole ajast Brüsselis. Euroopa Liidu eesistujariik on liikmesriik, kes vastutab Euroopa Liidu Nõukogu töö korraldamise eest. Eesistuja määratakse rotatsiooni korras kuueks kuuks. Eesti on Euroopa Liidu eesistujamaa 2017. aasta juulist kuni detsembrini. Euroopa Komisjon- Valitsus ehk täidesaatev võim. Euroopa Liidu igapäevane juhtimine, 28 liiget komisjonis, 28 riiki. Asub Brüsselis. Esimeheks Jean- Claude Juncker. Eesti esindaja Andrus Ansip- tema valitseda digitaalne ühisturg Euroopa Liidus
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile. Eelarve. Parlament jagab nõukoguga pädevust ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi. Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi. Euroopa Liidu Nõukogu Nõukogu on ELi põhiline otsuseid tegev organ. Ta esindab liikmesriike ja tema koosolekutest võtab osa üks minister iga ELi liikmesriigi valitsusest. Nõukogu eesistujariik vahetub iga kuue kuu tagant. See tähendab, et kõik ELi liikmesriigid vastutavad kordamööda kuuekuulise perioodi jooksul nõukogu päevakorra ja kõigi koosolekute juhatamise eest, korraldades seadusandlike ja poliitiliste otsuste vastuvõtmist ja olles liikmesriikidevaheliste kompromisside vahendajaks. Nõukogu otsused tehakse hääletades. Mida suurem on liikmesriigi rahvastik, seda rohkem hääli tal on
regulatsioon on tulemuslikum, ei peaks EL omalt poolt sekkuma. Alati kehtib põhimõte: reguleerima peab nii palju kui vajalik, ja nii vähe kui võimalik. (järgmine) Nõukogu koosneb liikmesriikide ministritest. Millised ministrid osalevad, sõltub teemast (10 erinevat koosseisu). Nõukogu pädevuses on EL õigusaktide vastuvõtmine, üldine majanduspoliitika koordineerimine, rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine, ühise välis- ja julgeolekupoliitika kujundamine jt. Nõukogul on eesistujariik, mis vahetub iga 6 kuu tagant. Nõukogu töö ettevalmistamisega madalamal tasemel tegelevad valdkondlikud töögrupid (kokku paarisaja ringis) ja erikomiteed. EK koosneb 27 volinikust (igal riigil oma volinik), kes nimetatakse ametisse viieks aastaks. Komisjoni juhib president, kes nimetab volinike seast 5 asepresidenti. EK(euroopa komisjon) peamiseks ülesandeks on osalemine EL õigusaktide väljatöötamisel, oma pädevuse
lepingus selgelt sätestatud: ÜK ei toimi seadusandjana. 3. Euroopa Liidu Nõukogu · Nõukogu koosneb liikmesriikide ministritest. Millised ministrid osalevad, sõltub teemast (10 erinevat koosseisu). · Nõukogu pädevuses on EL õigusaktide vastuvõtmine, üldine majanduspoliitika koordineerimine, rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine, ühise välis- ja julgeolekupoliitika kujundamine jt. · Nõukogul on eesistujariik, mis vahetub iga 6 kuu tagant. · Eesti on Nõukogu eesistujariigiks 2018 I poolaastal · Nõukogu istungeid valmistab ette Alatiste Esindajate Komitee (Coreper). · Coreperi kuuluvaid liikmesriike esindavad alalised esindajad ehk suursaadikud EL juures · Coreper käsitleb nõukogu otsuseid ettevalmistavate valdkondlikke töögruppide tasandil lahendamata jäänud probleeme ning kinnitab töögruppide tasandil saavutatavad kokkulepped.
koostööd liikmesriikidega, eeskätt: "... optimeerima Euroopast pärineva informatsiooni väärtust ja arendama ühiseid visioone, töötades välja kriteeriumid ja raamistiku digitaalset kultuurilist ja teaduslikku informatsiooni käsitleva ELi koostöökava tarvis koos sobivate teostusvahenditega [---] Euroopast pärinevat informatsiooni käsitlevate lisandväärtuse tingimuste määratlemise kaudu". Ajal, mil Belgia oli Euroopa Liidu eesistujariik, edendati seda mõttekäiku asjatundjate laiaulatusliku arutelu käigus, mis käsitles kultuuri- ja teadmusühiskonda ja mille tulemusena võeti Euroopa kultuuriministrite nõupidamisel 5. novembril 2001 vastu resolutsioon Kultuuri- ja teadmusühiskond. Resolutsioonis kutsutakse komisjoni ja liikmesriike üles soodustama kvaliteedialgatusi seoses kultuurialaste veebirakendustega. Esimene Euroopa dokument kultuuriveebi kvaliteedikriteeriumide kohta Brüsseli
1821 vastu esimene põhiseadus. 7. septembril 1822 iseseisvus Brasiilia. 1908. tapeti kuningas Carlos I ning 1910. aastal kuulutati Portugal vabariigiks. 1926. aastast valitses sõjaväeline diktatuur, mida juhtis António de Oliveira Salazar ja alates 1968. aastast Marcello Caetano. 1974 toimunud nelgirevolutsiooni käigus taastati demokraatia. 1986. aastal liitus riik Euroopa Liiduga. Alates 1. juulist 2007 on Portugal Euroopa Liidu eesistujariik. Vanimad inimasustusele viitavad arheoloogilised leiud on üle 24 000 aasta vanad. Portugali mainiti esmakordselt 218. a e.m.a, aga nimi Portugal tuli kasutusele alles 11. sajandil. Nimi ise tuleneb Rooma aegse asula Portus Cale (tänapäeva Porto) nimest. 212. a e.m.a Roomlased vallutavad Portugali alad ning seavad siin üles mitmed asulad. 4. sajand Hakkab levima ristiusk. 5. saj Portugali alad kuuluvad sueebidele 6. saj Alad vallutatakse läänegootide poolt. 8
annaabi.ee 
