SISSEJUHATUS Praktikakohaks valis praktikant taaskord Tartus asuva reisibüroo Minimatkad. Praktikakoha valikul lähtus praktikant tulevase praktikakoha asukohast ning suhtumisest, mis tuli reisibüroo poolt. Reisibürooga ühendust võttes enam CV-d näha ei soovitud, kuna ka eelmine praktika oli positiivselt sooritatud samas kohas. Minimatakad OÜ on Tartus asuv reisibüroo, mis alustas tegutsemist juba 1992. aastal. Büroo algusaegadel tegutseti Tallinnas, Valgas ning Tartus. Reisibuumi ajab tegutses Tallinnas lausa 2 bürood, kuid tänapäeval nii palju tööd enam ei jätku ning Minimatakad OÜ on tegutsema jäänud vaid Tartus. Hetkel tegutseb büroos 3 inimest- tegevdirektor, raamatupidaja ning reklaamija. Praktikat alustades oli büroo aadressiks Küütri16/Kompanii 4, kuid praktikaperioodi viimasel nädalal vahetas büroo asukohta ning uueks asukohaks sai Rüütli 4. Uus praktikaperiood sai kokku lepitud elektronposti teel. Praktikajuhendaks oli taaskor...
zizzle Keskaja muusika (5.-13.saj) Kirikumuusika Sündinud antiikmaailma varemetel. Keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma riigi hävitamist barbarite poolt 476 pKr.Sellele järgnes suur rahvasterändamine,formeerusid rahvused.Euroopas sai üldiseks normiks kristlus keskusega Roomas. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Tema järgi nimetatakse kõige vanemat lääne kirikulaulu ambroosiuse lauluks. Kuulasin youtube-st ka 2 laulu : Aivar Täpsi-Päästja on nüüd kingitud. ( Sõnad: Ambrosiuse hümn, meloodia XII sajand.) http://www.youtube.com/watch?v=8DMUFJ55n78 Eesti Maaülikooli kammerkoor Camerata Universitatis- Päästja on nüüd kingitud http://www.youtube.com/watch?v=0ghHvOrQxkE Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid. 590.a. valiti Rooma paavstik Gregorius Suur. Tem...
· Viisin uuritava aine lehtri ja spaatli abil ümarkolbi. · Lisasin 1ml etanooli, käivitasin magnetsegaja. · Monteerisin juurde püstjahuti. · Hakkasin lahust kuumutama. · Lisasin veel 1 ml lahustit (etanooli), saagise suurendamiseks panin etanooli enne nõusse, kus uuritav aine oli, seejärel valasin segu läbi jahuti kolbi. · Kuumutasin. · Oli jäänud lahustumata tükk uuritavat ainet, lisasin veel 1 ml lahustit, eemaldasin püstjahuti ja purustasin tüki klaaspulgaga. · Panin püstjahuti tagasi. · Aine oli täielikult lahustunud enne keemistemperatuurini jõudmist, eemaldasin kuumuti, tõtstsin muhvi abil kolvi ülespoole lastes lahusel jahtuda. · Moodustusid kristallid. · Eemaldasin püstjahuti, edasiseks jahutamiseks asetasin kolvi jäävanni. · Valmistasin aine pesemiseks lahuse 1:1 vesi/etanool, mille panin ka jäävanni.
Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. Eesmärk Mg metalltükki massi uurimine. Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus, Mg metallitükk (Nr 362). Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. Töö käik: Ettevalmistus Eemaldasin katseklaaasi seadest ja pesin seda destilleeritud veega. Sättisin büretid ühele kürgusele nii, et vee tasemed mõlemates büretides oleksid ühel kõrgusel ning büretide keskel. Tõstsin ühe büreti ~20cm kõrgemale. Mõne minutite jooksul vee tase ei muutunud, mis tähendab, et korkid ja voolikud olid korras ja seade oli hermeetiline. Panin büretid ühele tasemele nin eemaldasin katseklaasi. Katse: Valisin endale metalltükk paberis (Nr 362). Võttsin metalltükki paberist välja ja
liikuvusteguriga Rf, mis arvutatakse vastavalt valemile. Töö käik: Mõõtsin ära kolonni kõrguse ja diameetri, et arvutada fraktsioonide üldarvu. Kolonni kõrguseks mõõtsin ma 31,4cm ja diameetriks1,8cm. k oli antud ja see oli 0,1. Vastavalt valemitele arvutasin: 2 1,8 Vt = * * 31,4 = 79,86cm 3 2 V g = k * Vt = 7,986 V x max = 79,86 - 7,986 = 71,874 71,874 n= = 35,957 36 2 Sain siis, et fraktsioonide üldarvuks tuleb 36. Seejärel eemaldasin kolonni ülaosast üleliigse vedeliku lastes sel voolata mööda kolonni väiksesse keeduklaasi. Kui vedeliku nivoo oli geelisambaga peaaegu samal kõrgusel ( umbes 2mm kõrgemal) siis sulgesin kraani ja doseerisin pipetiga geelisamba pinnale 0,5ml uuritavat proovi. Proov koosnes kolmest komponendist: dekstraansinine, müoglobiin ja DNA-aspartaat. Seejärel keerasin kraani vaikselt tilkuma ja panin sinna alla kolvi. Kui uuritav proov oli geeli
keermelatt - ülevalt metallist nurgad ·Mõtlesin läbi tuleohutuse ja ühenduse ventilatsiooniga - vt joonist Ahti Pent 2012 Tallinna Reaalkool Valmistamine 1. Alustasin valmistamist raamist. Mõõtsin välja pikkused ja lõikasin materjali (vanad uksepiidad) nurgasaega 45o nurga all pikkusesse. 2. Kontrollisin pikkusi ja kokkusobivust. 3. Eemaldasin vana värvi nurklihvijaga kasutades lihvpaberiga lihvimiskettaid. 4. Mõõtsin välja ja märkisin detailidele peale seinale kinnitamiseks avad keermelatile ja mutritele (otsaavad keermelatile, külgmised seesmised avad mutritele. Avad puurisin el.trelliga kasutades 11mm spiraalpuuri ja 25mm liblikpuuri. 5. Lõikasin käsiketassaega, kasutades paralleljuhikut ,raami detailide ülemiste osade sisekülgedelt välja metallist kubu kinnitamiseks mõeldud sooned 6
ühtlaselt filolehtedele. Laotasin peale kõik filolehed (iga lehte sulavõiga pintseldades). Lõikasin terava noaga kook põhjani risti-rästi läbi (nt teemantikujuliselt). Valasin peale ülejäänud sulavõi. Küpsetasin 200-kraadises ahjus 10 minutit, seejärel alandasin kuumust 150 kraadini ja küpsetasin veel üks tund. Vahepeal valmistasin suhkrusiirupi: segasin suhkur ja vesi potis, lasin keema tõusta. Lisasin sidrunimahla, alandasin kuumust keskmiseni ja keetsin veel 15 minutit. Eemaldasin tulelt, segasin ja lasin jahtuda. Kui baklaava oli valmis, valasin soojale koogile aeglaselt peale külma suhkrusiirupit. Lasin jahtuda ja lõikasin kooki tükkideks. 16.08 küpsetasin saiu. 17.08 tükeldasin juurvilju 18.08 valmistasin kebabi 19.08 valmistasin salateid 20.08 valmistasin kastmeid 21.08 tükeldasin jälle juurvilju 22.08 tegin Türgi suppi. Hakkisin sibul peeneks. Purustasin küüslauku ja riivisin porgandi jämeda riiviga
Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm³), lehter, filterpaber, termo- meeter, baromeeter, hügromeeter. Kasutatud ained: 10% soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg). Seade gaasi mahu mõõtmiseks: 1;2 - vastavalt 1. ja 2. bürett 3 - katseklaas soolhappelahusega (algasendis) 4 - magneesiumitükk 5- nivood peavad olema enne katset samas tasapinnas 3.Töö käik 1. Katse Katse ettevalmistus: Eemaldasin katseklaasi ja loputasin seda destilleeritud veega. Sättisin büretid ühele kõrgusele ja kontrollisin, et vee nivoo oleks silma järgi ühel kõrgusel. Katse : Mõõdan väikse mõõtesilindriga 5 cm³ HCl (10%). Valan happe läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutu happega kokku. Sain magneesiumi tüki nr. 413. Mähkisin selle filterpaberisse ja niisutasin seda destilleeritud veega, et see jääks hiljem katseklaasi seina
Camera obscure ehk pimekamber Töö käik: valmistasin camera obscura ehk pimekambri. Selleks võtsin sobivas mõõdus tühja karbi. Mul oli selleks vana lõhnaõlikarp. Võib ka kasutada tikutopsi, kaerahelbekarpi jne. Võtsin karbi lahti, värvisin sisemuse tumedaks. Kleepisin karbi kinni, eemaldasin karbil kaane ning katsin tekkinud avause küpsetuspaberiga. Sellele põhjale, mille kaant ma ei eemaldanud, tegin kruvikeerajaga väikese augu. Nähtus, mida nägin: kaameral oli ühel pool auk ning teisel pool küpsetuspaberiga kaetud põhi. Nüüd vaatlesin valgustatud eset, milleks oli laelamp. Selleks asetasin auguga poole lambi poole ning kaugust korrigeerides tekkis küpsetuspaberiga kaetud pinnale objekti tagurpidi kujutis. Camera obscura on fotoaparaadi eelkäija
pipeteerin umbes 1-1,5 ml lahust tsentrifuugiklaasi. Lisan tilkhaaval 2M HCl ning tekib hägune PbCl2, AgCl ja Hg2Cl2 sade, mille tsentrifuugin (5 minutit). Sadestumise täielikuks kontrollimiseks lisan pärast tsentrifuugimist paar tilka 2M HCl. Kuna selle tagajärjel muutus lahus uuesti häguseks (sadestumine polnud täielik), pidin kordama tsentrifuugimist ning pärast seda kontrollisin uuesti sadestumise täielikkust. Selle kindlaks teinud, eemaldasin tsentrifugaadi pealt ning pesin kloriidide sadet külma soolhappelise veega (umbes 10 ml vett ja paar tilka konts. HCl). Soolhappeline vesi peab olema külm, kuna PbCl2 lahustuks soojas lahuses. Pesemine on vajalik juhuks, kui lahus peaks sisaldama teiste rühmade katioone, mis võivad järgnevaid reaktsioone segada. PbCl2 eraldamine AgCl ja Hg2Cl2 sademest ning Pb2+-ioonide tõestamine Lisasin pestud sademele 1-2 ml destilleeritud vett ning soojendasin veevannis, aeg-ajalt segades
𝑙_0=(Γ_𝑚𝑎𝑥 𝑀)/𝜌)/𝜌 Töövahendid. Stalagmomeeter, 6 katseklaasi, keeduklaas, mehaaniline pipett, kummiballoon Töö käik. 1) Tegin kontsentratsioonide arvutuse kuue erineva propanooli vesilahuse koht 2)Valmistasin propanooli kuue erineva kontsentratsiooniga vesilahust (50 ml ig 3)Pindpinevuse määramiseks tõmbasin uuritava vedeliku kummiballooni abil st oleks kõrgemal ülemisest märgist stalagmomeetri kaelal (joonisel märgistatud 4)Seejärel eemaldasin kummiballooni. 5)Lasin vedelikul tilkuda statiivi alla pandud keeduklaasi. 6)Loendasin vedeliku tilkade arvu vedeliku nivoo langemisel stalagmomeetri ü märgini B. 7)Katset kordasin esimesel korral destilleeritud veega ja seejärel iga lahusega lõpetades kõige kangemaga) vähemalt 2-3 korda. 4)Seejärel eemaldasin kummiballooni. 5)Lasin vedelikul tilkuda statiivi alla pandud keeduklaasi. 6)Loendasin vedeliku tilkade arvu vedeliku nivoo langemisel stalagmomeetri ü märgini B.
mis teile pähe võib kukkuda ei hüüa, et hüppa ruttu kõrvale. Minu isiklikud kogemused jääpurikate ja lumekamakatega on lõppenud õnneks õnnelikult. Minu maja trepi üleval paikneb katus , sealt vajus aegamööda alla suur lmekamakas. Tuppa või välja minnes möödusin sellest kiiruga. Meie majas elavad aga ka vanad inimesed, kes pole väledad. Otsustasin, et teen katuse puhtaks. Panin venna valvama, et keegi majast ei väljuks ega siseneks. Ronisin katusele ja eemaldasin suured lumekamakad. Nüüd on kindlam maja uksest käia, ka vanuritel on nüüd turvalisem koju tulla. Jääpurikad, mis pakuvad lastele rõõmu tekitavad siiski inimestele tõsiseid probleeme. Tänan teid kuulamast
Dipooli pikkus (l): 37,5 cm 3 *10 8 Sagedus: f 400MHz 2 * 0,375 4. Häälestasin generaatori arvutatud sagedusele. 5. Määrasin liini lõpu asukoha: a.) Lühistasin antenni. b.) Määrasin liinis kahe järjestikuse miinimumi asukohad x1=340 mm ja x2=720 mm ning arvutasin generaatori poolt edastatava signaali lainepikkust 2x2 x1 20,72 0,34 0,76m 6. Eemaldasin lühise liini lõpust ning lülitasin liini otsa antenn. a.)Mõõtsin seisulaineteguri (SWR) liinis, leides pinge miinimum- ja maksimumväärtused. Vastavalt siis Umin ja Umax. U max SWR U min b.) Joonestasin Smith`i diagrammile leitud seisulaineteguri ringi. 2 c.) Sisendtakistuse määramiseks leidsin koormusega ja lühisega mõõdetud miinimumide
gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0 -10,0 mg metallitükk (magneesium). Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. Töö käik Katseseadeldis koosnes kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis oli täidetud veega. Üks bürett oli ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. Katse ettevalmistus: Eemaldasin katseklaasi ja pesin hoolikalt destilleeritud veega. Sättisin büretid ühele kõrgusele ning kontrollisin, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõstsin ühe büretiharu teisest 15 - 20 cm kõrgemale ning jälgisin paar minutit, kas vee nivoo püsis paigal. Kui nivoo ei muutunud, oli katseseade hermeetiline ja võis alustada katset. Vastasel juhul kontrollisin ja proovisin uuesti.
kirja laboris oleva baromeetri ja termomeetri näidud. Peale kaheksandat minutit sulgesin kiirelt kolvi korgiga ning kaalusin ära. Seejärel suunasin kolbi umbes kahe minuti jooksul taas CO2, sulgesin kolvi ning kaalusin uuesti. Kahe esimese kaalumise tulemused erinesid ainult 0.02 g võrra, seega ei olnud vajalik kolbi taas täita süsihappegaasiga. (oletasin, et 0.01 g suurune muutus võis olla tingitud ka kiiretest liigutustest või kõrval olevate inimeste vehklemistest) Tõmbekapi all eemaldasin korgi ning täitsin kolvi kuni märgini veega, mille hiljem kallasin ümber kahte (250 ml) mensuuri, et välja selgitada kolvi mahtuvust. Peale mõõtesilindrite tühjendamist tegin ära vajalikud arvutused: Katseandmed: m1 (kolb + kork + õhk kolvis) = 135.68 g m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) = 135.86 g (keskmine tulemus peale kaht kaalumist) T (õhutemperatuur) = 294.15 K (temperatuur laboris) 0 T (õhutemp. Normaal.) = 273.15 K P0 (õhurõhk normaal
termoeeter, baromeeter. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Kaalusin tehnilisel kaalul korgiga varustatud ~300 ml kuiva kolbi. Kolvi kaelale tegin viltpliiatsiga väikse märke korgi alumise serva kohale. Juhtisin balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgisin, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Pärast süsisnikdioksiidi kogumist 7...8 minuti vältel eemaldasin kummivooliku, millega baloonist süsinikdioksiidi kolbi juhtisin, kolvist ning sulgesin kolbi korgiga ja kaalusin uuesti. Juhtisin kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgesin kolvi korgiga ning kaalusin veelkord. Kolvi täitmist jätkasin konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. Kolvi mahu (seega ka temas sisalduvagaasi mahu) määramiseks täitsin kolvi märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee mahu mõõtsin mõõtesilindri abil.
1. Tegin kontsentratsioonide arvutuse kuue erineva propanooli vesilahuse kohta ja esitasin need juhendajale. 2. Valmistasin propanooli kuue erineva kontsentratsiooniga vesilahust (50 ml igal kontsentratsioonil). 3. Pindpinevuse määramiseks tõmbasin uuritava vedeliku kummiballooni abil stalagmomeetrisse, nii et nivoo oleks kõrgemal ülemisest märgist stalagmomeetri kaelal (joonisel märgistatud A). 4. Seejärel eemaldasin kummiballooni. 5. Lasin vedelikul tilkuda statiivi alla pandud keeduklaasi. 6. Loendasin vedeliku tilkade arvu vedeliku nivoo langemisel stalagmomeetri ülemisest märgist A alumise märgini B. 7. Katset kordasin esimesel korral destilleeritud veega ja seejärel iga lahusega (alustades lahjemast ja lõpetades kõige kangemaga) vähemalt 2-3 korda. Valemid
tekib vee ja lahuse piirpinnale kollane CdS või pruunikas SnS rõngas. Tekkis pruunikas rõngas, seega pidin lahust lahjendama kahekordse mahuni ning lisama 5 tilka TAA. Hoidsin lahust keeval vesivannil veel 2 minutit ning tsentrifuugisin, mistõttu sadenesid nii CdS kui SnS täielikult. Võtsin tsentrifugaadi sademe pealt ära ning lahustasin sademe lämmastikhappega, lisades veel sademega samas koguses vett. Kuna lahust oli niigi vähe, ei hakanud ma seda 2-3 tilgani aurustama. Eemaldasin klaaspulgaga lahuse pealt musta väävli sademe. Saadud lahusele lisasin ammoniaagi vesilahust tugevalt aluselise reaktsioonini (tugeva ammoniaagi lõhnani) ning soojendasin. Sadestusid Bi(OH)3 või Bi(OH)2NO3 ning lahusesse jäid [Cu(NH3)4]2+ ja [Cd(NH3)4]2+ kompleksioonid. Tsentrifuugisin jällegi. Bi3+ -ioonide tõestamine Võtsin katseklaasi mõned tahke SnCl2 kristallid ning lisasin 2M NaOH lahust esialgu tekkiva Sn(OH)2 sademe lahustumiseni. SnCl2 + 2NaOH Sn(OH)2 + 2 NaCl
Märguvuskatse. Kiud on suhteliselt vett hülgav, sest elektriseerivus on suur ja kius endas on vähe niiskust. Akrüülkiu omadused: · Kerge · Kortsub vähe · Kuivab kiiresti · Kehv kuumus- ja tulekindlus · Ei talu tuld · Süttib kergelt, suure leegiga, eraldub kemikaalide lõhn · Põlemisjääk on must ja habras tuhk · Elektriseeruv MODAKRÜÜL (MA, MAC, PAM) Põletuskatse. Süttis kergesti ja põles ereda leegiga. Kui tulest eemaldasin, siis põles ikka edasi. Eralduv lõhn on keemiliste ainete ja villa lõhn. Märguvuskatse. Hakkas endasse suht kohe vett imama ja vajus anuma põhja. Veest välja võttes tundus märg. Tulemuste võrdlus. Põletuskatse. Modakrüül on tulekindlam kui akrüül, ometigi süttis see kergesti põlema ja põles ereda leegiga, ka siis kui tulest eemale kiud võtta. Märguvuskatse. Modakrüüli hügroskoopsus on suhteliselt madal muidu, aga see konkreetne kandas hakkas küll suhteliselt
ühele komplekslahusele kolvis. See oli 0-proov ja iseloomustab olukorda hüdrolüüsi alghetkel. Reaktsioonisegu katseklaasiga panin kohe tagasi termostaati ning lasin sellel seal olla 10 minutit. Seejärel kordasin toimingut, võttes jälle pipetiga 1 mL reaktsioonisegu ja lisades järgmisesse koonilisse kolbi komplekslahusele. Panin kolmandat korda reaktsioonisegu tagasi vesitermostaati ja lasin veel olla 10 ning toimisin jälle samamoodi. Lõpetuseks eemaldasin reaktsiooniseguga katseklaasi termostaadist. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine Kolvid, mis sisaldasid komplekslahust ja erinevatel ajahetkedel reaktsioonisegust võetud proove, panin elektripliidile püstjahutite alla keema 10 minutiks. 10 minutit pärast keemise algust lõpetasin keetmise lisades läbi püstjahuti kolbidesse 150 mL destilleeritud vett. Vedeliku maht kolvis suurenes ja indikaatori värvuse muutus peaks niimoodi
lahjendust 1:2, seejäre mõõta lahuste pindpinevused stalagmomeetri abil. Katse käik Valmistasin butanooli 0,4 M vesilahused (pindaktiivne aine), igal kontsentratsioonil 25-50 mL. Selleks tegin kontsentratsioonide arvutuse ja esitasin selle õppejõule eelnevalt. Pindpinevuse mõõtsin stalagmomeetriga tilkade lugemise meetodil. Tõmbasin uuritava lahuse kummiballooni abil stalagmomeetrisse, nii et nivoo oli kõrgemal ülemisest märgist A stalagmomeetri kaelal. Eemaldasin kummiballooni ja lasin vedelikul tilkuda keeduklaasi. Samal ajal lugesin tilkade arvu ülemisest märgist A kuni alumise märgini B. Märkisin selle tabelisse. Kordasin katset iga lahusega vähemalt kaks korda, vajadusel ka kolm korda. Määramist alustasin destilleeritud veest ning lõpetasin suurima kontsentratsiooniga lahusega. Teoreetiline põhjendus ja valemid Stalagmomeetriga tilkade lugemise meetod põhineb eeldusel, et tilk rebitakse lahti kapillaari
iseloomustab olukorda hüdrolüüsi alghetkel. · Katseklaasi asetasin kiiresti tagasi termostaati ja samal ajal fikseerisin ensüümireaktsiooni alguse aja kella järgi. · 10 minutit peale ensüümireaktsiooni algust võtsin sama pipetiga 1 ml reaktsioonisegu ja viisin teise komplekslahust sisaldavasse kolbi. · 20 minutit peale ensüümireaktsiooni algust võtsin veel 1 ml reaktsioonisegu ja viisin kolmandasse kolbi. · Eemaldasin reaktsiooniseguga katseklaasi termostaadist. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine. · Kolvid, mis sisaldasid lisaks komplekslahusele ka erinevatel aegadel reaktsioonisegust võetud proove, asetasin elektripliidile püstjahutite alla 10 minutiks keema. Aega hakkasin arvestama alates keemise algusest. · 10 minuti pärast lõpetasin keetmise ning valasin 150 ml destilleeritud vett kolbi läbi püstjahuti.
SnS2 kollane Na2SnS3 + 2HCl SnS2 2NaCl + H2S CdS oranzikaskollane [Cd(NH3) 4]2+ + 2H2S CdS + 4NH4+ + S2- Sb2S3, Sb2S5 punakasoranz 2Na3SbS4 + 6HCl SB2S5 + 6NaCl + 3H2S 2[SbCl6]2- + 8H2S + 12H2O Sb2S5 + 3SO42- + 12Cl- + 40H+ A alarühma analüüs Võtsin tsentrifugaadi sademe pealt ära ning lahustasin sademe lämmastikhappega, lisades veel sademega samas koguses vett. Aurustasin, kuni gaasi enam ei eraldunud. Eemaldasin klaaspulgaga lahuse pealt musta väävli sademe. Saadud lahusele lisasin ammoniaagi vesilahust tugevalt aluselise reaktsioonini (tugeva ammoniaagi lõhnani) ning soojendasin. Sadestusid Bi(OH)3 või Bi(OH)2NO3 ning lahusesse jäid [Cu(NH3)4]2+ ja [Cd(NH3)4]2+ kompleksioonid. Tsentrifuugisin jällegi. 3CuS + 8HNO3 3Cu(NO3) 2 + 2NO + 4H2O + 3S 3CdS + 8HNO3 3Cd(NO3) 2 + 2NO + 4H2O + 3S Bi2S3 + 8HNO3 2Bi(NO3) 3 + 2NO + 4H2O + 3S Bi3+ -ioonide tõestamine
Pesuvee valmistamiseks lisasin 10 ml destilleeritud veele 2 tilka konts. HCl, 2 tilka TAA-d. Lisasin pesemiseks sademele 2 ml pesuvett, segasin ja tsentrifuugisin. Pesemine oli vajalik järgnevate rühmade katioonide väljapesemiseks. Lahustasin sulfiidide sademe HNO3-s. Selleks lisasin pestud sademele mõned tilgad konts. HNO3 ja vett. Soojendasin vesivannis keemiseni ja keetsin seni, kuni kogu sade oli reageerinud ja NO2 eraldumine lõppenud. Katseklaasi jäi must väävli sade, mille eemaldasin klaaspulgaga. Lahjendasin järelejäänud lahust veega 1,5 ml-ni. 3CuS + 8HNO3 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O + 3S Kuna tekkinud sulfiidide sade oli musta värvi, siis võis lahuses kahtlustada kas CuS või Bi2S3 olemasolu, mis annavad musta sademe. Kuna saadud soola lahus oli vasele omase sinise värvusega, siis tegin esmalt vase tõestusreaktsiooni. Selleks lisasin eelnevalt saadud lahusele hapestamiseks mõned tilgad HCl-i, lisasin paar tilka K4[Fe(CN)6] lahust. Tekkis punakaspruun
armatuur omavahel siduda. Peale sidumist tuleb armatuur maast kõrgemale saada, selle jaoks kasutatakse ,,konnasid". Kui konnad on ilusti parajate vahedega alla paigutatud on kõik valmis betooni valamiseks Minu ühe tööpäeva kirjeldus 06.00 äratus, ärkamine, kerge hommikueine ja kohvi. 07.00 lahkumine majutusest objketile. 08.00 jõudsime enamasti objektile, toimusid ettevalmistused ning töö läks lahti. Alustasin kohe aluspinna ettevalmistamisega kuhu valatakse betoon põrand. Eemaldasin suurema prahi ja kivid. Tasandasin maapinna reha ja labidaga, seejärel vedasin peale kerge kruusakihi mis sai kinni vibrotatud. Järgmiseks hakkasin panema armatuuri mis betooni sisse valatakse. Tassisin armatuuri tahvlid väljast sisse. 12.30 oli lõuna kuskil 45minutit kuni tund aega. Oma toit tuli kaasa pakkida, kuna läheduses söömis võimalusi väga polnud ning ega see poleks ka just kasulik rahaliselt. Puhkepausi tegi igaüks nii kuidas tahtis, kuid enamasti tehti väike puhkepaus iga
köögiviljadest. Kuumtöötlemisvõtetest kasutasin praktikaperioodil keetmist, praadimist, hautamist, grillimist, aurutamist, küpsetamist ja friipraadimist ehk frittimist. Roaliikidest sain valmistada suppe, pearoogi, salateid, desserte, suupisteid, kastmeid. Konkreetsed tegevused Toiduainete eeltöötlemine: pesin köögivilju. Koorisin porgandeid, kurke, kaalikat jms. Hakkisin salatite jaoks erinevaid köögivilju. Puhastasin kala: soomuste ja sisikonna eraldamine. Liha- eemaldasin konte (vajadusel) puhastasin liha kelmetest. Pesin, koorisin ja tükeldasin puuvilju. Pooltoodete valmistamine: segasin hakkmassi kotleti jaoks, vormisin, maitsestasin; tampisin ja täitsin täidisega loomaliha, et valmistada loomaliharulle; lõikasin, vasardasin, maitsestasin ning paneerisin kanafileed, et valmiks kanasnitsel; valmistasin seasnitslit juustupaneeringus. Kuumtöötlemine: Praadisin erinevaid liha tooteid: snitslid, pihvid, hakkliha, maks jne. Praadisin kala
elueerimismahust Vxmin. Ühendatud fraktsiooni maht: 22,5 ml. · Selleks, et uuritav proov siseneks täidisesse täielikult kandsin geeli pinnale kiiresti peale segu umbes 2 ml voolutuslahust ja kordasin protsessi seni kuni, olin veendunud, et proov on täielikult täidises. Lõpuks kandsin geeli pinnale suurema koguse voolutit. · Kui sinine riba (dekstraansinine) hakkas lähenema kolonni põhjale, eemaldasin ühendatud fraktsiooni kolvi kolonni alt ja alustasin 2 ml mahuga fraktsioonide kogumist katseklaasidesse. Elueerimise ja fraktsioonide kogumise lõpetasin kui eluaat muutus värvituks. Fraktsioonide analüüsimine: · Mõõtsin kõikide fraktsioonide optilised tihedused, et teada saada ainete kontsentratsioonide mõõdud. Selleks kasutasin spektrofotomeetrit. Dekstraansinine: 670 nm Müoglobiin: 410 nm DNP-aspartaat: 360 nm
hüdrolüüsi alghetkel. Reaktsioonisegu katseklaasiga panin kohe tagasi termostaati ning lasin sellel seal olla 10 minutit ehk 600 sekundit. Seejärel kordasin toimingut, võttes jälle pipetiga 1 mL reaktsioonisegu ja lisades järgmisesse koonilisse kolbi komplekslahusele. Panin kolmandat korda reaktsioonisegu tagasi vesitermostaati ja lasin veel olla 9 minutit (st ensüümireaktsiooni algusest 10+9=19 minutit ehk 1140 sekundit) ning toimisin jälle samamoodi. Lõpetuseks eemaldasin reaktsiooniseguga katseklaasi termostaadist. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine Kolvid, mis sisaldasid komplekslahust ja erinevatel ajahetkedel reaktsioonisegust võetud proove, panin elektripliidile püstjahutite alla keema 10 minutiks. 10 minutit pärast keemise algust lõpetasin keetmise lisades läbi püstjahuti kolbidesse 150 mL destilleeritud vett. Vedeliku maht kolvis suurenes ja indikaatori värvuse muutus peaks
violetne. Pärast etanooli lisamist muutus segu (läbipaistvaks) värvituks . Filtraat oli (läbipaistev) värvitu ja sade oli tumepruun. Kui happustasin filtraat soolhappega sadenenud bensoehape oli valge . Etüülbensoaat Kuumutamise ajal sünteesi segu oli läbipaistev (värvitu). Pärast kuumutamist segu oli oranz. Rotaatoriga eemaldasin reageerimata etanool. Saadud etüülbensoaat oli läbipaistev. 2.5 Saagis ja produkti iseloomustus. Bensoehape Puhta aine saagis: · Grammides: m=2,40g · % teoreetilisest: m=36,2% · % literatuursest: m=45,2% Etüülbensoaati sünteesiks on vaja 12g bensoehappet, seetõttu võttan juurde veel 9,6 g bensoehappet. Etüülbensoaat Puhta aine saagis: · Grammides: m=7,2 g · % teoreetilisest: m= 65 % · % literatuursest: m=93,5% 3. Kokkuvõte.
sisaldus iseloomustab olukorda hüdrolüüsi alghetkel. Pärast panin reaktsioonisegu tagasi termostaati. 10 min pärast võtsin veel 1 mL lahust sama pipetiga ja viisin seda teise komplekslahust sisaldavasse kolbi. 20 min pärast peale ensüümreaktsiooni algust võtsin viimast kotrda 1 mL reaktsioonilahust ja viisin seda kolmase kolbi sisse. Eemaldasin reaktsiooniseguga katseklaasi termostaadist. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine. Vastavalt eelpooltoodud reaktsiooniskeemile redutseerub Cu(II) taandavate suhkrute toimel ja formeerub Cu2o punane sade. Samal ajal vabaneb ekvimolaarne kogus triloon B. Reaktsioon toimub keemistemperatuuril. 4 Kolvid, mis sisaldavad komplekslahust ja erinevatel aegadel
PS! Eemaldub väga raskelt. PRAKTIKA: Tegin kodus nende juhendite järgi puhtaks ketsupi, sokolaadi ja närimiskummi pleki. 1. Ketsupi pleki puhul leotasin seda 5 tundi läbipaistva nõudepesuvahendiga. Seejärel loputasin käsitsi ära ja põhjusel, et plekk polnud täielikult kadunud, kordasin nõudepesuvedelikuga leotamist ning mõne aja pärast pesin pesumasinas. Kuivatasin, triikisin ja lõpptulemus jäi puhas. 2. Sokolaadi pleki puhul eemaldasin lahtised tükid selle ümbert ja kasutasin samuti läbipaistvat nõudepesuvedelikku leotamiseks. Lasin mõned tunnid kilekoti sees seista ning loputasin veega. Plekk ei olnud eemaldunud, kasutasin gaseeritud vett nagu juhendis näidatud. Lõpptulemus jäi mingil määral õrnalt plekiline. 3. Närimiskummi puhul panin pluusi, mille küljes närimiskumm, kilekotiga paariks tunniks sügavkülmkappi. Seejärel kraapisin selle pluusi küljest ettevaatlikult lahti ja
Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega.. Sättisin büretid ühele kõrgusele ning kontrollisin, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Seejärel ühendasin katseklaasi tihedalt korgiga. Tõstsin ühe büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning tuli oodata paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kuna vee nivoo püsis paigal, jätkasin katsega.Seejärel viisin büretid ühele kõrgusele ja eemaldasin katseklaasi. Seejärel tuli võtta mg tükk ning mähkida see märja filterpaberi sisse. Valasin ettevaatlikult 5-6 ml 10%-soolhappelahust katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Asetasin metallitükI filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 1 cm allapoole avaust ning sulgesin kiiresti katseklaasi hermeetiliselt. Liigutasin bürette üles-alla nii, et vee nivood olid mõlemas büretis ühes tasapinnas.Märkisin üles näidu ühelt büretilt (V1)
Hoone puitdetailide likvideerimine. Töö seisnes selles, et pidin hoone katuse lammutama . Kasutades turvavarustust (kiiver + kõis mis oli sarikale kinnitatud) asusin siis sõraga katuselt eterniit tahvleid eemaldama. Kuna katuse serva all oli traktor käruga siis proovisin eterniittahvleid suunata kärusse. Töö iseenesest lihtne ja ei võtnud kaua aega. Kui katus maas tuli hakata roovitust eemaldama selle jaoks kasutasin sõrga ja ka see ei võtnud kaua aega. Siis eemaldasin hoonelt mootorsaega sarikad ja lükkasin need katuselt alla veendudes, ohutuses. Järgmiseks läksin siis katuselt alla ja likvideerisin roovi ja eterniidid . Järgmistel päevadel lammutasin hoone lae mis oli laudadest. Saagisin siis laetalad alla ja viisin hoonest välja kus ma ladustasin nad ilusti ära. Hiljem tuli lammutada puidust trepp mis viis pööningule ja alumise korruse puitpõrand. Siis kaevasin põrandasse vee äravoolu ja sissevoolu kraavi
See oli 0 proov, kuna selles määratav taandavate suhkrute sisaldus iseloomustab olukorda hüdrolüüsi alghetkel ja proovi võtmine pidi seetõttu toimuma võimalikult kiiresti. 10 minutit peale ensüümireaktsiooni algust võtsin sama pipetiga 1 ml reaktsioonisegu ja viisin teise komplekslahust sisaldavasse kolbi. 20 minutit peale ensüümireaktsiooni algust võtsin veel 1 ml reaktsioonisegu ja viisin kolmandasse kolbi.e Seejärel eemaldasin reaktsiooniseguga katseklaasi termostaadist. 1.5 Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine Cu(II) redutseerub taandavate suhkrute toimel ja formeerub Cu 2O punane sade. Samal ajal vabaneb ekvimolaarne kogus triloon B-d. Reaktsioon toimub keemistemperatuuril 1. Asetasin kolvid, mis sisaldasid lisaks komplekslahusele ka erinevatel aegadel reaktsioonisegust võetud proove, elektripliidile püstjahutite alla 10 minutiks keema.
lahust ja viisin ühte kolbidest, kus oli komplekslahus. See oli nn 0-proov, kuna selles määratav taandavate suhkrute sisaldus iseloomustab olukorda hüdrolüüsi alghetkel ja proovi võtmine peab toimuma seetõttu võimalikult kiiresti. 10 minutit pärast ensüümreaktsiooni algust võtsin sama pipetiga 1 ml reaktsioonisegu ja viisin teise komplekslahust sisaldavasse kolbi. 20 minutit pärast ensüümreaktsiooni algust võtsin veel 1 ml reaktsioonisegu ja viisin kolmandasse kolbi. Seejärel eemaldasin reaktsiooniseguga katseklaasi termostaadist. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine Kolvid koos komplekslahuse ja erineval aegadel reaktsioonisegust võetud proovidega asetasin elektripliidile püstjahutite alla 10-ks minutiks keema. 10 minuti pärast lõpetasin keetmise 150 ml destilleeritud vee (mõõdetakse mõõtsilindriga) valamisega kolbi läbi püstjahuti. Sellega suurenes ühtlasi vedeliku maht kolvis ja indikaatori värvuse muutus kolvis muutus paremini
vett siduda. Soola lisamine lõppes hetkel, mil moodustus kuiv, pulbriline mass. 4. Karotenoidide ekstraktsioon ehk väljalahustamine ekstrahendiga (petrooleeter) a. Võtsin 100ml mõõtesilindri, et ekstrakti koguda, lisaks lehtri, millele asetasin kuiva filterpaberi. b. Lisasin uhmris olevale peenestatud massile väikeste koguste kaupa petrooleetrit. c. Põhja settinud massilt eemaldasin ekstrakti teelusika abil filtrile. d. Kordasin seda, kuni sademe kohal oleva ekstrakt muutus värvusetuks. e. Kõik ekstraktid viisin samasse kogumisnõusse. f. Määrasin kindlaks ekstrakti kogumahu V= 43 ml 5. Edasi uurisin saadud ekstrakti neeldumisspektri all. Spekter mõõtis vahemikus 350-600 nm. Tulemused: Neeldumismaksimumid: I 530 nm; 0,298 A II 471 nm ; 0,361 A ( E1cm1% = 3454 )
koostasin ma päringu, kus olid kirjas laenutaja nimi, filmi nimi ning tagasitoomise kuupäev. Kui see sai tehtud, siis koostasin ma veel kaks päringut selleks, et teada saada millised laenutatud kassetidest on tagastatud ja millised on ikka veel tagastamata, selleks tegin ma päringu, kus olid sees laenutaja nimi, laenutatud filmi nimi ja kas see kasset on tagastamata või tagastatud. Nii tegin ma kahe tabeliga. Ühes päringus eemaldasin ma kõik laenutatud kassetid, mis olid tagastatud ning seda tegin ma nii, et ma võtsin koostatud päringu ,,Design view-s" lahti ja panin selle veeru kriteeriumiks, kus olid tagastatud ja tagastamata kassetid, ,,tagastatud" esimese tabeli puhul ja ,,tagastamata" teise tabeli puhul. Seega esimeses tabelis näitab access ainult neid filme, mis on tagastatud ja teise tabeli puhul neid, mis tagastamata.
elueerimismahust Vxmin. Ühendatud fraktsiooni maht: 20 ml. · Selleks, et uuritav proov siseneks täidisesse täielikult kandsin geeli pinnale kiiresti peale segu umbes 2 ml voolutuslahust ja kordasin protsessi seni kuni, olin veendunud, et proov on täielikult täidises. Lõpuks kandsin geeli pinnale suurema koguse voolutit. · Kui sinine riba (dekstraansinine) hakkas lähenema kolonni põhjale, eemaldasin ühendatud fraktsiooni kolvi kolonni alt ja alustasin 2 ml mahuga fraktsioonide kogumist katseklaasidesse. Elueerimise ja fraktsioonide kogumise lõpetasin kui eluaat muutus värvituks. · Fraktsioonide analüüsimine: · Mõõtsin kõikide fraktsioonide optilised tihedused, et teada saada ainete kontsentratsioonide mõõdud. Selleks kasutasin spektrofotomeetrit. Dekstraansinine: 670 nm Müoglobiin: 410 nm DNP-aspartaat: 360 nm
Kummivoolikuga ühendatud bürett 3. Katseklaas, milles metall reageerib happega 4. Metallitükk 5. Vee nivoo Joonis 2 Katseseadeldis Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ja metoodikad Katseseadeldis koosnes kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis olid täidetud veega. Üks bürett oli ühendatud katseklaasiga, milles metall reageeris happega. Katse ettevalmistamiseks eemaldasin katseklaasi, pesin ja loputasin hoolikalt destilleer itud veega. Sättisin büretid ühele kõrgusele jälgides, et vee nivoo oleks mõlemas büretis ühel kõrgusel ja büreti keskel. Ühendasin katseklaasid tihedalt korgiga ja tõstsin ühe büretihar u teisest 15…20 cm kõrgemale. Veendusin enne katse alustamist, et seade oleks hermeetiline. Mõõtesilindriga mõõtsin 5…6 ml 10%-st soolhappelahust. Valasin happe läbi lehti katseklaasi
· Sama kordasin teisegi korra. · Kui kogu uuritav proov oli kolonni sisenenud, kandsin geeli pinnale suurema hulga voolutit, et moodustuks 4 5 cm kõrgune vedeliku kiht. Elueerimislahus: 20 nM Tris/HCl 0,15 M NaCl pH 7,5 · Samal ajal jälgisin, kuidas liikus kolonnis esimene värviline riba (dekstraansinine). · Kui see lähenes kolonni põhjale, siis eemaldasin kolonni alt kolbi ühendatud fraktsiooniga ja jätkasin eluaadi kogumist 2 ml mahuga fraktsioonidena kaliibritd ja eelnevalt nummerdatud katseklaasidesse. · Elueerimise lõpetasin, kui eluaat muutub värvituks. Fraktsioonide analüüsimine. · Aine kontsentratsiooni väljendasin igas fraktsioonis lahuse optilise tiheduse väärtusena, mida mõõtsin aine neeldumismaksimumile vastaval lainepikkusel. · Absorptsiooni mõõdsin spektrofotomeetril. Katseandmete tabel
Metalli massi määramine (Mg). Töö eesmärk: Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatavad ained: 10%-ne soolhapelahus, 5,0..10,0 mg metallitükk (Mg). Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Töö käik. 1. Tegin katse ettevalmistus. Eemaldasin katseklaas ja pesisin see hoolikalt destileeritud veega. 2. Sätisin büretid ühele kõrgusele ja kontrollisin, et nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. 3. Ühendasin katseklaas tihedalt korgiga. Tõstsin üks büretiharu teisest 15..20 cm kõrgemale jälgisin paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Nivoo ei muutunud, tegin järjestuse, et katseseade on hermeetiline. 4. Küsisin juhendajalt metalltükk
sai mõnd uut toitu valmistada, mida varem vamistanud ei olnud. Kahe nädala jooksul praktikal olles tegelelesin enamasti kõigerohkem tükeldamisega (näiteks tükeldasin keedetud kartuleid väiksemateks et nendest ahjukartuleid valmistada, erinevatesse salatitesse erinevaid toiduaineid jm) ning tänu sellele on ka tükeldamis kiirus mul oluliselt paranenud, liha ja kala praadimisega, lõhe puhastamisega (pinsettidega tõmbasin lõhest luud välja, lõikasin ära uimed ja eemaldasin naha), iga päev tegin mingi koogi (kirsi, mustika, maasika või mõne muu) ja valmistasin viineri- või singipirukaid ning puhastasin seafileed. Minu arvates sain kõigi töödega hakkama mis mulle usaldati, sest keegi ei kurtnud kunagi millegi üle ja ise jäin ka enda töötulemustega rahule. Ühel päeval anti kui lõunalt tulin ja kööki läksin hakkasid kokad naerma ja näitasid mulle suurt kilekotti mis oli kilusi täis, mina pidin kõik need kilud ära puhastama, naerma hakkasid kokad
C2=1,0M n=0,015mol/100g/molx2=0,03mol C3=1,5M V1=0,03mol/0,5M=0,06=60cm3 Leida: V2=0,03mol/1,0M=0,03=30cm3 V1=? V3=0,03mol/1,5M=0,02=20cm3 V2=? V3=? 8. Mõõtsin eelnevalt arvutatud ruumala vesinikkloriidhappe 0.5M, 1.0M ja 1.5M lahust 9. Valasin mõõdetud 0.5M vesinikkloriidhappe lahuse portselankaussi nr1 ja käivitasin stopperi reaktsiooniaja mõõtmiseks 10. Reaktsiooni käigus eemaldasin reageerivalt ainelt vahtu, et paremini näha reaktsiooni. 11. Segasin plastik lusikaga ja metallnoaga, et reaktsiooni kiirendada, sest meil polnud terve päev aega. 12. Viimaks purustasin viimaseid reageerivaid kriiditükke, samuti, et reaktsiooni kiirendada. 13. Kui portselankausis kulgev reaktsioon oli lõppenud, panin stopperi kinni, fikseerisin aja ja kandsin tulemused tabelisse nr.1 Tabel:
Asend on selili. 18.02 Juhendava õe korraldusel andsin patsiendile igapäevased ravimid. Vastasin küsimustele. Teostasin patsiendile EKG. Mõõtsin RR, temperatuur. Suhtlesin patsiendiga. 19.02 Teostasin patsiendile veenipunktsioon vereanalüüsi eesmärgiga. Õe korraldusel paigaldasin Holter telemeeter, aeg-ajalt vaatasin monitoril pildi. 22.02 Suhtlesin patsiendiga. Õe korraldusel paigaldasin 250 ml kaaliumiga NaCl 0,9% tilkinfusiooni. 23.02 Teostasin patsiendile EKG. Eemaldasin i/v kanüüli. Õendusplaan 15.02.2010 Probleem liigne kehakaal Eesmärk kehakaal väheneb Tegevus Selgita patsiendile kehakaalu langetamise vajalikkust Selgita patsiendile dieedi tähtsust Julgusta liikuma ja võimlema arvestades patsiendi tervislikku seisundit Kaalu patsienti igal hommikul 23.02.2010 Hinnang Kaal on sama, kuid patsient mõistab kaalu langetamise vajalikkust. Kavatseb kodus jätkata. 15.02.2010
pipeti abil geeli pinnale väikese koguse voolutuslahust ja lasin sellel täidisesse imbuda. Kordasin sama asja väikese eluendi kogusega veel teinegi kord ja siis viisin juba geeli pinnale nii palju eluenti, et moodustus u 5 cm kõrgune kiht. Kuna minul oli kolonn ühendatud eluendi pudeliga, siis rohkem enam käsitsi ma eluenti kolonni kandma ei pidanud. Kolonnis tekkis kolm värvilist riba sinine, pruun ja kollane. Kui sinine riba jõudis kolonni alla äärde, siis eemaldasin ühendatud fraktsiooni kogumise jaoks mõeldud kolvi ning edasi kogusin eluaati juba 2 mL fraktsioonidena. Lõpetasin elueerimise kui eluaat oli pärast kollase riba kogumist muutunud uuesti värvituks ning ka eluaadi summaarne maht oli enam-vähem võrdne arvutatud kogumahuga Vt. Samuti vastas kogutud fraktsioonide üldarv varem väljaarvutatule, kui võtsin arvessse seejuures ka kolbi kogutud ühendatud fraktsiooni mahtu. Ühendatud fraktsiooni mahuks oli: 26 mL Fraktsioonide analüüsimine
Kui proov sisenes täidisesse, viisin kiiresti pipeti abil geeli pinnale väikese koguse voolutuslahust ja lasin täidisesse imbuda. Kordasin seda teist korda ka ja siis kui veendusin, et uuritav proov on kolonni sisenenud, kandsin geeli pinnale suurema hulga voolutit, nii et moodustus 4-5 cm kõrgune vedeliku kiht. Jälgisin, kuidas kolonnis liikus esimene värviline riba-sinine- ning kui see lähenes põhjale, eemaldasin kolonni alt kolvi ühendatud fraktsiooniga ja jätkasin eluaadi kogumist 2 ml mahuga fraktsioonidena kaliibritud ja eelnevalt nummerdatud katseklaasidesse. Kogu voolutamise vältel jälgisin, et kolonni täidise kohal oli piisavalt eluenti, vajadusel lisasin ja et vahetaksin õigel ajal katseklaase täpse 2 ml fraktsioonide kaupa. Elueerimise lõpetasin, kui silma järgi polnud enam lahuses näha kollast värvust. Fraktsioonide analüüsimine
56. Aluselise lüüsi meetodil on tähtis see, et pH muutmisel bakteri genoomne DNA denatureerub kuid plasmiidse DNA ahelad jäävad seotuna teineteisega. Kui muuta pH esialgseks väärtuseks, siis bakterite genoomsed DNA molekulid agrigeeruvad ja tekitavad sadet soolade mõju tagajärjel ja plasmiidsed DNAd renatureeruvad tagasi. Nüüd fuugimisel lihtne genoomset DNAd eraldada plasmiidsest. 1. Võtsin kasvanud epsis bakterikultuur, fuugisin bakterid põhja 2 min maksimumpööretel ning eemaldasin pipetiga sööde sademe kohal. 2. Esimesena lisasin 0,2 ml E1 lahust (Glükoos teeb lahust isotooniliseks, EDTA seob katioone samas inhibeerib paljusid ensüüme, Tris-HCl on puhverdav reagent ning Rnaas A eemaldab bakteraalse RNA prepsist) 3. Teisena lisasin 0,2 ml E2 lahust (SDS lahustab bakteriraku mambraani fosfolipiidid ja denatureerib valgud, NaOH denatureerib DNA struktuurid) 4. Lahus muutus „tatiseks“. Pärast 5 min inkubeerimist laua peal lahus muutus selgemaks. 5
Jätsin aknad ööseks kuivama. 3 17. november Hommikul lõpetasin oma majakese, pannes sellese jõulutulukesed (joonis 2). Olin majakesega rahul ning valmis alustama uut ülesannet. Mändide loomine Valisin sobiva oksa kuivanud männiokste hunnikust, mille oli juhendaja Eero meile kohale toimetanud. Saagisin käsisaega oksa 1 meetri pikkuseks ning murdsin ära nõrgemad oksad. Eemaldasin rohelised okkad. Siis kinnitasin trelli ja kruviga oksa juhendaja abil puidust ruudukujulisele alusele, et oleks lihtsam puuga töötada (joonis 3). Otsustasin murda ära kõik väiksemad oksad puu tüve küljest, sest need oleks hiljem ise ära kuivanud ja murdund (joonis 4). Nende asemele tegin ise oksad. Tegime oksad traadist, et sinna saaks hiljem okkaid liimida. Kasutades traaditange, tegin oksi erineva suuruse ja kujuga. Tippu tegin lühemad ja keskele pikemad oksad
Lisasin 1ml Amp-i sisalav vedelsööde Otsikuga katsusin valge kolooniat ja panin otsik epsi sisse Panin bakterid loksutavasse inkubaatorisse 16 tunniks kasvama 375 C juures 6.1 Praktikum – minipreparatsioon aluselise lüüsi meetodil Eesmärgiks on bakteris paljundatud plasmiidi välja puhastamine. Võtsin üleöö kasvanud bakterid ja fuugisin bakterid põhja Eemaldasin supernatanti Re-suspendeerisin pellet 0,2 ml-s E1 lahuses (50mM glükoos – teeb lahuse isotooniliseks, 25 mM Tris-HCl, pH 8,0, 10nM EDTA-Na2 – seob katioone, inhibeerides ensüüme(DNAaasid) ja destabiliseerib raku membraani, RnaasA 10 µl/ml – eemaldab bakteriaale RNA prepsist). Lisasin 0,2 ml E2 lahus(0,2 N NaOH, 1% SDS – detergent, lõhustab bakteriraku
vitamiine, aminohappeid, valke ja peptiide, rasvhappeid ja lipiide, mikroelemente ja pH indikaatorit), sellele lisasime 10% veise loote seerumit (FBS), mis sisaldab samuti erinevaid toitaineid, ning PEST-i. FBS on vajalik, kuna kunstlikult valmistatud söötmes ei pruugi olla sobiv kogus vajalikke toitaineid, lisaks on odavam lisada söötmele seerumit, kui kõiki vajalikke toitaineid eraldi. PEST on antibiootikum, mis on vajalik saastumisohu vähendamiseks. 10. a. Enne trüpsineerimist eemaldasin rakkudelt söötme ning pesin rakke PBS-iga. Seejärel lisasin rakkudele trüpsiin-EDTA lahust ning inkubeerisin 3 minutit. Lisasin söödet ning suspendeerisin rakud plaadilt lahti. i. PBS-iga pesemine on vajalik , et eemaldada söötmejäägid, surnud rakud ja seerum, mis takistavad trüpsiini toimimist. ii. Liiga kaua inkubeerides hakkab trüpsiin lagundama ka rakku ennast, mitte ainult rakku plaadile siduvaid valke. b
annaabi.ee 
