Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemia alused praktikum 1 (0)

1 Hindamata
Punktid

Eksperimentaalne töö 1.
NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus.
Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine
tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust , kasutades nende erinevat
lahustuvust.
Kasutatavad ained: Naatriumkloriid segus liivaga.
Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk , lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder
(250 cm3), areomeeter , filterpaber .
Töö käik.
1. Kaalusin kuiva keeduklaasi liiva ja soola segu ( C variandi ).
m= 5,36 g
2. Valmistasin valge lindiga filterpaberist kurdfilter, asetasin see klaaslehtrisse ning niisutasin vähese hulga destilleeritud veega.
3. Lehter asetasin statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutuks vastu keeduklaasi seina. Lahus valatasin filtrile mööda klaaspulka nii, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla.
4. Jäägile keeduklaasis lisasin NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30...50
destilleeritud vett, segasin ja filtrisin koonilisse kolbi läbi sama filtri .
5. Keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis pestsin paar korda vähese veega, jälgides, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks. Ka pesuvesi filtrisin läbi sama filtri koonilisse kolbi.
6. NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täitsin filter destilleeritud veega ja lastsin ta lõpuks tühjaks tilkuda.
7. Lahus valasin koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. Lisasin mõõtesilindrisse nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250 .
V= 250
8. Lahust mõõtesilindris segasin hoolikalt. Selleks valasin lahus korraks uuesti koonilisse kolbi ja seejärel mõõtesilindrisse tagasi.
9. Mõõtsin areomeetriga lahuse tihedus.
= 1,011
10. Leidsin tabelist 2.1 NaCl protsendiline sisaldus lahuses, kasutades lineaarset interpoleerimist.
ρ mõõdetud tihedus
sellest väiksem tihedus tabelis
sellest suurem tihedus tabelis
massiprotsent, mis vastab tihedusele ρ1
massiprotsent, mis vastab tihedusele ρ2
= 1,011
= 1, 0090
= 1,0126
= 1,50
= 2,00
1,78%
11. Arvutasin mõõtmistulemuste järgi lahuses oleva naatriumkloriidi mass.
1,011 * 250 =252,75 g
=4,4989 g 4,5 g
12. Ning arvutasin NaCl protsendiline sisaldus liiva ja soola segus.
= 83,9%
13. Arvutasin naatriumkloriidi sisaldus lahuses järgmistes kontsentratsiooni
väljendusviisides:
molaarsus ;
= 0,308
molaalsus
moolimurd
normaalsus, g/dm3,
kg/m3.
Eksperimentaalne töö 2.
Metalli massi määramine (Mg).
Töö eesmärk: Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal.
Kasutatavad ained: 10%-ne soolhapelahus, 5,0..10,0 mg metallitükk (Mg).
Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter .
Töö käik.
  • Tegin katse ettevalmistus. Eemaldasin katseklaas ja pesisin see hoolikalt destileeritud veega.
  • Sätisin büretid ühele kõrgusele ja kontrollisin, et nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel.
  • Ühendasin katseklaas tihedalt korgiga. Tõstsin üks büretiharu teisest 15..20 cm kõrgemale jälgisin paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Nivoo ei muutunud, tegin järjestuse, et katseseade on hermeetiline.
  • Küsisin juhendajalt metalltükk. Võtsin seda paberist välja ja mähkisin märja filterberi sisse.
  • Mõõtsin väikese mõõtesilindriga 5..6 ml 10%-st soolhapelahust. Valasin hape katseklaasi.
  • Hoides katseklaasi happega äikese nurga all, asetasin metalltükk filterpaberiga katseklaasi seinale, kus hape katseklaasi ei puutunud. Sulgesin katseklaas hermeetiliselt nii nagu ontrolli ajal.
  • Palusin naabrit hoida hoolikalt katseklaasi, samal ajal liigutasin bürette üles-alla nii, et nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas. Märkisin võimalikult täpsemalt üles näit ühelt büretilt. ()
    = 16,2 ml
  • Liigutasin katseklaas nii, et metalltükk kukkus happesse ning jälgisin, kuidas reaktsioon algas ja muutus nivoo bürettides.
  • Kui reaktsioon lõppes ja nivood enam ei muutu, lasta eraldunud vesinikul 2..3 minutit jahtuda, et vee nivoo püsiks enam-vähem paigal.
  • Liigutasin bürette üles.alla nii, et vee niood mõlemas büretis oleksid silma järgi ühes tasapinnas ja lugesin samalt büretilt uus nivoo näit. ()
    = 24,6 ml
  • Fikseerisin õhutemperatuur ja õhurõhk laboris.
    õhutemperatuur T = 295,15 K
    õhurõhk P = 103200 P
  • Arvutasin eraldunud vesiniku maht kasutades järgmist valemit:
    V = |- |
    V = |24,6 ml – 16,2 ml |= 8,4 ml = 0,0084
  • Arvutasin . Kuna ma teadsin , et laboris õhutemperatuur oli 22C , siis tabelist sain teada veeauru osarõhk sellel temperatuuril (= 19,8 mm Hg). Arvutasin need andmed paskalis:
    760 mm Hg – 101325 Pa
    19,8 mm Hg – x
    x =
    ≈ 2639,8 Pa
  • Katsetulemused:
    Vee nivoo büretil enne reaktsiooni = 16,2 ml
    Vee nivoo peale reaktsiooni = 24,6 ml
    Eraldunud vesiniku maht V = |24,6 ml – 16,2 ml= 8,4 ml = 0,0084
    Gaasi rõhk büretis
    = 103200 P
    Temperatuur = 22 C T = 295,15 K
    Veeauru osarõhk temperatuuril
    = 2639,8 Pa
  • Arvutasin, milline oleks vesiniku mahtkolvis normaaltingimustel
    ≈ 7,7 ∙
  • Arvutasin vesiniku moolide arv
    n =
    kus V – vesiniku maht normaaltingimustel.
    n =
    = 0,34375∙
    mol
  • Arvutasin võrrandi järgi metalltükki moolide arv
    Mg + 2HCl
    1 mool Mg – 1 mool
    – 0,34375∙
    mol
    = 0,34375∙
    mol
  • Teades metalltükki moolide arv, leidsin massi.
    n =
    => m = n ∙ M
    = 24
    m = 0,34375∙
    mol ∙ 24
    = 8,25 mg
  • Kontrollimiseks arvutasin massi kasutades järgmist valemit
    m =
    m =
    ≈ 8,35 mg
  • Arvutasin katse süstemaatiline viga.
    = 1,85%
    Kokkuvõtte.
    Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas lorrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata.
    Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt normaaltingimustel:
    Temperatuur 273,15 K ( 0 C )
    Rõhk 101 325 Pa ( 1,0 atm; 760 mm Hg)
    Viimasel ajal soovitatakse kasutada standardtingimusi:
    Temperatuur 273,15 K ( 0 C )
    Rõhk 100 000 Pa ( 0,987 atm; 750 mm Hg)
    Põhilised ideaalgaaside seadused.
    Boyle’I seadus
    Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P).
    PV = const =
    Charlesi seadus
    Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuriga.
    = const =
    Kombineerides saab
    Daltoni seadus
    Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas , kui teisi gaase segus poleks.
  • Vasakule Paremale
    Keemia alused praktikum 1 #1 Keemia alused praktikum 1 #2 Keemia alused praktikum 1 #3 Keemia alused praktikum 1 #4 Keemia alused praktikum 1 #5 Keemia alused praktikum 1 #6 Keemia alused praktikum 1 #7 Keemia alused praktikum 1 #8
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Bulochka Õppematerjali autor
    Keemia alused praktikum 1
    Eksperimentaalne töö 1.
    NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus.Eksperimentaalne töö 2.
    Metalli massi määramine (Mg).

    Sarnased õppematerjalid

    Laboratoorne töö 1- ideaalgaaside seadused-Keemia alused
    18
    doc

    Laboratoorne töö 1- ideaalgaaside seadused (Keemia alused)

    Laboratoorne töö 1 Ideaalgaaside seadused Sissejuhatus Gaasilises olekus aine moleklid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata- ideaalgaas. Gaasiliste ainete mahtu mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppeliselt nn normaaltingimustel:  Temperatuur 273,15 K (0 oC)  Rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Aga gaasiliste ainete mahtu võib väljendada ka standardtingimustel:  Temperatuur 273,15 K (0 oC)  Rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Boyle’i – Marionette’i seadus Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). P1 V2 ── = ── P V = const P2 V1 Gay – Lussac’i seadus Konstantsel rõhul kindla koguse gaasi maht on võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. V V1

    Keemia alused
    Ideaalgaaside seadused
    18
    docx

    Ideaalgaaside seadused

    Laboratoorne töö 1 Ideaalgaaside seadused Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata – ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Viimasel ajal soovitatakse kasutada gaaside mahu väljendamiseks ka nn standardtingimusi: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus: Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Kui normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm = 22,4 dm³/mol, siis standardtingimustel Vm

    Keemia alused
    Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
    14
    odt

    Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

    Keemia praktikum.Ideaalgaaside seadused. Eksperimentaalne töö nr 1: Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Antud laboratoorses töös määratakse süsinikdioksiidi molaarmassi. Sissejuhatus Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust.

    Keemia alused
    Keemia aluste protokoll 1-Ideaalgaaside seadused
    28
    docx

    Keemia aluste protokoll 1: Ideaalgaaside seadused

    Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Antud töös kasutatakse aja ja reaktiivide kokkuhoiu mõttes süsinikdioksiidi balloonist. Sissejuhatus Ideaalgaaside seadused Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata – ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel:  temperatuur 273,15 K (0 °C)  rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Viimasel ajal soovitatakse kasutada gaaside mahu väljendamiseks ka nn standardti

    Keemia alused
    Ideaalgaaside seadused
    16
    docx

    Ideaalgaaside seadused

    Ideaalgaaside seadused 1)Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk: Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Sissejuhatus: Ideaalgaas- Molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel väga väikesed ja neid tavaliselt ei arvestata. Gaaside maht sõltub temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt normaaltingimustel: Temperatuur 273,15 K (0 °C) Rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Gaaside mahu väljendamiseks kasutatakse ka nn standardtingimusi: Temperatuur 273,15 K (0 °C) Rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus: Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Kui normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm = 22,4

    Eesti keel
    Keemia praktikum nr1-Ideaalgaaside seadused
    26
    docx

    Keemia praktikum nr1: Ideaalgaaside seadused

    1. Sissejuhatus. Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata – ideaalgaas. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Viimasel ajal soovitatakse kasutada gaaside mahu väljendamiseks ka nn standardtingimusi: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Kui normaaltingimustel on 1,0 Vm  22,4dm 3 / mol mooli gaasi maht ehk molaarruumala , siis standardtingimustel 101235

    Keemia alused
    Keemia alused-süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
    18
    docx

    Keemia alused: süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

    Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärgid Töö ülesandeks on laboratooriumis gaaside saamine. Samuti õppida tundma seoseid gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ning rõhu vahel. Eesmärk on leida gaasilise aine molaarmass, kasutades eelmainitud seoseid gaasiliste ainete omaduste vahel. Sissejuhatus Õhu mahu arvutamiseks (CO2) kolvis normaaltingimusel (V0) kasutatakse valemit: 0 PV T 0 V = 0 PT Gaaside tiheduse valem: g M gaas [ ] 0 mol ρ= 3 dm 22,4 [ ] mol Õhu mass: mõhk = ρ0 õhk ⋅ V0 Suhteline tihedus: m1 D= m2 Katse süstemaatiline viga, kus 44 g/mol on CO2 tegelik molaarmass: g E A =M −44,0 mol Katse suhteline viga: ¿ M CO −44,0∨∙ 100 ES

    Keemia alused
    Lahuste valmistamine-kontsentratsiooni määramine
    14
    docx

    Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine

    Eksperimentaalne töö nr. 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained: Naatriumkloriid segus liivaga. Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik: Kaaluda kuiva keeduklaasi 5…9 g (võtsin 7,01g ) liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Paljude ainete puhul on soojendamine aga vajalik nii lahustuvuse suurendamiseks kui lahustumisprotsessi kiirendamiseks. Lahus filtreerida. Selleks valmistatakse valge lindiga filterpaberist (valge lint tähistab suurepoorilist fil

    Keemia alused




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun