50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-04-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Aiko Jallai
Õppematerjali autor
"Ma tulen!" hõikasin kõrvarõngaid kõrva pannes. Ma võtsin oma lillekimbu ja läksin kööki. Seal juba oodati mind. "Auto on ees," ütles autojuht. "Sa oled väga kena!" ütles Katariina elavlevalt. "Aitäh!" ütlesin õrnalt. Ma astusin välja, hoides oma kleidiserva üleval, et see ei määrduks. Kui ma pulmamajja jõudsin ja autost välja astusin, tuli suur plaksutamiskoor ja hõisked vallandusid inimeste suudest. Ma astusin suurde valgesse majja. Minu isameheks oli Andrese isa. Kui meid oli paari pandud, siis viidi meid mere platoole, kus meilt võeti allkirjad. Kui ka need olid antud, siis ma viskasin pruudikimbu üle õla ja selle sai mu kallis sõbranna. "Kibe, kibe, kibe!" hõiskas rahvas. Meid viidi meie uude suurde majja. See maja on lausa vapustav! Nii me elasime õnnelikult. Ja minu sõnamõrvari võime kadus jäägitult! Ma lõpetan jutustuse, sest nii see lugu täpselt juhtus ja ka lõppes! *** "Kuidas küll suudaks oma elu taastada?!"
Walters polnud sellest allikast lähema kümne aasta jooksul sooviavaldust oodanud. Kuid möödapääsu polnud: siin olid garanteeritud tsekid ja neil oli oma nimiväärtus. Tom paigutati seepärast kõrgemale köhale, kohtuniku ja teiste äravalitute juurde, ja peakorter teatas suurest uudisest. See oli viimase kümne aasta kõige põrutavam üllatus; sensatsioon oli jiii suur, et see tõstis uue kangelase kohtunikuga ühele kõrgusele ja koolil oli ühe ime asemel vahtida kaks. Poisse näris kõiki kadedus, kuid kõige kibedamat piina kannatasid need, kes liiga hilja taipasid, et nad ise olid soodustanud selle vihatud hiilguse saavutamist, müües pileteid Tomile selle varanduse eest, mille ta oli värvimiseesõiguse müügiga kokku kuhjanud. Nad põlastasid iseendid, et olid lasknud end salakavalast rebasest haneks püüda. Autasu anti Tomile kätte nii suure tundeküllusega, nagu inspektor suutis antud olukorras esile
ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõepärastena nagu härra Anquetili ajaloos ära tunda Louis XIII, Austria keisrikojast pärineva kuninganna Anna, Richelieu, Mazarini ja suurema osa tolleaegsete õukondlaste kujud. Nagu teame, ei avalda see, mis kütkestab poeedi tujukat mõttelendu, sageli mingit mõju laiadele lugejate hulkadele. Ja nii juhtuski, et kuigi meie, nagu kahtlemata [teisedki inimesed, imetlesime eespool mainitud üksikasju, huvitas meid siiski kõige rohkem asjaolu, millele kindlasti ikski enne meid ei olnud pööranud vähimatki tähelepanu. 1 D'Artagnan jutustab, et ta oma esimesel külaskäigul kuninglike musketäride kapteni härra de Treville'i juurde 3 kohtas ootetoas kolme noormeest, kes teenisid selles kuulsas väeosas, kuhu temagi tahtis astuda, ja et nende noormeeste nimed olid Athos, Porthos ja Aramis. Peame tunnistama, et need kolm kummalist nime üllatasid meid, ja otsekohe tekkis
kirikusaksa valitakse". Ajand teine mehed ja naised, terve kihelkonna, lapsed ka, kunskoppi kõrtsi kokku, lasnud neile sääl hääd ja paremat anda ning, kui kõigil olnd juba hea tuju, ilmund ta ise, kirikuõpetaja mantel seljas, lõpuksed lõua all, sametist müts pääs, karand kips-kops pikale pingile, sealt krapsti suurele lauale ja hakand ütlema: ,,Mehed-vennad, naised-õed, kus on siis õigus, kui mina tahan ja kui teie tahate, et meid paari pandaks, nagu peig ja mõrsja. Sest mina olen teie peig Issanda ees ja teie olete minu hinge mõrsja nüüd ja igavesti, nagu on seda seletand oma sõnas Õnnistegija ja meie eest surnud ristisambas. Sellepärast siis, oh kallid hinged Issandas ja armsad eesti vennad ning õed, lähme ära sest roojasest paigast üles pühakotta, et me võiks jumala pale ees üheks saada, sest mis Issand on ühte pand, seda ei lahuta inimene mitte igavesest ajast igavesti
osaliseks sai, on tükk aega mööda läinud. Imelik lugu: kogu rahvahulk, kes veel äsja nii ärritatud oli, ootas nüüd komödiandi sõnu uskudes kannatlikult -- see tõestab vana tõde, mida meie teatrid iga päev kogevad, et kõige parem abinõu rahvast kannatlikult ootama panna on kinnitada, et etendus kohe algab. Kuid skolaar Joannes ei maganud. «Hei!» kisas ta keset vaikset ootamist, mis ärevusele oli järgnenud. «Jupiter, püha Neitsi, kuradi vigurdajad! Kas te meid tüssata tahate? Kuhu jääb etendus? Alustage, või muidu alustame meie uuesti!» Rohkem polnud tarvis. Poodiumi sügavusest kuuldus keel- ja puhkpillide muusikat; vaip tõsteti üles; neli kirevat ja mingitud isikut tulid välja, ronisid järsust redelist üles ja ülemisele platvormile jõudes rivistusid rahva ees talle sügavalt 24 kummardades. Muusika jäi vait. Algas müsteerium. Pärast seda kui need neli isikut heldelt vastu olid võtnud oma kummarduste tasu
hõljuvad üksinduse tundidel rõõmsaid ja kurbi mälestusi äratades veel hallide juuste aegadelgi. Kui Jaanus esimest korda läbi kitsa, pimeda Harjuvärava Tallinna sisse sõitis, vahtis tema, roheliste metsade vaba poeg, pool-kohkunult, pool-kurvalt ilmatu kõrgeid kivist hooneid, mille võretatud akende taga võõrad, külmad näod vilkaatasid. Jaanusel oli tundmus, nagu pigistaks keegi tal kõri kinni. -- «Varja vabadust!» kajas ta kõrvus Vahuri viimne sõna. Aga ta harjus ja õppis talvel visalt ning virgalt munkade tarkust, mis tol ajal oli peaaegu ainus tarkus. Seda suurema isuga luusis ta suvel mööda koduseid metsi. III Jaanus oli kümme aastat vana, kui ta isaga esimest korda Lodijärve lossi ratsutas, mille maade serval, nagu juba öeldud, Tambeti talu seisis. Tolleaegne lossihärra, rüütel Konrad Raupen, oli mõistlik isand, kes targast ning osavast Tambetist meelehead leidis ja teda sagedasti laskis nõuküsimise pärast lossi kutsuda. Kuna
Igal asjal oli oma tähendus ja toime. Väga vanad traditsioonid on kokku sulanud kristlike tavadega. Loodusega kooskõlas olemine ei tule üleöö, teda hakatakse mõistma ajapikku loomuliku uudishimu kaudu. See kehtib nii lapse kui täiskasvanu puhul. Süvenemine tasub end kuhjaga maailm avardub läbi uute teadmiste, areneb analüüsivõime ja järelduste sõnastamise oskus. Loodusega tegelemisel saavad tööd kõik meeled ja rikastub tundeelu. Eelnimetatu on meid suunanud õpetajatena loodusega süvitsi tegelema valmistame käsitlevad teemad ette väga põhjalikult, sest ainult ,,tavateadmistest" meie arvates lastes sügava huvi äratamiseks ei piisa. Mis? Ja miks? on küsimused mille kõigepealt esitasime endale. Pealkirja alla ,,Materjal õpetajale" sisaldab süstematiseeritud infot loodunähtuste kohta. Järgmine küsimus, mis üles kerkib on ,,kuidas?". See, mis täiskasvanule populaarteaduslikust
7.1.3 Siseõhu temperatuuri hindamiskriteeriumid 139 7.1.4 Siseruumide niiskuskoormuse hindamiskriteeriumid 140 7.2 Tulemused 141 7.2.1 Sisekliima sõltuvus välistemperatuurist 141 7.2.2 Siseõhu suhtelise niiskuse sõltuvus välistemperatuurist 143 7.2.3 Sisetemperatuur ja suhteline niiskus talvel 144 7.2.4 Sisetemperatuur ja suhteline niiskus suvel 145 7.3 Sisetemperatuuri vastavus standardi sihtarvudele 146 7.4 Niiskuskoormused korterites 148 8 Ventilatsiooni toimivus ja siseõhu kvaliteet 152 8.1 Meetodid 154 8.1
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid