Antenni sisendtakistuse määramine (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
 
Raadio- ja sidetehnika instituut 
 
 
 
 
Laboratoorse töö „Antenni sisendtakistuse määramine“ 
 
 
 
 
 
ARUANNE 
 
 
 
 
 
 
 
 
Täitjad:  
              
 
 
 
Juhendaja :  Janno Pärn 
 
Töö tehtud: 26.10.2012 
 
 
 
 
Aruanne esitatud: ……………………………………….. 
 
 
 
 
Aruanne tagastatud: …………………………………….. 
 
 
 
 
Aruanne kaitstud:  ………………………………………. 
 
 
 
 
 
                                                           
 
                                                         Juhendaja allkiri : ……………….. 
 
1      TÖÖ  EESMÄRK 
 
Käesoleva laboratoorse töö eesmärgiks on tutvuda Smith’i diagrammiga ning määrata selle 
abil liini lõppu lülitatud antenni takistus. 
 
 
2     TÖÖVAHENDID 
 
Lainejuht  koos liigutatava ruutdetektori ja indikaatoriga, antennikaabel, dipoolantenn.  
 
3     TÖÖ KÄIK 
 
 
1.  Tutvusin töö teoreetiliste alustega. 
2.  Asetasin antenni dipool  positsioonile 75 ja reflektor risti dipooliga. 
3.  Määrasin poollainedipooli resonantssagedus, mõõtes dipooli pikkuse l ning arvutades 
selle alusel sageduse: 
 
            
 
            
 
            
            Dipooli pikkus (l): 37,5 cm 
3*108
            Sagedus:   f 
 400MHz  
2 * 375
0
            
 
4.  Häälestasin generaatori arvutatud sagedusele. 
5.  Määrasin liini lõpu asukoha: 
 
a.)  Lühistasin antenni. 
b.)  Määrasin liinis kahe järjestikuse miinimumi asukohad x1=340 mm ja x2=720 mm ning 
arvutasin generaatori poolt edastatava signaali lainepikkust  
        
2 x  x 


 
2
1 

2
72
0
34
0

m
76
0
6.  Eemaldasin lühise liini lõpust ning lülitasin liini otsa  antenn . 
 
a.)  Mõõtsin 
seisulaineteguri 
(SWR) 
liinis, 
leides 
pinge 
miinimum- 
ja                                               
maksimumväärtused. Vastavalt siis Umin ja Umax . 
U max
SWR 
 
U min
 
b.)  Joonestasin Smith`i diagrammile leitud seisulaineteguri ringi. 
2 
 
c.)  Sisendtakistuse määramiseks leidsin koormusega ja lühisega mõõdetud miinimumide 
vahelise nihke. Teisendasin nihke väärtuse lainepikkusteks ja sooritasin vastava nihke 
ka  diagrammil , kust  kirjutasin välja takistuste lugemid. 
d.)  Leidsin antenni normeerimata sisendtakistuse, eeldades, et normeerimistakistus  
        
 
 
7.     Asetasin dipooli positsioonile 65 ja kordasin p. 6. 
8.     Asetasin dipooli positsioonile 70 ja kordasin p. 6. 
9.     Asetasin dipooli positsioonile 80 ja kordasin p. 6. 
10.   Asetasin dipooli positsioonile 85 ja kordasin p. 6. 
 
Dipooli 
Miinimumi 
normeeritud 
U
U
nihe  liinis 
Nihe 
Dipooli takistus, Ω 
Dipooli 
min  
max
K 
takistus 
U
asukoht 
U
generaatori 
lainepikkustes 
(normeerimistakistus 
asend 
max 
Umin 
min
Smithi  
x3,mm 
Δx/λ
 
poole 
 ,m 
R0 = 75 Ω) 
Δx = x
diagrammilt, 
3 –x1,mm 
Ω 
75 
22 
12 
180 
1,35 
160 
0,21 
Z=1,3- j0,2 
ZΩ=97,5- j15  
65 
40 
11 
210 
1,91 
130 
0,17 
Z =1,19- j0,7  
ZΩ=89,25- j52,5  
70 
29 
12 
215 
1,55 
125 
0,16 
Z=1,11- j0,45 
ZΩ=83,25- j33,75  
80 
22 
11 
155 
1,41 
185 
0,24 
Z=1,43- j0,05 
ZΩ=107,25- j3,75  
85 
25 
8 
150 
1,77 
190 
0,25 
Z=1,77 
ZΩ=132,75  
 
       
      Lisa 1: Smith’i diagramm. 
 
4       Järeldus  
 
Kuna Smith’i diagrammiga olen ka varem kokku puutunud, siis see ei olnud midagi uut. 
Smith´i diagrammi kasutades leidsime liini lõppu lülitatud antennide takistused. 
 
 
 
 
 
 
 
 
3