Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine (0)

1 Hindamata
Punktid
Töö ülesanne ja eesmärk:
Gaaside saamine laboratooriumis, seoses gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel,
gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. (Antud juhul on vastavaks gaasiks CO2)
Sissejuhatus:
Kasutades praktikumi juhendis antud valemeid selgitame välja CO2 molaarmassi määramise
meetodi väheste katsete ja mõõtmistega.
Antud töö puhul olulised valemid :
Boyle ´i ja Charles´i seaduste kombineeritud valem, Avokadro seadus, gaasi suhtelise tiheduse ja absoluutse tiheduse valemid.
(valemid on kajastatud „katse andmete töötluses“)
Töövahendid:
korgiga (kuiv) kolb ( mahtuvus määratakse töökäigus); kaks 250ml mõõtesilindrit ,
tehniline kaal, baromeeter , termomeeter
kemikaalid :
CO2 (balloonist); kraanivesi
Töö käik:
Kaalusin korgiga varustatud 300+… ml kuiva õhuga täidetud ümar kolvi.
Korgi alumise osa juurde oli juba eelnevalt vajalik märge tehtud, mis ühtis
korgi alumise osaga, seega ei hakanud uut märget tegema.
Märge oli vajalik, et hiljem täpselt ära määrata kolvi mahtuvus.
(Töö kiiremaks läbiviimiseks ning reaktiivide kokkuhoiu mõttes kasutati
süsinikdioksiidi balloonist, mis juhiti läbi absorberi.)
Märgitud kolvi täitsin ära balloonist tuleva CO2-ga, hoides vooliku otsa
umbes 3 mm kolvi põhjast eemal, et põhi vooliku otsa ei blokeeriks.
Kolvi täielikuks täitumiseks kulus ligikaudu 8 minutit, mille jooksul panin
kirja laboris oleva baromeetri ja termomeetri näidud.
Peale kaheksandat minutit sulgesin kiirelt kolvi korgiga ning kaalusin ära.
Seejärel suunasin kolbi umbes kahe minuti jooksul taas CO2, sulgesin kolvi
ning kaalusin uuesti.
Kahe esimese kaalumise tulemused erinesid ainult 0.02 g võrra, seega ei olnud
vajalik kolbi taas täita süsihappegaasiga. (oletasin, et 0.01 g suurune muutus võis
olla tingitud ka kiiretest liigutustest või kõrval olevate inimeste vehklemistest)
Tõmbekapi all eemaldasin korgi ning täitsin kolvi kuni märgini veega, mille hiljem
kallasin ümber kahte (250 ml) mensuuri , et välja selgitada kolvi mahtuvust.
Peale mõõtesilindrite tühjendamist tegin ära vajalikud arvutused:
Katseandmed :
m1 ( kolb + kork + õhk kolvis) = 135.68 g
m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) = 135.86 g (keskmine tulemus peale kaht kaalumist)
T ( õhutemperatuur ) = 294.15 K (temperatuur laboris)
T0 (õhutemp. Normaal.) = 273.15 K
P0 ( õhurõhk normaal.) = 101.325 kPa
P (õhurõhk laboris) = 101.300 kPa
V (kolvi mahtuvus) = 308 ml
Mõhk (õhu molaarmass ) = 29
Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs:
Õhu maht kolvis normaaltingimustel:
(edaspidised arvutused nõuavad normaaltingimusi, seega viin andmed vajalikule rõhule)
ehk 286 ml
Õhu tihedus normaaltingimustel:
Õhu mass kolvis:
mõhk = 0.00129 286ml
0.369 g
Kolvi ja korgi mass:
m3 = m1 - mõhk m3 = 135.68 g – 0.369 g = 135.311 g
CO2 mass:
mCO2 = m2 – m3 mCO2 = 135.86 g – 135,311 g = 0.549 g
Süsinikdioksiidi suhteline tihedus õhu suthes:
Süsinikdioksiidi molaarmass MCO2:
Arvutan katse süstemaatilise vea, lähtudes süsiniku tegelikust molaarmassist (44,0 ) ning suhtelise vea:
= 1,93%
Kokkuvõte ja järeldused:
Lubatud veaprotsent oli kuni kaks protsenti, mis tõttu vastus oli ääre peal, kuid peaks olema rahuldav.
Veaprotsenti võis põhiliselt tõsta arvutustes liigne või ebatäpne ümardamine .
Laboris olevate baromeetri ja termomeetri andmete lugemisega võis esineda ka väikesi ebatäpsusi.
(näiteks termomeetri puhul 0.01-0.09)
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine #1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine #2 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor littlepiece03 Õppematerjali autor
Tehnika ülikooli Keemia aluste praktika - süsinikdioksiidi molaarmassi määramine.
Kontrollitud ja hinnatud terve töö valmis esitamiseks.

Sarnased õppematerjalid

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
8
docx

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk: gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid: Süsinikdioksiidi balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2, õhk, vesi. Teooria: Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (Avogadro seadus).

Keemia alused
Labori töö - Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
12
docx

Labori töö - Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk: Töö eesmärgiks oli gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus 0 PV T 0 V = 0 PT kus V 0 on gaasi maht normaal- või standardtingimustel, P0 normaal- või standardtingimustele vastav rõhk (sõltuvalt valitud ühikutest), T 0 normaal- ja standardtingimustele vastav temperatuur

Keemia alused
Protokoll nr 1-- Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
4
docx

Protokoll nr 1. - Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk: gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid: Süsinikdioksiidi balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2, õhk, vesi. Teooria: Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule

Keemia alused
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
5
docx

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu,temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Kippi aparaat Klassikaliselt saadakse mitmeid gaase laboratooriumis Kippi aparaati kasutades. Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust (vt joonis 1). CO2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse (2) paekivitükikesi.Soolhape valatakse ülemisse nõusse (1),

Keemia alused
Keemia alused-süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
18
docx

Keemia alused: süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärgid Töö ülesandeks on laboratooriumis gaaside saamine. Samuti õppida tundma seoseid gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ning rõhu vahel. Eesmärk on leida gaasilise aine molaarmass, kasutades eelmainitud seoseid gaasiliste ainete omaduste vahel. Sissejuhatus Õhu mahu arvutamiseks (CO2) kolvis normaaltingimusel (V0) kasutatakse valemit: 0 PV T 0 V = 0 PT Gaaside tiheduse valem: g M gaas [ ] 0 mol ρ= 3 dm 22,4 [ ] mol Õhu mass: mõhk = ρ0 õhk ⋅ V0 Suhteline tihedus: m1 D= m2

Keemia alused
Laboratoorne töö 1- ideaalgaaside seadused-Keemia alused
18
doc

Laboratoorne töö 1- ideaalgaaside seadused (Keemia alused)

T0 273,15 K * mol R = 0,082 atm * l * mol-1 * K-1 R = 62 400 mm Hg * cm3 * mol-1* K-1 Daltoni seadus Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Püld = P1 + P2 + ... = ƩPi Pi = Püld * Xi Xi – vastava gaasi moolimurd segus Gaasi suhteline tihedus - ühe gaasi massi/ molaarmassi (m1/ M1) suhe teise gaasi massi/ molaarmassi (m2/ M2) samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. m1 M1 D = ─── = ─── m2 M2 Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 ≈ 29,0 g/mol). Mgaas Dõhk = ──── 29,0

Keemia alused
Süsinikdioksiidi molaarmass-metalli mass
7
pdf

Süsinikdioksiidi molaarmass, metalli mass

moolide arvu summaga. Difusioon. Aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Gaasi suhteline tihedus. Ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. m1 M 1 D m2 M 2 Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 29,0 g/mol) või vesiniku ( M H 2 2,0 g / mol ) M gaas Dõhk 29,0 Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel M gaas[ g / mol ] p0 3 g / dm 3 22,3 [dm / mol ] 1. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk:

Keemia alused
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
4
pdf

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

TTÜ Keemia ja biotehnoloogia instituut Keemia osakond YKI0022 Laboritöö võtted Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Laboratoornetöö1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Tööeesmärk Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu,temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon,korgiga varustatud seisukolb (300cm3),tehnilised kaalud,mõõtesilinder(250cm3),termomeeter,baromeeter. Töö käik 1. Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300cm³ kuiv kolb (mass m). Kolvi kaelale teha viljapliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. 2

Keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun