Programmi MS Office Access kasutamine (0)

Tallinna Ülikool - Informaatika - Informaatika ll

1 Hindamata

Eesti Mereakadeemia
Merendus teaduskond
Karlis Strazdin
Programmi MS Office Access
kasutamine
Kursusetöö
Juhendaja : Merike Spitsõn
Tallinn 2013

Sisukord

1.Sissejuhatus 3
2. Tabelid 3
3.Päringud 4
4.Vormid 4
5. Aruanded 5
6.Kokkuvõte 5
1. Sissejuhatus 2
2. Tabelid 3
3. Päringud 3
4. Vormid 4
5. Aruanded 5
6. Kokkuvõte 5

Sissejuhatus

Mina valisin meile antud valikutest teemaks videolaenutuste andmebaasi, võimalikult. Antud andmebaas on mõeldud kasutamiseks videolaenutusele. See andmebaas on koostatud selleks, et videolaenutuses olevatel töötajatel oleks võimalikult lihtne leida üles millised inimesed on kasutanud laenutamiseteenust, milliseid kassette nad on laenutanud. Andmebaasist on lihtne leida millisel kuupäeval peavad inimesed laenutatud kassetid tagastama ja kui suur on hilinemisel nende viivis. Juhul kui inimesed tahavad filmide kohta teada saada veel lisainfot, siis tabelites on koostatud erinevaid päringuid ja vorme, et anda lisainfot kas kindla filmi või kindlat žanri filmi kohta.

Tabelid

Kogu andmebaasi valmistamine algas sellega, et tuli luua võimalikult palju tabeleid, milles oleks võimalikult palju infot selleks, et andmebaas oleks võimalikult informatiivne. Tabeli koostamisel kasutasin ma MS Office Excel-i abi. Selle abi kasutasin ma selleks, et oleks võimalikult lihtne koostada tabeleid. Kui ma olin tabelid valmistanud, siis avasin ma „External data“ ning importisin Excelist kõik tabeliandmed. Tabelitesse jagasin ma andmed info järgi. Koostasin järgmised tabelid:

Filmid, kuhu ma panin infot filmide kohta nt Annotatsiooni, Staari nime, staari eluloo, žanri, oskarite arvu jne.

Hind, kuhu ma panin filmi koodi järgi iga kasseti maksumuse

Kasseti info, see tabel sisaldab infot kasseti kvaliteedi, subtiitrite, lindi pikkuse, kassetide arvu kohta, ning ka muu info kohta, mis on kassetil.

Laenutaja andmed, kuhu lisasin andmed kasseti laenutajate kohta. Näiteks sisaldab antud tabel laenutaja isikukoodi, aadressi ja laenutatud eksemplaride arvu.

Laenutamise info, kuhu on kirja pandud videod, mida on laenutatud ajavahemikul 11-12 aprill. Selles tabelis on kirjas , kas kassetid, mis on välja laenutatud, tagastati õigel ajal, või tuleb maksta viivist, tabelis on kirjas, kõik info, mis on vajalik, et ükski kasset ei jääks tagastamata.
Kui tabelid said koostatud, siis avasin ma „Database tools “ ning valisin sealt „Relationships“. Ning seal ma lõin tabelite vahel seosed.

Päringud

Päringuid koostasin ma kahel eesmärgil, esimene eesmärk oli see, et ma leiaksin üles kuupäeva millal peaks tagasi toodama kindla filmi kasset ning teine eesmärk oli päringute koostamisel see, et ma saaks päringuid kasutada vormide ja aruannete koostamiseks .
Esiteks tegin ma päringu selleks, et teada saada millisel kuupäeval peaks tagasi toodama mingi kindla filmi kasset. Selleks valisin ma „Create“ ning sealt „Query wizard“ selle abil koostasin ma päringu, kus olid kirjas laenutaja nimi, filmi nimi ning tagasitoomise kuupäev. Kui see sai tehtud, siis koostasin ma veel kaks päringut selleks, et teada saada millised laenutatud kassetidest on tagastatud ja millised on ikka veel tagastamata, selleks tegin ma päringu, kus olid sees laenutaja nimi, laenutatud filmi nimi ja kas see kasset on tagastamata või tagastatud. Nii tegin ma kahe tabeliga . Ühes päringus eemaldasin ma kõik laenutatud kassetid, mis olid tagastatud ning seda tegin ma nii, et ma võtsin koostatud päringu „Design view-s“ lahti ja panin selle veeru kriteeriumiks, kus olid tagastatud ja tagastamata kassetid, „tagastatud“ esimese tabeli puhul ja „tagastamata“ teise tabeli puhul. Seega esimeses tabelis näitab access ainult neid filme, mis on tagastatud ja teise tabeli puhul neid, mis tagastamata. Järgmise päringu koostasin ma selleks, et teha aruanne, kus oleks näidatud kõik filmid, millel on olemas eestikeelsed subtiitrid. Selleks koostasin ma päringu, kus olid kõik filmid ja nendel olevad subtiitrid. Pärast päringu tegemist koostasin ma subtiitrite veergu kriteeriumi mis nägi välja järgmine (Like ’’*EST*“). See kriteerium näitab ainult neid väärtusi, kus leidub EST ehk eestikeelsed subtiitrid.

Vormid

Vormide loomise eesmärgiks on see, et oleks mugavam töötada andmetega ja neid vajadusel muuta. Esimene vorm, mis ma koostasin oli Filmide vorm, Selle vormi tegin ma sellepärast, et oleks võimalikult mugav vaadata iga filmi koha informatsiooni ning vajadusel sinna midagi lisada. Selle vormi koostamiseks avasin ma „ Create“ lahtri ning sealt edasi „Form wizard“ selle abil koostasin ma selle vormi. Veel koostasin ma kasseti info kohta vormi, kus ma kasutasin ka „ Combo box-i. Combo box-i kasutades saab valida nimekirjast filmi ning näitab valitud filmi kasseti kohta infot. Combo box-i koostasin ma nii, et tegin „ Form wizard-iga“ tavalise vormi ning seejärel lisasin sellele combo box-i. Järgmine vorm oli Oskarivõitjate vorm. Sellele vormile lisasin ma ka diagrammi , mis näitas mitu oskarit mingi film oli võitnud. Selleks avasin ma selle vormi disainvaates ning lisasin sealt sellele vormile diagrammi. Järgmise vormina koostasin ma Navigeerimisvormi, kuhu sisse lisasin ma kõik teised vormid ehk kui see vorm avada, siis tulevad ette kõik lisatud vormid, et oleks lihtsam vormide vahel navigeerida. Selleks, et see koostada valisin ma „ Forms “-ide seast Navigation ning selle abil ma selle Navigatsiooni vormi koostasin. Lisaks sellele koostasin me veel igale žanrile ühe vormi, et oleks lihtne leida filme, mis vastaks kliendi huvidele.

Aruanded

Aruannete koostamise põhjuseks on esmajoones see, et teha kokkuvõtteid andmetes. Esimeseks aruanne, mis ma koostasin näitas nimekirjas kõiki filme, millel on eestikeelsed subtiitrid. Selle aruande tegemiseks kasutasin ma eelnevalt tehtud päringut. Seega oli ainult vaja teha vastav päring aktiivseks ning vajutada vormi ikooni ja vorm saigi tehtud. Järgmine aruanne, mille ma koostasin oli selle jaoks, et oleks näha millised filmid on tagasi toodud või toomata jäänud. Selles aruandes on olemas ka diagramm, kus on näha kui palju filme on toodud ja kui palju on toomata. Selleks tegin ma päringu ning selle abil tegin ma aruande. Aruandele lisasin ma disainvaates diagrammi ning nii sain ma sellele diagrammi . Järgnevas aruandes koostasin ma valemi, mille abil leidsin ma summa mille teenis videolaenutus selle kahe päeva jooksul. Selleks tegin ma alguses vormi, kus oli laenutaja nimi, laenutatud film ning video hind. Selleks avasin ma paremalt poolt lahtri „Data“ ning sealt valisin „ Record source“, kust ma lisasin uuele lisatud text box-ile valemi „Sum“. Ning viimaseks koostasin ma aruanded erinevat žanri filmide kohta. Igale videolaenutuses olnud filmižanrile vastas üks aruanne.

Kokkuvõte

Accessi kasutades õppisin ma tundma andmebaasitarkvara ning koostama andmebaase. Täpsemalt õppisin ma kuidas koostada erinevat tüüpi tabeleid, päringuid, vorme ja aruandeid. Lisaks õppisin, kuidas luua seoseid tabelite vahel ning kuidas neid normaliseerida. Kokkuvõtteks on Accessil väga palju võimalusi, mida kasutada, et koostada väga hea väljanägemise ja sisuga andmetöötluse programm. Antud töös kasutasin ma väikest osa võimalustest mida MS Office Access pakub, kuid Accessil on veel palju võimalusi mida tulevikus kasutades tuleb proovida.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 16 allalaadimist

Programmi MS Office Access kasutamine #1

Programmi MS Office Access kasutamine #2

Programmi MS Office Access kasutamine #3

Programmi MS Office Access kasutamine #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

16 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

huckjam Õppematerjali autor

Informaatika II lõputöö kirjeldus

film päring kasset andmebaas MS Office Access kasutamine

Sarnased õppematerjalid

doc

Andmebaas - Informaatika kursusetöö

sarnaseid töölauakeskkondi. Võimas raportite mootor võimaldab küllaltki vähese vaevaga luua ka väga keerukaid aruandeid. Access'i väga tugevaks küljeks on andmetöötlusmootor, mis suudab andmetega läbi viia paljusid keerukaid operatsioone ja seda küllaltki aja- ja ressursisäästlikult. Access ei eelda alati täiendava andmebaasiserveri ostmist. Kui andmeid pole väga palju, saab kasutada ka Access'i enda andmebaasiformaati. Samas on Access võimeline kasutama andmeid teistest andmebaasidest. Access'i saab panna tööle andmeintegraatorina, mis kogub ja töötleb andmeid erinevatest baasidest. Nii võib Access'i baasil luua näiteks aruandlussüsteeme, kuhu jooksevad kokku andmed erinevatest firma tarkvarasüsteemidest nagu laosüsteem, personalisüsteem ja raamatupidamissüsteem. 4 1. Andmebaas

Informaatika

doc

Kursuse töö "Andmebaasi loomine. Turismiga tegelev firma"

...........................................36 7. Kokkuvõtte............................................................................................................................44 8. Kasutatud kirjandus..............................................................................................................45 3 Sissejuhatus Microsoft Access on andmebaasiprogramm, mis kuulub Microsoft Office koosseisu. Access on väga rikkalik andmebaasihaldusvahend, mis võimaldab luua väga erinevaid andmebaase üksikust tabelist keeruka süsteemini ja pakub seejuures mitmekesiseid võimalusi andmebaasi kasutajate mugavuse eest hoolitsemiseks. Accessi kasutatakse inventuuri- ja maksuaruannete, kliendi- ja kontaktiloendite, muusikakollektsioonide ning ettevõtete andmebaaside haldamine.

Informaatika

doc

Microsoft access

LISA 1. Näidis andmebaas SUGUPUU.mdb CD'l........................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................2 1.ANDMEBAASI MÕISTE TUTVUSTUS..................................................................4 2.ANDMEBAASISÜSTEEMI ACCESS KÄIVITAMINE JA ANDMEBAASI LOOMINE..................................................................................................................... 6 3.ANDMEBAASI TABELID........................................................................................8 4.EBASOBIVATE ANDMETE BLOKEERIMINE....................................................13 4.1.Vormingud......................................................................................................... 13 4.2.Sisestuseeskiri..

Andmebaasid

doc

Access

vaja dusel võib parandada. Decimal Places kümnendkohtade arv pärast koma Validation Rule kriteerium, millele väärtus peab vastama. Mida põhjalikum kriteerium määratakse, seda vähem satub tabeli andmetesse vigu. Validation Text veateade, mis ilmub ekraanil, kui üritatakse sisestada kriteeriumile mittevastav väärtus. Required loogikaväärtus, mis näitab, kas välja väärtus on kohustuslik või mitte. Indexed välja sisu kasutamine indeksina, tekitab see lisanimekirja kiiremaks otsinguks selle väla väärtuste järgi. Allow Zero Length lugeda tühi väli nullpikkusega väärtuseks. Ripploendiga väljal määratakse sakiga Lookup omadused: Combo box soovi korral avatav valikuga rippmenüü, Row Source Type määrab tüübi: tabel või päring (tabel/query), sisestatud loetelu (value list) või väljade loetelu (field list) Row source määrab tabeli või pääringu nime, millest saadakse andmed

Arvutiõpetus

210

docx

PHP EDASIJÕUDNUD RAAMAT

01 - PHP ja MySQL - Sissejuhatus Teemad  Sissejuhatus  Mis on MySQL  Mis on SQL  Andmebaasi haldamine Sissejuhatus Millega ma nüüd jälle hakkama sain? Nimelt otsustasin vana php mooduli lüüa vähemalt kaheks ning kirjeldada iga teema täpsemalt lahti. Esimene osa peaks olema php põhikursus, kus õpime aluseid ning selles teemas nihutame latti kõrgemale ja omandame keerulisemaid asju. Näiteks õpime kuidas siduda php andmebaasiga, kuidas saada paremini läbi vormidega, mida hakata peale sessioonidega jne. Alustamegi kohe andmebaasi tutvustamisega, milleks meil seda vaja on ja kuidas andmebaasi hallata. Mis on MySQL? Niisiis, php alused mooduli alguses paigaldasime arvutisse WAMP serveri, mis paigaldas meie arvutisse Apache veebiserveri, MySQL andmebaasi ja Php mooduli. Kuigi tihti öeldakse MySQL kohta lihtsalt andmebaas, siis on tegemist tegelikult andmebaasihalduriga või siis kaandmebaasimootoriga. See sisaldab endas:  andmebaasi serverit

Informaatika

doc

Andmebaaside eksami kordamisküsimuste vastused

nimetamiseks. __ Nimi ei peaks olema liiga pikk (nt. üle 20 märgi), sest siis on seda tülikas kasutada. SQL lausetes võib pikkade tabeli/vaadete nimede asemel kasutada nn. aliasnimesid. __ Nimi peaks algama suure tähega. __ Nimedes ei peaks kasutama tühikuid. Tühikute asemel võib kasutada alakriipsu või nime alamosade suure tähega kirjutamist. __ Ärge kasutage nimedena andmebaasisüsteemi poolt reserveeritud sõnu (nt. "table", "select" jne.) __ Eesti/inglise/vene jne. segakeele kasutamine ei ole hea toon. Kasutage andmebaasi piires ühte keelt. __ Iga andmebaasisüsteemi puhul tuleb uurida, millist nimestandardit kasutatakse andmebaasi süsteemse kataloogi objektide nimetamiseks. Vajadusel tuleb järgnevalt esitatud soovitusi muuta, et eristada süsteemse kataloogi objektide ja kasutaja poolt loodud objektide nimesid. __ Nagu igasuguse standardi puhul on sellest kasu eelkõige siis, kui sellest JÄRJEKINDLALT kinni pidada. Nimi on maksimaalselt 128 märki pikk.

Andmebaasid I

pdf

Praktikaaruanne

TALLINNA MAJANDUSKOOL Turundusspetsialisti eriala Katharina Valkrusman-Turajev TU-205 SISSEJUHATAV TURUNDUSPRAKTIKA AUTOKOOLIS DIZEL Praktikaaruanne Juhendaja: Thomas Valkrusman Tallinn 2021 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 2 1. PRAKTIKA............................................................................................................................ 3 1.1 Praktikaettevõtte iseloomustus....................................................................................... 3 1.2 Praktikaettevõtte majandusnäitajad................................................................................ 4 1.3 Turundustegevus..........................................................

Uurimustöö

pdf

Praktikaaruanne - INFOTEHNOLOOGIA SÜSTEEMIDE ARENDAMISE ÕPPEKAVA

kokku terve andmemudeli seoste süsteemi. Kuna kasutusel on laisk väärtustamine, ei tee nende seoste kaasas kandmine andmebaasi päringuid keerulisemaks, küll on vajadusel lihtne pöörduda etteantud muutuja poole. Uurisin GRAILS pluginate toimimist ning nende tohutuid võimalusi. Samuti on võimalik luua oma pugin, mingi spetsiifilise tegevuse jaoks. Mõistsin, et GRAILS programmeerimine on suund, kuhu on mõttekas pürgida. Üllatuslikult on GRAILS kasutamine Eestis vähe levinud. Sain ettekujutuse, mis asi on AJAX, oskan nüüd teha jQuerys päringuid, konverteerida saadetavat infot JSON-isse ning brauseriga seda näidata. EESTI INFOTEHNOLOOGIA K OLLEDZ 10 Tulemused Jõudsin arusaamisele, mis asi on LUCENE indekseerimine ning oskan seda koos jQuery päringutega kasutada. Täiesti uudse asjana õppisin süsteemi grid960 kasutama. Teisiti öeldes, kogu

Informaatika

Rohkem sarnaseid