Allergia (3)

Allergia
Mis on allergia ?
Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele).
Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad , paljude elundite ja kudede rakud , veri , närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Mõnel inimesel on selline loomulik reageerimismehhanism häiritud ja nende organismis kulgevad kaitsereaktsioonid teisiti, mille mõjul kujuneb välja ülitundlikkus. Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud tegurite (ainete) toimele, puutudes nendega korduvalt kokku. Sellist reaktsiooni nimetatakse ülitundlikkus - ehk allergiliseks reaktsiooniks. Tegurit (ainet), mis kutsub esile allergilise reaktsiooni, nimetatakse allergeeniks.
Organismi sattudes põhjustavad allergeenid mitmesuguseid haigusnähte, mis ilmuvad kas väga kiiresti või pikema ajavahemiku järel. Omapäraks on, et väga väike allergeeni hulk võib vallandada väga tugeva reaktsiooni. Allergiahaiguste puhul võivad olla kahjustatud hingamiselundid , nahk, limaskestad, veresooned , süda, liigesed , seedeelundid, neerud , närvisüsteem. Seega on allergiahaigustele omased väga mitmekesised haigustunnused .
Sümptomid
Sümptomiteks on aevastamine, sügelemine, rohke limaeritis ninast ja ninakinnisus. Sageli lisandub silmapõletik koos sügelemise ja pisaravooluga. Mõnikord tekivad ka punnid naha peale. Raskemal juhul avaldub allergia astmahoogudena.
Ennetamine
Allergiahaiguste äraholdmine lastel nõuab emalt juba rasedusaegset sihipärast hoolekannet. Tuleks hoiduda igasugusest tervistkahjustavast tööst, suitsetamisest, kokkupuutest keemiliste (eriti mürgiste) ainetega, mitte kasutada kergekäeliselt ravimeid. Vältida või piirata tuleks allergeenseid toiduaineid, nagu apelsiinid, mandariinid , sidrunid, greibid, maasikad , pähklid, maiustused.  
Kodus peaks olema kergesti puhastatav mööbel, vähe tolmu koguvaid esemeid (vaibad, lahtised raamaturiiuild jm.). Nii raseda kui ka vastsündinu kodus ei tohiks eluruumides suitsetada. Soovitavad ei ole loomad, linnud , akvaarilim.
Oluline lapse allergiaprofülaktikas on toitmine rinnapiimaga võimalikult kaua (vähemalt 6 kuud). Väikelapse varasel kunstlikul toitmisel kaasneb sageli toiduallergia ning sellel alusel arenevad palju kergemini ka telsed allergiahaigused. Rinnaga toitmise perioodil ei või ema ka endale lubada allergeenseid toiduaineid, sest need võivad rinnapiima kaudu mõjuda ka lapsele allergiseerivalt.
 Allergilise eelsoodumusega lapse menüüst tuleks ka hiljem välja jätta allergeensed toiduained, mänguasjad ja toa sisustus peaks olema mitte tolmu koguv. Vältida tuleks eluruumides suitsemist, loomi, linde, akvaariumi, lilli.
 Pesu peab pesema seebiga ja hoolikalt loputama. Madrats ja padi olgu vatist või poroloonist. Tube tuleb sageli tuulutada ja koristada iga päev tolmuimejaga ja märja lapiga .
 Elukutse valimisel peab arvestama riskiteguritega, mis antud ametis võivad allergiku tervisele olla ohtlikud (tolmud, gaasid, keemilised ained, loomad).
 Organismile üldtugevdava toimega on ravivõimlemine ja karastamine.
Ravi
Allergiahaiguste põhjused on väga mitmesugused ja alati ei olegi võimalik allergeeni kindlaks teha. Sellest tulenevalt on ka allergia ravis erinevaid võimalusi. Oluline on, et haige teaks oma haiguse olemust, võimalusel ka allergeeni, võimalikke ohtusid, ravimite toimet ning kõrvaltoimeid.
Üheks efektiivseimaks on põhjuslik ravi - haigustpõhjustava allergeeniga kontakti vältimine. See on võimalik vaid mõnede allergeenide puhul, nagu näiteks koduloomad , keemilised ained, ravimid , toiduained, nikeldatud esemed. Peaaegu võimatu on aga hoiduda kokkupuutest õietolmudega, elamutolmu lestadega.
Kui allergeeni ei ole võimalik kõrvaidada, tuleb kasutada ravimeid. Ravi peab määrama arst, kuid haige peaks teadma ravimite toimet ja ka kõrvaltoimeid.
Toimelt jagunevad allergiaravimid järgmiselt:
1. antihistamiinse toimega ravimid, mis nõrgendavad või kõrvaldavad allergeeni toimel nuumrakkudest vabaneva vahendaja -aine ( histamiini ) toimet. Haigusnähud on nõrgemad või ei avaldu üldse.
2. allergilist reaktsiooni blokeerivad ravimid - takistavad nuumrakkudest vahendaja-ainete vabanemist ning haigusnähte ei tekigi või on haigus kergema kuluga .
3. allergilisele põletikule toimivad neerupealiste hormoonpreparaadid - glükokortikoidid. Toimelt on need ühed tugevamad. Ägedate ja raskete allergiliste seisundite korral kasutatakse suurtes annustes tablettidena või süstituna.
Mõnede allergiavormide korral on võimalik ka spetsiifilne immunravi. See seisneb allergeeni väga väikeste hulkade korduvates süstimistes. Organismis tekivad kaitsekehad, mis tagavad allergeeniga kokkupuutumisel selle blokeerimise ja haigusnähte ei teki. Ravikuurid on pikad ja neid tuleb korrata järjest mitmel aastal. Ravi tulemused on lastel paremad kui täiskasvanutel.
Levik
Allergia levik on tõusuteel, sest ühiskond on muutunud meie eluviisi muutuse tõttu. Allergikutest lapsevanemate lapsed on tõenäoliselt samuti allergikud ja see põhjustab haigestumise kasvu. Põhimõtteliselt esineb allergiat inimestel üle kogu maailma.
Tagajärg
Pidev nohu , silmade kipitus , kõhahood ja hingetus ning punnid. Allergiast tingitud astmahoo tõttu võib inimene ka surra kui ravim ei ole kättesaadav.
Kas allergia on pärilik?
Järglaste tervis oleneb teatud määral vanemate tervislikust seisundist, nii ka allergia korral. Allergiahaigus ei ole otseselt päritav. Pärilik on organisms kalduvus moodustada kergemini ja rohkem allergeenainete vastaseid antikehi. Kui selline eelsoodumus esinebki, ei pea see alati avalduma haigusena. Suure tähtsusega on päriliku eelsoodumlise kõrval lapse toitumine, elutinglimused, hiljem töötingimused, suitsetamine, haiguste põdemine.
Kasutatud materjal
„ Allergiad “ Hexal AG
„Toit ja allergia“ Maie Jürisson
http://www.allergialiit.ee/?m1=14&m2=58
http://www.kliinikum.ee/kopsukliinik/kasulik/allergia/allergia.ht m