Tõmmata patsient voodisse istuma (pilt 10, 11). Ei tohi tõsta, vaid on vaja nihutada patsienti! Pilt 10 Pilt 11 3. Patsiendi selja taga oleval abistajal turvata patsienti. 4. Võtta abivahend patsiendi tuharate alt ära: selja taga oleval abistajal kallutada patsienti voodist välja poole. Teisel abistajal: võtta abivahend patsiendi tuharate alt ära (pilt 12) ja ka abivahend ebatasasuste ületamiseks, tool asetada kõrvale, tõsta voodit kõrgemale ja minna teisele poole voodit. Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 12 5. Asetada padi patsiendi ülakeha ja pea taha. 6. Lasta patsient voodisse selili. 7. Nihutada patsient voodi keskele kätel tõmmates/lükates. 8. Vajadusel nihutada patsient tõstemattiga peatsi suunas. 9. Tõsta patsienti pead ja asetada padi ülespoole. 10
Kuna liimvärv pehmeneb veega kokkupuutes, tuleb see üle värvida lahustipõhise värviga, või võimaluse korral eemaldada see eelnevalt veega niisutades või mehaanilisel meetodil. Tugevasti seotud liimvärv tuleb kruntida värviga Master Base millele on lisatud 20% lakibensiini. Varem lubi- või kriitvärviga kaetud pind kruntida Silikat Base?ga, mis on lahjendatud veega 1:1 või kruntida Master Base?ga, millele on lisatud 40% lakibensiini. Lohkude ja ebatasasuste pahteldamisel tuleb jälgida aukude sügavusi. Pindmiste ebatasasuste pahteldamiseks sobib peenpahtel Maxi või Maxi Pro, suuremad ja sügavamad augud ja praod pahteldada esmalt aluspahtliga Maxi Base ning seejärel peenpahtliga Maxi. Väiksemateks kohtparandusteks sobib kiirkuivav pahtel Micro. Enne värvima asumist tuleb veenduda värvitavate pindade puhtuses, sest tolmukiht halvendab uue värvikihi nakkumist.
Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: M=280Nm b2=34mm d2=340mm dv=260mm dr=55mm emin= 0,01dv + 2 mm = 260*0,01 + 2 = 4,6 mm => e = 5 mm Keskmine kontaktsurve: k-sidestustegur k=1,3 l- liite pikkus l = b2 - 3e = 34 3 *5 = 19 mm f- hõõrdetegur f = 0,08 Detailide deformatsioon: E-materjali elastsusmoodul Teras E1 = 2,1* 105 MPa; Pronks E2 = 1,2 * 105 MPa poissoni tegur: teras 0,25 ; pronks 0,32 Ebatasasuste tasandamist iseloomustav suurus: Deformatsioon temperatuuri muutumisest: Pöördemomendi ülekandmiseks vajalik minimaalne ping: Maksimaalne ping maksimaalsest kontaktsurvest: Kus maksimaalne deformatsioon Seega maksimaalne deformatsioon: Istu süntees Antud nimimõõde 260 ning Nmax= 656 m; Nmin= 110 m 273 Tõenäosusteooria järgi: Standardtolerantsid: IT10 = 210, IT11 = 320; IT12 = 520 Ilmselt sobib IT11=320, ja TD = Td =320 EI=0; ES=320;
Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 12.2010 1.Ülesande püstitus Projekteerida pressliide tiguratta hammasvöö ja rummu vahel. Andmed: rummu materjal teras C45E; hammasvöö materjal tinapronks. T= 420 Nm = 42 mm mm mm = 40 mm 2. Lahendus Leian keskmise kontaktsurve k- sidestustegur, k= 1,3 l- liitepikkus f- hõõrdetegur, f= 0,08 mm Detailide deformatsioon E- materjali elastsusmoodul Teras , pronks Ebatasasuste tasandamist iseloomustav suurus Deformatsioon temperatuuri muutmisest : kus materjali joonpaisumistegur, ; ; t1 = t2 on detaili keskmine töötemperatuur, t1 = t2 = 50°C Pöördemomendi ülekandmiseks vajalik minimaalne ping: Maksimaalse pingu leiame maksimaalsest võimalikust kontaktsurvest: Kus max on maksimaalne deformatsioon Seega maksimaalne deformatsioon Maksimaalne ping: Istu süntees Nimimõõde dv = 120 mm Pingud: Maksimaalne: Nmax = 150 µm Keskmine: Nm = 108,5 µm
Puhasta pind silikoonieemaldajat kasutades tolmust. Järgnevalt käia aluspinna sisse jäänud kraapsu Roloc kettaga nii, et aluspind jääks sile. Lihvimine. Lihvimisel kasutatakse erinevaid meetodeid ja tööriistu. Suuremad ja tasasemad pinnad saab lihvida masinaga, väiksemad ja keerulisemad pinnad aga käsitsi. Eriti suured, tasapinnalised detailid vajavad tavaliselt eelnevat sirgestamist, kasutades pikka lihvimishöövlit, mis väldib siledal pinnal lainete ja ebatasasuste tekkimist. Viimistluslihvimisel kasutatakse enamasti eri tüüpi ekstsentrik-lihvmasinaid. Järgnevalt lihvi ekstsentriklihvijaga ja liivapaberiga P 120 – P 180 kogu kahjustatud ala üle. Puhasta pind silikoonieemaldajaga tolmust. Krundi pind reaktiivkrundiga. Seda ei lihvita. Järgmiseks krundi pind aluskrundiga. Karesta krunt „karukeelega“ ja puhasta tolmust. Sega pahtel ja pahtelda. Lihvi pahtel, kasutades õige suurusega lihvimisklotsi ja lihvpaberit P 120
Litosfäär - Maa tahke kest,mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosast kuni astenosfäärini. Astenosfäär - ülemises vahevöös,umbes 100-300 km sügavusvahemikus paiknev piirkond,kus valitseva rõhu ja kõrge temperatuuri toimel on aine poolvedel:astenosfääriga seostatakse litosfäärilaamade liikumist. Litosfäärlaamad - hiiglaslikud plaatjad plokid. Pinnamood ehk reljeef - maapinna ebatasasuste kogum,mille moodustavad mitmesugused pinnavormid ja mis kujuneb maakoore pideva arenemise tagajärjel. Pinnavormid - on maapinna osad,mis oma kuju,kõrguse,kallakuse,kivimilise koostise ja tekke poolest erinevad neid ümbritsevatest aladest. MAGMA->Tardumine->KIVIMID->Murenemine->SETTED->Setete ärakanne->SETTED->Setete kuhjumine Magma+kivimid->Tektoonilised protsessid-Kurrutus,murrang,tektooniline kerge,tektooniline vajunemine=STRUKTUURSED PINNAVORMID.Mäestik murranguastang riftiorg,vulkaan.
Materjalid ja töövahendid 1.1 Krohvi otstarve ja liigid Krohvimine on vajalik pindade viimistlemiseks, müüri ebatasasuste kõrvaldamiseks ja aluspinna kaitsmiseks ilmastiku eest. Krohvi liigid: Savikrohv on naturaalne siseviimistlusmaterjal, mis koosneb looduslikest materjalidest - sideaine savi; täiteaine liiv. Põhilised krohvitüübid on: - ookerpunane savikrohv - sinakashall savikrohv - dekoratiivne krohv Eesti punane - dekoratiivne krohv Sahara kollane - dekoratiivne krohv Antiikvalge (õle lisandiga) - dekoratiivne krohv Thosa valge Lubikrohv on naturaalne viimistlusmaterjal nii sise- kui välitöödeks
Litosfäär- Maa tahke väliskest, koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosast (kuni astenosfäärini). Astenosfäär- ülemises vahevöös, u100-300 km sügavusvahemikus paiknev piirkond, valitseva rõhu,kõrge temperatuuri toimel on aine poolvedel:astenosfääri olemasoluga seletatakse litosfäärilaamade liikumist. Litosfäärilaamad- hiiglaslikud plaatjad plokid. Pinnamood e. Reljeef- maapinna ebatasasuste kogum, moodustavad mitmesugused pinnavormid,kujuneb maakoore pideva arenemise tagajärjel. Pinnavorm- geoloogiliste sise-ja välisjõudude toimel maapinnal või merepõhjas tekkinud kõrgend (pos. Pinnavorm: küngas, mägi, vall),süvend(neg pinnav: lohk, süvik, org)või tasand(tasandik), erineb naaberaladest kõrguse,välisilme,tekkeloo poolest. Struktuursed pinnavormid- pinnavormid, mis on tekkinud Maa sisejõudude tegevuse tulemusena.
Puidust vahelagede külge saab Knaufi kipsplaate kinnitada otse puitlattidest karkassi abil. Maksimaalsed kinnituste vahelised kaugused 1-kihilise Knaufi 12,5 mm kipsplaatidest plaatkatte paigalduse puhul puitlattidele (50x30 mm). Puidust aluskonstruktsioon valmistatakse kande- ja hoidelattidest. Lattide ristlõiked on 50x30 mm või 60x40 mm. Kandelatid saab kandva lae külge kinnitada sobivate tüüblite ja kruvidega. Väikeste lae ebatasasuste puhul tehakse lattide horisontaalne joondamine kiiludega. Kandelattide sõrestiku kõige lihtsamat kinnitusvõimalust laele ja lattide kiiret joondamist pakub U-riputi. Need kinnitatakse lae külge sobivate kiilankrute või kruvidega. Seejärel joondatakse puitlatid (kandelatid) horisontaalseks ning kruvitakse mõlemalt küljelt U-riputite külge. Hoidelattide kinnitamiseks kandelattide külge sobivad puidukruvid 55 mm, mis on kõige turvalisem kinnitusviis ning eelistatav naelutamise asemel.
Maie Timm Pilt 5 Pilt 6 Pilt 7 3. Patsiendi selja taga oleval abistajal turvata patsienti. 4. Võtta abivahend patsiendi tuharate alt ära: selja taga oleval abistajal kallutada patsienti voodi poole (pilt 8). Teisel abistajal: võtta abivahend patsiendi tuharate alt ära (pilt 9)ja ka abivahend ebatasasuste ületamiseks, tool asetada kõrvale, tõsta voodit kõrgemale ja minna teisele poole voodit. Pilt 8 Pilt 9 5. Asetada padi patsiendi ülakeha ja pea taha. 6. Lasta patsient voodisse selili. Tööergonoomika konspekt 8 Maie Timm 7. Nihutada patsient voodi keskele kätel tõmmates/lükates. 8. Vajadusel nihutada patsient peatsi suunas. 9
Hiljem pestakse pind sooja veega üle Puidule soovitud värvitooni või tekstuuri andmiseks toonitakse või värvitakse pind erinevate värvainetega Puidupinna pooride täitmiseks ning laki ja emaili kulu vähendamiseks pinnad krunditakse. Kruntimisel moodustub aluskiht millega viimistluskate paremini nakkub Läbipaistmatu viimistluse korral kasutatakse aluspinnal olevate ebatasasuste ja puidupooride täitmiseks pahteldamist. Pahteldamiseks kasutatakse õlivärvide all õlipahtlit, nitroemailide all nitropahtleid, polüesteremailide all polüesterpahtleid, polüuretaanpahtlit jne (pahteldamist võib kasutada ka läbipaistval viimistlusel, kui tellija seda lubab. Sel juhul kasutatakse vastavale puiduliigile ja selle värvile lähedast pahtlit või liimpahtlit). Eelviimistlus Eelviimistlus järgneb laudsepaettevalmistusele
· tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendi 2. Võrdle: lint-, plaat- ja vaivundament · kirjeldada erinevaid vundamente · vundamentide kasutamise tingimused Pilet 22 1. Kõrgusmärkide edasiandmise viisid ja kontroll Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · vajalikud mõõtevahendid · horisontaalpindadel kõrguste edasi andmine ja kõrguste kontrollimine · vertikaalpindadel ebatasasuste kontrollimine ja pinna rihtimise viisid · vaheseinte asukoha märkimise viisid põrandast lakke, laest põrandale 2. Mustade metallide kasutusala müüri- ja betoonitöödel · kirjeldada kasutamise kohti · nõuded kasutamisel Pilet 23 1. Hüdroisolatsiooni paigaldamine vundamendi ehitamisel Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid
· tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendi 2. Võrdle: lint-, plaat- ja vaivundament · kirjeldada erinevaid vundamente · vundamentide kasutamise tingimused Pilet 22 1. Kõrgusmärkide edasiandmise viisid ja kontroll Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · vajalikud mõõtevahendid · horisontaalpindadel kõrguste edasi andmine ja kõrguste kontrollimine · vertikaalpindadel ebatasasuste kontrollimine ja pinna rihtimise viisid · vaheseinte asukoha märkimise viisid põrandast lakke, laest põrandale 2. Mustade metallide kasutusala müüri- ja betoonitöödel · kirjeldada kasutamise kohti · nõuded kasutamisel Pilet 23 1. Hüdroisolatsiooni paigaldamine vundamendi ehitamisel Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid
Seda saab kasutada ka niiskemates kohtades. Tema lihvimine on raskem. Sünteetilised pahtlid on sünteetilise vaigu vesiemulsiooni ja peene mineraalaine segu. Mõned neist riknevad vee külmumisel Kasutatakse veel lahustitega vedeldatud vaikudest pahtleid. On väga tugevad ja kuivades kahanevad vähe. Raskesti lihvitavad. Mineraalsete sideainetega pahtlid tehakse kõige sagedamini kipsi baasil. Sobib kivipindade tasandamiseks. Kahanevad kuivades vähe ja seega saab kasutada suurte ebatasasuste korral. Aknakitid jagunevad õlikittideks ja mastiksiteks. Õlikitt koosneb põhiliselt värnitsast ja kriidist, see kõvastub värnitsa kuivamise tulemusena. Aja jooksul muutub ta hapraks ja hakkab murenema. Mastikskitid valmistatakse mingi elastse sideaine baasil. See kattub kilega ja jääb ise elastseks. 1.Viimistlemise eesmärgid? (3) 2.Viimistlusmaterjalide 3 põhirühma 3.millistel eesmärkidel kasutatakse liime? 4.millest koosnevad värvid 5.värvi ja laki erinevus koostise järgi 6
Värvisõelad Värvitehasest saadud värv on tavaliselt puhas. Värvi sisse, mille nõu on mitu korda avatud või mida kasutatakse pikka aega, võib sattuda mustust või kuivanud värvi osi. Selline värv tuleb enne kasutamist valada läbi söela. Värvisõelu on erineivaid. Tavaliselt kasutatakse ühekordseid pabersõelu. Suurte värvikoguste puhul on kasutuses ka metallsõelad, mida peale kasutamist pestakse. Abivahendid Kraabist on vahend, mida kasutatakse mustuse ja ebatasasuste eemaldamiseks pinnalt. Kraabits võib olla kolmnurkne. Sellel võivad olla ka vahetatavad terad. Terasest kraabitsat teritatakse viili või lihvimismasina abil. Masinaga teritades tuleb jälgida et tera liialt ei kuumeneks, mille tagajärjel võib see pehmeks muutuda. Kraabitsa valimisel tuleb jälgida et kraabitsal oleks käepide. Terasharjad Terasharja kasutatakse nt rooste eemaldamiseks värvitavalt pinnalt. Välisvärvimisel kasutatakse seda alati koos kraabitsaga
mineraalaine segu. Mõned neist riknevad vee külmumisel. Kasutatakse veel lahustitega vedeldatud vaikudest pahtleid (EPO-pahtel). On väga tugevad ja kuivades kahanevad vähe. Raskesti lihvitavad. · Mineraalsete sideainetega pahtlid tehakse kõige sagedamini kipsi baasi (tema kiire tardumise pärast). Sobib kivipindade tasandamiseks. Kahanevad kuivades vähe ja seega saab kasutada suurte ebatasasuste korral. · Aknakitid jagunevad õlikittideks ja mastiksiteks. Õlikitt koosneb põhiliselt värnitsast ja kriidist, see kõvastub värnitsa kuivamise tulemusena. Aja jooksul muutub ta hapraks ja hakkab murenema. Mastikskitid valmistatakse mingi elastse sideaine baasil. See kattub kilega ja jääb ise elastseks. Küsimused · Viimistlemise eesmärgid: (3) · Viimistlusmaterjalide 3 põhirühma:
Kui kaare ja võlvi ehitamisega seotud tehnilised raskused olid ületatud, jäi kõige olulisemaks probleemiks puhta vee katkematu juurdevoolu tagamine läbi ebatasase, suure kõrgusevahega pinnavormidega maastiku. Allikast voolav vesi juhiti maa-alusesse käiku (specus), mille kalle jäi samaks kogu oma pikkuses. Et vee voolamiseks oluline kalle püsiks, rajasid Rooma ehitusmeistrid julgelt teostatud tunneleid, mida õhutati ja peeti korras kaevude kaudu. Vee juhtimiseks üle maapinna ebatasasuste rajati üle orgude veejuhet kandvaid kaaristuid ja tohutute mõõtmetega sildkanaleid. Linna piiril koguti vesi hoidlatesse (piscinae limariae), kust ta castellum aquae kaudu voolas linna veevärki, mis oli ehitatud tinast või põletatud savist valmistatud torudest. Selle kaudu jaotati vesi eluhoonetesse, termidesse, avalikesse saunadesse, tiikidesse, eramajadesse, aedadesse, purskkaevudesse
Vaata ka eraldi artiklit ronimisvarustuse kohta. Kaljuronimises kasutatava varustuse hulk sõltub suuresti ronimise liigist. Boulderingi puhul piisab vaid spetsiaalsetest ronimissussidest ja julgestusmatist, abironimise puhul aga on kahese seongu varustuse nimekiri sadades ühikutes ja maksumus läheneb hoogsalt sajale tuhandele kroonile. Üldiselt jaguneb varustus järgnevalt: Isiklik varustus - ronimissussid (spetsiaalsed kummitallaga jalatsid mis võimaldavad pisimate kalju ebatasasuste kasutamist), magnakott (näppude kuivatamiseks mõeldud pulbri hoidmiseks), ronimisvöö (istevöö mille külge seotakse julgestusköis ja kinnitatakse varustust) Köied ja lindid - kasutatakse peamiselt julgestamiseks. Köied jagunevad staatilisteks ja dünaamilisteks (venivad kuni 37% et summutada kukkumise lööki), põhiköis on enamasti 9-11,5 mm jäme ja 50-70 meetrit pikk. Julgestus- ja laskumisvahendid - kasutavad köie hõõrdumist vahendis selle liikumise
tekib tihe ja mürasummutusomadustega katendikiht. Võimalik paigaldada ka rohkem kui ühe kihina. Ebasoodsate kliimatingimuste tõttu kulumiskihtides seda Eestis ei kasutata. Sobib rohkem staadionite ja spordiväljakute tehiskatete dreenivateks alusteks. Valuasfalt Poorideta asfaltsegu, mis sisaldab sideainena bituumenit ja selle kuumas segus sideaine ning mastiksi maht ületab täitematerjalide segu skeletipoorsuse. Pikirööbaste ja ebatasasuste täiteks, kulumiskihtides, siduvkihtides ning sildade, tunnelite, kaitse- ja vahekihtides. 4 1.2. Asfaltsegude valmistamine Asfaltsegusi toodetakse üle miljoni tonni aastas. Vastavalt retseptile valmistatakse segusid kindla portsjonite kaupa. Neid valmistatakse tsükkel- või pidevtoimega, statsionaarses või teisaldatavas
Kuivab kiiresti ja annab hea läike. Puhas nitrotselluloos ei anna veekindlat kilet, kuid puuduse saab likvideerida, kombineerides nitrotselluloosi teiste sideainetega. Väga tuleohtlik. Oksool poolnaturaalne värnits, mis saadakse oksüdeeritud taimeõlide lahustamisel lakibensiinis. Madala kvaliteediga sideaine, mida võib kasutada ainult sisetööl kruntimiseks või õlipahtli valmistamiseks. Pahtel nõtke mass, mida kasutatakse aluspinna ebatasasuste silumiseks. Koosneb sideainest, lahustitest, lisa ja täiteainetest. Täiteainetena kasutatakse enamasti kriiti, kipsi või kaoliini, sideainena peamiselt latekseid. Pintsel maalritöödel kasutatav põhiline töövahend. Erineva suuruse ja kujuga, mõeldud erinevate pindade katmiseks. Värvimistööde kvaliteet sõltub oluliselt pintsli valikust ja kvaliteedist. Oluline on ka pintsli materjal veepõhistele värvimaterjalidele sobib sünteetilistest
2) Poolsahk – üks jalg otse, teine nurga all esimese poole; sisekant maha suruda 3) Püstasend – kõrgasend, aga käed kehast eemale viidud 4) Kukkumine – istuvasse asendisse minna; käed kehast eemale; maanduda ühele kannikale, kepid taha jätta ja suusad nõlvaga risti viia (lk24) 5) Triivpidurdus – põhilaskumisasendist sirutada kiirelt jalad ja viia kannad risti nõlvaga; keharaskus seejärel täistaldadele, rõhk nõlvapoolsetele kantidele; käed puusa kõrval taha-alla suunatud Ebatasasuste ületamine 1) Lohk – läheneda lohule madalas põhiasendis; lohku laskumisel minna üle kõrgasendisse; lohu vastaskallas ületada madalas põhiasendis. Kasutatakse ettekukkumise vältimiseks. 2) Küngas/kühm – läheneda kühmule kõrges laskumisasendis; kühmule tõustes minna üle madalasse põhiasendisse; kühmult laskudes minna uuesti kõrgasendisse. Kasutatakse kui kühmu ületamine võib põhjustada õhulennu ja kukkumisohu. 2. Sõiduviisid Klassikaline sõiduviis:
Õlipahtli lihvimine on raskem kui liimpahtli lihvimine Sünteetilised pahtlid- sobivad väga erinevate materjalide silumiseks.Mõned neist pahtlitest riknevad, kui vesi selles külmub.Sünteetilise pahtlina on tuntud EPO-pahtel- kahanevad kuivamisel vähe, on väga tugevad,on raskesti lihvitavad Mineraalsete sideainetega pahtlid-tehakse enamasti kipsi baasil, sobivad kivi-, krohvi-ja betoonpindade tasandamiseks. Nad kahanevad kuivamisel vähe, seetõttu saab neid kasutada suurte ebatasasuste korral. Eestis on toodetud pahtelsegu „Sipa-pahtel“ Aknakitid jagunevad: ● Õlikitt koosneb põhiliselt värnitsast ja kriidist. Värnitsa kuivamise tulemusena õlikitt kõvastub. Aja jooksul muutub õlikitt hapraks ja hakkab murenema ● Mastikskitt. See kitt kattub kuivamisel kilega, kuid jääb ise seejuures elastseks materjaliks. Tapeet on üks levinum seinakattematerjal. Seda liimitakse seinale kliistri või sünteetilise tapeediliimiga
siduri puhul lülituvad käigud raskesti. Käigukast- võimaldab muuta rataste veojõudu mootori sama võimsuse juures, viies hambumisse mitmesuguse läbimõõdusuhtega hammasrattapaare. Lisaks võimaldab käigukast liikuda tagurpidi. Rooliga- muudetakse auto liikumise suunda. Rool koosneb roolimehhanismist ja rooliajamist. Mehhanism suurendab jõudu, mille ajam kannab esiratastele. Kui autol on roolivõimendi, kulub rooliratta pööramiseks vähem jõudu; ühtlasi vähendab võimendi tee ebatasasuste tekitavaid lööke juhi kätele ja aitab esirehvi lõhkemisel säilitada auto juhitavust. Roolivõimendi töötab vaid mootori töötades. Pidurid Sõiduautol on kaks teineteisest sõltumatut pidurit; sõidu- ja seisupidur. Sõidupidur toimib korraga kõikidele ratastele, seda kasutatakse sõitmisel. Paljudel autodel on pidurivõimendi, mis kergendab juhtimist. Autot saab peatada ka rikkis võimendi korral, kuid selleks kulub
KROHVITÖÖD õp. Aidak KROHVITÖÖDE ÜLESANNE kihi, mis on vajalik hoone soojustamiseks, Krohvimise mõte seisneb pinnale meeldiva kõlaisolatsiooni parandamiseks, tulekindluse välimuse andmises, aluspinna kaitsmises andmiseks ja puitosade kaitseks mädanemise ilmastikutingimuste eest müüri ebatasasuste vastu. kõrvaldamiseks ja aluspinna tasandamises Krohviviise võib jagada kolme rühma: näiteks värvimiseks sobivaks. Pinnale kantud kolmekordne, kahekordne ja õhuke krohvimört moodustab pärast kivinemist kõva krohvimine. MÖRDID Koostis: põhilised koostisosad on: sideaine, täiteaine ja vesi. Sideainet kasutatakse mördi omaduste parandamiseks. Värvaineid lisatakse värvilise mördi saamiseks.
erinevat nimetust. See võib ajada algaja segadusse, kuid põhilised treipeitlid on: 1. õõnespeitel 2. kaarpeitel 3. kaldpeitel 4. mahalõikepeitel 1. Õõnespeitel, kõige tähtsam puidutreiali tööriist. Kasutatakse puittooriku kiireks lõikamiseks ümmarguseks toorikuks, kausside ja plaatide, aluste, nõgusprofiilide ja muude detailide treimiseks. 2. Kaarpeitel, kasutatakse sisemiste ja välimiste läbimõõtude kaapimiseks ja pinna ebatasasuste vähendamiseks. 3. Kaldpeitel, kasutatakse kolmnurksete soonte, ribide jne tegemiseks. 4. Mahalõikepeitel, kasutatakse materjali otselõikamiseks või mahalõikamiseks. Samuti kasutatakse kaapimiseks ja läbimõõtude paika seadmiseks. Kuid peale eelpool nimetatud peitlite on olemas veel mitmesuguseid eripeitleid e. spetsiaalpeitleid. Neid kasutatakse erinevate vormide ja kujundite treimiseks. Puidu treipeitlite eripäraks on veel see, et need peavad olema pikema
tardkivim Paljand koht maapinnal, kus avanevad maakoort moodustavad kivimid või setted Kivistis ehk fossiil kauges minevikus elanud, kivistunud ja kivimis säilinud organism või selle elutegevuse jälg Karjäär ehk avakaevandus, maapealne kaevandus Kaevandus koht, kus kaevandatakse maavarasud ; eristatakse maa-alust kaevandust ja avakaevandust ehk karjääri PINNAMOOD Pinnamood ehk reljeef maapinna ebatasasuste kogum, mille moodustavad mitmesugused pinnavormid ja mis kujuneb maakoore pideva arenemise tagajärjel Vana mäestik pikka aega geoloogilistele välisjõududele allunud mäestik, millele on iseloomulikud ümarad tipud, laugevad veerud ja laiad orud (tekkinud vanaaegkonnas või varem) Noor mäestik lühikest aega geoloogiliste välisjõudude toimele allunud mäestik, millele on tüüpilised sügavad orud, järsud nõlvad ja teravad tipud (kesk- ja uusaegkonnas kujunenud mäestikud)
libeduse tekkest või lumesaju või tuisu algusest. 48. Mis jäide Vihma või suure õhuniiskuse mõjul tee pinnale, mille temperatuur on alla 0C, tekkinud tihe jääkiht. 49. Mis on libedusetõrje Teekatte haardeteguri suurendamine teekattele kloriidide, abrasiivmaterjalide või nende segude või kloriidide vesilahuste puistamisega, samuti teekatte haardeteguri suurendamine mehaaniliste karestamisega, või sama tehnoloogiaga roobaste ja ebatasasuste likvideerimine; 50. Mis on lumesus Teel paikneva lume iseloomustus kohev lumi, sulalumi, lrts või soola ja lume segu. 51. Mis on lumekihi kriitiline paksus Lumekihi maksimaalne lubatud paksus sõiduteel sõidujälgede vahel lumesaju või tuisu ajal. 52. Mis on lumetõrje Lume eemaldamine teelt. 53. Mis on ohtlik koht Järk lang, järsk tõus, liiklusmärkidega tähistatud langustel olevad kurvid, raudteeületuskoht,
................................... 11 6VIIDATUD ALLIKAD...................................................................................... 12 1 SISSEJUHATUS Buldooser on mullatöömasin, mida kasutatakse alates pinnase viimistlusest, lõpetades karjääritöödega. Masin on enamasti ette nähtud pinnase kaevamiseks ja teisaldamiseks 30-50 m, maksimaalselt 100-200 m kaugusele. Kogu mullatöö mahust langeb 20% just buldooserite arvele. Buldoosereid kasutatakse väljakute planeerimisel ebatasasuste mahalõikamiseks, lohkude täitmiseks, üleliigse pinnase eemaldamiseks ning kuivendus- või niisutussüsteemide ehituseks. Buldooseriga on võimalik moodustada mullavalle ja süvendeid ning teisaldada pinnast süvendist valli, abitöödel võib buldooserit kasutada maa-ala puhastamiseks võsast ja peenmetsast, väiksemate kändude juurimiseks ja kivide koristamiseks. Buldooserite eeliseks on suur manööverdusvõime ning kasutamise võimalus väikestel platsidel.
Maksimaalsed kinnituste vahelised kaugused 1-kihilise Knaufi 12,5 mm kipsplaatidest plaatkatte paigalduse puhul puitlattidele (50x30 mm). Puidust aluskonstruktsioon valmistatakse kande- ja hoidelattidest. Lattide ristlõiked on 50x30 mm või 60x40 mm. Ülemisel joonisel näidatud maksimaalseid kinnituste ja lattide samme ei tohi ületada. Kandelatid saab kandva lae külge kinnitada sobivate tüüblite ja kruvidega. Väikeste lae ebatasasuste puhul tehakse lattide horisontaalne joondamine kiiludega. Kandelattide sõrestiku kõige lihtsamat kinnitusvõimalust laele ja lattide kiiret joondamist pakub U- riputi. Need kinnitatakse lae külge sobivate kiilankrute või kruvidega. Seejärel joondatakse puitlatid (kandelatid) horisontaalseks ning kruvitakse mõlemalt küljelt U-riputite külge. Hoidelattide kinnitamiseks kandelattide külge sobivad puidukruvid 55 mm, mis on kõige turvalisem kinnitusviis ning eelistatav naelutamise asemel
Maksimaalsed kinnituste vahelised kaugused 1-kihilise Knaufi 12,5 mm kipsplaatidest plaatkatte paigalduse puhul puitlattidele (50x30 mm). Puidust aluskonstruktsioon valmistatakse kande- ja hoidelattidest. Lattide ristlõiked on 50x30 mm või 60x40 mm. Ülemisel joonisel näidatud maksimaalseid kinnituste ja lattide samme ei tohi ületada. Kandelatid saab kandva lae külge kinnitada sobivate tüüblite ja kruvidega. Väikeste lae ebatasasuste puhul tehakse lattide horisontaalne joondamine kiiludega. Kandelattide sõrestiku kõige lihtsamat kinnitusvõimalust laele ja lattide kiiret joondamist pakub U- riputi. Need kinnitatakse lae külge sobivate kiilankrute või kruvidega. Seejärel joondatakse puitlatid (kandelatid) horisontaalseks ning kruvitakse mõlemalt küljelt U-riputite külge. Hoidelattide kinnitamiseks kandelattide külge sobivad puidukruvid 55 mm, mis on kõige turvalisem kinnitusviis ning eelistatav naelutamise asemel
Mõõtmine: Joone sihiks nim joone otsepunkte läbivat vertikaaltasandit. Jooneks nim joone sihi ja maapinna lõikejoont. Joonemõõtmise ajaks tähistatakse joonesiht 2m pikkuste tähistega erksas värvis. Teostatakse 2kesi. Täpsuse tagamiseks teostatakse mõõtmist vähemalt 2x edasi ja tagasisuunas. 23. Maastiku reljeef. Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum.On kasutatud ka definitsiooni, mis väidab, et reljeef on maapinna ebatasasuste kogum. See ei ole siiski eriti õnnestunud, sest võib viia väärale järeldusele, et tasandikud ei kuulugi reljeefi hulka. Mägi või org. 24. Maastikupunktide kõrgused ja kõrguskasvud. Horisontaalid ehk samakõrgusjooned ehk isohüpsid saadakse kui lõigata maapinda mõtteliselt horisontaalsete tasapindadega , mis on üksteisest võrdsel vertikaalkaugusel h (s.o horisontaalide lõikevahe)
3. Võnkuva liikumise takistusjõudude suurendamine, mille arvel suureneb energia hajuvus võnkumistel. 4. Vibratsiooni tekitavate jõudude vähendamine (välisjõud sundvõnkumistel, sisejõud isevõnkumistel). 5. Lõikepingi ülekannetest ja kinemaatilistest ahelatest defektide kõrvaldamine. 26. Mida väljendab pinna karedus? Karedus on suhteliselt väikeste sammudega pinna ebatasasuste kogum lähtepikkusel. 27. Nimetage kolm pinnakareduse parameetrit (tähised koos sisulise selgitusega). Standard käsitleb järgmisi põhilisi pinnakareduse parameetreid: a R - pinnakonaruste keskmine aritmeetiline hälve; z R - pinnakonaruste kõrgus kümne punkti järgi; Rmax - pinnakonaruste suurim kõrgus (kõige kõrgema tipu ja kõige madalama nõo vaheline kaugus lähtepikkuse ulatuses). 28
organismide jäänustest Settekivim- Kivim, mis on tekkinud mitmesuguste ainete, sealhulgas tardkivimite murenenud osakeste settimisel veekogu põhja Tardkivim- Kivim, mis on tekkinud magma või laava tardumisel. Moondekivim- Kõrge temp. ja rõhu mõjul maakoores moondunud sette- või tardkivim Kivistis- Kauges geoloogilises minevikus elanud organism Karjäär- Rajatis, kus maavarade kättesaamiseks rakendatakse maapealset kaevandamist Pinnamood- Maapinna ebatasasuste kogum, mille moodustavad mitmesugused pinnavormis ja mis kujuneb nii looduslike tegurite kui ka inimtegevuse tagajärjel Kaevandus Koht, kus kaevandatakse maavarasid Absoluutne kõrgus- Arv, mis näitab koha sügavust allpool merepinda Suhteline kõrgus- Arv, mis näitab kui palju on maapinna üks punkt teisest madalam Kurrutus- Samakõrgusjoon- Joon, mis plaanil või kaardil ühendab kujutatava ala ühesuguse kõrgusega punkte Murenemine- Kivimite purunemine temp
Alusvanker koosneb raamist,vedrudest,sildadest ja ratastest. Kande kerega sõiduautodel kinnitub esisilla tala jäigalt kere külge. Ehk poolraami külge. Ja rattad vedrude abil kere külge. Vedrustus. Esitellikute ja tagasilla vedrustuse hulka kuuluvad: vetruvad,suunavad,summutavad osad. Vetruvad elemendid on (poolelliptilised) lehtvedru,keerdvedrud,vasak,parem,koonus,. Väändvedrud(torssioonvedrud). Balansiirvedrud. Õhkpadjad. Vedrud leevendavad auto sõidu ajal teepinna ebatasasuste tõukeid ja tagavad sujuva liikumise. Suunavad elemendid määravad end rataste õõtsumise käigus paika ja võtavad vastu auto piki ja külgsuunas mõjuvaid jõude. Autoreaktiiv momente võtavad vastu, reaktiivvardad. Põikstabikad,amortisaatorid. Esitellikute konstruktsioon on keeruline,sest see, peab õõtsuva ülesande juures täitma ka pööramisülesannet. Talaga tagavedrustus toetub lehtvedrude,keerdvedrude ja amortisaatorite abil.
(suure kleepumisvõimega) kasutamist. Hariliku transmissiooniõliga õlitamisel läheb hüpoidülekanne rikki mõnetunnise töötamise järel. Peaülekande karter täidetakse õliga, kusjuures täiteava määrab ühtlasi õli nivoo, õlitäiteava ja väljalaske ava asuvad veosilla karteris ning on suletud kruvikorkidega. Diferentsiaal võimaldab vedavatel ratastel pöörelda erineva kiirusega. Selline vajadus tekib auto liikumisel kurvis, rataste veeremisel üle tee ebatasasuste, kus rattad läbivad erinevaid teepikkusi, ja samuti ka kummide erineva õhurõhu puhul Diferentsiaalikarp on kinnitatud peaülekandeveetava hammasratta külge. Karbis on telg sateliithammasratastege, mis on hambumises pooltelgede hammasratastega. Viimaste rummudega on omakorda nuutidega ühendatud poolteljed. Kui vedavad rattad läbivad ühesuguseid teepikkusi, tiirlevad sateliidid koos karbiga, kuid ei pöörle omal teljel, vaid veavad endaga kaasa mõlemaid pooltelje hammasrattaid
Suuskade hooldamine 2.7. Uue suusapaari ettevalmistus III LIIKUMISVIISIDE ÕPETAMISE METOODIKA 3.1. Mõistete seletusi 3.2. Algõpetuse esimesed harjutused 3.2.1. Paigalpöörded 3.2.2. Suusatunnetuse harjutusi paigal 3.2.3. Harjutusi liikumisel 3.3. KLASSIKALISED SÕIDUVIISID 3.3.1. Vahelduvtõukeline 2-sammuline sõiduviis 3.3.2. Paaristõukelised sõiduviisid 3.4. UISUSÕIDUVIISID 3.4.1. Uisuviiside õpetamine 3.5 TÕUSUVIISID 3.6. LASKUMISED 3.6.4. Ebatasasuste ja takistuste ületamine 3.7. PIDURDUSVIISID 3.8. PÖÖRDEVIISID IV SUUSALAAGRI KODUKORD V ÜHEPÄEVA SUUSAMATK I Õpetamise printsiibid 1.1. Järkjärgulisus. Suusatamise õpetamisel tuleb järgida põhimõtet, et mindaks kergemalt raskemale, tuntult tundmatule. Suusa tunnetamist alustatakse kõige lihtsamatest paigalpööretest, liikumist astesammust lamedal tõusul (sarnane käimisele). Harjutused raskenevad liigutuste keerukamaks muutumisel ja liikumiskiiruse suurenemisel. Kuni lihtsam
osa. aluse defektid väljenduvad roobastena, kitsastel teedel on liikluskoormuse mõju koondunud tee serva, seega tekib tee keskele päts, laiadel teedel tekivad roopad paksu kattekihiga (asfalt) tekivad kihi alla tõmbedeformatsioonid. kordumisel tekivad väsimisdefektid (võrkpraod) katte väsimine on paksu kattega katendi seisundi kriitiliseks näitajakskitsaste õhukesekatteliste teede ristprofiil mõjutab oluliselt põiksuunaliste ebatasasuste ehk sõidujälgedevahelise harja teket, mida kitsam on tee seda kiirem on harjakõrguse kasv 13. Liikluskoormuse seos defektide tekkega; eelmises kirjas-roopad,väsimne 14. Ilmastiku seos defektide tekkega; katendile mõjuv ilmastikukoormus tekib temperatuuri ja niiskustingimuste ning nende muutuste ja külmumise mõju tulemusena. temperatuur mõjutab nt bituumeniga seotud kihte, kõrgel temperatuuril jäikus väiksem. Niiskus mõjutab
telling. *Tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid Kindad, pikad kaitseriided, vajadusel prillid, lihvimise ajal kasutada ka tolmumaski. Kui kasutada tellinguid siis kontrollida et tellingud kuskil ei koliseks ega liigu. 2.Krohvimörtide liigid ja omadused Krohvimörtide liigid ja omadused Krohvimise mõte seisneb pinnale meeldiva välimuse andmises, aluspinna kaitsmises ilmastikutingimuste eest müüri ebatasasuste kõrvaldamiseks ja aluspinna tasandamises näiteks värvimiseks sobivaks. Pinnale kantud krohvimört moodustab pärast kivinemist kõva kihi, mis on vajalik hoone soojustamiseks, kõlaisolatsiooni parandamiseks, tulekindluse andmiseks ja puitosade kaitseks mädanemise vastu.Krohviviise võib jagada kolme rühma: kolmekordne, kahekordne ja õhuke krohvimine. Krohvimörte liigitatakse: otstarbe, side-ja täiteainete, tardumis-ja kivinemiskiiruse ning tugevuse järgi. 1.Otstarbe järgi:
Kui kaare ja võlvi ehitamisega seotud tehnilised raskused olid ületatud, jäi kõige olulisemaks probleemiks puhta vee katkematu juurdevoolu tagamine läbi ebatasase, suure kõrgusevahega maastiku. Allikast voolav vesi juhiti maa-alusesse käiku, mille kalle jäi samaks kogu oma pikkuses. Et vee voolamiseks oluline kalle püsiks, rajasid rooma ehitusmeistrid julgelt teostatud tunneleid, mida õhutati ja peeti korras kaevude kaudu. Vee juhtimiseks üle maapinna ebatasasuste rajati üle orgude veejuhet kandvaid kaaristuid ja tohutute mõõtmetega sildkanaleid. Linna piiril koguti vesi hoidlatesse, kus ta voolas linna veevärki, mis oli ehitatud tinast või põletatud savist valmistatud torudest. Selle kaudu jaotati vesi eluhoonetesse, termidesse, avalikesse saunadesse, tiikidesse, eramajadesse, aedadesse ja purskkaevudesse. Veejutmeid ehitasid eeskätt orjad ja müürsepad. Nad hoidsid neid korras ja parandasid jooksvalt. Suur abi oli ka
Täidised ja peitsid Šellakipahtel – Tahkeid šellakipulki on saadaval erinevates toonides ning neid kasutatakse paikade sulatamiseks puidupinna aukudesse ning vigastatud profiilide parandamiseks. Šellak tardub üsna kõvaks ning seob hästi puitu, tõmbudes väga vähe kokku. Šellakit võib pinna tasandamiseks kasutada peaaegu kõikide viimistlusmaterjalide all. Puidukitt on puidutolmu ja liimi segu, mida on traditsiooniliselt kasutatud ebatasasuste täitmiseks. Kasutusel ka tänapäeval. Ühekomponendiline puidukitt (pastana tuubis või purgis). Eraldi on kitt sise- ja välis-tingimuste jaoks. Kuivanud puidukitt jääb piisavalt elastseks, et puidu niiskusmuutustega kaasa mängida ning seda saab hööveldada, lihvida ja puurida samal viisil nagu ümbritsevat puitu. Kahekomponendilist katalüütkitti kasutatakse suuremate paranduste tegemiseks. Kuivab kõvemaks kui tavaline kitt. Liiga paksu kihti ei tasu
Kasutatav liimaine peab olema jargmiste omadustega: duusidest uhtlase kihina laialipihustatav (vedel) aktiivne (labi tungima tolmujaakidest, regenereerimisel bituumenikilest) Sobivateks liimaineteks on naiteks bituumenemulsioonid ( BE 50R, BE 50, BE 60 jt) ja vedeldatud bituumenid N5uded valamisel: valamiseks kasutatav masin peab olema puhas (mahuti, voolikud, duusid) valada tuleb nii vahe kui v5imalik, kuid pind peab olema uhtlaselt kaetudVaikeste ebatasasuste launtimisel ja kitsastes tingimustes kruntimisel on otstarbekas kasutada kasipihusteid, liimaine doseerimisel tuleb jalgida: krunditava aluspinna karedust ja poorsust aluse iilakihis oleva sideaine kogust ja seisundit paigaldatava segu sideainesisaldust paigaldatava segu poorsust Soovitatav liimaine kogus kruntimisel bituumenemulsioonidega 0,1 kuni 0,3 liitrit ruutmeetrile s51tuvalt toodeldava pinna omadustest. Küllmfreesitud pinnad nõuavad üldjuhul suuremat kulunormi
moodustamiseks), kohalikuks tugevdamiseks, pragude arenemise piiramiseks või vältimiseks jne. 2.Suuna järgi: a) pikiarmatuur b) põikiarmatuur c) kaldarmatuur 3. Armatuuri töötamise järgi: a) tõmbearmatuur, b) survearmatuur, c) põikarmatuur, 16. Armatuuri nake ja ankurdus Armatuuri ja betooni koostöö tagab nendevaheline nake. Nakke loovad: a) betooni ankurdumine armatuuri pinna ebatasasuste taha b) betooni mahukahanemise põhjustatud hõõre c) tsementkivi liimiv toime ( alla 10 %). Nake sõltub betooni tugevusest, armatuuri pinna profiilist ja armatuuri asendist betoneerimise ajal. Nakketugevuseks loetakse suurimat nakkepinget, mille puhul armatuuri ja betooni vahel ei toimu veel olulist nihkumist. Baasankurduspikkus lb on varda sirge lõigu pikkus, mis on vajalik varda piirsisejõu A sfy ankurdamiseks konstantse nakketugevuse fb korral.
Kui kaare ja võlvi ehitamisega seotud tehnilised raskused olid ületatud, jäi kõige olulisemaks probleemiks puhta vee katkematu juurdevoolu tagamine läbi ebatasase, suure kõrgusevahega pinnavormidega maastiku. Allikast voolav vesi juhiti maa-alusesse käiku (specus), mille kalle jäi samaks kogu oma pikkuses. Et vee voolamiseks oluline kalle püsiks, rajasid Rooma ehitusmeistrid julgelt teostatud tunneleid, mida õhutati ja peeti korras kaevude kaudu. Vee juhtimiseks üle maapinna ebatasasuste rajati üle orgude veejuhet kandvaid kaaristuid ja tohutute mõõtmetega sildkanaleid. Linna piiril koguti vesi hoidlatesse. Jaotusbasseinist said vett eelkõige avalikud kaevud. Seejärel, kui linna kaevud olid rahuldatud, jaotati vesi eluhoonetesse, termidesse, avalikesse saunadesse, tiikidesse, eramajadesse, aedadesse, purskkaevudesse. 3) Kanalisatsioon Algas drenaazi süsteemi rajamisest juba rooma linna kohale küngaste orgudesse. (madaldatud kohad kogusid sisse vett)
3 ja 7 (kui nad arvutuse järgi on vajalikud); − põikarmatuur, armatuur põikjõu vastuvõtmiseks, pos. 2 (ülespööre), 4 ja 8 (kui nad ar- vutuse järgi on vajalikud). Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 19 3.2. Armatuuri nake ja ankurdus Armatuuri ja betooni koostöö tagab nendevaheline nake. Nakke loob − betooni ankurdumine armatuuri pinna ebatasasuste taha (joonis 3.2) (peamine faktor); − betooni mahukahanemise põhjustatud hõõre; − tsementkivi liimiv toime (alla 10 %). Nake sõltub betooni tugevusest, armatuuri pinna profiilist ja nakketingimustest (armatuuri asen- dist betoneerimise ajal). Armatuuri pinge ja nakkepinge jaotust armatuuri väljatõmbamisel be- toonist näitab joonis 3.3. Nakketingimusi iseloomustab joonis 3.4. Joonis 3.2 Joonis 3.3
tuisu algusest. 306. Mis jäide Vihma või suure õhuniiskuse mõjul tee pinnale, mille temperatuur on alla 0C, tekkinud tihe jääkiht. 307. Mis on libedusetõrje Teekatte haardeteguri suurendamine teekattele kloriidide, abrasiivmaterjalide või nende segude või kloriidide vesilahuste puistamisega, samuti teekatte haardeteguri suurendamine mehaaniliste karestamisega, või sama tehnoloogiaga roobaste ja ebatasasuste likvideerimine; 308. Mis on lumesus Teel paikneva lume iseloomustus kohev lumi, sulalumi, lrts või soola ja lume segu. 309. Mis on lumekihi kriitiline paksus Lumekihi maksimaalne lubatud paksus sõiduteel sõidujälgede vahel lumesaju või tuisu ajal. 310. Mis on lumetõrje Lume eemaldamine teelt. 311. Mis on ohtlik koht
Sünteetilised pahtlid on sünteetilise vaigu vesiemulsiooni (lateksi) ja peene mineraalaine segu. Mõned neist riknevad vee külmumisel. Kastutatakse veel lahustitega vedelatud vaikudest pahtleid (EPO-pahtel). On väga tugevad ja kuivades kahanevad vähe. Raskesti lihvitavad. Mineraalsete sideainetega pahtlid tehakse kõige sagedamini kipsi baasil (tema kiire tardumise pärast). Sobib kivipindade tasandamiseks. Kahanevad kuivades vähe ja seega saab kasutada suurte ebatasasuste korral. Aknakitid jagunevad õlikittideks ja mastiksiteks. Õlikitt koosneb põhiliselt värnitsast ja kriitist, see kõvastub värnitsa kuivamise tulemusena. Aja jooksul muutub ta hapraks ja hakkab murenema. Mastikskitid valmistatakse mingi elastse sideaine baasil. See kattub kilega ja jääb ise elastseks. KÜSIMUSED 1. Viimistlemise eesmärgid? (3) 2. Viimistlusmaterjalide 3 põhirühma? 3. Millistel eesmärkidel kasutatakse liime? (3) 4. Millest koosnevad värvid? 5
..sõltuvalt kihi paksusest. Kõige õhema kihi kaaluks võetake 1, teiste kaalud aga arvutatakse valemist: hn Pn hmin Kaalutud keskmine arvutatakse valemist: n C n Pn 1 Ck n Pn 1 (61) Helilaine peegeldumine merepõhjast Merepõhi pole ideaalselt sile. Merepõhja ebatasasused võivad teatud tingimustes põhjustada helienergia tunduva hajumise. Kui ebatasasuste mõõtmed on tunduvalt väiksemad lainepikkusest, toimub peegeldumine nagu siledalt pinnalt. Kui aga ebatasasuste mõõtmed on suuremad lainepikkusest toimub heli hajumine erinevates suundades. Kui helilaine pikkus on mõned sentimeetrid toimub peegeldumisel hajumine igas suunas. Sellist peegeldust nimetatakse difuusseks. Helilaine peegeldumisele avaldab mõju ka merepõhja struktuur. Mida kõvema struktuuriga on põhi, seda paremini ta peegeldab helilaineid. Allpool
teritusnurk. Malmi ja pronksi raiumisel võetakse teritusnurk 700, keskmise kõvadusega teraste korral 600, vase ja messingu puhul 450, alumiiniumi ja tsingi korral 350. Raiumise tootlikkus ja kvaliteet sõltuvad vasaraga hoovõtu viisist ja löögist. Hoovõtt võib toimuda käerandmest, küünarnukist või õlast. Randmest hoovõtu puhul saadakse löök käerandme liikumise jõul (joon. 78a). Niisugust lööki kasutatakse kergel tööl õhukeste laastude mahavõtmisel või väikeste ebatasasuste eemaldamisel. Küünarnukist hoovõtu puhul painutatakse kätt küünarnukist (joon. 78b) ja löök saadakse tugevam. Küünarnukist hoovõttu kasutatakse tavalisel raiumisel, kui tuleb eemaldada keskmise paksusega metallikiht või raiuda sisse faasid ja sooned. Õlast hoovõtu puhul saadakse suurim hoog (joon. 78c) ja kõige tugevam löök. Õlast hoovõttu kasutatakse paksu metalli raiumisel, kui kogu eemaldatav metallikiht võetakse maha ühe korraga, samuti
plaanseibile. Viimased ühendatakse amortisaatoritega(mis tagavad abrasiivide ühtlase kulumise ja masina sujuva töö) traaversi külge. Traaversid käitatakse hammasrattaga mis on ühenduses mootoriga. Selline konstruktsioon annab võimaluse kanda üle pöörlemine erinevas suunas ning tagada masina sirgjooneline liikumine. Lihvimise ajal jahutatakse töötsooni veega. Teemantlihvija Betoonpõranda teemantlihvijat kasutatakse nii pinna ebatasasuste likvideerimiseks kui ka vana katte (epo, polümeer, värv) eemaldamiseks. Teemantlihvija on varustatud bensiinimootoriga, lihvimiseks kasutatakse 20 segmendiga lihvkettaid 0 250 mm. Teemantlihvijaga saab teha nii märg- kui kuivlihvimist. Lihvmasin suudab aihe käiguga eemaldada 3 ... 6 mm paksuse kihi. Käsi-töölatid Magneesiumsulamist käsitöölatte kasutatakse pinna löplikuks viimistlemiseks, vibrolatiga tehtud töö silumiseks
. arvesse 50% leitakse aeg, mille juures on toimunud 50 % konolidatsioonist ja arvutada cv Casagrande meetod. Selleks tehakse graafik vajumi sõltuvuse kohta aja logaritmist (joon 4.16). Sellel graafikul on tavaliselt raskusteta määratav 100% konsolidatsioonile vastav punkt s100. Teatav proovi vajumine toimub hetkeliselt, vahetult koormise suurendamise ajal. See on puhas elastne deformatsioon, aga ka proovikeha horisontaalpindade pindade ebatasasuste arvel toimuv vajumine. Kuna logaritmilises mõõtkavas ei ole 0 määratav, ei saa ka graafikul kujutada hetkel 0 toimuvat vajumit. Algvajumi määramiseks kasutatakse asjaolu, et konsolidatsiooni algul on deformatsioon võrdeline ruutjuurega ajast. Seepärast kui aeg suureneb 4 korda, suureneb vajum 2 korda. Algvajumi leidmiseks võetakse logaritmilise graafiku algosast mingile ajale t1 vastav vajum s1 ja seejärel ajale 4t1 vastav vajum s2
annaabi.ee 
