Maalritööde käsitööriistad (0)

Pintsel , pahtlilabidas, värvirull, lood, tapeedilabidas, tapeedihari, tapeedi lõikaja, lapp , käärid, terashari, liimihari, lihvimistald, kruvikeeraja, värvivann, värviprits, pritsepüstol, nuga , kraabits
Käsitöövahendid
Maalritöös on palju objekte mille värvimisel tuleb kasutada käsitöövahendeid. Näiteks ehitiste renoveerimisel ja remonttöödel kasutatakse enam käsitööd kui rulli abil värvimist.
Osav töötegija hindabki eriti kõrgelt käsitsi töötamise vahendeid, kuna nende abil tulevad esile ka head ametioskused. Tähtis on ka töövahendite korrashoid . Ka parim töötegija ei tee head tööd halvasti hoitud töövahendi abil.
Järgmisena tutvumegi erinevate maalritöös kasutatavate tööriistada ja nende korrashoiuga.
Pintslid on maalri põhitöövahendid. Neid valmistatakse tänapäeval väga erinevaid ja vastavalt erinevatele värvidele ning töö eesmärgile. Pintslit hankides on vaja ka teada, et turul on ka palju nö ühekordseid pintsleid. Need on nii halva kvaliteediga, et neid pole mõtet hankida.
Pintsli ehitus
Pintsel koosneb kolmest osast: vars , harjased ja kate. Pintsli varre traditsioonile materjal on puu. Tänapäeval valmistatakse ka plastmassi pintslivarsi, kuid need hakkavad pikaajalise lahustite mõju tõttu käte külge kleepuma. Pintsli harjased tehakse jõhvidest, loomaharjastest, manillast või tehiskiust ja nende erinevatest seostest. Kattena kasutatakse metallist kilpi, mille abil liimiga ühendatud harjased kinnitatakse varre külge.
Pintsli ja harjade liigid: rõngaspintsel, lakipintsel, radiaatoripintsel, joonimispintsel, joonistuspintsel, tekstipintsel, šabloonipintsel, piitspintsel, soonpintsel, hajutamispintsel, lohisti, värvimishari, liimvärvihari, lubjakivivärvipintsel, tolmuhari, tapeedihari.
Pintslite hoidmine
Pintslid ja värvimisharjad on maalri peamised töövahendid. Neid korras hoidmata on võimatu saavutada töös head lõpptulemust. Pintslid ja harjad tuleb puhastada kohe pärast töö lõpetamist. Puhastamist alustatakse värvijääkide mahakraapimisest vastu värvinõu äärt. Lühiajalise töö katkestamise ajaks võib töövahendid panna plastmasskotti nii, et nad ei puutuks kokku õhuhapnikuga ja püsiksid seetõttu töökõlbulikena mõne tunni vältel. Kui tööd tahetatakse järgmine päev jätkata tööd siis võib töövahendid asetada nõusse, kus on palju vett, et harjaste osa jääb vee alla.
Värvimisrullid
Värvimisrull on suurte pindade värvimise vahend. Rulliga võib pinnale kanda ka liimi, näiteks seinakatteid kinnitades. Vastavalt kasutamise eesmärgile ja kasutatavale tootele valmistatakse erinevaid rulle.
Rulli ehitus:
Värvimisrull koosneb järgmistest osadest:

• Vars, mis võib olla seest täidetud või õõnes, nii et selle sisse mahub jätkatav vars;
  
• Hülss, mis on valmistatud metallist või plastmassist;
  
• Otstes on kinnitusmutrid
  
• Rullikate, kaetud karvase riidega.
  

Rulli kattematerjal
Parim kattematerjal on lambanahk. Kasutatakse ka erinevaid kunstmaterjale, nagu näiteks polüester, akrüül, nailon , mohäär jne. Kattematerjalid on imamisvõimelt ja vastupidavuselt väga erinevad. Võib kasutada ka erinevaid kunstmaterjalide seoseid , et saaada parimad omadused.
Kattematerjalide omadused:

• Akrüül on vastupidav ja hea imamisvõimega
  
• Ploüester on kõige vastupidavam, aga mitte eriti hea imamisvõimega. Kannatab vees leotamist pikka aega
  
• Mohäär on kallis ja ei sobi vesilahustuvate värvide pinnale kandmiseks
  

Kattematerjali liimimine
Kattematerjali võib kinnitada fenooliga immutatud või ka immutamate papphülsi külge. Rulli vastupidavus sõltub kasutatava liimi tüübist. Epoksüliim ei tule lahustis lahti ning kannatab pikaajalist leotamist.
Rulli kasutamine
Sageli kasutatakse rulliga koos värvivanni, mille eesotsas on reljeefne pind. Rulli pööratakse nõus värvi sees, kuni rull on värvi endasse imanud ning seejärel vajutatakse üleliigne värv välja. Rulli võib kasta otse värvinõusse, kuid sel juhul kasutatakse värvi reguleerimiseks värviresti.
Erirullid, värvirulle valmistatakse erinevaid, näiteks karedate kivipindade värvimiseks, pindade kaunistamiseks, torude ja nurkade värvimiseks. Erirullideks on nt: kummist struktuurrull, kivipinnarull, toruvärvimisrull, nurgarull, piirderull, dekoratiivrull.
Rullide lisatarvikud
Rulliga värvimist hõlbustavad lisatarvikud, nagu näiteks rulli külge kinnitav teleskoopvars. Lisatarvikuna võib hankida ka rullivarre, mille külge saab kinnitada eri laiuses rulle. Samuti saab lisaks kasutada värvipumpa, mille abil pumbatakse värv õõnsa rullihülsi sisse, kust see rõhu all läbi rulli kattematerjali liigub.
Naturaalne harjas sobib lahustibaasil värvide ja puidukaitsevahenditega värvimiseks.
Sünteetiline pintsel- sobib hästi lateksvärviga värvimisel, sest ei ima nii palju vett kui naturaalne harjas. Samuti sobib silikaatvärviga värvimiseks.
Kombineeritud harjas- sobib kõikide värvitüüpidega.
Rullide hooldamine
Rullide hooldamine on tähtis töö nii kvaliteedi kui ka kulutuste seisukohalt. Puhast rullikatet saab korraliku hooldusega kasutada väga kaua. Halva hooldamise tõttu kiiresti riknenud materjali tuleb asjatult tihti vahetada.
Rulli puhastamist alustatakse allesjäänud värvi mahakraapimisest. Seda võib teha selleks otstarbeks mõeldud vahendite abil või pintsliga . Pärast värvi mahakraapimist pestakse rulli värvi vedeldajaga. Lõpuks pestakse rulli pesemisvahendiga ja loputatakse jaheda veega ja riputatakse kuivama.
Lühiajalise töökatkestuse ajaks võib rulli asetada vette, et see kõvaks ei kuivaks. Samuti võib lühikese töökatkestuse ajal rulli kilekotti panna.
Värvinõud ja värvide ladustamine
Värve kasutatakse tavaliselt pakendis, milles nad ostetakse. Eritööde tegemisel tuleb värve toonida ja siis lisatakse neile erinevaid lisaaineid . Sel juhul on vajalik sobiv värvinõu, millel peab olema kindlasti suletav kaas. Värvinõu peab olema materjalis mida värv ei söövita ega pehmenda. Selleks ei sobi kõik plastmassid. Värvinõule tuleb märkida, milleks seda kasutatakse.
Värve tuleb säilitada jahedas laos. Vesialuselisi värve ladustades tuleb hoolitseda selle eest, et värvid ei jäätuks. Mõnede värvide ladustamisaeg on piiratud. Seda tuleb ladustamisel arvestada, et kasutatav värv ei rikneks.
Värvisõelad
Värvitehasest saadud värv on tavaliselt puhas. Värvi sisse, mille nõu on mitu korda avatud või mida kasutatakse pikka aega, võib sattuda mustust või kuivanud värvi osi. Selline värv tuleb enne kasutamist valada läbi söela.
Värvisõelu on erineivaid. Tavaliselt kasutatakse ühekordseid pabersõelu. Suurte värvikoguste puhul on kasutuses ka metallsõelad, mida peale kasutamist pestakse.
Abivahendid
Kraabist on vahend, mida kasutatakse mustuse ja ebatasasuste eemaldamiseks pinnalt. Kraabits võib olla kolmnurkne. Sellel võivad olla ka vahetatavad terad . Terasest kraabitsat teritatakse viili või lihvimismasina abil. Masinaga teritades tuleb jälgida et tera liialt ei kuumeneks, mille tagajärjel võib see pehmeks muutuda. Kraabitsa valimisel tuleb jälgida et kraabitsal oleks käepide.
Terasharjad
Terasharja kasutatakse nt rooste eemaldamiseks värvitavalt pinnalt. Välisvärvimisel kasutatakse seda alati koos kraabitsaga. Terasharju on erinevates suurustes. Näiteks välisseina puhastamiseks kasutatakse teleskoopvarrega varustatud harju. Terasharjaga kõrvuti võiks kasutada ka messingust harjastega harja. Messingharja kasutatakse pindade puhastamisel, mida ei tohi vigastada.
Kaapimisplaat
Kaapimisplaat on terasest valmistatud, umber 20cm pikkune plaat, mille paksus on 0,4 – 1,5 mm. Kaapimisplaadiga saab eemaldada pinnalt ebatasasusi, näiteks värvitava puitpinnalt püstisi puukiude. Selle abil saab eemaldada ka värvi.
Labidad
kittide ja pahtlite pinna kandmiseks ning tasandamiseks , samuti laki kandmiseks parketile kasutatakse erinevaid labidaid.
Teraslabidas on maalri põhiline tööriist. Neid valmistatakse erinevates laiustes. Teraslabdas muutub varre suunas paksemaks, vars võib olla puidust või plastmassist.
Kummilabidas kasutatakse nõtkete kittide ja pahtlite pinnale kandmiseks. Labidas tuleb puhastada kohe peale kasutamist. Seda ei saa tugevas lahtustis leotada.
Terasest otsaga labidas. Valmistatakse erineates suurustes, kasutatakse tänapäeval rohkemki kui tavalist tervaslabidat. Vars on plastmassist või vineerist. Äär on umbes 0,4 – 0,6 mm paksusest terasest.
„Jaapani“ labidas ei ole tavapärast vart , sellel vaid ääreossa kinnitatakse tugevam serv. Tera on eriti õhukesest nõtkest terasest. Laius on 25 – 200mm.
Vineerlabidas kasutatakse peamiselt parketile laki kandmiseks, siis kinnitatakse labida ääre külge floteks või mohäärkangast serv.
Liimilabidas on terasest äärega labida sarnane tööriist, mille äär on sakiline. Sakkide suurus oleneb kasutavast liimist ja liimikihi paksusest.
Reguleeritav labidas on töövahend, mille abil kantakse materjali nt betoonpinnale. Labida ääres on kaks või rohkem kõrgussuunas reguleeritav tera. Nende abil saab täpselt reguleerida labida ääre kaugust käsitsetavast pinnast ( alusest )
Värvimiskinnas
Värvimiskinnas meenutab tavalist kinnast . Selle kämblaosa on valmistatud lambanahast või tehismaterjalist. Kindaid on kaks eri tüüpi, ühel on ka pöidlaosa. Värvimiskinda kämblaosa kastetakse värvi sisse ja selle abil saab torusid värvida. Värvikinda sees tuleb kasutada tugevat plastikust kinnast, kuna pikkaajalisel värvimisel imbub värv kindast läbi. Värvikinnas tuleb alati peale kasutamist vedeldaja või pesemisvahendiga hoolikalt pesta. Lõpuks loputada see puhta veega ja panna kuivama.
Piirdelatt
Piirdelatti võib kasutada abivahendina siis, kui soovitatakse lõpetada värvimine nt kindalal kaugusel. Piirdelatt on plastmassist, sellel on juhtrattad, mis pöörlevad vastu pinda. Kattematerjali saab reguleerida vastavalt soovitud kaugusele.
Piirdelatte valmistakse ka sellist tüüpi, millel on kaks väiksema läbimõõduga värvinõu, mille abil kantakse värv pinnale.
Teatud piirdelattide külge saab kinnitada ka teleskoopvart. Piirdelatt tuleb kohe peale kasutamist vedeldajas pesta.
Lihvimistugi
Lihvimistugi on maalri jaoks tähis töövahend, kuna peaaegu alati on pindu vaja lihvida. Lihvimistugi võib olla kummis, korgist, puidust või plastmassist. Tähis on arvestada, et lihvimipaberi laius oleks toega võrdne. Suurte pindade lihvimiseks kasutatakse jätkatava varrega lihvimistugesi.