Rääkis kreeka keeles vaid eristamine emaga, teades, et teised perekonnaliikmed ei mõista seda keelt. Suhtlemine Vaadeldav suhtleb vabalt eesti ja kreeka keeles. Eristab mõlemat keelt. Ühes lauses ei esine mõlema, vaid ainult ühe keele sõnu. Tundub, et tänu mitmekeelsusele suhtleb vabamalt kõigi mõjutajatega. Vaadeldav on võimeline jutustama nii eesti kui kreeka keeles. Kokkuvõte Vaadeldav valdab mõlemat keel eakohaselt. Kõneareng on toimunud normaalselt. Sõnavara suurus on tavalisest suurem, sest tegu on mitmekeelselapsega. Vaadeldav on väga ekspresiivne ja väljendusrikas.
3) enese väljendamine meediavahndite abil. Meediakasvatust on otstarbekas läbi viia valdkondadeülesandena, nagu seda on riiklikus õppekavas valdkond Mina ja Keskkond. (Vinter, 2010) 2.Milles näed Sina kui (tulevane ) õpetaja oma rolli meediakasvatajana, silmas pidades meediapädevuse kujundavat ja rakendavat aspekti? (2p) Õpetaja rolliks on lastele eri meedianähtuste tutvustamine, meediakasvatuse kavandamine ja korraldamine. Õpetaja kujundab lapse arenguseadusi silmas pidades eakohaselt lastele meediakirjaoskust. Meediakasvatuse käigus peaks õpetaja aitama lapsel: reflekteerida oma meedia kohta käivaid uskumusi ja hoiakuid koguda informatsiooni eri vaatenurki silmas pidades kontrollida kriitiliselt tõendeid luua asjakohaseid meediasõnumeid erinevaid meedia loomise vahendeid kasutades. (Vinter, i.a) Õpetaja rolliks seega on lastele seletada lahti, mis on üldse meedia ning rääkida meedia erinevatest vormidest
PÕHJUSED 1. Närvisüsteemiga seotud 2. Pärilikud põhjused 3. Ümbritseva keskkonna mõjutused ESINEMINE Keskmiselt 3-5% lastest on hüperaktiivsed, mõnede andmete puhul isegi 20%. Eestis tähendaks see 7000-12000 last vanuses 0-15. Poisse on hüperaktiivsete hulgas 2-10korda rohkem kui plikasid. PROBLEEMID 1. Spetsiifilised õpiraskused 2. Kõne ja keele areng: võib olla aeglasem, st. et laps ei oska end eakohaselt sõnaliselt väljendada v puudub kõne täiesti. Räägitakse nn `pudikeeles` v väljendab end täiesti arusaamatult. Eakohase normiga võrreldes palju kehvemad tulemused. 3. Psüühilised protsessid 4. Motoorika: liigutused sageli kohmakad, kuid laps ise väga liikuv. Esinevad koordinatsioonihäired. Täpsed liigutused, käeline tegevus ei õnnestu. 5. Uni: unehäired esineb h.akt lastest pooltel- raskused uinuda, pinnapealne uni ja
kirjutamisraskusi nimetatakse düsgraafiaks. Inglisekeelses erialakirjanduses kasutatakse düsleksiat sageli sünonüümina raskuste kogumile- spetsiifilistele õpiraskustele, harva eristatakse lugemis- ja kirjutamisraskusi eeldades, et enamasti kaasneb lugemisraskustele ka kirjutamisraskus . Lugemispuuetena käsitletakse lugemisvigu ja sõna kokkulugemise ja mõistmise raskusi. Kirjutuspuuetena - häälikute ja tähtede vastavuse moonutusi kirjutamisel. Lapse eakohaselt arenenud kõne on lugema-kirjutama õppimise põhiline eeldus. Düsleksia puhul inimese lugemisoskus on sobiva õpetuse, normaalse intellekti ja sotsiokultuuriliste võimaluste juures oluliselt nõrgem kui võiks eeldada tema muude võimete põhjal. Peamine kognitiivne nõrkus on lugemisraskustega õpilastel töömälu: kuuldud häälikud ja sõnad ning sümbolid ei jää meelde ega liigu edasi pikaajalisse mällu. See ilmneb spetsiifilise raskusena lugema ja kirjutama
Et puudega lapse arengutempo on enamasti oluliselt aeglasem kui eakaaslastel, siis võib olla ka probleemiks aja jooksul suurenenud mahajäämus teistest lastest. Erirühma kasuks räägib asjaolu, et seal on laste arv tavarühmast väiksem, õpetajal piisavalt aega ja võimalust tegeleda sarnaste erivajadustega lastega, olemas on vajalikud tugispetsialistid, sobiv kasvukeskkond koos vastavate mängude, õpivahendite ja ruumi lahendusega. Erirühma miinuseks võib pidada just eakohaselt arenenud laste eeskuju puudumine. (Lilleoja, 2012). On positiivne, et erilise lapse jaoks on ka enne kooli võimalusi ja valikuid. Küsimus on nende kättesaadavuses ja valikute sisus. Vastus küsimusele – kas erirühm või tavarühm – ei saa olla ühene. Tuleb kaaluda konkreetse lapse arendamisvajadusi, piirkonda (maa, linn, transpordivõimalused), perekonna võimalikku toetust ja ressursse (nii vaimseid, ajalisi kui ka materiaalseid)
siis püüda tema tähelepanu. Samas õpetada last ka õigesti oma tegevust lõpetama. Vahetu tagasiside ja kiitmine- kui ta teeb nagu oodatud, siis näidata kohe heameelt ja avaldada tunnustust. Vältida taunivat. (Nõmme, A 2009) Kokkuvõte Hüperaktiivsete sümptomitega lapsed on võimelised õppima ja arenema nii, nagu kõik teisedki lapsed, aga nad vajavad eritähelepanu, teadmisi ja oskusi, et laps areneks eakohaselt ning õnnelikult. Kodu ja lasteasutuste koostöö alushariduses lähtub lapsest ja on suunatud tema kasvukeskkonna kujundamisele. Hüperaktiivne laps vajab tunnustust, oluliste inimeste lähedust, mõistmist ning palju armastust ja tähelepanu. On oluline, et nii õpetajad kui ka lapsevanemad tunnustaksid üksteise pingutusi ja on üksteisele alati olemas. Kasutatud kirjandus: 1. Nõmme, A. (2005) Hüpi lasteaias. Soovitusi toimetulekuks hüperaktiivse lapsega
halvasti, inimene unustab tegelikult selle ära (eitamine ja tõrjumine) · Regressioon ehk tagasi minek Haiguste väljamõtlemine, et saada rohkem tähelepanu Hakatakse nt püksi pissima uuesti, et saada vanemate tähelepanu Mitte eakohaselt käitumine · Ratsionaliseerimine Mõistuse parastamine Oma ebaõnnetused/-meeldivused põhjendatakse endale mõistusepäraselt ära Nt Kontrolltöö läheb halvasti, siis öeldakse, et aine on raske ja ma ei saagi seda osata · Projektsioon ehk ülekanne
ja selgrootraumad, tserebraalparalüüs jt. LPni viivad haigused, mille hulgas võivad olla ka progresseeruvad: sclerosis multiplex, erinevad düstroofiavormid ja lihasehaigused, Alzheimeri tõbi, artriit jne. Funktsionaalsete piirangutena on levinumad koordinatsiooni- ja kõnehäired, lihaste nõrkus, spastilisus, käe haaramisraskused. 2. Liigutussfääri kahjustused lastel. LP laste liigutusfunktsioonide areng võib olla pidurdunud (ei kulge eakohaselt), on mingil etapil seiskunud või toimub omandatud oskuste hääbumine. Varajase lapseea tserebraalparalüüs (PCI/CP): · lihastoonuse probleemid: spastika, rigiidsus, hüpodoonia, düstoonia; · tahtmatud liigutused: hüperkineesid, treemor; · tasakaaluhäired, liigutuste halb valitsemine ehk liigutuste kooskõlastamatus; · ebaadekvaatne liigutuste tajumine; · tahtlike liigutuste piiratus või võimetus neid sooritada; · patoloogilised refleksid jne. Liikumispuudega laste
Laste erivajaduste väljaselgitamisel osalevad kõik lapsega töötavad pedagoogid, lapsevanemad, logopeed ja direktor. Mida varem nad sekkuvad, lapse arengut igal võimalikul moel stimuleerides ehk ergutades, seda parem on perspektiiv saavutada kompleksne: vaimne, füüsiline, sotsiaalne koolivalmidus, sest koolieelik on väga paindlik, täiskasvanute positiivse eeskuju toel salliv ja koostegevuses jõudsalt arenev isiksus. Kui eakohaselt arenevad lapsed on koos erivajadustega lastega, mõjutavad nad üksteist positiivses suunas. Iga erivajadusega lapse puhul tuleb selgeks teha tema eripära ning selle kujunemise faktorid. Faktorid võivad olla sünnipärased, kodust või muust kasvukeskkonnast tingitud. Sellest lähtuvalt mõtestatakse lapse erivajadused ning seatakse eesmärk saavutamaks maksimaalset tulemust. Vajadusel koostavad rühma pedagoogid õppeaasta algul koostöös logopeedi jt spetsialistidega
vastatakse ja teda kuulatakse. Lapse kuulamine on seepärast tähtis, et laps hakkab siis tajuma sõnade ja väljenduste tähendust. Nii õpib laps väljendama omi mõtteid, tundeid ja soove ning ka kuulama teiste inimeste arvamusi. Kõnest arusaamise ja sõnavara suurenedes saab laps paremini hakkama suhtlemisega teiste laste ning täiskasvanutega. ____________________________________________________________________________________________ Selleks, et lapse kõne areneks eakohaselt, et laps omandaks ilusa ja õige emakeele, on lapsega tegelevatele täiskasvanutele vaja arvestada lapsega suhtlemisel järgmisi nõudeid: 4 Täiskasvanu kõne peab olema rikas, keeleliselt õige, kuna laps õpib kõnet matkides, täiskasvanut väljendades; Lapsega suhtleva täiskasvanu hääl olgu rahulik, tasakaalus, mitte vali, sest
koolis lasteaias rehabilitatsiooniasutuses sotsiaalkindlustusametis haridusministeeriumis 50. Afaasia tunnusteks võivad olla: häälehäired lausete primitiivsus hingamispuudulikkus oskamatus lugeda ja kirjutada häälikute asendused ja ringipaigutamised sõnaleidmisraskused 51. Düsartria on kõnepuue, mille puhul ei vasta normile: artikulatsioon fonatsioon ja resonants kõne mõistmine kõnehingamine 52. Õige või väär? Motoorse alaalia puhul kujuneb varajane-eelne periood (lalin) eakohaselt, probleeme tekib hiljem sõnade ühendamisel fraasidesse. Õige Vale 53. Õige või väär? Kuulmispuude korral võivad kahjustuda kõik hääle akustilised omadused: õige vale 54. Suulaelõega laste kõnepuue väljendub: kõneloome- ja mõistmise puuetena kõnesujuvuspuudena resonantsipuudena häälduspuuetena 55. Insuldijärgselt möödub kommunikatsioonipuue täielikult liigi pooltel insuldihaigetel. Õige Vale 56. Õige või väär
toetav keeleõpe , . julgustav. Õpetaja toetab ja aitab mänguline keeleõpe . Õpe toimub läbi mängude, erinevad meetodid. ,,Mänguline õpe" tähendab, et laps ei pruugi arugi saada, et õppetegevus käib. Lapse meelest võib tegu olla õpetaja korraldatud mänguga. Õppimine ei pea tähendama, et lapsed täidavad laua taga töövihikuid. Laps õpib eeskätt kogemusest. Kogemusi aga omandab ta aktiivselt tegutsedes. Muidugi on tähtis, et kooliminev laps suudab eakohaselt pikalt istuda, alustatu lõpetada ja tähelepanelik püsida, et ka endale igavast materjalist aru saada, aga see kogemus tuleb lasteaias veedetud aja jooksul, mitte igapäevaselt istudes. Et mängulisest lõimitud õppetegevusest paremini aru saada, tegime samu praktilisi tegevusi, mida lastegagi. Üks neist oli ,,Mind ja keskkonda" ning matemaatikat siduv, suuresti üldoskuste arengut toetav toolidega ringmäng, mis on laste lemmik
on tingitud mina keskkonnale rohkem tähelepanu, selle tulemusel paraneb temast ei sõltu pildi väärtajumisest võime täita erinevaid ülesandeid. teiste pahameel ja ( keegi teda ei salli, Kaugeesmärk: Lapsel (McCracken, 2000). negatiivne ta ongi teistest on enesehinnag Lähene lapsele eakohaselt ja suhtlemise kasuta silmsidet, käitumine halvem ja tõusnud mis aitab kaasa lapse usalduse saavutamisel (McCraken, põlastusväärne) 2000). Laps tunneb end avaldub sotsiaalses Julgusta last rääkima tema probleemidest, raskustest ja väärtuslikuna ebastabiilsuses. tunnetest (Lippincot, W
.................10 2 SISSEJUHATUS Imik on laps sünnist kuni 1 aastani. Kuna laps on väike ja ei ole võimalik iseenda eest hoolitseda ning ennast toita, siis vastutus on lapse vanemate peal. Kes ise langetavad otsuseid imiku toitumisviisi ja joomise kohta. Esimene eluaasta on inimlapse jaoks olulise tähtsusega, sest sel ajal on lapse kasvamine ja arenemine kiirem kui ülejäänud lapseea perioodidel. Sel ajal on lapse eakohaselt sobilik toitumine eriti oluline, sest esimesel eluaastal kulub 30% toiduga saadud energiast kasvamiseks ja arenemiseks. (Imiku toit ... 2012: 3). Toit peab katma lapse vee- ja kõikide toitainete vajadusi ning olla mineraalainete ja vitamiinide rikas. Kuni kuue kuu vanuseni täidab rinnapiim või piimasegu kõiki imiku vajadusi. Kuuendast kuust, aga pakutakse juba lapsele lisatoitu, sest ta muutub füüsiliselt aktiivsemaks ning suureneb tema energia- ja toitainetevajadus.
nõustamiskomisjonilt. Igas nõustamis komisjonis on viis liiget: eripedagoog, logopeed, psühholoog, sotsiaaltöötaja, linna- või maavalitsuse esindaja. Nõustamiskomisjonide pädevusse kuulub ka koolikohustuse edasilükkamine, koolitüübi (õppekava) ja rühmatüübi soovitamine. Nõustamiskomisjon teeb otsuseid meditsiiniliste, psühholoogiliste ja pedagoogiliste uuringute põhjal. Nõustamiskomisjoni poole pöördub lapsevanem. Alusharidust pakuvad Eestis nii eakohaselt arenenud kui ja erivajadustega lastele koolieelsed lasteasutused. Koolieelne lasteasutus on loomulik jätk kodusele arendustegevusele ning valmistab ka erivajadustega last ette võimetele vastavaks toimetulekuks koolieas ja edaspidi. 2–7(8)aastaste laste arendustegevus toimub erivajadustest, puude raskusastmest, perekonna eelistustest ja kohaliku omavalitsuse võimalustest sõltuvalt kas tava-, sobitus- või erirühmas.
arengu hindamisel arvesse võtta erinevaid valdkondi ning anda hinnang lapse teadmiste ja oskuste eale vastavuse kohta. Õpetajate orientiiriks on õppekavas pakutud lapse eeldatavad arengutulemused. Pedagoogil tuleb arvestada, et tema poolt kasutatavad lapse arengu hindamise vahendid ei anna lapse arengust väga põhjalikku ülevaadet, pigem võimaldavad saada esialgse pildi lapse arengu tugevatest ja nõrkadest valdkondadest. Kui aga leitakse, et mõne lapse senine areng ei ole kulgenud eakohaselt, selgitatakse lapsevanemale vajadust täiendavate uuringute järele erispetsialistide juures. Seejuures on väga tähtis, millist teavet ja kuidas õpetaja lapsevanematele edastab. Võib olla, et arengu eripärad, näiteks probleemne käitumine, on kergesti mööduvad, tingitud lapse üleelamistest või ajutistest pereprobleemidest. Kuid sama eripära võib olla ka arenguliste erivajaduste väljenduseks, probleemne käitumine võib viidata näiteks spetsiifilisele arenguhäirele, pervasiivsele
ERIVAJADUSTEGA ÕPPIJA Lapsel on hariduslikud erivajadused, juhul kui tal on märkimisväärselt suuremad raskused õppimisel, võrreldes eakaaslastega; tal on raskused, mis takistavad sellele eale iseloomulike õpivõimete kasutamist tavakoolis. HEV laps erineb nn tavalapsest (eakohaselt arenenud laps) vaimsete omaduste poolest sensoorsete võimete poolest neuromuskulaarsete või kehaliste võimete poolest sotsiaalse või emotsionaalse käitumise poolest kommunikatsioonivõimete poolest liitpuuete poolest Hariduslikud erivajadused hariduslikud erivajadused (HEV, ingl k SEN, special educational needs). arengulised erivajadused toimetulekupiirangud kui palju abi vajab, kuidas toime tuleb
õppimist. (Smith, Cowie, Blades, 2003, 355-356) Lugemisraskuseks (düsleksia) võib pidada olukorda, kus lugeja teeb lugemisprosessi 3 käigus sedavõrd palju tehnilisi vigu, et selle tõttu kannatab loetu mõistmine. Lugemisraskuse kohta on loodud palju erinevaid definitsioone. Ühisosana rõhutatakse lugemise, häälimise, kõne-ja keelekasutuse probleeme lastel, kellel on eakohaselt arenenud kognitiivsed oskused, sensoorsed võimed ning kes on saanud adekvaatset lugemaõpetamist. Laiema tausta lugemisraskusele moodustavad bioloogilised, perekondlikud ning keskkonnast tulenevad iseärasused. (Lukanenok, 2008, 16) Lugemis-kirjutamisoskuse arengu etapid Eelkommunikatiivne ehk logograafiline etapp : lapse kirjakatsetused pole loetavad, laps mängib (jäljendab) lugemist ja kirjutamist. Laps tajub sõnu visuaalsete
tundma. Selline peaks olema püsiv vahekord täiskasvanuks, iseseisvaks saanud laste ja nende vanemate vahel. Nendest samm edasi järgneb autoriteediusk, mis võib põhineda traditsioonil, järeleaimamisel, kohandamisel ja harjumisel. Arvatavasti on autoriteedipõhine e aotoriteetne kasvatus üks tõhusamaid kasvatusstiile. Autoriteedi käe all kasvab lapsest kohusetundlik ja väärikas inimene, kes teab norme ja viisakusreegleid, käitub eakohaselt, on saanud piisavalt kiitust, kel pole alaväärsustunnet. Usutavasti sooviks iga laps sooviks endale vanemat ja õpetajat, keda saaks autoriteediks pidada. Kasvatajale on oluline teadvustada, et peab olema ise (ja kõik pereliikmed) heaks eeskujuks ja tegema seda, mida lapseltki oodatakse. 1.4 Autoritaarne kasvatus Autoritaarset kasvatust iseloomustab laste maailma, lapse vajaduste vähene tunnustamine, sõnakuuleliku allumise nõudmine, tugev kontroll ning iseseisvuse
Nad püüavad määratleda oma olemust, olla keegi ja kuigi sageli püütakse seda saavutada justkui protestides kõige ja kõigi vastu, mis senini on kehtinud, ootavad teismelised oma vanematelt ja õpetajatelt pidevalt kinnitust sellele, et nad on keegi, keda aksepteeritakse ja tunnustatakse. Sel perioodil kujuneb IDENTITEET. 6. Eeltäiskasvanuiga. Antud perioodil muutub olulisimaks vajadus sõprus- ja armastustunnete järgi ning kui lapsel on eakohaselt arenenud kõik eelnevad arenguetapid, ei tohiks olla takistusi ka LÄHEDUSTUNDE tekkeks. On normaalne, et noorukil on palju sõpru, mitmeid seltskondi, kus ta viibib ja kus tal on oma "seisus". Samuti lähedasemad suhted ühe partneriga. Vastupidisel juhul kujuneb ISOLEERITUS, kus lähisuhteid ei osata luua ega hoida, on raskusi seltskonda sisseelamisega, inimene on üksik, võib-olla tõrjutud.
Kas planeerite oma tuleviku tegemisi ette ? Mida tahaksite veel teha ? Mul ei ole eesmärke . Nõustun Nanseninga , kes ütles , et pole nii oluline , kus inimene asub , vaid missuguses suunas ta liigub . Eesmärk selgub , kui sa lähed . Sa tunned ära need paigad , kuhu oled teel , ning kui ükskord pärale hakkad jõudma , siis ka tead , miks sinna teel olid . Ma ei oska teile öelda , mida tahaksin teha . Tahaksin ikka elada võimalikult terve , oma jalgadel käia ja ennast eakohaselt nautida maailmas, kus elan . 8 Fred Jüssi mõttekilde Kui ei saa muuta olusid , tuleb muuta suhtumist . *** Mineviku unustamine on elukogemuste aknast välja viskamine . *** Ma olen öelnud , et kui keegi kuuleb kelleltki , kes on mind kuulnud lahkumisel ütlemas "Okei! Tsau ! " , siis olen ära müünud ennast ja oma maa ja emakeele . ***
armastuse nimel isaga.* Sotsiaalne areng Erik H.Erikson- isiksuslikku ja sotsiaalset arengut saab vaadelda astmelisena,sest probleemisel ja nende lahendamisel on arengu käigus igalühel oma aeg. 1.Usaldus võ usaldamatus- sünnist kuni aastaseks saamiseni; laps peab arusaama,et ta võib ümbritsevat maailma usaldada; kui vajadused rahuldatud ja vanead hellitavad,usaldab maailma. 2.Autonoomia või kahtlemine ja häbi 1-3 eluaastad;eakohaselt ülesannete lahendamine,kuid kui puudub vanemate tugi või ülesanded liiga keerulised,tekivad kahtlused,kas suudab toime tulla,tähtis on vanemate kiitus ja toetus. 3.Initsatiiv(algatuslikkus)või süü 4-5 eluaastad;füüsiline katiivsus ja keeleline kasutamine;hakkab vanematelt küsima küsimusi;vanemad peaksid soodustama,kui peetakse küsimusi rumalaks võib tekkida süütunne. 4.Edukus või alaväärsus 6-11 eluaastad;last julgustatakse hästi tegema või asju lõpule
Vahest võib nii juhtuda, et mõni laps ei hakkagi rääkima. Mõned neist õpivad rääkima aga grammatiliselt räägivad valesti. Raskusi on pikemate sõnade väljaütlemisel või spontaanselt väljaütlemisega. Tihti peale võivad nad unustada ka oma mängukaaslaste nimed. ATH LAPSE TUNNUSED: · ei vii tegevust lõpule · tähelepanematus · tegutseb mõtlematult · sahmerdab · ei oska oodata oma järjekorda · räägib palju · ei käitu oma eakohaselt · suudab leida kergesti kontakti aga ei suuda neid hoida · kergemeelne seega kasuatatakse teda tihti ära · asjad pidevalt kadunud · ei oska hoida asju · ajameelsus · nõrk B metoorika, kirjutamine ja joonistamine · vastuütlemine · sõna kuulmatus · süüdistab tesi · ebasotsiaalne käitumine · suur tähelepanu vajadus · madal enesehinnang · pealetükkivad · ei oska teistega arvestada · kiiresti muutuvad tujud
paremaks toimetulekuks vajalikud vahendid ja võimalused. · Koostöö kooliga- parim viis on õpetajaga teha koostööd. Kooli ja kodu ühised arusaamad teevad lapse elu kergemaks ning võimaldavad tal paremini toime tulla. Kokkuvõte Hüperaktiivsete sümptomitega lapsed on võimelised õppima ja arenema nii, nagu kõik teisedki lapsed, aga nad vajavad eritähelepanu, teadmisi ja oskusi, et laps areneks eakohaselt ning õnnelikult. Kodu ja lasteasutuse koostöö alushariduses lähtub lapsest ja on suunatud tema kasvukeskkonna kujundamisele. Hüperaktiivne laps vajab tunnustust, oluliste inimeste lähedust, mõistmist ning palju armastust ja tähelepanu. On oluline, et nii õpetajad kui ka lapsevanemad tunnustaksid üksteise pingutusi ja on üksteisele alati olemas. Kasutatud kirjandus: "Hüperaktiivne laps"- abiks vanematele ja pedagoogidele Koostanud: M. Roomeldi, A. Susi, L. Metsis, R
See on mind väga palju mõjustanud. Ei saa ju seada kindlaid eesmärke, kui elu neid kogu aeg muudab. Põhiline on teada suunda, kuhu liigud, küll siis eesmärk selgub - kui laias plaanis rääkida. Eesmärk selgub, kui sa lähed. Sa tunned ära need paigad, kuhu oled teel, ning kui ükskord pärale hakkad jõudma, siis ka tead, miks sinna teel olid. Nii et ma ei oska teile öelda, mida tahaksin teha. Tahaksin ikka elada võimalikult tervena, oma jalgadel käia ja ennast eakohaselt nautida maailmas, kus elan. Kes ei tunne, seda ei huvita, ja kui ei huvita, siis ei armasta. Kasutatud kirjandus: ajalehed Kesknädal, Postimees, SL Õhtuleht; ajakiri Loodus, internetiportaal Delfi, Eesti Looduse Fondi multimeediaprojekt: Kõrv loodusesse, raamatud ...
Esiteks ei ole laste õigused ja kohustused kirjas mitte ainult lastekaitse seaduses vaid tulenevad ka mitmetest muudest Vabariigi Valitsuse määrustest ja otsustest ning seadustest. Teiseks leidsin, et lastekaitse seadus on väga paljude teiste seadustega kooskõlas näiteks perekonnaseadusega, karistusseadustikuga ja paljude teistega. Lastekaitse seaduse õigusliku rakendamise negatiivse poolena leidsin, et ei ole välja töötatud ühtset platvormi, mis tutvustakse lastele arusaadavalt ja eakohaselt neile nende õigusi ning kohustusi. Konflikti tekkimisel ei oska ega tea lapsed kusagilt abi otsida. Selge on see, et 16 aastasele noorukile ei saa tema õigusi ja kohustusi selgitada samamoodi kui 7 aastasele lapsele. Lapse enda psühholoogilise vastuoluna võivad tekitada kahtlusi kohustus, mis sätestab abivajajate vanemate ülalpidamist, kui vanemad on lapse õigeaegselt unarusse jätnud. Kas siis ikka tõesti on lapsel kohustus neid ülalpidada? Lastekaitse seaduse järgi võib laps
12. Seksuaalkasvatuse raames tuleb rääkida samuti kondoomist kui ainsast vahendist HIV-st hoidumiseks (peale seksist hoidumise). 13. Õppevideod. 14. Räägi lastele, et HIV-i kandjad on tavalised inimesed meie keskel. See pole näkku kirjutatud. Ja neil inimestel on samasugused õigused. Kaitsvad tegurid: Kaitsvate tegurite väljakujundamine ja ohutu käitumise õpetamine tuleks ette võtta võimalikult varases eas. Loomulikult eakohaselt. Enne seda, kui lapsed/noorukid teadmiste puudusel võiksid hakata riskeerivalt käituma. Ehk siis vähemalt põhikoolis peaks rääkima kaitstud eksuaalvahekorrast. Ja sellest, et ei ole vaja vara alustada (sest kõige parem viis HIV-i vältida, on mitte seksida). Sest hiljem alustades on suurem tõenäosus küpsemale käitumisele ja kaitsud seksile. Kaitsvad tegurid (riskeeriva seksuaalkäitumise eest) on ka tüüpiliselt autonoomia, kõrge enesehinnang, hea kooliedukus. Suhtlemisoskus
1. Põhikooli lõpetaja teistes keeltes: 1) tuleb toime teda puudutavates igapäevastes suhtlusolukordades õpitavat keelt emakeelena rääkiva kõnelejaga; 2) saab õpitud temaatika piires aru lausetest ja sageli kasutatavatest väljenditest; 3) mõistab õpitud temaatika piires olulist; 4) kirjutab lühikesi tekste õpitud temaatika piires; 5) hangib infot erinevatest võõrkeelsetest infoallikatest; 6) on omandanud esmased teadmised õpitava keele maa kultuuriloost; 7) teadvustab eakohaselt õpitava maa ja oma maa kultuuri erinevusi ning oskab neid arvestada; 8) töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas; 9) hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi ning vajaduse korral kohandab oma õpistrateegiaid. Keeleoskuse hea tase põhikooli lõpus: Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine Inglise keel B1.1 B1.1 B1.1 A2.2 Teised keeled A2
see võimaldab kajastada lapse arengudünaamikat üldistatult kogu lasteaia perioodi jooksul, tuua esile lapse individuaalsuse (kui esineb, siis ka erivajadused) ja panna kirja meeskonnas tehtud kokkulepped lapse arendamise kohta. Kui laps läheb kooli, siis erivajadustega lapse individuaalsuse kaart saab seal jätkuda õpilase individuaalsuse kaardina. Individuaalsuse kaardil kajastub see, milles laps on tugevam või nõrgem kui tema eakaaslased. Kui tegemist on eakohaselt areneva lapsega, märgitakse kaardile õpetajate-poolse hindamise tulemused, arenguvestluse kokkuvõte ja kokkulepped õpetamiseks. Kui aga arengu hindamise käigus ja last üldrühmas õpetades ilmneb, et vajalik on tõhusam sekkumine kui rühmategevuses võimalik, siis koos lapsevanemaga tehakse otsus täpsema pedagoogilis-psühholoogilise, vajadusel ka meditsiinilise hindamise kohta. Vastavalt täpsema hindamise tulemustele
(KrMS § 71) tuleb alaealisele selgitada põhjalikult talle arusaadaval viisil, et ta saaks otsustada, kas anda ütlusi ning vältida hilisemat ütluste andmise keeldumist. Alaealisele tema õiguste arusaadavaks tegemisel on soovitatav kasutada spetsialisti abi. 9. Alaealise kahtlustatava ülekuulamine (KrMS § 75) ei erine täiskasvanud kahtlustatava ülekuulamisest. Samas peab menetleja arvestama, et alaealistega läbiviidavad menetlustoimingud peavad olema läbi viidud eakohaselt ja arvestama peab lapse huvisid. Alla 14-aastase süüvõimetu isiku ülekuulamise protokollimisel kasutatakse selleks ettenähtud blanketti. 10. Alla 14-aastase tunnistaja ülekuulamisel kohtus ei kasutata ristküsitlust (KrMS § 290 lg 1) ning kohtu loal võib lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja või psühholoog esitada ülekuulatavale küsimusi (KrMS § 290 lg 2). Kuna üldjuhul puudub alaealisel tunnistajal (kannatanul)
sidet (Nagel 2007). . 5 1.2 Lapse arengu jälgimine Miks on oluline jälgida lapse arengut? Beebi arengu hindamine on äärmiselt oluline. Kui hilinevad esimesed arengu etapid ja need kulgevad rea iseärasustega, siis on ka kogu edasine areng takistatud. Paratamatult ilmnevad mõned teisesed kahjustused. N: kui on takistatud käefunktsioonide kujunemine, ei saa eakohaselt areneda praktilised tegevused, kõne, mõtlemine jne. Enneaegse lapse puhul arvestatakse tema reaalse küpsusega, st seitsmendal raseduskuul sündinud lapselt ei saa oodata sama vana ajalise lapse oskusi (Utsal 2006). Lapse areng on esimesel eluaastal väga kiire. Iga nädal toob midagi uut. Sageli on vanemad lapse arengu kiiruse pärast mures: äkki ei ole mu lapsega kõik korras, ehk olen jätnud ise midagi olulist tegemata. Last võrreldakse teiste lastega ja raamatust loetud normidega.
puhkeda. Tallinna Lastehaiglas 21.11.07 tehtud PEP-R arenguskaala tulemusena leiti lapse vaimseks vanuseks 1a 7k (tegelik vanus hindamise hetkel 2a 2k). Koos abiga tegi laps ka keerukamaid ülesandeid ning nende tulemusena leiti vaimseks vanuseks 1a 11k. Lapse võimed olid erineval tasandil. Näiteks taju ja üldmotoorikat nõudvad ülesanded olid paremad vanuselisest keskmisest normist. Peenmotoorika ja silma-käe koostöö ülesanded sooritas laps eakohaselt. Raskused ilmnesid jäljendamises, kognitiivses tegevuses ja kognitiiv-verbaalsetes ülesannetes. Retsiprooksust hinnati suhtlemisel häirituks, korraldustele allumist valikuliseks. Emotsionaalselt oli laps labiilne, sensitiivne. Diagnoosina pandi välja RHK 10 järgi F89 (psühholoogilise arengu täpsustamata häire). Kolmandast eluaastast on lapsel diagnoositud enurees ning astma. Lapse varane kõne areng kulges hilinemisega. Koogama hakkas laps 2-kuuselt, lalisema 4-kuuselt
vaimsed puudused on selle tagajärg *kõnele lapse kuuldes alati õigesti *kui laps nutab, siis ta kannatab Kasvatus kuni 12. Eluaastani *ülim vara on vabadus *ära tarvita palju keeldusid *ära täida lapse soove, kui ta tahab, vaid siis , kui tal on vajadus selle järele *lükka soov tagasi kui ta jonnib *ainuke inimlik kirg – enesearmastus *püüa lapses äratada omanduse mõistet läbi töö tegemise *ära tarvita palju keeldusid, kuid ära võta neid ka tagasi *kohtle last eakohaselt *ärge röövige lastelt nende lapsepõlve – enne meheks saamist tahab ka poiss olla laps! *lase lapse iseloomul kujuneda, ära survesta seda *halb ei ole laps vaid tema tegu *kõige tähtsam kõlbeline õpetus, mis on sobilik igale eale „Ära tee kellelegi paha.“ *Ainult kõndimise, kompamise käimise, lugemis ja mõistmise teel õpib inimene ulatusi hindama Kasvatus kuni 15.eluaastani *kätte on jõudnud tööaeg/õppimisaeg/uurimisaeg *ärata lapses huvi teaduste vastu
seksuaalsusega seonduvale. Vormitakse välja väärtussüsteemid. Kui seksuaalteemad on tavaline jututeema, siis suurema tõenäosusega diskuteerikase ka hilisemas eas. Tänapäeval on küll isade tähtsus lapse kasvatamisel suurenenud, kuid enamasti teeb seda siiski ema. Ole proaktiivne (tõstata ise seksuaalsusega küsimusi, eriti enne kainikuiga, kui laps seda teinud ei ole). Seksuaalsus on loomulik osa elust, vasta rahulikult küsimustele eakohaselt. Ära kasuta lapsepäraseid termineid, kuid ära infoga liialda. - Maimikuiga (1-2) Laps hakkab eristama sugusid. Katsub oma genitaale, masturbeerib. Seda tuleb võtta kui loomulikku tegevust. Maimikuea lõpuks tekivad ka poiste ja tüdrukute vahelised mängud, kus maadeldakse, kallistatakse ja ollakse kaisus. - Eelkooliiga (3-6) sellest ajast mäletavad paljud täiskasvanud seksuaalse sisuga mänge, üritatakse imiteerida seksuaalvahekorda
teda väga spetsiifiliselt ei toetata arengus, see võib tekitada õpetamatuse ja see on siis see olukord, on kujunemata, aga kui nendega õigel hetkel tegelda, siis nad on täiesti kujundatavad lihtsal viisil ja saab edasi minna teistega samas tempos. ÕR kipuvad olema reaalselt kahe teguri koosmõju tagajärg. Lapsed, kes koolis diagnoositakse ÕR lasteks, neil reeglina on mingisugused bioloogilised põhjused seal taga, aju areng pole eakohaselt kulgenud ja see annab vähese võimekus baasi ja teisest küljest on lisandunud keskkondlikud probleemid, siin see tähendab spetsiifiliselt seda, et last ei ole arendatud tema vajadustest lähtuvalt ehk et probleemi ei ole märgatud, seda et eeloskused kujunevad raskustega, sellega ei ole tegeldud piisavalt, on ebasobiv õpetamine juba enne kooli. Juba enne kooli peaks sekkuma, et õpiraskusi ära hoida nende ilmnemist koolis või leevendada seda olukorda. Peaks märkama
toetata arengus, see võib tekitada õpetamatuse ja see on siis see olukord, on kujunemata, aga kui nendega õigel hetkel tegelda, siis nad on täiesti kujundatavad lihtsal viisil ja saab edasi minna teistega samas tempos. ÕR kipuvad olema reaalselt kahe teguri koosmõju tagajärg. Lapsed, kes koolis diagnoositakse ÕR lasteks, neil reeglina on mingisugused bioloogilised põhjused seal taga, aju areng pole eakohaselt kulgenud ja see annab vähese võimekus baasi ja teisest küljest on lisandunud keskkondlikud probleemid, siin see tähendab spetsiifiliselt seda, et last ei ole arendatud tema vajadustest lähtuvalt ehk et probleemi ei ole märgatud, seda et eeloskused kujunevad raskustega, sellega ei ole tegeldud piisavalt, on ebasobiv õpetamine juba enne kooli. Juba enne kooli peaks sekkuma, et õpiraskusi ära hoida nende ilmnemist koolis või leevendada seda olukorda. Peaks märkama
ettevaatlikumalt tõenäoliselt sõltuvamad õpetajatest, koguni nii, et võõrastesse kui seda nende vajadus kontakti, tunnustuse ja tähelepanu teeksid teised lapsed. järele segas võimet luua suhteid teiste lastega või See polegi nii õppimist, kuidas käituda eakohaselt. paradoksaalne, kui esialgu tundub. Andes lapsele piisavalt aega harjuda võõra inimesega, 130 mängib laps temaga ema seltskonnas peatselt vabalt, võttes seda nagu ükskõik millist uut kogemust. Kuid sama laps võib muutuda ebasõbralikuks ja hakata karjuma, kui võõras püüab teda näiteks sülle tõsta ajal, mil ema pole toas. Sedasorti käitumine oleks
annaabi.ee 
