kursuse omanikuks olla ka õppejõud ise. (Reaalselt on õppejõud selle õppematerjali esituse omanik, mida ta ise loonud on.) [3 lk 7] Õppejõud on isik, kes vastutab kursuse sisu (õppematerjalide) eest, koostab testid ja praktilised ülesanded, kirjutab audio- ja videomaterjalide käsikirja ning koostab õppurite hindamise materjalid. Enamasti viib kursuse ka ise läbi. Esitab vajadusel kursuse materjale (auditoorselt, videomaterjalina vms) ja annab konsultatsioone. [3 lk 7] Tuutor on isik, kes viib või aitab läbi viia õppetööd. Toetab õppijaid nende iseseisva õppimise protsessis: aitab organiseerida aega, et erinevate tegevustega toime tulla, organiseerib arutelusid, motiveerib õppureid aktiivsemad olema, annab tagasisidet, aitab tehniliste ja organisatoorsete probleemide esinemise korral. Tuutoritel võib olla sõltuvalt kursusest erinevaid rolle: organisatoorne tuutor (ei ole kursuse sisu
kohad, teine õpilane valib omale ülesande või harjutuse jne. Või kirjatükis esimene õpilane kirjutab ühe lõigu (või teatud arvu lauseid), siis kirjutab teine, nii et jutt haakuks esimese õpilase kirjutisega, siis jälle esimene jne. Samuti saab kasutada järjestikku mõistekaardi tegemist, kus kumbki paariline lisab korraga mõistekaarti ühe elemendi või joonistamist või andmetöötlust. Üks õpilane on teise juhendaja (tuutor), kes aitab, selgitab, parandab, täiendab teise tööd. Õpilased saavad ülesande ning esimene (nõrgem) õpilane asub seda lahendama kommenteerides teisele, miks ja kuidas ta lahendab. Teine õpilane ei loo midagi ise, vaid parandab, täiustab esimese tööd selgitades ja õpetades. Õpilastel on erinevad ülesanded, kuid kokku peavad nad saama ühistöö. Näiteks peab üks õpilane kirjutama ülevaate mingist probleemist või olukorras vms, kusjuures ta peab ka sinna
temaga vestlusi pidada. Vestlus õpe peaks toimuma kindlasti 100% õpitavas keeles. keelekeskkonna loomine keeleõppes . Sihtkeele kasutus motivatsioon keeleõppes . Soov, vajadus, eesmärk, või võimaluse andmine. mitmekülgne keeleõpe . Olukorrad, erinevad meetodid, erinevaid vorme. veebipõhine keeleõpe Arvutipõhise keeleõppe ajalugu näitab, et arvutit saab rakendada mitmel viisil. Arvuti saab olla tuutor, pakkudes treeningprogramme ja harjutusi; annab stiimuli diskussiooniks ja suhtlemiseks ning töövahendi kirjutamiseks ja uurimistööks. Interneti tulekuga lisandus veel üks roll arvuti võib olla globaalse suhtlemise meedium ja piiramatu hulga autentse materjali allikas. Arvutipõhise võõrkeeleõppe eksperdid nõustuvad üksmeelselt, et informatsiooniajastul on taolised hübriidkursused muutumas trendiks võõrkeeleõpetuses. Paljude
Õpetaja ülesandeks on aidata lapsel pöörata huvi teostatavale, seada üheskoos lapsega otstarbekaid eesmärke ja suunata last eesmärkide saavutamisel. · Suunatud osalemine põhineb igapäevastel olukordadel, koos tegutsemisel ning õppimisel, tehes ja kogedes, nn õpipoiss-meister stiilis (õpipoiss jälgib meistri tegevust, saab talt nõuandeid ja abi) · Rühmakaaslaste mõju pedagoogilise meetodina rühmakaaslaste vaheline tuutorlus (keegi lastest tuutor, kes abistab, suunab ja parandab, kasu saavad mõlemad pooled); rühmakaaslaste vaheline koostöö (töötatakse koos, et jõuda tulemiseni, milleni üksi ei küündi) ja vaba suhtlemine ( laste koosmängimine, olulisim). Õppimise sisualad eelõpetuses: · Oluline on, et õppekavas oleks nähtaval kohal see, mida me peame laste jaoks väärtuslikuks ja oluliseks õppida ja omandada. · Üldine tervik ja õppimisprotsess on olulisemad kui üksikud ained/sisualad.
See meetod on laialt levinud, kuid võib mõjutada juhtkonna reaalse ettekujutuse saamist treenitava kompetentsusest ja oskustest. (Scarpello jt 1995, 459) Selveris juhtkonnas ja kestaseme juhtide seas on töögrupi meetod laialt kasutatav. Kuna probleemid on jaotatud vastavalt oskusteabe vajadusele gruppidesse siis seal osalevad enamasti spetsialistid, kes üheskoos lahendavad ettevõtte probleeme. Treening töökohal on personali arendamise meetod, kus juhendaja on treenitavale kui tuutor. Selle meetodi probleemiks on asjaolu, et juhendamine võib olla väga juhuslik ja nõuab juhendaja pidevat tagasisidet juhendatava töösoorituse kohta ja selle kohta kuidas ta saaks oma tulemusi parandada. Paraku ei jätku tuutoril enda töö kürvalt vahest aega juhendatavaga tegelemiseks, see omakorda võib viia valede töövõteteni. Lisaks ei pruugi juhendatav isegi osata oma tuutorilt abi küsida. (Scarpello jt 1995, 459) Tuutorlust 11
annaabi.ee 
