meetrumile). Honeggeri viiets sümfooniast on väljapaistval kohal 3. sümfoonia "Liturgiline" (1946). Teos on kolmeosaline (nagu kõik ülejäänudki Honeggeri sümfooniad) ning nii sümfoonia ise kui ka selle osad kannavad pealkirju, mis on võetud katoliku missast. Esimeses osas "Dies irae" ("Vihapäev") tungivad ekpressiivselt esile kurjakuulutavad, hävitavad jõud. Orkestris domineerivad massiivselt vaskpillid, millele lisavad dramatismi madalate keelpillide ostinaatsed figuurid. Teine osa "De profundis clamavi" ("Põrgust hüüan") kõlab kui palve kõrgematele jõududele, kolmas osa "Dona nobis pacem" ("Anna meile rahu") on vabadusest ilma jäetud inimese saatusega leppimine ja resignatsioon. Muusikapublitsist Feschotte` i andmetel olevat pealkirjad helilooja enda pandud. Traagilistest kujunditest on kantud ka Honeggeri 5. sümfoonia "Di tre re" (1950), mille alapelakiri ühendab tõlkes "(Sümfoonia) kolme re- ga"
Klaver jäi Beethoveni jaoks talle olulisisimaks pilliks elu lõpuni. Tema klaverisonaate on 32, julge kompositsiooniga valmistavad need ette tema sümfooniaid ja kvartette ning väljuvad sageli zanri klassikalistest piiridest. Juba kümnes esimeses sonaadis ei piirdunud Beethoven tavalise kolmeosalise tsükliga, vaid laiendas sageli sümfoonia ja keelpillikvarteti eeskujul neljaosaliseks. ,,Pateetilise" sonaadi (op.13, c-moll) näitab Beethoveni raskemeelse dramatismi kõrval teises, aeglases osas ka vähem märgatud palet siirast ja helget lüürikat. Sissejuhatus matkib dramaatilist ooperiavamängu. Beethoveni sonaatides nr.17(d-moll, op. 31 nr.2"Torm") ja nr.23(f-moll, op.57, ,,Appasionata") on seos dramaatilise sümfonismiga. ,,Appasionata" on üks väheseid teoseid, kus traagika jääb domineerima ka lõpplahenduses. Enamasti lõppevad tema kangelaslikud teosed ohjeldamatute tantsustseenidega. Selline on ka ,,Appasionata" III lõpp, ent see pole
sisuga pilte, sh karikatuure Esimesena äratas tähelepanu figuur "Tulekandja" Noor-Eesti kaanel Suurepärase portretisti talent avaldus Konrad Mäe portrees juugendliku joonega, äärmiselt sugestiivne ja mõjukas maal Varasemat loomingut mõjutasid Edward Munch, Gerhard Munthe ja Ferdinand Hodler rahvusroman- tilised muistendiainelised komposit- sioonid LOOMING Portreedes rõhutas vaimsust, sisemist väärikust ja dramatismi 1911-1912 lõi oma parimad sümbo- listlikud tööd Saksa ekspressionismiga kokku puutudes ilmusid tema töödesse veelgi teravamad emotsioonid ahastus, hirm, iha ja eredamad värvid Eestisse tagasi tulles muutus üheks nõutavaimaks portretistiks Looming muutus rahulikumaks, tasakaalukamaks ja soliidsemaks LOOMING Tegi suurepäraseid portreid nii seltskonnadaamidest kui ka kultuuritegelastest Maalides ja joonistustes sulasid kokku
matnud", ,,Priiuse hommikul", ,,Meil aiaäärne tänavas", ,,Mull' lapsepõlves rääkis" ja ,,Valvur") on pärit just selles hilisemast, küpsemast perioodist. Teistsugused on aga Türnpu loodustemaatilised laulud, nt ,,Talvine õhtu", ,,Luiged", ,,Kevade tunne". Konstantin Türnpu väga hästi koori, häälerühmade värvivõimalusi ning oskas neid teadmisi oma loomingus efektselt kasutada. Loomingus paistavad silma ka rikkalikud polüfoonilised võtted. Niisugust tundesügavust, jõulist dramatismi, puhast lüürikat, teksti ja muusika tihedat seost nagu tema parimates töödes, leidub vähestel eesti heliloojatel.
Otseselt pole Eller rahvaviise oma teostes kasutanud, kuid juba oma varases instrumentaalmuusikas kasutab ta rahvuslikku helikeelt. Rahvamuusikale omased intonatsioonid tema teosesse algul ehk vaistlikult, lapsepõlvemuljete toel. Mõni aeg hiljem, 1941.aastal, jõudis Eller juba konkreetsete rahvaviiside teadliku kasutamiseni Ka Ellerile meeldis loodus, eriti mets ja meri, see väljendub kindlasti ka tema loomingus. Paljudes teostes ilmnevad eepilised jooned, on dramatismi, kohati salapära, huumorit jpm. Kuigi Elleri sümfoonilisest loomingust mängitakse rohkem lühivormis teoseid, tuleb tema sügavuti minev vaatlus- ning arendamisoskus eriti selgelt nähtavale suurvormides. Elleri teosed on alati viimistletud, detailid on välja töötatud. Ta eelistas varjundirikast kammerlikku kõla, milles on tuntavad impressionistlikud koloriidiorsingud. Enamik eesti muusikasse uute tuulte toojaid on tulnud Elleri käe alt
Samal ajal tegeles Ameerikas põhjalikult gamelani- muusika õppimisega. Alustas heliloojana 1960ndate keskel ja äratas kohe tähelepanu oma isikupärase stiiliga, mida hiljem on hakatud nimetama minimalismiks. (Minimalism on korduste muusika, muusikaline materjal on napp ja kordub pidevalt üliväikeste variatsioonidega, mõjudes kokkuvõttes staatiliselt, seisundina; teosed on heakõlalised, diatoonilised, kuid keeruka rütmikaga (sageli polürütmilised), välditakse dramatismi ja eesmärgile suunatud arengut.) Looming: Oma esimestes minimalistlikes teostes "It's Gonna Rain"(1965) ja "Come Out" (1966) kasutas Reich lindmuusikavõtteid. Ta kleepis salvestatud makilindid kokku silmusteks, nii et lint ei liikunud ühelt poolilt teisele, vaid korraga kahel poolil. Seega kordus katkematult üks ja seesama muusikaline materjal. Siis pani ta need lindid eri magnetofonidele korraga mängima ning viis seejärel makid sünkroonist välja. Sel kombel avastas ta nn
Ülistas lille(maise ja taevase ilu kehastus) ja lambatalle(jumalik halastus ja kristlustuse võrdkuju). Blake’i looming: 15.Walter Scott-Oli Šotimaa kirjanik, kelle soov oli lahendada ajalooprobleeme kõlbluse vaatenurgast. Kuulsamad teosed on ’’Ivanhoe’’ ja ’’Rob Roy’’ 16.Victor Marie Hugo-Oli prantuse kirjanik, ta oli tähtsaim prantsuse romantik. Ta kirjutas oma eluajal romantilist dramatismi, luuletusi ja näidendeid. Talle olid tähtsad kontrastid ja grotesk. Kuulsamad teosed on ’’Jumalaema kirik Pariisis’’ , ’’Hüljatud’’ ja ’’Mees, kes naerab’’. 17.Jacob ja Wilhelm Grimm-Kogusid ja kirjutasid üles rahvamuinasjutte. Täiendasid ise tekste muutes need rohkem kirjanduslikumaks. TEOSEID ROMANTISMIST: 1. David ’’Napoleoni kroonimine’’ 2. Theodore Gericault ’’Meduse’i parv’’ 3. Claude Monet ’’Jalutuskäik’’
Võttis eeskujuks antiikskulptuure, sest pidas nende Jõuline kompositsioon keerulised,osalised üldistatud vormi kauneimaks maailmas.Varjudega kattuvad,läbipõimunud figuurid moodustavad mahuliseks muudetud figuurid asetsevad püramiidi. joonistuslikus,enamasti arhitektuurilises Märgid Figuuride emotsioone väljendavad ruumis.Kujutatule lisavad monumentaalsust ja nende näoilmed ja olekud. dramatismi perspektiivi toonitamine ning Heletume tehnika tehnika, kus kontuurd on ootamatud vaate-või pagupunktid.Mantegna pehmendatud ja varjud laialivalguvad. kujutab antiikaegset riietust ja esemeid täpsemini ,,Mona Lisa" kui teised, kuid ehitised on tema piltidel enamasti varemetes,nagu rõhutades,et antiik on küll kaunis, kuid kadunud.
Vormi lihvimisest Enno ei hoolinud, vaid võis leppida komistamisi ühelt kujutluspildilt teisele kandumisega ja rahulduda üsna abitute riimidega. Enno luuletustes oli ka loodusel tähtis koht. Maastikupildid on mahedates toonides ja suubuvad tihti tundeavaldustesse või filosoofilistesse mõtisklustesse. Uuendusi tõi kirjandusse Enno läbi ballaadiloomingu, kus tema ballaadides oli senise eepilisuse ja dramatismi asemel tähtsal kohal hoopis lüürika, tundmuslik ja filosoofia. Ta uuendas ka lastluulet vabastades seda koormavast didaktikast. Enno teosed on: * "Uued luuletused" (1909) * "Hallid laulud" (1910) * "Minu sõbrad" (1910, kordustrükk 1973) * "Kadunud kodu" (1920, 1950) * "Valge öö" (1920) * "Valitud värsid" (1937)
Kristjan omistas elus suurimat tähtsust tööle oma rahva heaks. Eluõhtulgi kirjutas ta sõber Karl Eduard Söödile: "Tahaks vaba ja segamata olla, tahaks ometi veel sedateist ütelda, veel palju ütelda ja ikka jälle midagi uut... nii lõpmatuseni."1 1 Selle 1919. aastal valminud kolmeosalise söemaali keskosa, mis kujutab kirikust noorikuga kojusõitvat talumeest ja tema ette ähvardava müürina kerkivaid kalmuneide, on haruldaselt õnnestunud, tulvil dünaamikat ja dramatismi. Mõnikord mõjutasid tema joonistusi rahvuslike puutööde lihtsust... hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teema
Samal ajal tegeles Ameerikas põhjalikult gamelani-muusika õppimisega. Alustas heliloojana 1960ndate keskel ja äratas kohe tähelepanu oma isikupärase stiiliga, mida hiljem on hakatud nim minimalismiks. Minimalism on korduste muusika muusikaline materjal on napp ja kordub pidevalt üliväikeste variatsioonidega, mõjudes kokkuvõttes staatiliselt, seisundina; teosed on heakõlalised, diatoonilised, kuid keeruka rütmikaga (sageli polürütmilised), välditakse dramatismi ja eesmärgile suunatud arengut. Minimalismi sünniga seostuvad ka ameeriklased Terry Riley ja Philip Glass. Reichi esimesed teosed "It's Gonna Rain" (1965) ja "Come Out" (1966) on lindikompositsioonid, kus ta kasutas nn luupimistehnikat (looping; loop ingl k silmus, aas). Sealt jõudis ta faasinihketehnikani (phasing) "Piano Phase" kahele klaverile (1967), "Violin Phase" viiulile ja lindile või 4 viiulile (1967), "Drumming" 2 naishäälele ja löökp (1971).
Ta jutud sümpatiseerivad kõigile, aga nende liigitamine paneb ebalema. Võibolla on tekkinud isegi vajadus autorit sildikleepimise eest kaitsta. See oleks ka arusaadav. XX sajandi voolu- ja stiililoolised mõisted kannavad endas kirjandusliku mälu ja assotsiatsioonide taaka. Nad on tänaseks natuke väsinud ja rasked. Heinsaare palad aga on kirjutatud värske ja hapra käega. Need on tihti õhulised ja kergejalgsed visioonid, isegi siis, kui tekstide taga on aimata sügavat dramatismi. Nii et tekib imelik tunne. Ûhelt poolt on Heinsaare novellide kujundusvõtetes palju tuttavlikku: meenuvad näiteks Mari Saadi freudistlikud lapsepõlvenägemused, Valtoni unenäo- ja Vindi kujutlusmängud või ka Kivirähki teatraalne loomariigi personifitseerimine. Samal ajal on need oma siiruses just nagu "esimesed novellid", sellised, mida pole varem kirjutatud. Lugeja vajab siiski viiteid ja selles mõttes loovad mõisted nagu absurdism või sürrealism
1811-1886 1810-1849 · Ungari pianist ja helilooja; ungari Poola helilooja ja pianist, kes pani aluse rahvusliku koolkonna rajaja poola rahvuslikule koolkonnale muusikas. · Üks tuntumaid klaverivirtuoose 19. Chopin jõudis oma isikupärase sajandil muusikastiilini juba 20-aastasena. Tema · Mängis nii enda kui ka teiste teostest võib leida traagikat, dramatismi, heliloojate teoseid; väljapaistev südamlikkust, intiimsust, unistavust, improviseerija suursugusust ja lihtsust. Kõik see on edasi · Eeskujuks viiulivirtuoos Paganini; antud väga peene poeetilisusega. Sageli viis klaveritehnika uuele tasemele leiame siit melanhoolse kurbuse ja õnne orkestraalsus ja laiendatud võluvat segu. harmoonia. Sümfoonilise poeemi kui zanri rajaja.
Leibzigis, et ta oli kaks korda abielus ja et tal oli 21 last. Bachi tunda tähendab tunda tema muusikat. 5 5 Miks pole Bachi muusika nii vahetu nagu ütleme, Brahmsi oma? Võib-olla peitub põhjus selles, et ta pol silmnähtavalt dramaatiline. Oleme nii rikutud pärast Bachi loodud muusikast, mis on oma põhiolemuselt dramaatiline, et oleme hakanud, muusikas alati ootama mingit dramatismi, ning oleme pettunud ja igaveleme, kui me seda ei leia. Jah, ent, ent mis teeb muusika dramaatiliseks? Kontrast, ma mõtlen kontrasti kui kompositsiooni printsiip, dualismi ehk kahe teema printsiipi, mis eeldab teose ühes osas kahe kontrastse idee või emotsiooni olemasolu. Dualismi printsiip pääses mõjule muusikas just pärast Bachi. Mõlge ükskõik millisele Beethoveni sümfoonial, nt "Eroica´le". Esimene teema on oma olemuselt maskuliinne, teine feminiinne.
noorpõlvest armas Soosaare, hingekodu, püüdluste lõppeesmärk, panteistlik kõiksusega ühtesulamine, jätkuv vaimne uuenemine). N. ,,Rändaja õhtulaul", ,,Igatsuse laul", ,,Sind jumalaga jätsin sääl", ,,Kojuigatsus", ,,Neil õhtutundidel", ,,Kodu luule", isegi terve luulekogu ,,Kadunud kodu". Enno ballaadilooming on samuti filosoofilis-lüüriline tundmuslik, ja oma ajas uuenduslik alge, mis ei rõhutanud enam eepilisust ja dramatismi nagu J. Bergmanni ja J. Tamme looming. Enno luuletustes oli ka loodusel tähtis koht. Maastikupildid on mahedates toonides ja suubuvad tihti tundeavaldustesse või filosoofilistesse mõtisklustesse. Tema kirjeldused ei ole täpsed Võrreldes Noor-Eesti luuletajatega jäi Enno oma ajas ülekohtuselt tagaplaanile. Tema idamaiselt meditatiivne luule on populaarsust kogunud hiljem. Teosed · "Uued luuletused" (1909) · "Hallid laulud" (1910)
Erakordsete kunstnike pintsli all kujunes sellest selgelt inglasliku loodsenägemise suurejooneline esitlus Temaatika ja Stiil Maastike käistati harva pelgalt maasikena. Pigem nähti neis tõendit looduse jumalikust harmooniast, eriti Inglismaasugusel rikastuval ja enesekindlal maal, kus loodust kodustati. 18. sajandi inglise kunstis valitses sellele seisukohale vastav mõtlik ja rahulik laad. Intiimsust ja korrapära väärtustati rohkem kui dramatismi. Seega on loomulik, et enamik tolleaegsetest teostes on väiksemõõtmelised. "The White house at Chelsea" (Eesti keeles: Valge maja Chelsea's) Thomas Girtin, 1800, akvarell paberil (Silmaringi teadmik- "Kunst" lehekülg 243) KUULSAMAD MAASTIKUMAALI KUNSTNIKUD Joseph Mallord William Turner (1775-1851)
neobaroklikke suundumusi, mitteklassikaline aga neogootikat ja teisi rahvuslik- romantilise tagapõhjaga lahendusi. Tinglikult vastas kummalegi liinile ka erisugune mõisamaja ideaal: klassikalise suuna puhul mõisamaja-palee, mitteklassikalise puhul aga mõisamaja-linnus. Kumbki neist tähendas rõhuasetust erisugustele väärtustele ja erinevate aktsentide esiletõstmist ka ehitustes. 19. saj lõpukümnendid tõid baltisaksa aadli jaoks kaasa rohkem dramatismi kui paljud eelmised. Pealetungi alustas Vene keskvõim. 1881. a valitsema asunud Aleksander III jättis Balti aadli seni puutumatud privileegid kinnitamata. Minetanud enamiku poliitilistest eõigustest, ei kaotanud mõisnikud siiski oma majanduslikku potentsiaali. Kuidagi ei riivanud nende huve ka 1860. aastate teisel poolel hoo sisse saanud talude päriseksmüümine - vastupidi, sellega tagasid mõisad endale järgmisteks kümnenditeks üpris kindla lisasissetuleku
Suurt vastukaja on ta leidnud 20. sajandi lõpu abstraktses maalikunstis. W. Turner. Temeraire´i viimane sõit W.Turner. Matus merel William Turner. Lumetorm Prantsuse romantism. T. Gericault · Prantsuse romantismi esikteoseks on Gericault´ "Meduse´i parv". Teose loomiseks andis kunstnikule tõuke 1816 a Aafrika läänerannikul hukkunud laev "Medusa". · Oma teostes rõhutab Gericault emotsionaalsust ja dramatismi. · Teoste ülesehituses kasutas valguse ja varju kontraste. · Tema meelisaineteks olid hobused ja ratsanikud. ("Hobuste võidusõit Epsomis"; "Lõvi ründab hobust") · Esineb ka realistliku kujutluslaadi. Gericault tegeles ka litograafiaga, kus käsitles zanriteemasid. Kogu elu kestel inspireeris teda kannatava inimese saatus. · Maalis sarja etüüde vaimuhaigetest. T. Gericault. Meduse´i parv T. Gericault. Ratsavõistlustel E. Delacroix
viimane nimetus on lisatud hiljem), 5 klaverikontserti, palju väikepalu ja variatsioone. Sümfooniate juurde jõudis Beethoven alles küpse heliloojana, 30. eluaasta paiku. Selleks ajaks oli sümfooniast saanud sajandi esinduslikem muusikazanr. Beethoveni sümfooniaid valmistasid ette tema varasem instrumentaalmuusika ja ooper `Fidelio` (Beethoven pidas üheks suurimaks heliloojaks Glucki ja imetles tema hiliste ooperite dramatismi). Beethoveni sümfooniaid iseloomustab jõuline dramaatiline väljendus, mis otsekui viitaks vormilisele vabadusele. Ent lähemal uurimisel selgub, et kuigi elu lõpupoole käsitles ta klassikalist sonaaditsüklit üha vabamalt, jäid tema sümfooniad siiski klassikaliste ratsionaalsete vormistruktuuride raamidesse. Beethoven asendas sümfoonias 3. osa menueti skertsoga, mis kinnistus sümfooniatsüklis kuni 20. sajandini. 3
6 etüüdi Niccolo Paganini teemadele: Nr.3 ,,La Campanella'' 11 transendentset etüüdi: ,,Mazeppa'' , ,,Virvatuled'', ,,Metsik jaht''. J.Brahms (1833-1897), Beethoveni vaimne mantlipärija, on loonud kokku neli instrumentaalkontserti: viiulikontsert, kontsert viiulile ja tsellole ning 2 klaverikontserti. Tema instrumentaalkontsertide eripäraks on nende lähedus sümfooniazanrile; mitteprogrammilise, vaid absoluutse ehk puhta muusika veendunud pooldaja; Teda peetakse tema muusika dramatismi ja kunstilise väljendusjõu tõttu romantismiajastu üheks geniaalsemaks sümfooniaks. 4 sümfooniat 2 klaverikontserti ,,Saksa reekviem'' solistidele, koorile,sümfooniaorkestrile ,,Aldirapsoodia'' Viiulikontsert, kontsert viiulile ja tsellole 3 sonaati viiulile ja klaverile 2 sonaati tsellole ja klaverile Kammer- ja klaveriteosed Umbes 200 laulu Koraaliprelüüdid orelile op.122 H.Berlioz (1803-1869), teda peetakse romantismiajastu ja
`Kuupaistesonaat` - viimane nimetus on lisatud hiljem), 5 klaverikontserti, palju väikepalu ja variatsioone. Sümfooniate juurde jõudis Beethoven alles küpse heliloojana, 30. eluaasta paiku. Selleks ajaks oli sümfooniast saanud sajandi esinduslikem muusikazanr. Beethoveni sümfooniaid valmistasid ette tema varasem instrumentaalmuusika ja ooper `Fidelio` (Beethoven pidas üheks suurimaks heliloojaks Glucki ja imetles tema hiliste ooperite dramatismi). Beethoveni sümfooniaid iseloomustab jõuline dramaatiline väljendus, mis otsekui viitaks vormilisele vabadusele. Ent lähemal uurimisel selgub, et kuigi elu lõpupoole käsitles ta klassikalist sonaaditsüklit üha vabamalt, jäid tema sümfooniad siiski klassikaliste ratsionaalsete vormistruktuuride raamidesse. Beethoven asendas sümfoonias 3. osa menueti skertsoga, mis kinnistus sümfooniatsüklis kuni 20. sajandini. 3
`Kuupaistesonaat` - viimane nimetus on lisatud hiljem), 5 klaverikontserti, palju väikepalu ja variatsioone. Sümfooniate juurde jõudis Beethoven alles küpse heliloojana, 30. eluaasta paiku. Selleks ajaks oli sümfooniast saanud sajandi esinduslikem muusikazanr. Beethoveni sümfooniaid valmistasid ette tema varasem instrumentaalmuusika ja ooper `Fidelio` (Beethoven pidas üheks suurimaks heliloojaks Glucki ja imetles tema hiliste ooperite dramatismi). Beethoveni sümfooniaid iseloomustab jõuline dramaatiline väljendus, mis otsekui viitaks vormilisele vabadusele. Ent lähemal uurimisel selgub, et kuigi elu lõpupoole käsitles ta klassikalist sonaaditsüklit üha vabamalt, jäid tema sümfooniad siiski klassikaliste ratsionaalsete vormistruktuuride raamidesse. Beethoven asendas sümfoonias 3. osa menueti skertsoga, mis kinnistus sümfooniatsüklis kuni 20. sajandini. 3
ähvardavad (eriti, kui vaatame assüürlaste omasid). Mesopotaamias leidus ka niisugust kunsti, mille looduslähedus ja elavus meenutavad ürgaegseid loomamaale. Nt reljeefid jahistseenidega. Assüüria valitseja Assurbanipali (Babüloni) lossis - gasellide ja metshobuste poosid on loomulikud ja väljendusrikkad. Või siis lõvijahi stseenid - millega on väga efektselt edasi antud inimeste ja kiskjate verise võitluse dramatismi. Siin mõned näited Assüüria seinareljeefidest: UUS BABÜLOONIA (625-539 e.Kr.) Ishtari templi peaväravad (575 eKr) Ilus värviline glasuuritud tellis, ilusad malbed müstilised loomad jne. Sellest oli ka natuke eespool.
Võib oletada, et Pozzo on saanud inspiratsiooni just nimelt Mantegna freskost. 7 3. KOKKUVÕTE Andrea Mantegna tööd on mõjutanud paljusid suurkunstnike, nende seas Dürer, da Vinci jt. Oma töödes võttis Mantegna eeskujuks antiikskulptuure, sest pidas nende üldistatud vormi kauneimaks maailmas. Varjudega mahuliseks muudetud figuurid asetsevad joonistuslikus, enamasti ahitektuurilises ruumis. Kujutatule lisavad monumentaalsust ja dramatismi perspektiivi toonitamine ning ootamatud vaate- või paugupunktid. Mantegna kujutab antiikaegset riietust ja esemeid täpsemini kui teised, kuid ehitised on tema piltidel enamasti varemetes, nagu rõhutades, et antiik on küll kaunis, kuid kadunud. 8 4. KASUTATUD KIRJANDUS JA LINGID 1. Kangilaski, J. 2004. Kunsti- kultuuri ajalugu . Tallinn: Kunst 2. http://www.visual-arts-cork.com/old-masters/mantegna-andrea.htm 3. http://en
lapse- ja noorpõlvest armas Soosaare, hingekodu, püüdluste lõppeesmärk, panteistlik kõiksusega ühtesulamine, jätkuv vaimne uuenemine). N. ,,Rändaja õhtulaul", ,,Igatsuse laul", ,,Sind jumalaga jätsin sääl", ,,Kojuigatsus", ,,Neil õhtutundidel", ,,Kodu luule", isegi terve luulekogu ,,Kadunud kodu". Enno ballaadilooming on samuti filosoofilis-lüüriline tundmuslik, ja oma ajas uuenduslik alge, mis ei rõhutanud enam eepilisust ja dramatismi nagu J. Bergmanni ja J. Tamme looming. N. ,,Võiks otsast alata", ,,Kolm eite" , ,,Vanaisa surm" Enno luuletustes oli ka loodusel tähtis koht. Maastikupildid on mahedates toonides ja suubuvad tihti tundeavaldustesse või filosoofilistesse mõtisklustesse. Tema kirjeldused ei ole täpsed N. ,,Kevad", ,,Tartu valgel ööl", ,,Öö valge on õnn..." Luuletused Nii vaikseks kõik on jäänud Ei ükski neist armasta mind.
Teosed: süit `Lembitu'. Koorimuusika, soololaulud, instrumentaalkammermuusika, lavamuusika. Peeter Süda polüfoonilisus. Kasutas rahvamuusikast pärit motiive. Teosed: Põhiliselt oreliteosed(`Ave Maria', `Pastoraal'). Klaveriteoseid, segakoorilaul `Linakatkuja', soololaul `Muremõtted' , rahvaviisiseaded. Artur Lemba helilooja ja klaveripedagoog. Teostes domineerib viisirikkus ja värvikas orkestratsioon(seade orkestrile). Dramatismi leidub ooperiloomingus. Toetus klassikalistele vormidele. Teosed: ooperid `Lembitu tütar', `Kalmuneid', `Armastus ja surm'. 2 sümfooniat, 5 klaverikontserti, 2 pidulikku avamängu. Koorimuusikat (u 30 koorilaulu) Kammermuusika. ------------------------------------------------------------------------------------------------------ Uued ideed Eesti muusikas:rahvaviiside uudne kasutamine. Mart Saar helilooja,organist. varasematele teostele on iseloomulikud mõjutused impressionismist ja
Kõige pealt läks ta Estonia teatri dirigendiks. Ja õpetas ka Tallinna Kõrgemas muusikakoolis. 1924 1944 oli ta konservatooriumis kompositsiooni pedagoog. 1924 a. valmis tal 1 . sümfoonia ja järgmine alles 1945, kolmas ilmus 1947 ja neljas ilmus 1948 ( Noortesümfoonia ). 1951 a. kirjutas ta kantaatsümfoonia " Rahu sümfoonia ". 1929 a. kirjutas ta oratooriumi " Hiiob ". Looming : tema loomingus on neli etappi. Kapp oli dramaatilise sümfonismi rajaja Eestis Dramatismi aluseks oli kujundite kontrast. Arendus e . töötlus on alati polüfooniline. Mihkel Lüdig (1880 1958 ) Eesti helilooja, organist ja koorijuht. Heliloojana komponeeris peamiselt a cappella koorilaule, on kirjutanud ka vokaal ja instrumentaalkammermuusikat ning sümfoonilist muusikat. Eesti muusika elus oli ta üks suurürituste organiseerijaid 20 sajandi algul.
püüdluste lõppeesmärk, panteistlik kõiksusega ühtesulamine, jätkuv vaimne uuenemine). N. ,,Rändaja õhtulaul", ,,Igatsuse laul", ,,Sind jumalaga jätsin sääl", ,,Kojuigatsus", ,,Neil õhtutundidel", ,,Kodu luule", isegi terve luulekogu ,,Kadunud kodu". Enno ballaadilooming on samuti filosoofilis- lüüriline tundmuslik, ja oma ajas uuenduslik alge, mis ei rõhutanud enam eepilisust ja dramatismi nagu J. Bergmanni ja J. Tamme looming. N. ,,Võiks otsast alata", ,,Kolm eite" , ,,Vanaisa surm" Enno luuletustes oli ka loodusel tähtis koht. Maastikupildid on mahedates toonides ja suubuvad tihti tundeavaldustesse või filosoofilistesse mõtisklustesse. Tema kirjeldused ei ole täpsed N. ,,Kevad", ,,Tartu valgel ööl", ,,Öö valge on õnn..." Võrreldes Noor-Eesti luuletajatega jäi Enno oma ajas ülekohtuselt tagaplaanile. Tema idamaiselt meditatiivne luule on populaarsust kogunud hiljem
· Schuberti posthuumne laulukogu "Luigelaul" (1828), mille avaldasid helilooja sõbrad pärast tema surma, ei moodusta seostatud tsüklit. Kogu sisaldab 6 laulu Heine "Laulude raamatust" (ilmunud 1827.a.). ("Atlas" , "Tema portree" , "Linn" , "Mere ääres", "Teisik" , "Kalurineiu"), 7 laulu Rellstabi tekstidele ("Varjupaik" , "Serenaad" jt.) ja 1 laul Seidl`i sõnadele. Nendes viimastes lauludes saavutab Schubert veel suurema tiheduse, dramatismi ja psühholoogilise sügavuse. 8 Laululooming Maht ja tähtsus Schubert on kõige suurem laulude looja klassikalises muusikas. Ta on esimene helilooja, kelle loomingus laul on esikohal. Ta on kirjutanud üle 600 laulu, mis moodustavad uue etapi klassikalise laulu arengus. Schubert otsesed eelkäijad laulu alal- Zumsteig, Reichardt jt.- olid teisejärgulised heliloojad
Varasemate stiilitunnuste või tsitaatide kõrval on selgelt olemas XX sajandi teise poole modernismi jooned. Lääne -Euroopa varajase postmodernismi teosed on Stockhauseni "Stimmung" 1968 ja Luciano Berio "Sinfonia" 1968/69. USA läänerannikul sündis 1960-ndate keskel minimalistlik e. korduste muusika. Seda viljelesid Steve Reich, Terry Rily ja Philipp Glass. See on sulam lihtsate motiivide kordustest, rafineeritud polürütmiast ja idamaisest staatikast. Minimalism väldib dramatismi ja jutustavust. Euroopasse ilmus minimalism 1970. aastatel. Samal ajal algas "uuenemine vana kaudu". Pöörduti folkloori poole, hakati taas esitama keskaja ja renessanss-muusikat. Tulid käibele mõisted "uuslihtsus" ja "uustonaalsus" ja "uusromantism". Modernismi kõrvale tekkinud muusikavoolud ei tõrjunud modernismi välja vaid jäid alternatiiv-vooludena eksisteerima. Prantsusmaal uuritakse helide ülemhelikoostist ning kasutatakse harmoonia ja tämbrikeele loomisel arvutiprogramme
ühendati, omanikuks sai riik ja nimeks Tallinna Likööri- ja Viinatehas. Kogu järgneva nõukogude aja täitis ettevõte riiklikku tellimust, hoolitsedes inimeste janu kustutamise eest üle piiritu kodumaa. Ja see janu oli teadupoolest vägagi suur. Sellele vastavalt oli aasta-aastalt üha suurem ka toodetud tulivee hulk. Võiks arvata, et seoses lugematute võimuvahetustega väikeses Eestis viimase sajandi jooksul on ka Liviko käekäik olnud tulvil dramatismi ja värvikaid üksikasju. Tegelikkuses on aga kõik üleminekud viinavabrikus toimunud kriitiliste vahejuhtumiteta. 1. jaanuar 1971 on üks oluline verstapost Eesti alkoholitootmise ajaloos. Sel päeval moodustati Tallinna Likööri- ja Viinatehasest ning reast väiksemast piiritusevabrikust tootmiskoondis Liviko. Legend, mida tänapäeval jätkab vähemasti sama tõhusalt AS Liviko, oli sündinud. Liviko on vanim alkohoolsete jookide tootja Eestis ja säilitanud
Varasemate stiilitunnuste või tsitaatide kõrval on selgelt olemas XX sajandi teise poole modernismi jooned. Lääne -Euroopa varajase postmodernismi teosed on Stockhauseni "Stimmung" 1968 ja Luciano Berio "Sinfonia" 1968/69. USA läänerannikul sündis 1960-ndate keskel minimalistlik e. korduste muusika. Seda viljelesid Steve Reich, Terry Rily ja Philipp Glass. See on sulam lihtsate motiivide kordustest, rafineeritud polürütmiast ja idamaisest staatikast. Minimalism väldib dramatismi ja jutustavust. Euroopasse ilmus minimalism 1970. aastatel. Samal ajal algas "uuenemine vana kaudu". Pöörduti folkloori poole, hakati taas esitama keskaja ja renessanss-muusikat. Tulid käibele mõisted "uuslihtsus" ja "uustonaalsus" ja "uusromantism". Modernismi kõrvale tekkinud muusikavoolud ei tõrjunud modernismi välja vaid jäid alternatiiv-vooludena eksisteerima. Prantsusmaal uuritakse helide ülemhelikoostist ning kasutatakse harmoonia ja tämbrikeele loomisel arvutiprogramme
H.Berlioz sümfoonia"Harold Itaalias", ,,Romeo ja Julia", oratooriumid ,,Fausti needmine", ,,Kristuse lapsepõli", Reekviem, Te Deum; ooperid:"Troojalased","Beatrice ja Benedict" Uut tüüpi sümfooniate looja, ühendas erinevaid zanre. Klaverimuusik Fryderyk Chopin 1810-1849, isa oli prantslane, ise pidas end poolakaks. Sündis Varssavi lähistel Zelazova-Volas. Elas Pariisis, valdavalt klaverihelilooja. Rajas uue tehnika-pehme, laulev stiil. Tema teostest võib leida traagikat, dramatismi, südamlikkust, intiimsust, unistavust, suursugusust ja lihtsust. Kõik see on edasi antud väga peene poeetilisusega. Sageli leiame siit melanhoolse kurbuse ja õnne võluvat segu. Chopin on muusikaajaloo üks suuremaid meloodiameistreid, teemade kordused on sageli kaunistatud meloodilise figuratsiooniga. Tihtipeale võib tema teostest leida poola rahvaviiside järelkaja. Chopini stiili üks olulisemaid jooni on tujukad rütmi- ning tempomuutused (tempo rubato)
"Wilhelm Meister" (1826) 5. Schuberti posthuumne laulukogu "Luigelaul" (1828), mille avaldasid helilooja sõbrad pärast tema surma, ei moodusta seostatud tsüklit. Kogu sisaldab 6 laulu Heine "Laulude raamatust" (ilmunud 1827.a.). ("Atlas" , "Tema portree" , "Linn" , "Mere ääres", "Teisik" , "Kalurineiu"), 7 laulu Rellstabi tekstidele ("Varjupaik" , "Serenaad" jt.) ja 1 laul Seidl`i sõnadele. Nendes viimastes lauludes saavutab Schubert veel suurema tiheduse, dramatismi ja psühholoogilise sügavuse. Schuberti laululooming 1. Maht ja tähtsus. Schubert on kõige suurem laulude looja klassikalises muusikas. Ta on esimene helilooja, kelle loomingus laul on esikohal. Ta on kirjutanud üle 600 laulu, mis moodustavad uue etapi klassikalise laulu arengus. Schubert otsesed eelkäijad laulu alal Zumsteig, Reichardt jt. olid teisejärgulised heliloojad. Kuna suured
Tintorettost. looming: Kaana pulm 2. Tintoretto (teg. Jacopo Robusti) - 1518. - 1594.a.; maneristlik maalikunstnik, barokkstiili rajajaid. Järgis oma varases loomingus Parmigianinole ja Tizianile omast värvivalikut, kuid tema koloriit oli siiski karmim ja süngem. Tema figuuride pöörded ja liigutused olid äkilisemad ning jõulised kehad olid plastilisemalt modelleeritud. Ta rakendas järjekindlalt diagonaali, mis kujunes hiljem ta arvukatel maalidel üheks tähtsaimaks rahutu dramatismi väljendamise vahendiks. Sageli jättis kunstnik maali keskosa vabaks, eelistades asümmeetrilisi kompositsioone. Tintoretto muutis senise kirju värvikuse tonaalsuseks ja rõhutas visandlike pintslitõmmetega oma piltide visionaarset üldmuljet. looming: Paradiis Püha õhtusöömaaeg Püha Markuse säilmed Püha Jüri ja lohe 9
(6) värsisüsteem (7) rütmi korrastusalused on silpide arv, rõhk ja välde Luuletuse rütm saavutatakse sarnaste keeleosakeste eeskätt silpide või sõnade süsteemipärase kordamise ja vastandamisega. Võib eristada silbilis-rõhulist e silprõhulist, rõhulist ja vabavärsilist rütmi; harvem kohtab puhtalt vältelist või silbilist luulet. Salm e stroof Nii peetakse lüürilist või eepilist jutustavat luuletust poeemiks, dramatismi süvenemisel lüroeepiliseks ballaadiks, allegooria ja õpetussõna lisandumisel aga valmiks eristus on sisuline. Ood- ballaadi, poeemi pidlik ülistuslaul Pastoraal õnnerikas karjaselaul Epigramm e pilkelaul 1. Silbilisrõhulise luule värsimõõdu e meetriumi kujundavad värsijalad. Värsijala loob rõhuline silp kui värsijala tuum, millega liituvad rõhuta silbid. Rõhuliste silpidega täidetakse
religioosne. Muusikaline kreedo: "Muusika on värav Jumalani". Teda võrreldakse Gorecki ja Pärdiga. Kuulsaim teos on "The Protecting Veil"!. See oli Inglismaal väga müdav plaat. Pidi olema täiesti isetu, egost vana teos. Veel kirjutanud 7 tunnise kooriteose "Templiloor". Loomingu algul mõjutatud popmuusikast. Siis aga kuulis Stravinskit ja tahtis saada heliloojaks, kes suudaks luua sama intensiivset ja religioosset miuusikat. Teda on mõjutanud ka nt Messiaen. Gavin Bryars Väldib dramatismi, eelistab staatikat. Aeglased tempod, hõre faktuur. Lihtsus aga ainult pinnapealne. Seestpoolt on hoolikalt viimistletud. Algimpulss näeb sageli olevat muusikaväline idee. Oluline on improviseerimine. Peateosed: "The Sinking of the Titanic"!, kirjutanud ka oopereid: "Medea". Kõige tuntub teos "Jesus Blood Never Failed me yet". Michael Nyman Mängis bändides, helilooja amet tuli vajadusest kirjutada seadeid. Esialgu tundub nagu popmuusika, süvenedes leiab sügavamaid tahke
Teise proosaraamatuna valmis 1966.a. sotsiaalkriitiline “Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga”. Oma tohutult kriitilise ja sarkastilise sisu pärast keelati algul selle avaldamine, mis õnnestus alles mitu aastat hiljem “Eesti Raamatus” (1973). Kirjaniku enese tunnistust mööda oli ta kavatsuseks luua sotsiaalne maastikupilt ühest sovhoosist 50-ndate aastate algupoolel. Välja kukkus romaan, mis on ühe oma tahuga kibekriitiline tagasivaade põllumajanduse kiratsemise aastatele, kus dramatismi süvendab reaalse ja ideaalse konflikt, mis on pigem teravdatud kui mahendatud. Seega esitab Traat selles raamatus olustikumaalinguid “külaelu idiotismist”, kusjuures peategelase tuim ringiratast tammumine omandab sümboli tähenduse. Märgata on ka püüet jõuda pindmiselt tasandilt tunnetuslikule süvenemisele. Juba nende esikraamatutega andis Traat teada oma usust töösse, selle väärtustavast toimest inimesele ja hääbumatust lootusest jõuda
a. Pariisis. Chopin on kirjutanud valdavalt klaverile. Piirdudes ühe instrumendiga, avardas ta selle vahendeid nii väljendusvõimaluste kui ka klaveri kõlavuse osas.Tema ideaaliks oli Mozart ja Bach, mitte Liszti teatraalne dramatism. 18 Pariisis elatud aasta jooksul andis Chopin ainult 19 avalikku kontserdi, eelistades suurtele saalidele salongide intiimsemat õhkkonda. Chopin jõudis oma isikupärase muusikastiilini juba 20-aastasena. Tema teostest võib leida traagikat, dramatismi, südamlikkust, intiimsust, unistavust, suursugusust ja lihtsust. Kõik see on edasi antud väga peene poeetilisusega. Sageli leiame siit melanhoolse kurbuse ja õnne võluvat segu. Chopin on muusikaajaloo üks suuremaid meloodiameistreid. Tihtipeale võib tema teostest leida poola rahvaviiside järelkaja. Chopini stiili üks olulisemaid jooni on tujukad rütmi- ning tempomuutused.Tema harmooniale on iseloomulik eriline laulvus. Tähtsamad teosed:
Aga on hilja- naine on haiglasse jõudes juba surnud. Lisaks selgub, et külm on treiali käed ja jalad ära võtnud, need tuleb amputeerida. Vanameheni nagu ei jõuagi kogu tragöödia, tal on vaid üks suur mure- hobune on laenatud ja see on vaja tagasi anda ,,Kurbus"- lugu vanast voorimehest, kes hakkab hobusele oma muret kurtma. See räägib suurlinna inimese põhjatust üksildusest. Sügava dramatismi ja nukra huumori põimumine annab sellele teosele peene omapära. ,,Vaska"- räägib vaeslaste kibedast elust võõraste voli all. ,,Jonõts"- Allakäivast arstist. Räägib noorest võimekast arstist Dmitri Startsevist. Startsev asub provintsi elama ja mandub seal järk-järgult tavaliselt nürimeelseks väikekodanlaseks, kes elab üksnes rahale. 19. Tsehhovi näidendid - pead teadma järgmiste näidendite temaatikat ja põhiideed:
Ooperi esitamisega kaasnesid poliitilised demonstratsioonid, ristisõdijate lõpukoorist sai rahva silmis itaalia vabadusvõitluse muusikaline sümbol ning vaimukandjad lausa keesid vihast ehkki "Lombardlaste" triumf itaalia teatreist ka teiste Euroopa riikide ooperilavadele jõudis, oli teose populaarsus kodumaal kõige suurem. "Nabuccost" rabedam, kuid tunnetuslikult mitmekesisem muusika sisaldab patriootiliste meeleolude kõrval ka paraja annuse lüürikat, dramatismi ning koguni mõningaid sidemeid Verdi tulevaste kangelastega (GiseldaDesdemona, Pagano-Rigoletto). Helitöö impressiivsusest, siirusest ja kaasaegsusest kütkestatud publik andestas Verdile nagu "Nabuccogi" puhul orkestratsiooni massiivsuse ja marsirütmide ohtruse. Saabunud kuulsus muutis helilooja kõige laiemate ühiskonnakihtide huviobjektiks ning ei tulnud kuigi kaua oodata, kui Verdi muusika kõrval ka temanimelised lipsud, sallid ja kastmed moodi läksid!
Grotowski järgi. Kontstantin Stanislavski - läbielamine Stanislavski rõhutas A. Tsehhovi dramaturgia uudsust sisemise tegevuse mõistega. Ta väitis, et tegutsemine ei tähenda üksnes eesmärgi poole püüdlemist ja võitlemist, vaid ka reageerimist ümbrusele, tunnetamist ja läbielamist. Selles mõttes on Tsehhovi näidendid tegevuslikud: "Tema loodud inimeste tegevusetuses peitub keeruline sisemine tegevus." ( 1954:221). Sisemise tegevuse mõiste abil tehti katse tõmmata dramatismi sfääri traditsioonilises tegevusmudelis tagaplaanile jäänud psühholoogilised kihistused. Rõhk asetatakse karakterile ja n.-ö. "inimhinge elule". Uues draamas pole inimene niivõrd konfliktis teiste tegelastega kui hõivatud enesetunnetuse ja -määramisega konfliktses reaalsuses. Tähelepanu koondub karakteri siseruumis toimuva avamisele. "Just sisemine tegevus on näitlejale ja lavastajale kallis, sest ta avab
nelik e ... e katrään viisik e kvint kuuik e sekstett Harrastatakse ka seitsme- ja kahteksarealisi (septett, oktett) või isegi pikemaid salme, nt Onegini stroof sisaldab 14 rida (nagu sonett). KINNISVORMID Luuletused jagunevad zanriteks kaheti: sisu, temaatika ja käsitlusviisi või kinnistunud vormi (värsimõõdu, salmide) järgi. ! Vormitunnuste alusel tekkinud luulezanre võib nimetada kanoonilisteks e kinisvormideks. ! Lüüriline või eepiline jutustav luuletus - poeem ! Dramatismi süvenemisel lüroeepiline - ballaad ! Allegooria ja õpetussõna lisandumisel -valm. ---> Eristus on sisuline. Samas poeemi, ballaadi, piduliku ülistuslaulu (oodi), karjaselaulu (pastoraali) või pilkelaulu (epigrammi) loomisel ei ole välistatud mistahes värsimõõdud või salmid (neliktrohheusest vabavärsi ja heksameetrini). SONETT luule levinuim kinnisvorm-> 14 rida.! Tavaliselt luuakse Itaalia sonette (4+4+3+3)! ! ! ! ! ! Kuulus on ka Inglise (Shakespeare'i) sonett (4+4+4+2) Tunnused:
Viisik ehk viisikvärss (kvint) Kuusik ehk kuusikvärss (sekstett) Seitsmikvärss või isegi pikemad, nt Onegini stroop sisaldab 14 rida nagu sonnettki. Luuletused jagunevad zanriteks kaheti, kas sisu, temaatika ja käsitlusviisi või kinnistunud vormi värsimõõdu ning salmide järgi. Vormitunnuse alusel tekkinud luulezanre või nimetada kanoonilisteks ehk kinnisvormideks. Nii peetakse lüürilist või eepilist jutustavat luuletust poeemiks, dramatismi süvenemisel lüroeepiliseks ballaadiks, allegooria ja õpetussõna lisandumisel aga valmiks eristus on sisuline. Kinnisvormid: Ballaad Algselt vanaprantsuse keskaegne tantsulaul (,,balleres", samast tüvest ka sõna ball ja ballett). Ka rahvaluule lüroeepiline lugulaul või legend, laada pingilaul, dramaatiline või lüüriline romanss, ka ilukirjanduslik või tundeline kunstballaad.
protsessi, mida teiste sõnadega saame nim valgustuslikuks humanismiks. Raamatu dramaatilise liini loob see seiklus. Tal pole seal saarel ka nii tohutult seiklusi. Võitlus ebausuga (on ka valgustuslik suund)- see kutsub ülesse ratsionaalsetele hoiakutele ja lahenduste leidmisele. Üsna pikalt jutustatakse sellest, kuidas RC kuuleb mingid sahinat pöösastes ja ebausklikuna näeb seal mingeid sarvi jne. Arvab, et pöösas on saatan, kuid on sokk. Dramatismi loobki põnevus. RC satub mingitesse juhtumustesse koguaeg. Koguaeg kasutab loodust enda kasuks jne. Inimene kasutab loodust maksimaalselt ära. Inimene pole purustav ja hävitav looduse suhtes ja oskab ka hooliv olla. Mitmelgi korral on näidatud, kuidas mõistatuslikud asjaolud leiavad mõistliku lahenduse, vastuse. See oli ratsionaalne. Ta kohtab Reedet (teine inimene nö, teine nahavärv), kes oli hämmastav ja kuidas ta oskab Reedes näha selliseid inimlikke jooni
õne, kuni pole vabaks saanud rõutud rahvahulgad. «Tasujat» iseloomustab üev revolutsiooniline romantika, mille aluseks on reaalne elutegelikkus ja rahva vabadusvõtluse paatos. Jutustusele on omane süav poeetilisus ning ütlasi nii kujude kui südmustiku ja väjenduslaadi teatav poeetiline stilisatsioon, kõge teisejägulise ja väemtätsa hügamine, kogu täelepanu koondamine kesksele, peamisele, mis annabki jutustusele tema ereduse ja haarava dramatismi. Ka kompositsiooniliselt on «Tasuja» iseäasuseks, et otseselt nädatakse ainult toimuva südmustiku kõge olulisemaid sõmpunkte, sageli üna pikki ajalõke vahele jätes. Seetõtu on jutustus väa düaamiline, hoogsalt arenev ning sellisena kunstiliselt terviklik. Kangelase poolehoid ja armastus vaenulisse leeri kuuluva tüarlapse Emiilia vastu annab toimuvatele kokkupõgetele ja võtlusele veelgi suurema sisemise pinge, rõutab
annaabi.ee 
