Protestantlikud kirikud oluliselt paindlikumad. Asetavad esiplaanile usutunnistuse, sageli ka rahvuse. Kristliku kiriku uurimine Ajaloolisus on alati kaasas käinud. Moodne ajaloouurimine algas 18.-19. sajandil, enne seda vaadati kristliku kiriku ajalugu ajaloolisena, kuid käsitlused olid erinevad. Keskajal üritati periodiseerida. 19. sajandit on nimetatud ajaloosajandiks, kuna ajaloo uurimine vaadati metodoloogiliselt üle ning sellega puutus distsipliinina kokku ka kirikulugu. Muutub ajalooliseks uurimisobjektiks. Seetõttu on kirikulugu nii teoloogia kui ka religiooniuuringute jaoks ei liha kui ka kala – ühtpidi kasutab ajalooteaduslikke meetodeid, teistpidi tegeleb ka õpetusajalooga, mitte vaid kristlikku institutsiooni ajalooga. Kultuuriline kontekst on ülemöödunud sajandist hakanud tähtsust kasvatama. Kiriku rolli on tunnustatud kultuuri ja väärtuste alalhoidjana. Lisaks on ka ideede roll kristliku kiriku ajaloos
Parlamentarism- Parlamentarism on kõrvuti presidentalismiga konstitutsioonililise reziimi üks põhivariante. Parlamentarismi puhul on riigipea ja valitsusjuht eri isikud. Valitsus vastutab usaldushääletuse kaudu parlamendi ees. Rahvusvahelite suhete iseloomustus- Rahvusvahelised suhted on suhted rahvusvahelises süsteemis peamiselt riikide vahel, aga ka rahvusvaheliste organisatsioonide ning hargmaiste ettevõtete (multinatsionaalsete korporatsioonide) vahel. Akadeemilise distsipliinina on rahvusvahelised suhted politoloogia haru, mis uurib rahvusvahelisi suhteid. Rahvusvahelisi suhteid uuritakse nii positiivselt (rahvusvahelisi suhteid analüüsides) kui normatiivselt (välispoliitilisi eesmärke ette kirjutades).
RS on suhted maailmas, peamiselt riikide vahelised, aga ka organisatsioonide ja hargmaiste ettevõtete vahel. RS mõjutavad ajalugu, rahvusvaheline majandus, keskkond ja terrorism. Akadeemilise distsipliinina on RS politoloogia haru, mis uurib Rsuhteid. Nii positiivselt (rs analüüsides) kui ka normatiivselt (ettekirjutusi tehes). Annab raamistiku, et ära tunda, analüüsida ja hinnata maailmas toimuvat. Küsimused: kes mõjutab keda, kes sõltub kellest, polaarsus? Konfliktide teke, põhjused, lõpetamine, rahu ja koostöö püsimine, põhjused? Maailm enne Vestfaali rahu (1648) Palju keskusi, riikide mõiste puudus: olid valitsejad ja nende territoorium. Jõudude tasakaalu pidev muutus
Postpositivism/Reflektivism- Aluseks maailma tunnetus. vastand postivismile. Ei ürita anda vastuseid vaid otsib küsimusi. Pakkuvad normatiivseid lahendusi. (Feminism, kriitiline teooria) Kas teooria on kasulik? Reaalsuse lihtsustatud pilt. Annab raamistiku, parandab analüütilist võimekust, võimaldab ennestada, poliitika probleemide äratundmine ja hindamine, ajaloo mõistmine, täiendab uurimist, empiirilise uurimise läbiviimine, RS distsipliini mõistmine. Distsipliinina: jätkusuutlikud tagavad eksisteerimise. On ülesehitatud, et nii jätkuksid. Ühiskonna tunne on olemas. Osas vaidlevad, et praegune ühiskond on ülesehitatud valesti, ei peaks olema distsipliini. Klassikaline realism- Maailmas valitseb anarhia. Klassikalise realismi teooria kujundaja oli Hans Morgenthau. Teooria märksõnaks on võim. Põhitegelased on riigid. Põhieeldused inimestel on loomuses saada rohkem võimu ja sellepärast tahavad võimu ka riigid
Iseloomulik paljude boreaalsete ja taigaliikide esinemine, samuti paljud suured inimpelglikud metsalinnud. Kõrg-Eestile on omane kultuurmaastike rohkus, suured metsamassiivid puuduvad. On mitmete avamaastikuliikide elupaigaks, leidub paljusid lõunapoolseid liike, kelle levila põhjapiir Eestit läbib. Eesti fauna uurimise ajaloost Eesti fauna tõsisem tundmaõppimine algas Tartu Ülikooli taasavamisega 1802. aastal. Suurema hoo sai uurimistegevus sisse zooloogia õpetamise algusega eraldi distsipliinina 1822, millega seoses asutati zooloogiakabinet ja selle kogudest kogudest veidi hiljem ülikooli zooloogiamuuseum. Oma panuse Eesti fauna uurimisse andsid teiste seas ka tuntud teadlased Karl Ernst von Baer, Alexander Theodor von Middendorf, Adolf Eduard Grube ja Johann Friedrich Eschscholtz. Algselt ülikooli juures paiknes ka 1853 asutatud Eesti Loodusuurijate Selts, mis aitas muuseas zooloogilist uurimistööd koordineerida. Sajandi teisel poolel tekkis
Käesolev artikkel keskendub neist kahele esimesele. Eesti faunat võib maailma mastaabis lugeda üsna liigivaeseks(See just mulle meeldibgi) . See on tingitud suhteliselt jahedast kliimast, loomastiku võrdlemisi hilisest väljakujunemisest ja muidugi Eesti territooriumi ja akvatooriumi väiksusest. Eesti fauna tõsisem tundmaõppimine algas Tartu Ülikooli taasavamisega 1802. aastal. Suurema hoo sai uurimistegevus sisse zooloogia õpetamise algusega eraldi distsipliinina 1822, millega seoses asutati zooloogiakabinet ja selle kogudest veidi hiljem ülikooli zooloogiamuuseum. Oma panuse Eesti fauna uurimisse andsid teiste seas ka tuntud teadlased Karl Ernst von Baer, Alexander Theodor von Middendorff, Adolf Eduard Grube ja Johann Friedrich Eschscholtz. Algselt ülikooli juures paiknes ka 1853 asutatud Eesti Loodusuurijate Selts, mis aitas muuseas zooloogilist uurimistööd koordineerida. Sajandi teisel poolel tekkis uus uurimiskeskus Tallinnas
Uurimisvahendeilt/viisidelt jaguneb füüsika eksperimentaalfüüsikaks ja teoreetiliseks füüsikaks. Esimene taotleb oma eesmärke katsete, teine matemaatiliste arvutuste kaudu. Mõlemad arenevad käsikäes ja kontrollivad vastastikku teineteise tulemuste pädevust. Teooria ennustab ka uusi nähtusi. Füüsikateooria stimuleerib matemaatika arengut, püstitades uusi ülesandeid, millele otsitakse uudseid lahendusviise. Niisiis on füüsika täppisteadusena lähisuhteis matemaatikaga. Eraldi distsipliinina käsitatakse matemaatilist füüsikat, mille peamiseks aparaadiks on osatuletistega kõrgemat järku diferentsiaalvõrrandid. Olulist rakendust leiab füüsikas rühmateooria ning maatriksarvutus. Suuresti on kannustanud füüsika arengut elektronarvutite tulek, võimaldades: kompuuterkatseid, protsesside modelleerimist ning simuleerimist (pahamaiguline sõna, kuid paremat esialgu pole). (4) 4 2.FÜÜSIKA OLULISUS
uurimisobjekti piiritlemise kaudu. Tõlketeaduse objektiks on tõlkeprotsess, semiootika keskmes on märgid ja märgisüsteemid" (Torop 2002: 335). ,,Tõlkesemiootika on ühtlasi ka implitsiitne tõlketeadus. Semiootiline sidusus muutub lingvistilise sidususe kõrval üha olulisemaks. Semiootika osana on tõlkesemiootika valdkonnaks märgisüsteemide võrdlev analüüs ja funktsionaalsed seosed märgisüsteemide vahel. Omaette distsipliinina on tõlkesemiootika kultuurianalüüsi üks alusdistsipliine, sest võimaldab läbi semiootilise käsitluse kirjeldada nii kommunikatsiooni kui ka metakommunikatsiooni, mõista märgisüsteemide tõlgitavuse astet ja siduda neid protsesse intertekstilise ja interdiskursiivse ruumiga tänapäeva kultuuris" (Torop&Sütiste 2007: 558561). ,,Tänases tõlketeaduses lähenevad semiootikale mõned tendentsid, mille tunnuseks on
19. saj romantism -> rõhutas spontaansust, impulsiivsust, irratsionaalsust kirjanduses, kunstis ja filosoofias. Isiksusepsüh-s avaldus see S. Freudi (1856-1939) töödes. 1914 E Thorndike ,,Kui miski eksisteerib, siis eksisteerib see teatud koguses, kui see eksisteerib teatud koguses, siis saab seda mõõta". 1917 Woodworth's Personal Data Sheet IQ testide eeskujul, eristas norm sõdureid neurootikutest. 1930ndatel eristus USA ülikoolides isik.psüh teadusliku distsipliinina. 1950-1970 kõrghariduse kättesaadavuse suur kasv, psüh spetsialiseerumine (põhiteemaks isiksuse mõõtmine, erinevad konstruktid). 1970ndad -> tänapäevani isiksus-situatsioon debatist seadumuste teooriateni. Freud: huvi teadvustamatuse vastu psühhoanalüüs. Psühhoanalüütikute seisukohad: enamik in hingeelust teadvustamata; motiveeritus vastuoluliselt käituma; stabiilsed is.omadused kujunevad
19. saj romantism -> rõhutas spontaansust, impulsiivsust, irratsionaalsust kirjanduses, kunstis ja filosoofias. Isiksusepsüh-s avaldus see S. Freudi (1856-1939) töödes. 1914 E Thorndike ,,Kui miski eksisteerib, siis eksisteerib see teatud koguses, kui see eksisteerib teatud koguses, siis saab seda mõõta". 1917 Woodworth's Personal Data Sheet IQ testide eeskujul, eristas norm sõdureid neurootikutest. 1930ndatel eristus USA ülikoolides isik.psüh teadusliku distsipliinina. 1950-1970 kõrghariduse kättesaadavuse suur kasv, psüh spetsialiseerumine (põhiteemaks isiksuse mõõtmine, erinevad konstruktid). 1970ndad -> tänapäevani isiksus-situatsioon debatist seadumuste teooriateni. Freud: huvi teadvustamatuse vastu psühhoanalüüs. Psühhoanalüütikute seisukohad: enamik in hingeelust teadvustamata; motiveeritus vastuoluliselt käituma; stabiilsed is.omadused kujunevad
1) Ühised ideed ja tundmused (sh keel, uskumused, pika ajalooga traditsioonid); 2) Ideaalid, väärtuskujutlused ja normatiivsed arusaamad, millest lähtuvalt kujundatakse sotsiaalse käitumise praktikat; 3) Õigus sel määral, mil see on kooskõlas üldisemate väärtuskujutlustega ja kõlbeliste ideedega; 4) Majandustegevuse valdkonda kuuluvad nähtused (nt majanduslik huvi, konkurents) (Mitendorf 2004: 12-13). Sotsioloogia iseseisva distsipliinina Sotsioloogilise uurimuse läbiviimiseks tuli Durkheimil tõmmata eristav joon psühholoogia ja sotsioloogia vahele, et oleks võimalik uurida ühiskonda eraldi individuaalsest aspektist. Durkheimi eesmärgiks oli näidata sotsiaalset reaalsust väljaspool indiviidi ja luua viisid selle reaalsuse uurimiseks (Morrison 2006: 186). Sotsiaalse reaalsuse all pidas Durkheim seega silmas mitte füüsilise keskkonna ja indiviidide omaduste hulka kuuluvaid asjaolusid, vaid just nimelt ühiskonna enda
faktoreid paremini mõista. Sünteesimine viidi läbi peamiselt kahekümnenda sajandi keskpaigas tekkinud suurtes teooriates, millel peatume lähemalt järgmises peatükis. · Kaasaegne arengupsühholoogia teooria põhineb bioloogilistel ja sotsiaalsetel arusaamadel evolutsioonist, embrüoloogiast, füüsilise kasvu protsessidest ning sotsiaalsetest, lingvistilistest ja kultuurilistest protsessidest. Teadusliku distsipliinina huvitub see peamiselt teadmiste päritolust ning enesealgatuslike ja sotsiaalsete faktorite panusest kognitiivsesse arengusse. Me nägime, et evolutsioonilised ideed on distsipliinis levinud ning avaldanud mõju peaaegu kõigile arenguteooriatele. Suur osa kaasaegsetest uurimustest tugineb Piget', Võgaotski ja Bowlby teooriatele või on neile vastureaktsiooniks. Nende ideid hinnatakse põhjalikumalt järgnevates peatükkides, kus antakse ülevaade kaasaja
Raudkonstruktsioonide kasutamine võimaldas arhitektidel projekteerida hooneid lähtudes nende otstarbest. Sajandi kaheksa- kümnendatel aastatel hakati metallkarkassi kasutama ka mitmekorruseliste hoonete ehitamisel. Töötati välja hoonete teraskarkassi põhimõtted ja hakati ehitama kergeid karkasshoonele omaseid fassaade. Joonis 15. Louis Sullivani esimesi kõrghooneid 16 ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL Linnade plahvatuslik kasv tõstis omaette distsipliinina esile linnaplaneerimise. 20. sajandit on arhitektuuris käsitletud ka kui kõrghoonete sajandit. Ehitati kaubamajasid, raudteejaamasid, tööstusehitisi, valitsusasutusi, panke, teatreid, koole ja haiglaid. Oluliseks tähiseks kujunes raudbetoonkonstruktsioonide kasutuselevõtmine elamuehituses. Kasutati ka rauda ja terast, teraskarkasside ja fermide ehitamisel, kivi ja klaasi. Joonis 16. Los Angelese pilvelõhkuja
Mõtlemine omakorda leiab aset kultuuri, traditsiooni, ühiskonna kontekstis, teised tedused süvenevad rohkem inimeste tegevuse ja selle mõjust loodusele, mitte ei tegele mõtlemisega. Tekkis: Kkf sai alguse 60ndate lõpul ja 1970-ndate alguses üldise sostiaalse aktivismi ja erinevate protestiliikumiste (hipiliikumine, patsifism, naisõigusluse II laine jms) laineharjal, eriti Põhja Ameerikas. Tekkis korraga nii USA-s, Austraalias, Norras. Keskkonnafilosoofia akadeemilise distsipliinina sai alguse 1970ndatel aastatel USAs seoses keskkonnaküsimuste jõudmisega avalikkuse teadvusesse. *Olulised teosed: 1) Rachel Carsoni 1962. aastal ilmunud raamat The Silent Spring (,,Hääletu kevad" - eesti keeles 1968), mis kirjeldas pestitsiidide (DDT) kontsentreerumist toiduahelas ning selle tagajärgi keskkonnale ning inimeste tervisele. 2) 1967. aastal ajakirjas Science ajaloolase Lynn White Jr. suurt poleemikat tekitanud artikkel The Historical Roots of Our Ecological Crisis (,,meie
Mis edasi, eks ikka proovime parandada "töö kvaliteeti", parandades inimeste tööalast konkurentsivõimet, kvalifikatsiooni, tulemuslikkust ja tervist. Vajalikud võõrsõnad apprentices-õpipoiss, journeymen-sell. Kolmas kodutöö ma olen vist ainsama aruetellu kirjutanud, pm on arutelu pikem kui referaat Kutsepedagoogika"- kokkuvõtlik referaat Antud kokkuvõtvas töös annan ülevaate kutsepedagoogika arengust. 1. Kutsepedagoogika kujunemine iseseisvaks distsipliiniks Iseseisva distsipliinina kujunes välja kutsepedagoogika 20. sajandi teisel poolel. Kutsepedagoogika käsitleb pedagoogilisi küsimusi, mis seonduvad elukutse ja töömaailmaga, aga ka noorte ja täiskasvanute kvalifitseerumise ja kompetentsuse arenguga Ennekõike peetakse kutsepedagoogika väljakujunemise alaks saksa keelsetel aladel Euroopas (Austria, Saksamaa, Sveits - 1960- Berufs- und Wirtschaftspädagogik). (Gonon, 2009).
innovatsiooni - eristumine toodetes/teenustes ja nende omadustes; esimesena turulejõudmine suhteid - koostöö klientide, partnerite või isegi konkurentidega läbi teadmise ja kogemuste jagamise 11. Ärifunktsiooni mõiste- Ärifunktsiooni (business function) saab defineerida kui organisatsiooni ühe ametikoha või struktuuriüksuse oskuste, teadmiste, ressursside kogumit sellele pandud vastutuse täitmiseks. Võidakse defineerida ka distsipliinina, tegevusena või tegevuste kogumina. 12. (Äri)protsessi mõiste- Äriprotsessi (business process) defineeritakse kui omavahel seotud (töö)tegevuste järjekorda, mis igal sammul tarbib ressursse sisendite teisendamiseks väljunditeks kuni protsessi lõpptulemus on saavutatud. Lõpptulemuseks on toode või teenus, mis omab väärtust selle tarbijale (väljund, mis läheb ettevõttest välja kliendile). Äriprotsessi saab võtta ärifunktsioonide teostuse seeriana. 13
MANIFEST Teiste inimeste vaim Svenand496 ,,Keha ja vaim, nagu mees ja naine, ei ole alati nõus surema koos." 1 Charles Caleb Colton 20. sajandi keskel tõuseb fööniksina eraldiseisva distsipliinina tuhast tuhandete aastate vaimufilosoofia. 2 Elavaim küsimus tänapäeva maailma eksmerimentaal filosoofia suunal 3 on, hoolimata eriteaduste nagu bioloogia neuroloogia ja teadvuseteaduse saavutustest, kas teistel isikutel on vaim ja kuidas me seda teame? Essees arutlen vaimu olemasolu tõese teadmise 4 võimalikkusest teiste isikute eelkõige inimeste suhtes. Essee esimesel poolel arutlen paljunemise ja intellekti vahelist seost ja teisel poolel
tarneaja vähendamine; innovatsiooni - eristumine toodetes/teenustes ja nende omadustes; esimesena turulejõudmine; suhteid - koostöö klientide, partnerite või isegi konkurentidega läbi teadmise ja kogemuste jagamise Ärifunktsiooni mõiste Ärifunktsiooni (business function) saab defineerida kui organisatsiooni ühe ametikoha või struktuuriüksuse oskuste, teadmiste, ressursside kogumit sellele pandud vastutuse täitmiseks. Võidakse defineerida ka distsipliinina, tegevusena või tegevuste kogumina.Nt: toote/teenuse arendus; müük; transport; hooldus. (Äri)protsessi mõiste Äriprotsessi (business process) defineeritakse kui omavahel seotud (töö)tegevuste järjekorda, mis igal sammul tarbib ressursse sisendite teisendamiseks väljunditeks kuni protsessi lõpptulemus on saavutatud. Lõpptulemuseks on toode või teenus, mis omab väärtust selle tarbijale (väljund, mis läheb ettevõttest välja kliendile)
eluaastat • Hiline täisiga alates 60 eluaastast Arengupsühholoogia lätted I • John Locke (1632-1704) – laps sündides tabula rasa • Jean Jacques Rousseau (1712-1778) – lapsed kasvavad “looduse plaani” kohaselt Arengupsühholoogia lätted II • Teaduslik lähenemine tekkis 19. saj koos Charles Darwini evolutsiooniteooriaga: • Süstemaatiline arengu uurimine • Areng – lapse pidev kohanemine keskkonnaga • Iseseisva distsipliinina 1882 a. - Wilhelm Preyeri raamat “Lapse psüühika” • Laste arengu empiirilised uurimused • Alfred Binet – väikeste laste eksperimentaalne uurimine, vaimsete võimete testid • Mark Baldwin – lapse mõtlemise areng – staadiumid Areng – Bioloogiliselt määratletud, geneetiline protsess: Kasvamine ja küpsemine - Psüühika ja psüühiliselt vahendatud protsesside muutumine läbi interaktsiooni keskkonna ja teiste inimestega: Õppimine
seotud teadusharudega, millel baseeerub loodusobjektide tundmaõppimine. 8)Ökoloogia on õpetus eluruumi seaduspärasustest-elusorganismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogia arenemine: Ökoloogia vastu tekkis praktiline huvi juba inimkonna varasel koidikul. Primitiivses ühiskonnas pidi iga indiviid selleks, et elllu jääda omama teadmisi ümbritsevast keskkonnast. Kreeka filosoofid veel sõna ,,ökoloogia" ei kasutanud. Omaette teadusliku distsipliinina hakati ökoloogiat käsitlema sajandivahetuse paiku. Ökosüsteemi liigitamine: 1.maapealsed bioomid (nt: tundra. rohtlad, kõrbed, savann...) 2.Magevee-ökosüsteemid (seisvate vete ökosüsteemid, vooluvete ökosüsteemid ja sood). 3.Mare-ökosüsteemid (avaookean, rannikuveed, kalarikkad tsoonid,lahed...) Ökoloogia jaotamine: 1. Üksikute indiviididega või organismidega-autoökoloogia 2. Populatsioonidega (kogum ühe liigi isendeid)-demökoloogia 3
See on distsipliin distsipliini pärast. Ma ei arva, et see oleks suisa kasutu, aga eks ta ole pisut pastakast välja imetud küll. Loonet kuulata on muidugi teatud mõttes nauditav ning kui selleks või- malust on, siis pakub see kindlasti rohkem kui aine iseenesest. Peatükk 1 Ajaloo mõiste 1.1 Ajaloo mõiste probleemsus 17.–18. sajandil tähendas ajalugu minevikku. Ajaloolased olid need, kes aja- loost kirjutasid, ajalugu praktiliselt ei uuritud. Intellektuaalse distsipliinina ajalugu ei eksisteerinud, koosnes pigem anekdootlikest koduloouurimistest. Osaliselt oli see lihtsalt kirjandus, paljudele tundus ebaolulise lobana. Voltai- re rõhutas eraldi ajaloo filosoofiat, kuhu koondus see, mis on ajaloos tähtis. Suuremad kirjutajad kirjutasid siiski loetavat raamatut. 18.»sajandil uurimi- ne lõpuks siiski tekkis. Huvitav, et olulisel määral Saksa uurijad, kes tege- lesid Vene ajaloo uurimisega. Põhjus oli selles, et kui muu maailma kohta
Õppimiseks tuleb luua tingimused, mis kindlustavad parima keskendumise ning oskus oma õppimist ise motiveerida. Enesemotiveerimine seisneb oskuses seada pingutust nõudvaid eesmärke ja saada tasustust pingest vabanemisega. Õppimise edukust häiriv faktor on ka ülemäärane ärevus ja mure õpitulemuste kontrollimise pärast. Õppimisoskus eeldab emotsioonide kontrolli. 20. Millised on vastandlikud arusaamad õppedistsipliini olemusest ja mida mõistetakse normaalse distsipliinina kaasaegsete arusaamade järgi? Millised on distsipliini kujunemist mõjutavad põhitegurid klassis? (14.2) Distsipliiniprobleemide käsitlemisel ollakse pedagoogikas erinevatel seisukohtadel. Mõnikord mõistetakse selle all konkreetsetest distsipliinirikkumistest ülesaamise viise ja meetodeid, mida õpetaja võiks oma igapäevatöös kasutada. (Kuidas peaks reageerima, kui õpilane viskab paberitüki maha
probleemide lahendamise võtmeks ning valitsev partei viis seda poliitikat tehaste ja maade riigistamisega ellu. • 1950.-l alanud liberaliseerumine pani valitseva poliitilise eliidi ette vajaduse näidata nihet ideoloogias. Noori hakati kujutama juhtiva kommunismiehitaja rollis kuna nad olid vanematest põlvkondadest vähem kapitalistliku mineviku kogemustest rikutud. Ida- ja Kesk-Euroopa noorsoouuringud postkommunistlikul ajastul Noorsoouuringute Ida- ja Kesk-Euroopas akadeemilise distsipliinina tunnustamine toimus 1960.-1970. aastatel poliitilise tähelepanu suurenemise ja majandusraskuste süvenemisega idablokis. 1966. asutati SDV-s ja seejärel mujalgi TA- te ja ülikoolide juurde uurimiskeskused. • See strateegia oli ideoloogiline: noori kujutati ette kõige optimistlikema ja vähem ohtliku grupina keda sai empiiriliselt uurida. Kasvava noorte protestiliikumisega maades nagu Sloveenia noorsoo uurimisinstituute ei loodud. Ideoloogilistele alustele vaatamata olid
2. Vaimsus ja usklikkus Vaimsus raske hoomata Usklikkus põhimõtete ja seisukohtade süsteem (piibel, koraan), kuuluvus (riik on usklik ja vanemad on usklikud siis on ka laps usklik), regulaarne kollektiivne praktika. 3. Religioonipsühholoogia kaks suurt organisatsiooni: APA ja IAPR. APA Ameerika psühholoogide assotsiatsioon. Religioonipsühholoogia on 36 divisjon. Sinna kuuluvad psühholoogid, kes tunnustavad religiooni olulisust inimese elus ja psühholoogia distsipliinina. JARP Rahvusvaheline religioonipsühholoogia assotsiatsioon. 4. Usulise kogemuse uurimisprobleemid. 1) Usuline kogemus on spontaanne nähtus, mis võib tekkida mis tahes eluhetkel. Selle tulemusena on usulisi kogemusi võimalik uurida vaid tagasihaaravalt, mis omakorda suurendab tõlgendusvigade võimalikkust. 2) Usuline kogemus on isiklik. Paljud uurimislaused tunnetavad oma privaatsust ohustatuna, kui nad peavad kirjeldama oma jumalasuhet või tundeid seoses
töödest. Morris semiootika ja psühholoogia vahel, üritas tuua rohkem semiootikat psühholoogiasse ja psühholoogiat teaduspärasemaks ja rakendada seda ka teiste liikide peal peale inimeste. Sebeok annab täpsema suuna, rakendab seda võimalust. Jakobsoni huvitas ja paelus võimalus võrrelda inimkeelt ja geneetilist koodi. Sebeok korjas õpetajatelt üles semiootikat kui võimalust teiste liikide suhtluse ja kommunikatsiooni mõtestamiseks ja arendas välja zoosemiootika distsipliinina. Palju erialakirjandust teistest distsipliinidest, tuleb ise siduda semiootikaga. Humanitaarteadustes oluline autor, loodusteadustes peavad katsed olema korratavad ja autoril väike tähtsus. Semiootikas mõistetakse, et uurimine on loomeprotsess, mille tulemusena tekivad uued seosed või tõlgendused. Osaleva vaatluse kasutamine – iseenda meeli võib kasutada kui uurimisinstrumenti, et infot süstematiseerida ja edasi anda, selliseid lähenemisi klassikalistes
ristisõdade ajajärgul. XII sajandil hakkab Euroopa haritlaskond tugevalt huvituma islamist. Koraan tõlgitakse ladina keelde. Eurooplased lähevad misjonäridena kaugetesse maadesse, nad kirjutavad samuti kohalikest usunditest. XV sajandi lõpul / XVI sajandi algul hakatakse rajama asumaid, puutuvad kokku teiste kontinentide religioonidega. Sellega kaasneb misjon, aga kohalikke usundeid kirjeldatakse põhjalikult. Koloniaalsüsteem on usundiloo teket mõjutanud tugevalt. Teadusliku distsipliinina tekib religiooniteadus 1870. aastatel. Mõningates ülikoolides rajatakse usuteaduskondade juurde eraldi õppetool mittekristlike usundite uurimiseks. Paljud teoloogid olid selliste õppetoolide rajamise vastu isegi liberaalses Hollandis. 1880. aastatel hakatakse neid rajama ka mujale Euroopasse. 19. sajandi lõpp / 20. sajandi algus on religiooniteaduse kujunemise periood. 1919. rajatud Tartu ülikooli asutati kohe religiooniteaduse õppetool
vajaduste rahuldamise protsesside keskselt. Klientide vajaduste rahuldamisprotsessiks on tavaliselt tellimuse täitmisprotsess, mille raames teostatakse erinevaid ärifunktsioone. Ärifunktsiooni (business function) saab defineerida kui organisatsiooni ühe ametikoha või struktuuriüksuse oskuste, teadmiste, ressursside kogumit sellele pandud vastutuse täitmiseks. Võidakse defineerida ka distsipliinina, tegevusena või tegevuste kogumina. Näiteid ärifunktsioonidest: toodete/teenuste arendus müük transport hooldus · (Äri)protsessi mõiste Äriprotsessi (business process) defineeritakse kui omavahel seotud (töö)tegevuste järjekorda, mis igal sammul tarbib ressursse sisendite teisendamiseks väljunditeks kuni protsessi lõpptulemus on saavutatud. Lõpptulemuseks on toode või teenus, mis omab väärtust selle tarbijale (väljund, mis läheb
Seejuures on kriteeriumid oluliste suhete eristamisel kahel teadusel üsna sarnased. Edasi, mõlemad teadused püüavad uuritavaid fenomene vaadelda integreeritud sotsiaalse terviku osadena või potentsiaalsete osadena. Seetõttu on kõigiti ootuspärane eeldada, et mõlemad teadused ei saa areneda isoleeritult vaid peavad seisma komplementaarsuhetes. Teisisõnu, on ootuspärane, et eksisteeriks kahe teaduse piirimail teadus, mis püüab seda komplementaarsuhet eraldi distsipliinina realiseerida. Õigussotsioloogia kui teadus on eeskätt kontinentaal-Euroopa nähtus, vähem levinud USAs ja Suurbritannias. Paljud õigussotsioloogia esindajad on ise olnud juristid, paari märkimisväärse erandiga = Emile Durkheim. Ajaloolise koolkonna rajaja F. C. v. Savigny on leidnud, et õigusteaduses tuleb luua üldise sisuga reeglid, mis ei allu juhuslikkusele, vaid neis peab avalduma teatav paratamatus. Ajaloolise
Süsteemne riikide ja poliitiliste süsteemide võrdlemine. Võrdlevat poliitikat huvitavad: sarnasused ja erinevused riikide/süsteemide vahel, klassifikatsioonid, ajalooline areng, seaduspärad. · Omavahel saab võrrelda riike/süsteeme. · Geograafiliselt saab vaadelda: ühte riiki- võrrelda teda teoorias ettenähtuga; 2-3 riiki; regiooni; võrrelda omavahel eriregioone; globaalseid trende. 2. Millal võrdlev poliitika iseseisva distsipliinina välja kujunes? Peale II Maailmasõda ja ennekõike USAs. 3. Nimetage mõned olulisemad modernse riigi tunnused ja seletage lühidalt lahti nende sisu (4 olulisemat)? · Industrialiseerimine- industriaalühiskonna teke · Urbaniseeriumine- linnastumine · Kapitalistliku tootmisviisi tõus- sellest saab põhiline tootmisviis · Kaubaringluse kasv- kommertsialiseerumine ja tarbimisühiskonna arenemine 4
Esikohale kerkis hoone funktsionaalsus ja materjal. Tootmistegevuse edenemine tõi endaga kaasa linnade kiire kasvu ja elamuehituse tõusu. Eriti tormilised arenguaastad olid vahetult enne Esimest Maailmasõda, mil paljudes linnades toimus lausa ehitusbuum. Kesklinnad täitusid paljukorruseliste kivist üürimajadega. Valitsevaks ehitusstiiliks oli historitsismi kõrval ka 1890. aastatel alguse saanud juugendstiil. Linnade plahvatuslik kasv tõstis omaette distsipliinina esile linnaplaneerimise, mis jäi kogu sajandi vältel arhitektuuri arengu keskmesse. 20. sajandit on arhitektuuris käsitletud ka kui kõrghoonete sajandit. Nendegi ehitamine sai võimalikuks tänu inseneritehnika kiirele arengule: selleks aitas kaasa nii lifti kasutuselevõtt (1857. a alates sai insener Ottise poolt mõni aasta varem konstrueeritud auru jõul töötav lift töökindlaks) kui ka metallkarkasside kasutamine (esimene metallkarkassiga kõrghoone
reetses kontekstis, mis tähendas eraldumist sotsiaalpedagoogika Sotsiaalpedagoogika soov aidata hädasolijaid on küll Ullas, ent filosoofilistest ja eetilistest põhiprintsiipidest (Niemeyer mitte piisav argument, et käsitleda sotsiaalpedagoogikat tea- 1994,635). Ilmekaks näiteks niisuguse "praktilisuse" dusliku distsipliinina (Nimeyer 1994,632). Niemeyeri artikkel on tagajärgedest toob Niemeyer juba Pestalozzile omase ning sotsiaalpedagoogidele väärtuslikuks aruteluallikaks selle üle, kaasaegseski sotsiaalpedagoogikas levinud tendentsi apelleerida millel õigupoolest põhineb teooria või kontseptsiooni teaduslik emotsioonidele kui teaduslikele argumentidele. veenvus
Rahvad on erineval määral arenenud, osad on hästi arenenud, nt kreeklasid ja siis barbarid, kes pole eriti hästi arenenud. 2. Erinevused tulevad erinevatest kultuurimõjudest, igal rahval on erinevad naabrid, kes mõjutavad erinevalt. 3. Erinevused tulenevad erinevatest geograafilistest keskkondadest, elukeskkonnast. Erinev loodus, mis vormib inimeste kultuuri erinevaks. Need mõtlesid edasi, valgustusfilosoofid arendasid samu ideid edasi. Spetsiifilise distsipliinina kujunes see välja siiski 19.sajandi II poolel. Esimene koolkond oli evolutsionism, evolutsinistlik kultuuri käsitlus. Elus maailm areneb evolutsioonilise teel. Põhiteesid esitasid Charles Darwin ja inglise filosoof Herbert Spencer. Antropoloogilisse ja etnoloogilisse kultuuriuurimisse tõi selle idee üle Eduard Tylor (1832 1917). Teine suur selle idee edasiarendaja 5 Lewis Henry Morgan (1818 1881)
(arusaam ühiskonnast, kui inimkehale sarnasest organismist - igal osal oma funktsioon), majandusliku sektori tähtsus (vara jagunemine tootmisvahendite omanike ja mitteomanike vahel), konflikti roll ajaloo kujundamisel (majandussüsteemis pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja mitte-omanike vahel). 1.9. Mis panuse andis Emile Durkheim (1858-1917) sotsioloogia arengusse? Nagu Comte - vaatles ühiskonda omaette reaalsusena. Oli huvitatud sotsioloogia loomisest eraldiseisva akadeemilise distsipliinina - võimalik rõhutada ühiskonna unikaalsust ja võimatu taandada ühiskonna uurimist üksikindiviidide uurimisele. Sotsiaalse statistika leiutaja. Sotsiaalne käitumine, uskumused, ideed on sotsiaalse struktuuri osad, peegeldavad ühiskonda. 1.10. Mis panuse andis Max Weber (1864-1920) sotsioloogia arengusse? Marxiga sarnased huvid, arusaamad (orgaaniline konseptsioon, ajalooline analüüs). Maailmapaljastus: "Kui tadus avalikustab loodusseadused, hävineb osa eksistentsi imest ja müstikast
abstraktsioonide hõredas atmosfääris. Poliitikafilosoofia on tarkuseotsing saamaks tundma nii poliitiliste asjade loomust kui ka head poliitilist korraldust. Muidugi on poliitikafilosoofiat määratletud ka teisiti . Näiteks 20. sajandi poliitikafilosoofia keskseid suurkujusid Hannah Arendt (1906-75) on kirjutanud: ,,Poliitika raison d` etre (olemasolu õigustus ÜK) on vabadus ja selle kogemusväljaks on tegutsemine". Poliitikafilosoofia filosoofia ühe distsipliinina ei ole mingi sidus ja vastuoludeta valdkond nagu on teadusdistsipliinid tavapäraselt; poliitikafilosoofia loomupärane olemisviis ongi pluralistlik, paljude eriilmeliste filosoofiliste poliitika-õpetuste kooselu. Eespool selgitasime, et põhjendamine on kirjeldav ehk deskriptiivne ning õigustamine on väärtustav ehk normatiivne protseduur. Seesugune vastandav eristus on tunnuslik ka uurimisviisidele. Deskriptiivsed käsitlused püüavad kindlaks teha, kuidas asjade seis
tegevusdiagrammides olevate tegevuste kirjeldustega. Sündmused saavad edasistes loengutes täpsemalt käsitletud seoses tarkvara kasutusjuhtude mudeliga (Väljaspool UP Ärimodelleerimise distsipliini, Nõuete distsipliini põhiteemana). Mõlemat näidet (A ja B) oleme seni vaadanud kui kindlatest osadest-vaadetest koosnevat tulemust. Selle tulemuse saavutamist ehk ärimodelleerimise protsessi on vaja käsitleda ka iteratiivse arendusprotsessi UP osana- distsipliinina. M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 Tegevusdiagrammi elemendid ja nende tähistus. Vt. UML Superstructure Specification, v2.0, lk.333, 349, http://www.omg.org/cgi-bin/doc?formal/05-07-04 Modelleerimisvõimalusi on palju, dokumendis toodud näited on soovitusliku iseloomuga. Tegevusdiagrammid, töövood, infovood. Tegevusdiagramm on ujumisradade (swimlane) abil jagatud nii, et iga tegevust täidab konkreetne roll.
katse kirjanduses eristada neid kahte valdkonda kui erinevat uurimisvaldkonda. Ajalooliselt tähendab raamatukoguteaduse ja dokumentalistika vahel seda, et raamatukoguteaduse objektiks on tagada juurdepääs dokumentidele raamatukogus, kuid dokumendiõpetuse objektiks on tagada juurdepääs igat liiki dokumentidele sõltumata institutsioonist. Ühiseks jooneks on soodustada juurdepääsu informatsioonile. Raamatukoguteaduse ja infoteaduse eristamisel kahe erineva distsipliinina on ajalooline päritolu. Kuigi paljud uurijad toetavad seisukohta, et nad moodustavad ühtse terviku, on uurijad, kes käsitlevad neid erinevate valdkondadena (nt Tefko Sarasevic). Sarasevic defineerib raamatukogundust kui dokmentide organiseerimisele, säilitamisele ja kasutamisele suunatud valdkonda. Raamatukogu eesmärgiks on suurendada maksimaalselt dokumentide kasutamist ühiskonna hüvanguks. Infoteadus on uurimisvaldkond ja praktiline
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest,
Kui on tegemist spetsiaalsete uuringutega, mis spetsiaalselt võrdlevad erinevate riikide riigiõiguse teatud aspekte (näiteks riigipea pädevus), siis kõneldakse võrdlevast riigiõigusest. Igal juhul pole riigiõigus kui teadusharu nii jäigalt seotud konkreetse riigi põhikorraga kui riigiõigus kui õigusharu -- põhjuseks see, et konkreetse riigi põhikorda on praktiline uurida, arvestades teiste riikide põhikorda reguleerivaid norme. Riigiõigus distsipliinina seisneb selles, mida õpetatakse :). Tema struktuur, eriti eriosa struktuur langeb paratamatult paljus kokku riigiõiguse kui õigusharu struktuuriga. § 2. Riigiõiguse süsteem Riigiõiguse süsteem koosneb riigiõiguse üldprintsiipidest, instituutidest ja normidest, seejuures on printsiibid, instituutide sisu ja normid igale riigile ainuomased, kuid sõltuvad riigi vormist - näiteks võib erinevatel parlamentaarsetel vabariikidel olla palju ühist.
indiviid (üksikolend) selleks, et ellu jääda omama teadmisi ümbritsevast keskkonnast, st. loodusjõududest, taimedest ja loomadest. Ökoloogia nagu kõik teisedki teadmiste valdkonnad on arenenud katkematult, aga see areng on inimkonna erinevatel arenguetappidel olnud erineva kiirusega. Hippokratese, Aristotelese jt. Kreeka filosoofide töödes on otseselt ökoloogiaga seotud kirjutisi, kuigi kreeklased sõna "ökoloogia" ei kasutanud. Omaette teadusliku distsipliinina hakati ökoloogiat käsitlema sajandivahetuse paiku. Algul tegid uurijad selge vahe taime- ja loomaökoloogia vahele, kuid kui arenesid kontseptsioonid kooslustest (F. Clements, V. Shelford), toiduahelatest ja aineringetest (R. Lindeman, G. Hutchinson) jne., siis tekkis teoreetiline alus üldiseks ökoloogiaks. Ökoloogia ja keskkonnakaitse areng tänapäeval Inimkond hakkas ökoloogiliste probleemide tõsidust tajuma 1960-ndatel aastatel. 196870 tekkis
tõlketeadusest. Tõlketeadus sellisel kujul, nagu see praegu hoogsalt arenenud on, sai alguse 1970ndatest1 . Holmes eristas oma kaardil esiteks puhast ja rakenduslikku tõlketeadust ning puhta teaduse all teoreetilist ning kirjeldavat (1994). Kirjeldav tõlketeadus hõlmas tõlgitud tekstile, tõlkimisprotsessile ja tõlkimise funktsioonile keskenduvaid teemasid. Olulisim on Holmesi jaotuse ja ettekande juures tõlketeaduse esitamine iseseisva distsipliinina, kuna varem käsitleti seda kirjandus- või keeleteaduse või mõne muu teadusharu osana. Tema kaarti täiendas Gideon Toury 90ndatel ning nüüdseks on seda muudetud juba korduvalt ning arendatud edasi nii sügavuti kui kaugemale (nt Doorslaer 2009). Samuti on arenenud ka distsipliin ise, läbides erinevaid tõlketeooriatest ja tehnoloogilistest arengutest mõjutatud etappe. Üks võimalus tõlketeadust struktureerida on jaotada see väga
annaabi.ee 
