STEGOSAURUS Selts: lindvaagnalised Sugukond: stegosaurused Stegosaurus on väljasurnud loom. Ta elas umbes 140 miljonit aastat tagasi. Tema seljal oli kahekordne luuplaadirida, mis ulatus kaelast sabani. Enda kaitsmiseks oli tal nelja terava ogaga lõppev saba. Oma hirmuäratavale välimusele vaatamata oli ta rahumeelne ning taimtoiduline loom. Stegosaurus kaitses end eelkõige karjaeluviisi abil, mitte ainult sabaogadega. Stegosauruse iseloomulikuks tunnuseks on piki selgroogu paiknevad luuplaadid ja selle tõttu on ta ka väga äratuntav. Plaatide funktsiooni tõlgendatakse erinevalt. Üks teooria väida, et plaadid oldi loomal enesekaitseks. Teine teooria väidab aga et plaadid olid, et kehatemperatuuri reguleerida. Eeldatakse, et plaate oli nahas palju ja sellepärast oli ka rohkesti veresooni, mis tõstsid kehatemperatuuri. Varjus viibival
tiibadega vaid mõne harva löögi, planeeris ta nagu albatross tänapäeval. Saaki noolides laskus pteranodon päris veepinnani, et napsata siis veest oma pika nokaga mõnd kalakest või vähilaadset olevust. Tema kivistunud luustik toodi päevavalgele Ameerika Ühendriikides, Kansase osariigis asuvaist kriidilademeist. Tiibsisaliku eluajalgi laius meri alles saja viiekümne kilomeetri kaugusel. Näete siis, kui kaugele võis pteranodon ka avamerele lennata. STEGOSAURUS Stegosauruse seljal oli kahekordne luuplaadirida, mis ulatus kaelast sabani. Enda kaitsmiseks oli tal nelja terava ogaga lõppev saba. Oma hirmuäratavale välimusele vaatamata oli ta rahumeelne ning taimtoiduline loom. Stegosaurus kaitses end eelkõige karjaeluviisi abil, mitte ainult sabaogadega. iseloomulikuks tunnuseks on piki selgroogu paiknevad luuplaadid ja selle tõttu on ta ka väga äratuntav. Plaatide funktsiooni tõlgendatakse erinevalt
Muuseas, isegi nina oli tritseeratopsil allapoole kongus justkui papagoi nokk. Ebaharilikult pikk - ligi kahemeetrine pea moodustas peaaegu kolmandiku sisaliku kere pikkusest. Ühelgi maismaaloomal pole eales varem ega meiegi päevil olnud nii vägevat koljut. Tritseeratopsi pikkus oli kümmekond meetrit, kaal üle kahe tonni. Tritseeratopsi kaitsesid mitte ainult sarved, vaid ka tagant laienev luine kuklaplaat, mis kraena kattis sisaliku kaela ülalt ja külgedelt. STEGOSAURUS Brahhiosauruse sarnane oli veel üks "lohe" - stegosaurus. Stegosauruse pika kaela otsas maadligi hoidvas tillukeses peas peitus üksnes ajukröömes, pisuke kui kreeka pähkel. Kuid kõige üllatavam oli see, et stegosauruse väikest peaaju "abistas" veel üks aju - tagumine aju. Too asetses sabajuure lähedal ning ületas suuruselt peaaju paarikümnekordselt. See oli midagi enneolematut. Stegosauruse kohta võib niisiis sõnasõnalt öelda: ta oli tark takkajärele...
STEGOSAURUS Brahhiosauruse sarnane oli veel üks "lohe" - stegosaurus. Stegosauruse pika kaela otsas maadligi hoidvas tillukeses peas peitus üksnes ajukröömes, pisuke kui kreeka pähkel. Kuid kõige üllatavam oli see, et stegosauruse väikest peaaju "abistas" veel üks aju - tagumine aju. Too asetses sabajuure lähedal ning ületas suuruselt peaaju paarikümnekordselt. See oli midagi enneolematut. Stegosauruse kohta võib niisiis sõnasõnalt öelda: ta oli tark takkajärele...
Koduvarblane, maailmas enimlevinud metsik teropood. 4 sauropoodi: Camarasaurus, Brachiosaurus, Giraffatitan, and Euhelopus. Ornithischia Selts Ornitischia hõlmab kõiki ülejäänud rohusööjate gruppe, sh alamseltsid Thyreophora (kilpsauruselised), Marginocephalia (äärispealised) ja Ornithopoda (lindjalgsed) Stegosaurus stenops ning lisaks Stegosaurus ja Pisanosaurus ning sugukondadesse Fabrosauridae (fabrosauruslased) ja Lesothosauridae (lesotosauruslased) kuuluvad Triceratops horridus loomad. (alamselts Marginocephalia) Ornithischia Ornitopoodid olid enamasti varustatud kaitsevahenditega, näiteks ogade, sarvede või luuplaatidega. Edmontonia rugosidens. Suurimad ornitopoodid Füsioloogia ja käitumine
Dinosauruste seas oli- herbivoore -karnivoore Suurimad neist olid herbivoorid.(brontosaurused ja Brachiosaurused.) Apatosaurus Elas Juura ajastul. Apatosauruste fossiile ja jalajälgede kivistisi on leitud Põhja-Ameerikast Wyomingi, Colorado, Utah' ja Oklahoma osariikidest. Pea ulatus 5 meetri kõrgusele. Kaalus peaaegu 30 tonni. Vaenlaste eest kaitses ta end saba löökidega. Taimetoitlane. Stegosaurus "kaetud sisalik" Esialgu arvati, et nad asustasid ainult tänase Põhja-Ameerika lääneosa, kuid 2006. aastal Portugalist leitud skelett osutas, et neid leidus ka tänase Euroopa aladel. Omased sabaogad ja luuplaadid. Heibivoor "Teine aju" Marsh avastas selgroo puusapiirkonnas laia kanalit, kuhu oleks mahtunud sauruse väikesest peaajust 20 korda suurem struktuur. Türannosaurus Rex Üle 12 meetri pikkune.
Kokku elasid dinosaurused maal 140 milljon a. Sisukord 1. Dinosaurustest. 2. Ajastud. 3. Herbivoorid. 4. Karnivoorid. 5. Omnivoorid. 6. Veealused dinosaurused 7. Taevast juhtivad dinosaurused 8. Välja suremine. 9. Fossiilid. 1. Dinosaurused Suurimad dinosaurused. Teised nimed. -Hiidsisalikud. -Ürgsisalikud. 2. Ajastud Triiase ajastu. Juura ajastu. Kriidi ajastu. Herbivoorid ehk taimetoitlased Toitumine. Kivide neelamine. Tuntumad liigid. -Stegosaurus. -Triceratops. Karnivoorid ehk lihasööjad Toitumine. Tuntumad liigid. -Türannosaurus-Rex. -Velociraptorid. -Allosaurus . Omnivoorid ehk segatoitlased Toitumine. Tuntumad liigid. - Troodon. - Oviraptor . Veealused dinosaurused Toitumine. Kivide neelamine. Tuntimad liigid. - Ihtüosaurus. - Elasmosaurus. - Mososaurus. Taevast juhtivad dinosaurused Suled puuduvad aga lendavad. Erinevad suurused kuigi ikka võrdsed. Tänapäeva pelikan arenes just nendest. .
Püsti tõustes oli Plateosaurus võimeline ka kasutama oma pikki pöidlaküüsi enesekaitseks kiskjate vastu, nagu Postosuchus. Seda Triiase ajastu dinosaurust kirjeldas esimesena 1837. aastal H. von Meyer. Plateosaurust teatakse üle saja pooliku ja täieliku skeleti kaudu, kaasa arvatud 10 pealuud. Plateosaurus on kõige tavalisem ja tuntud Euroopa Triiase ajastu selgroogne fossiil hilisemast Triiase ajastust ning oli ajastu suurim maapeal elav loom. [3] STEGOSAURUS Stegosaurus (tähendades "katusesisalik") on üks kõige kergemini äratuntavaid dinosauruseid tänu oma iseloomulikele kahes reas asetsevatele harksaba sarnastele plaatidele, mis kasvavad vertikaalselt mööda tema küürus selga ja kahele paarile pikkadele ogadele, mis sirutuvad välja horisontaalselt tema saba otsa lähedalt. "Stegosauruste sabad olid kindlasti ühed kõige ohtlikumad relvad, mis kunagi ühel taimtoidulisel loomal on arenenud". (Bakker) Selline relv
· Nt tyrannosaurus o Lindvaagnalised kõik taimtoidulised Ornitopoodid, lindjalgsed valdavalt kahejalgsed · Nt iguanodon Marginotsefaalid, äärispealised neljajalgsed, ,,kraega" · Nt triceratops Tyreofoorid, kilpsauruslased neljajalgsed, rüüga · Nt stegosaurus · Mereroomajad Mesosoikumis o Plesiosaurus, Ihtüosaurus, Mosasaurus, Pterosaurus · Massväljasuremine: välja sureb vähemasti kolmandik elustikust; väljasuremine toimub suhteliselt lühikese aja jooksul, välja surevad mitmesuguste ökoloogiliste tingimustega kohastunud liigid, välja suremine toimub globaalselt või geograafiliselt väga suures ulatuses. o Põhjendusi massväljasuremistele: