50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Pirita MG Stefani Kask 9A klass Saurused Kes olid? Millal? Dinosaurused (ka hiidsisalikud, ürgsisalikud) olid roomajad, kes elasid Maal sadu miljoneid aastaid läbi Triiase, Juura ja Kriidi ajastu lõpuni. Tõenäoliselt on saurused olnud kõige suuremad Maal elanud organismid. Sauruste domineerimine maailmas algas umbes 230 miljonit aastat tagasi ning lõppes nende väljasuremisega umbes 65 miljonit aastat tagasi. Vulkaanid lõid sauruste ajastule aluse Vulkaanide tohutu aktiivsus oli üks põhjus, mis aitas dinosaurustel 200 miljoni aasta eest loomariigis esile tõusta. Ameerika ja Taiwani teadlased väidavad, et suured vulkaanipursked tõid kaasa kliimamuutusi, mille tagajärjel hukkusid dinosauruste konkurendid. Saurused domineerisid maismaaselgroogsete seas ühtekokku umbes 135 miljonit aastat. On üldiselt aktsepteeritud, et hiidsisalike hävingule aitas otsustavalt kaasa Maakerale kukkunud asteroid, aga vähem
olid arenenud eksoskeleti taolised kaitsemoodustused näiteks luuplaadid, ogad ja muud kehavälised luumoodustised. Kuigi enamasti olid dinosaurused tuntud oma suuruse poolest, olid enamik dinosaurusi inimesesuurused. Enamus dinosaurusi ehitasid pesasi ja munesid mune. Väljendi ,,Dinosaurus" võttis kasutusele 1842 aastal inglise paleontoloog Richard Owen, mille tuletas ta kreekakeelsetest sõnadest deinos (kohutav, võimas, imeline) ja sauros (sisalik). Alates sellest, kui esimesed dinosauruste fossiilid 19. Sajandi algul avastati, on dinosauruste skeletid suurtes maailma muuseumites põhiatraktsioonid olnud. Samuti on saurustest kirjutatud palju raamatuid ja vändatud palju populaarseid filme. 2. Päritolu ja väljakujunemine Esimesed dinosaurused arenesid välja kõikide roomajate ja lindude ühistest esivanematest. Kõige varasemast ajast avastatud dinosaurused olid kahejalgsed 1-2 meetrit pikad kiskjad.
4 miljonit aastat tagasi. 2. Saurused olid roomajad, kes arenesid kõige erinevamateks eluvormideks. Esimesed dinosaurused olid kerge ehitusega, harilikult 34,5 meetrit pikad. Nende kivistisi on leitud Madagaskarilt ja LõunaAafrika rannikult. Peamine, mis eristab dinosaurusi teistest roomajatest, on see, kuidas nende keha toetus jalgadele. Iidsete ja tänapäevaste roomajate jalad asuvad keha küljel, nii et liikudes lohiseb keha mööda maad, dinosauruste luustikud olid arenenud nii, et jalad asusid keha all, tõstes kogu keha maast lahti. 3. Dinosauruste suurus oli äärmiselt erinev Kõige väiksemad olid kanapoja suurused. Suurima dinosauruse pikkus ninaotsast sabaotsani oli kolmkümmend meetrit ja kaal kuni 130 tonni. Sauruste nahk oli kuiv ja kõva, see koosnes väikestest ümaratest soomustest Mõndadel saurustel oli kuni 2000 hammast. Neil oli väga väike aju. 4. Dinosaurusi oli nii taim kui ka lihatoidulisi.
Mõned tekodondid olid kohastunud kiireks jooksuks kahel jalal nagu jaanalinnud või teised lennuvõimetud linnud. Enamasti nad kõndisid neljal jalal. Osadel tekodontidel olid esijäsemed otse keha all, mitte ei hoidunud külgedele nagu enamused tolle aja imetajalaadsetel roomajatel. See omadus kergendas jooksmist ning läks üle dinosaurustele. Tekodontidest põlvnevad hiidsisalikud, krokodillilised ja linnud. Esimesed dinosaurused meenutasidki kahejalgseid tekodonte, kuid dinosauruste kolju ning hammaste kuju oli paremini arenenud. Hiidroomajad ei arenenud gigantseks enne Triiase lõppu, kuid juba siis ulatus nende pikkus üle 6 meetri. Triiases ilmusid ka konnad ja kilpkonnad. Esimesed olid ja jäid väikesteks kahepaikseteks. Hilis-Triiases surid imetajataolised roomajad välja. Need, kes jäid, pidid võistlema üha kiiremini arenevate hiidsisalikega, tekodontidega, väiksemate kahepaiksete ja roomajatega.
Tallinna Tehnikaülikool MIKS DINOSAURUSED VÄLJA SURID? Referaat Autor: Natalia Novak Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 1. DINOSAURUSTE ARENEMINE GEOLOOGILISES AJALOOS ......................... 4 1.1 Permi lõpp ja Triiase ajastu.................................................................................. 4 1.2 Juura ajastu........................................................................................................... 5 1.3 Kriit ja dinosauruste välja suremine .................................................................... 5 2. DINOSAURUSTE VÄLJASUREMISE PÕHJUSED .............................
· Rifimoodustajatest ilmusid kuudikkorallid · Roomajate mitmekesistumine · Ilmuvad esimesed imetajad ja pärisluukalad · Taimestikus eristatakse Gondwana floorat ja Lauraasia floorat · Gondwana flooras on Glossopteris asendunud Dicrodium'iga · Lauraasia flooras domineerivad primitiivsed okaspuulised koos palmlehikulaadsetega, sõnajalgade ja hõlmikpuudega · Eristatavad troopiline, soe ja külm parasvööde Sealt alates hakkavad arenema roomajad. Algab dinosauruste aegkond. Seda nii maismaal kui vees. Taimestik ei ole enam küll nii lopsakas. Ilmuvad esimesed okaspuud. Meredesse ilmuvad sellised loomad, kes on kaheksajala sugulased Õhu vallutamine lendavad roomajad. Sulestik puudub. Jäsemed on ühendatud nahkja struktuuriga, millega said liuelda. Olid massiivsed ja jässakad. Luustik ei olnud lindude sarnane. Osadel võis olla ka pikk saba taga, millega tüürida. · JUURA 199,6-145,5 m.a.t
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid