Taimetoidulised saurused olid kõigusoojased hiiglased. Nad ei saanud oma kehatemperatuuri reguleerida. See oli tingitud soojast ja niiskest kliimast ning hiiglaslikust kehamassist. 5.Dinosauruste munad meenutasid linnumune ja olid üllatavalt väikesed. Enamik oli umbes kartuli suuruse ja kujuga. Väike suurus tähendab, et pesalane oli samuti väike ja vajas vanematelt palju hoolitsust ja kaitset. Osad saurused munesid oma munad teiste kolooniatesse, et kaitsta neid kiskjate eest. 6. Tyrannosaurus on üks kõige tuntumaid sauruste liike. Ta oli suurim ja hirmsaim maismaakiskja, kes kunagi olemas on olnud. Täiskasvanud tyrannosauruse pikkus ninaotsast sabaotsani oli 14 meetrit ja kõrgus oli 6 meetrit. Tal olid väga lühikesed esikäpad, ta ei ulatunud nendega isegi suuni. Ta hambad olid väga teravad ning nende pikkus oli umbes 15cm. Tyrannosaurused olid lihatoidulised ja toitusid teistest väiksematest saurustest. 7. Diplodocus kuulub kõige pikemate teadaolevate dinosauruste hulka
Teropoode oli igas erinevas suuruses, kuid kõige suurematele Prosauropoodidele jäid nad mõõtmetelt alla. Et siiski oma ajastul ellu jääda ja suuruse ja kaitseeelisega Prosauropoodide jahtimisega hakkama saada, arenesid Teropoodidel välja erakordselt tugevad tagumised jalad ja lõualihased. Paljudel kiskjatel tekkis tagajalgade teise varba väikese küünise asemele suurem, tugevam sirbilaadne küünis. Teropoodid on ka ühed tänapäeval tuntuimad dinosaurused Tyrannosaurus Rex ja Velociraptor. Suu rusevõrdlus: Diplodocus(Prosauropood)>Allosaurus(Teropood)>Homo Sapiens 3. Paleobioloogia Teadmised sauruste kohta tulenevad fossiilsetest luudest, väljaheidetest, jalajälgedest, sulgedest, nahatükkidest, organitest ja muust fossiilsest koest, mida teadlased on saanud uurida. Kuigi dinosaurused olid üsnagi suured, sauropoodid olid ka nendejaoks täiesti
elevandi. Nad elutsesid jõgedes ja järvedes. Kuid nad ei osanud ega suutnudki ujuda, vaid loivasid aeglaselt mööda jõepõhja edasi. Nende vägev kasv lubas hiiglastel kahlata läbi mistahes sügava jõe. Pealegi paiknesid elajate ninasõõrmed mitte koonu allosas, vaid kõrgel pealael. Hingamiseks ei tarvitsenudki brahhiosaurused tervet pead veest välja pista. Brachiosauruse eluea suurusjärk võib olla kuni 100 aastat Tyrannosaurus Rex Türannosaurus Rex oli tugev kiskja, et kõndis kahe võimsa jalad. Tal oli suur pea, teravad hambad, mida võis olla kuni 60 tükki ja hästi arenenud lihastes lõualuu. Ta oli umbes 40 jalga pikk ning kaalus kuskil 5-7 tonni. Kael oli lühike aga selle-eest lihaseline. Tyrannosaurus Rex elas niiskes, pooleldi troopilises keskkonnas, metsades, kus lähedal asusid jõed või metsades, mis olid pooleldi kaetud soodega. Tema nahk oli kestendav ja konarlik, nagu alligaatori nahk
*Wildlife trade: Poaching and wildlife trade are another common threat to animals. International wildlife trade has also been linked to drugs trade. The most common anilmal trade is pet trade, such as orangutangs. Animals are also killed for fur(tigers, leopards, cheetahs) *Climate change: It has been recently suggested that warmer global temperatures may be affecting animals. In fact, it has been suggested that the golden toad became extinct because of the warmer climate. The Animals *T-REX: Tyrannosaurus rex was one of the largest land carnivores of all time. His weight was about 7 tons.He had a massive skull balanced by a long, heavy tail. Fossils of T. rex have been found in North American rock formations. More than 30 specimens of T. rex have been identified, some of which are nearly complete skeletons. He became extinct 65 million years ago. *QUAGGA: One of Africa's most famous extinct animals, the quagga was a subspecies of the plain zebra. The quagga was hunted to extinction for meat
Dinosaurused on nende vaagnaluu ehituse põhjal jagatud kahte suurde rühma: lindvaagnalised (selts Ornitischia) ja sisalvaagnalised (selts Saurischia). Saurischia Selts Saurischia koosneb peamiselt kõiki röövtoidulisi dinosaurusi hõlmavast rühmast Theropoda (loomjalgsed) ja „pikaealiste” taimtoiduliste dinosauruste rühmast Sauropodamorpha (sisaljalgselaadsed). Teropood Tyrannosaurus Rex Saurischia Koduvarblane, maailmas enimlevinud metsik teropood. 4 sauropoodi: Camarasaurus, Brachiosaurus, Giraffatitan, and Euhelopus. Ornithischia Selts Ornitischia hõlmab kõiki ülejäänud rohusööjate gruppe, sh alamseltsid Thyreophora (kilpsauruselised),
näitamiseks. Mõlemal ceratopsilasel oli kaks pikka sarve silmade kohal ja väiksem sarve 6 koonul. Torosaurus kasutas oma teravat nokka ja lõikehammaste ridu kõvade taimede mugimiseks. Fossiilsed jalajäljed, mida peetakse ceratopsiani rajaks, viitavad sellele, et esijalad olid kergelt väljapoole suunatud, samas kui tagajalad olid otse keha all, nagu ninasarvikul. [3] TYRANNOSAURUS Tyrannosaurus (tähendades "hirmuvalitseja sisalik"), oli üks suurimaid maismaal elavaid karnivoore läbi aegade, kaaludes umbes kuus tonni. Tyrannosauruse massiivset koljut tasakaalustas pikk, raske saba. Lõuad olid varustatud 150 mm pikkuste, teravate sakilise servaga hammastega. Tänu suurtele ja jõulistele tagajäsemetele olid Tyrannosauruse esijäsemed väikesed ja neil oli üksnes kaks sõrme. Viimased eksemplarid on näidanud, et
keskpaiku, nende domineerimine ajastu lõpuks Ajastu lõpul toimus massiline suurte roomajate ja mereliste loomarühmade, ammoniidide väljasuremine Pangea hiidmandri (eriti selle lõunaosa) lagunemine, kontinentide liikumine. Ajastu lõpuks olid üksteisest eraldunud kõik lõunapoolkera mandrid, Atlandi ookean oli laienenud ja Gondwana lagunenud tütarkontinentideks. Pärisluukalade levik Kriidi ajastu kolm suurimat röövtoidulist saurust, keskel Tyrannosaurus rex Kainosoikum ehk Uusaegkond Paleogeen Neogeen Kvarternaar Paleogeen Imetajate kiire evolutsioon Ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised Austraalias arenesid kukkurloomad Mõned imetajate rühmad kohastusid eluks veekeskkonnas: vaalalised ja loivalised Pangea hiidmandri lagunemine, India laama Aasiaga kokkupõrkumine, Himaalaja keskaheliku kerkimine.
hulgaliselt loomaliike: kadusid suured roomajad, ürglinnud. Mereelustikus olid selgrootute hulgas ülekaalus peajalgsed , merisiilikud ja karbid, kalade hulgas said valdavaks pärisluukalad (pildil). Selle ajastu fossiilid demonstreerivad segu arhailisest ja tänapäevastest tunnusjoontest. Nad sisaldavad tähtsaid väljasurnud liike nagu näiteks dinosaurused ja ammoniidid ning tänapäevaseid liike nagu näiteks õistaimed ja kalad. Maismaal jätkus suurte roomajate kõrgaeg (nt Tyrannosaurus, Iguanodon, Ceratopsis). Taimestikus valdasid Kriidi keskpaigani palmlehikud, hõlmikpuud, okaspuud ja sõnajalgtaimed. Ajastu teisel poolel kujunesid välja katteseemnetaimed, mida eriti palju oli rohurindes. Alles keskaegkonna lõpust võime kõneleda lopsakast rohust. Nüüd oli rohusööjate toidulaud tunduvalt avaram. UUSAEGKOND (Algas 65,5 miljonit aastat tagasi) Uusaegkond hõlmab kolme geoloogilist ajastut (vanim ajastu on alumine). Need on: Paleogeen Neogeen Kvaternaar
Megalosaurus`e (kolmesõrmeliste käppade, lõikavate küüniste, tugeva kaela ja jõuliste lõugadega) suhtes. Need väiksemad lihasööjad olid intellegentsemad ja võisid jahti pidada gruppidena. (Coenraads, R. R., Koivula, J. I., Osborne, A., Robinson, D., Rodwell, P., Stone, B., Stutchbury, R. 2009) 1.3 Kriit ja dinosauruste välja suremine Kriidi ajastuks saavutasid dinosaurused oma mitmekesisuse tipu. Kõige paremini tuntud dinosaurused Tyrannosaurus rex, Velociraptor ja Spinosaurus rändasid mööda toonaseid kontinente. Ilmunud Kriidi ajastul Argentinosaurus´e pikkus ulatus 35 meetri ja kaal kuni 100 tonnini. (Coenraads, R. R., Koivula, J. I., Osborne, A., Robinson, D., Rodwell, P., Stone, B., Stutchbury, R. 2009) Mõned teadlased oletavad isegi, et dinosaurused olid püsisoojased loomad. On esitatud ka mitu tõestust selle teooria kohta, sh ka fakt,et sauruste kondid sisaldavad kanaale, mis viidab sellele, et kunagi seal olid veresooned
merisiilikud ja karbid, tekkisid pelaagilised foraminifeerid (globigeriinid), kalade hulgas said valdavaks pärisluukalad. Selle ajastu fossiilid demonstreerivad segu arhailisest ja tänapäevastest tunnusjoontest. Nad sisaldavad tähtsaid väljasurnud liike nagu näiteks dinosaurused ja ammoniidid ning tänapäevaseid liike nagu näiteks õistaimed ja kalad. Maismaal jätkus suurte roomajate kõrgaeg (nt Tyrannosaurus, Iguanodon, Ceratopsis). Taimestikus valdasid Kriidi keskpaigani palmlehikud, hõlmikpuud, okaspuud ja sõnajalgtaimed, ajastu teisel poolel tõrjusid kiiresti arenevad õistaimed need tahaplaanile. Kriidi lõpus hääbus hulgaliselt loomaliike: kadusid suured roomajad, ürglinnud, ammoniidid ja belemniidid. Kainosoikum Uusaegkond( 65,5- ) Kainosoikum ehk Uusaegkond on noorim, nüüdisajal jätkuv geoloogiline aegkond, mis algas 65,5 miljonit aastat tagasi, ta järgnes Mesosoikumile.
merisiilikud ja karbid, tekkisid pelaagilised foraminifeerid (globigeriinid), kalade hulgas said valdavaks pärisluukalad. Selle ajastu fossiilid demonstreerivad segu arhailisest ja tänapäevastest tunnusjoontest. Nad sisaldavad tähtsaid väljasurnud liike nagu näiteks dinosaurused ja ammoniidid ning tänapäevaseid liike nagu näiteks õistaimed ja kalad. Maismaal jätkus suurte roomajate kõrgaeg (nt Tyrannosaurus, Iguanodon, Ceratopsis). Taimestikus valdasid Kriidi keskpaigani palmlehikud, hõlmikpuud, okaspuud ja sõnajalgtaimed, ajastu teisel poolel tõrjusid kiiresti arenevad õistaimed need tahaplaanile. Kriidi lõpus hääbus hulgaliselt loomaliike: kadusid suured roomajad, ürglinnud, ammoniidid ja belemniidid (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/kriit.html). Joonis 17
o Katteseemnetaimede teke. o Imetajate hulgas eristusid kukkurloomad, ainupilulised ja plantsentaalid. o Roomajate õitseaeg jätkus. o Ajastu lõpul suur massväljasuremine. · Sauruste jaotus: o Sisalvaaganalised Sauropoodid, sisaljalgsed neljal jalal herbivoorid · Nt brontosaurus Teropoodid, loomjalgsed kahel jalal karnivoorid · Nt tyrannosaurus o Lindvaagnalised kõik taimtoidulised Ornitopoodid, lindjalgsed valdavalt kahejalgsed · Nt iguanodon Marginotsefaalid, äärispealised neljajalgsed, ,,kraega" · Nt triceratops Tyreofoorid, kilpsauruslased neljajalgsed, rüüga · Nt stegosaurus · Mereroomajad Mesosoikumis
annaabi.ee 
