*diktatuuride tekkimise põhjused: I MS tõestasid demokraatlikud riigid oma elujõudu ja suutlikust raskest olukorrast väljuda, kuid vahel ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike raskeid probleeme. Tekkis pettumus ja demokraatlike ideede mõjuvõim langes. Demokraatia kriisi tekkimist soodustasid : muutused ühiskonnas, sõja mõju, pettumine Versailles' süsteemis, majanduslikud raskused, riigisisene võimuvõitlus, valimiskünnise puudumine. * iseloomusta diktatuure: Jagunesid kaheks: Autoritaarne riigis oli võin koondunud ühe isiku või väikse rühma kätte, seadusi muutsid valitsejad oma suva järgi, rahval polnud mingit kaasarääkimise võimalust. Totalitaarne- võimu koondumine ühe isiku või rühma kätte, inimeste reeglitele allutamine, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Kaasnesid inimõiguste rikkumised, inimeste pidev hirmu all hoidmine (küüditamine, surmalaagrid).
Rapollo leping-1922,saksa ja vene koostööleping.komintern-kommunistlik sekkumine majandusse,kõrgemad maksud,kaotada ebavõrdsus.liberalism-tugev valimisõigus tõsteti 20 aastale.miks hakkas tekkima diktatuure-demokraatia internatsionaal.reini pakt-kindlsutati saksa läänepiir.briand-kellogi pakt-1928 majandus,inimene töötab ise jõukuse välja. traditsioonid olid nõrgad,erakonnad olid arenemata.konservatism-vaba turu keelustati sõda ja konflikte lahendati rahumeelselt.uus kurss-rooseveldi kaitse,üksikisiku vabadus,traditsioonid
hulka või mitte. Hiinat aga eristas see, et Hiina oli võimeline mõjutama maailma arengut. Kolmas maailm: külma sõja tanner Külma sõja aastatel laienes Ida-Lääne vastasseis ka kolmanda maailma riikidesse. NSV Liit, ning lääneriigid eesotsas USA-ga ei pidanud arengumaid omadega võrdseteks, vaid kasutasid neid oma poliitiliste eesmärkide elluviimiseks ja Arengumaadele suruti peale ebasoodsaid lepinguid. Tihti toetasid lääneriigid ja NSV Liit inimvaenulikke diktatuure ainult selleks, et hoida oma mõjuvõimu ühes või teises piirkonnas. USA aitas paljusi Ladina-Ameerika, Aasia ja Aafrika diktatuure , NSV Liit aga andis abi igale diktatuurile kes kuulutas, et ta riik on valinud sotsialistliku suuna. Enamasti seisnes suurriikide abi relvastuse ja sõjaasjatundjate saatmises. ...................................................................................................... ......................................
piiramatu võim Diktaator piiramatu võimuga ainuvalitseja Enamasti haaratakse võim vägivaldselt (kuid ka seaduslikult valitud võim võib moonduda diktatuuriks n. natsid Saksamaal) Diktatuuri vastandiks on demokraatia (rahva võim) Euroopa 1920-1930. aastatel Pärast I maailmasõja lõppu oli Euroopa valdavalt demokraatlik (v.a. Venemaa) Kõik uued riigid (tuleta need meelde!) valisid demokraatliku riigikorra Ajapikku muutus enamik riike diktaatorlikeks Diktatuure ei tekkinud Põhjamaades ega Lääne-Euroopas Ülesanne: loe kaardil kokku a) demokraatlikud riigid, b) diktatuuririigid Euroopa enne II maailmasõda Diktatuuride tekkepõhjused I maailmasõja ebaõiglased tulemused (kättemaksumeeleolu kaotajariikides!) Majandusraskused ja elujärje halvenemine (oodati kõvakäelist päästjat) Pettumine demokraatias (parlamendi killustatus, aeglane otsustamine) Suurte rahvahulkade madal haridustase (uued valijaskonna grupid; usuti lubadusi)
Arutlus: Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Kui rääkida diktatuuridest ja demokraatlikest riikidest, tekib küsimus, mida need mõisted küll tähendavad. Lühidalt öeldes on diktatuur mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim, demokraatia aga seevastu rahvavõim. Sageli piinab mind küsimus, miks üldsegi diktatuure vaja oli. Kas demokraatiast ainuüksi ei piisanud? Diktatuuri riigid jagatakse autoritaarseks ja totalitaarseks. Autoritaarses riigis on võim koondunud ühe isiku või isikute rühma kätte. Seadusi muudetakse oma soovide järgi ja rahval puudub sõnaõigus. Totalitaarne riigikord on diktatuuri karmim vorm ning tunnusteks on mõttekontroll, inimõiguste räige rikkumine ja kontroll kodanike väljendumisvõimaluste üle.
Inimesed kaotasid usu demokraatiasse. Seda kasutasid ära poliitilised jõud, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid võimule pääsedes elu kiiresti paremaks muuta ning rahvas uskus neid. 5)Terav riigisisene võimuvõitlus- poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine ning üksteise mustamine põhjustasid samuti pettumust. Paljurahvuselistes riikides lisandusid ka põhirahvuse ja rahvusvähemuste vahelised vastuolud. Võrrelda autoritaarseid ja totalitaarseid diktatuure Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarses riigis on lisaks võimu koondumisele ühe isiku või väikese rühma kätte, kontroll inimestemõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Inimõiguste rikkumine, inimeste pidev hirmu all hoidmine( küüditamine, surmalaagrid). Inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda.
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Peale Esimest Maailmasõda muutus maailma poliitiline kaart ja paljude riikide ühiskonna kord. Mitmetes riikides valitses demokraatlik kord (Prantsusmaa, Suurbritannia, USA) ja rohkesti kehtestati diktatuure (Nõukogude Liit, Saksamaa). Demokraatia on poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Kogu valitsemine käib seaduste järgi ning inimeste huvid seatakse esikohale. Elanikud on vabad ja võim on avalik. 19. sajandi esimesel poolel tekkisid mitmed erinevad demokraatlikud liikumised. Kuna aga paljudes maades ei suudetud ületada sõjajärgseid
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia on rahvavõim. Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuõiguste ja kodanikuvabaduste olemasolu, valimisõiguse suurenemine. Diktatuuride iseloomulikuks jooneks on inimõiguste rikkumine ja pidev hirmu all hoidmine. Diktatuure jagatakse autoritaarseteks ning totalitaarseteks. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalusi osaleda riigi juhtimises, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. Totalitaarses riigis lisandub sellele kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Enamik Euroopa diktatuure olid autoritaarsed. Esimese maailmasõja tagajärjel muutus maailma poliitiline kaart ning paljude maade siseriiklik elukorraldus
1. Itaalia-Etioopia sõda 1935.aastal ründas Itaalia Etioopat( Abessiiniat). Rahvasteliit kehtestas Itaalia vastu majandussanktsioonid, kuid need ei suutnud agressorit oluliselt takistada. Ägeda vastupanu järel löödi aafriklaste väed puruks ning Itaalia vallutas Etioopia. 2. Rahustamispoliitika Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. Usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus osutus lühinägelikuks. 3. Antikomiterni pakt(Komiterni-vastane pakt) 1936.sõlmisid Sakamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti, mis oli suunatud NL vastu. Järgmisel aastal ühines paktiga Itaalia, hiljem veel teisigi riike. 4. Hispaania kodusõda 1.sõda pärast I MS Euroopas. 1936.a võitis Hispaanias valimised ning tulid võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. Levisid
1917.aasta sügisel kehtestati Venemaal diktatuur.Pärast Lenini surma sai riigijuhiks Jossif Stalin, kelle valitsemise ajal muutus diktatuur jõhkraks ja julmaks.Miljoneid süütuid inimesi saadeti vangilaagritesse. 1933.aastal tuli Saksamaal võimule natsionaalsotsialistlik partei.Natsid kehtestasid riigis äärmiselt julma hirmuvalitsuse.Riigi poliitikaks oli rassism.Miljoneid inimesi saadeti surmalaagritesse. Kes tapeti ja kes pandi sundtööle. Kuid miks ei tekkinud diktatuure näiteks Inglismaal, Prantsusmaal jne?Eelkõige selle- pärast, et nendes riikides olid demokraatlikud juured tugevamini kinnistunud.Nendes riikides ei olnud ka sellist majanduskrahhi, mis oleks pannud rahva meeleheites karmikäelist poliitikat nõudma.Neis riikides oli reaalne võimalus majandus jälle jalgadele saada, ilma et peaks kasutama äärmuslikke võtteid. Ühesõnaga võib pidada diktatuuride tekkimise peamisteks põhjusteks pettumust Esimese
On olemas kahte erinevat liiki diktatuuri autoritaarne ja totalitaarne. Autoritaarses riigis on koondunud kogu võim ühe isiku või väikese grupi kätte, kellel on ühtne arusaamine . Rahval pole mitte mingit õigust osaleda riigi juhtimises ja seadusi saavad muuta ainult valitsejad, nii kuidas neile endile parem on. Totalitaarne riigikord on ragem kui autoritaarne. Seal on palju suurem kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Enamus Euroopa diktatuure olid autoritaarsed, aga totalitaarse riigikorraga olid Venemaa ja Saksamaa. Natslik diktatuur hakkas kehtima Saksamaal, sest kommunistid võtsid üha enam võimu ning Hitleri juhitud Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid peeti ainukeseks jõuks, mis võiks kommuniste peatada. Sellepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklassi esindajad ning 1933. aastal, kui toimus Riigipäevahoone
raskused, terav riigisisene võimuvõitlus ja valimiskünnise puudumine. Oma eesmärkide saavutamiseks saatsid diktaatorid kõhklemata miljoneid inimesi sõtta või vangilaagritesse surema. Vangistamised , küüditamised ja mahalaskmised muutusid diktaatorlikes riikides igapäevaseks asjaks. 1930. aastate lõpuks oli enamikus Euroopa riikides kehtestatud diktatuur. Diktatuuride iseloomulikeks joonteks olid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Diktatuure jagatakse autoritaarseteks ja totalitaarseteks. Enamik Euroopa riike olid autoritaarsed. Totalitaarsed riigid olid Saksamaa ja Nõukogude Liit. Venemaal kehtestati diktatuur 1917. aasta sügisel, kui võimu haarasid kommunistid Vladimir Lenini (1870-1924) juhtimisel. Pärast Lenini surma sai riigijuhik Jossif Stalin(1878-1953). Riigis loodi vangilaagrid, kuhu saadeti miljoneid inimesi. Suurt tähelepanu hakati pöörama riigi sõjalisele võimsusele. Stalini välispoliitiliseks
Demokraatia ja diktatuurid Euroopas kahe maailmasõja vahel Esimese ja teise maailmasõja vahel toimus Euroopas palju huvitavaid muutusi, mis puudutasid riigi valitsemist. Kaheks suuremaks valitsuskorraks võib kutsuda demokraatiat ja erinevaid diktatuure. Aga mis need siis on? Demokraatia on valitsuskord, mille peamisteks tunnusteks on rahva iseseisvus, mitme partei süsteem ja riigivõimu kuulumine rahvale. Diktatuur on Demokraatia peamine vastand. Diktatuurid kõik polnud sarnased kuid neil oli ühiseid tunnuseid, nagu näiteks diktatuurses riigis ei kehtinud mitmeparteisüsteem, rahval ei olnud võimalust riigi valitsemisele kaasa rääkida ja neilt võeti igasugused inimõigused ära.
Kas neid on võimalik kõrvaldada? · Otsuste langetamise protsess võtab kaua aega · Rahval pole eriti palju sõnaõigust (valimiste ajal vaid) · Kallis (valimiskampaaniad) · Annab võimu ka neile, kellel seda olla ei tohiks · Võimaldab rahvaga manipuleerida (lubadused) 6. Miks tekkisid 1920-1930. aastatel paljudes Euroopa riikides diktatuurid? Kas diktatuuride teke oli paratamatu? Miks mõnes riigis ei tekkinud diktatuure? · Uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu (uued suured valimisrühmad) · Pettumine Versailles' süsteemis (peeti tingimusi ülekohtuseks) · Pettumine demokraatlikus riigikorralduses (riigisisene võimuvõitlus ja ebastabiilsus) · Majanduslikud raskused (Diktaatorid lubasid olukorda parandada) Põhjamaades ei tekkinud diktatuure, sest: · Haritud rahvas luteriusk
Rahustamispoliitika-lääneriikide tegevusetus põhines lootusel,et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. See sai nimeks rahustamispol. Usuti,et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida,kuid see lootus osutus lühinägelikuks. Lääneriigid ei võtnud midagi diktaatorite vastu ette.müncheni sobbing- tsehhoslovakkia liitmiseks,kaitseleping pr-ga,Hitler väitis et tsehhid olevat sudeedimaal elavaid sakslasi tagakiusanud.1938 sept. nõudis Hitler Sudeediaa loovutamist,kuid tsehhid ei nõustunud ja olid valmis sõdima. Lääneriigid lootsid endiselt Hitleriga kokku leppida.1938.29.09sõlmisid inglism.,prants, it
poolehoidu. Hitler juhtis Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid ja arvati, et see võib kommuniste peatada. Sellepärast toetasid Hitlerit nii paljud. Pärast Esimest Maailmasõda oli Itaalia küll võitjate hulgas kuid kaotas väga palju inimesi ning jäi võlgadesse. Itaalias tekkis fasistlik liikumine kus eesotsas oli Benito Mussolini, see liikumine ühendas endisi sõdureid ja töötuid. Kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kehtestamine. Enamus Euroopa diktatuure olid autoritaarsed aga Venemaal kehtis totalitaarne süsteem. Totalitaarsetes diktatuurides oli kontroll inimeste mõtteavalduste üle suurem kui autoritaarsetes. Poliitiliselt oli kõige arenenum Suurbritannia, sest seal oli kõige vanem ja paremini toimiv demokraatlik riigikord, sellepärast see ka säilis. Sellele jäi veidi alla Prantsusmaa, kus oli samuti kehtinud pikka aega demokraatlik kord, kuid teda ohustas siseriiklik diktatuur.
Diktatuuri iseloomulikuks jooneks on inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Diktatuur jagatakse autoritaalseks ja totalitaarseks. Autoritaalses riigis on riigis kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalusi osaleda riigi juhtimises, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. Totalitaarses riigis lisandub sellele kontroll inimeste üle. Enamik Euroopa diktatuure olid autoritaalsed. Tüüpilised totalitaarsed riigid olid Saksamaa ja Nõukogude Liit (Venemaa). Venemaal kehtestati diktatuur 1917. aasta sügisel, kui võimu haarasid enamlased ehk kommunistid Vladimir Lenini juhtimisel. Riiki hakati nimetama Nõukogude Venemaaks ning hiljem Nõukogude Liiduks. Pärast Lenini surma sai riigijuhuks Jossif Stalin, kelle valitsemise ajal muutus diktatuur eriti jõhkraks ja julmaks. Riigis loodi vangilaagrid, kuhu saadeti miljoneid süütuid inimesi
paljusid riike. Ennekõike aitas see totalitaarset võimu ihkavate Hitleril ja Mussolinil rahvamasse enda poole võita. Kuna rahval on kergem süüdistada midagi lähedalolevat, arvati, et riigi valitsus on majanduskriisis süüdi. Tulevased diktaatorid oskasid seda aga osavalt ära kasutada ja lubasid rahvale paremat, majanduslikult kindlustatud tulevikku. Diktatuuride sisepoliitika teravnemine oli paljuski seotud majandus- ja demokraatia kriisiga. Enne diktatuure võimul olnud valitsus ei suutnud rahuldada rahva vajadusi ning rahvas hakkas tahtma riigi etteotsa tugevat juhti, kes lahendaks kõik probleemid. Hitlerile, Mussolinile ja Stalinile tähendas see enamuse toetust. Ka ulatuslik propaganda mõjutas elanikkonda piisavalt palju, et just neid valida. Olgugi et mitmed riigid said omale totalitaarsed valitsejad, oli ka neid, mis jätkasid demokraatlikku teed. Nende hulka kuulusid näiteks Ameerika Ühendriigid, Inglismaa ja Prantsusmaa
I.J 9.c Mis on kolmas maailm ? Kolmandas maailmas on kõik neutraalsed riigid. Alfred Sauvy algatas seda "Tiers Monde" nimetusega. Enamasti kuulusid sinna arengumaade riigid. Kõiki riike iseloomustab raske majanduslik olukord. Pidevalt leidsid aset probleemid. Kolmas maailm kui Külma sõja tanner ? USA ja NSVL kasutasid kolmanda maailma riike enda mõjuvõimu täiustamiseks. Demokraatlikud lääneriigid toetasid diktatuure kolmanda maailma riikides. Kodusõdade toetamine uute relvade kasutamine. Tänu sellele toimus kiire sõjavarustuse areng. Arengumaadele suruti peale ebasoodsaid lepinguid Eestlased on olnud NSVL liidu armee kooseisus kolmanda maailma riikides. Kuhu lähed, kolmas maailm ? Igal Aasia , Aafrika ja Ladina-Ameerika riigil on omane arengutee. Ainuke ühisjoon on raske majanduslik olukord. Kolooniate majandus oli tihedalt seotud emamaaga.
1.) Millised demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised levisid peale I ms? Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlik, natsonalistlik ja fasistlik liikumine. Mõjukamad demokraatlikud liikumised olid aga liberalism ja konservatism. 2.) Miks oli mittedemokraatlikel liikumistel palju toetajaid? Paljud, kes alguses uskusid demokraatiasse pettusid selles ja hakkasid toetama diktatuure. Arvati et demokraatika päästab riigi peale sõda aga majanduskasvu kohe ei tulnud. Loodeti diktaktuuri peale karmile käele ning konkreetsusele. 3.) Iseloomusta Suurbritannia sise ja välispoliitikat peale I ms? Suurbritannia sisepoliitiline elu ei olnud nii kirju nagu Saksamaal kuid see ei tähendanud et siin oleks kõik rahulik. Võitlus oli üsna terav ning valitsused vahetusid võrdlemisi tihti.Toimis põhiseaduslik monarhia. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna , kes vaid
1935 tühistas Saksamaa Versailles' lepingu, astus välja Rahvasteliidust ning loobus Locardo lepingu täitmisest. Seejärel ründas Itaalia edukalt Etioopiat. Lääneriigid uskusid, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad rahustamispoliitika. Saksamaa ja Jaapan sõlmisid 1936 NSVL vastu Kominterni-vastase pakti, ühines ka Itaalia ja mõned teised riigid. Mongoolias toimusid NSVL jaoks edukad sõjalised kokkupõrked Jaapani vägedega. Maailma erinevaid diktatuure ühendas vaenulikkus lääne demokraatia vastu. Saksamaa valitseja Adolf Hitler ja NSVL valitseja Joseph Stalin Hispaania kodusõda Esimene sõda pärast Esimest maailmasõda. Arvati, et riigis kehtestatakse kommunistide diktatuur tuli võimule Rahvarinne. 1936 algas Marokos ülestõus, mille juhiks tõusis Francisco Franco. Algas julm kodusõda. 27 riiki kirjutasid alla lepingule, mis keelas relvade sisseveo Hispaaniasse.
korrektne, sest kolmanda maailma riigid olid majanduslikult üsna eripalgelised Näiteks Kuveti ja Saudi - Araabia olid (on) rikkamad kui demokraatlikud lääneriigid Kolmas maailm Külma sõja tandrina NSVL ning USA koos lääneriikidega kasutasid kolmandat maailma ära iseenda mõjuvõimu huvides, surudes noorte riikide peale ebasoodsaid lepinguid (neokolonialism) Selleks, et säilitada oma mõjuvõim toetasid demokraatlikud lääneriigid sageli diktatuure kolmanda maailma riikides Tavaline oli kodusõdade toetamine, kus sai katsetada ka uusi relvaliike lahingutingimustes http://www.africastories.org/caught-in-the-crossfire/caught-in-crossfire/ Kolmas maailm tänapäeval Pärast kahepooluselise maailma kadumist on tollane riikide jaotussüsteem kaotanud tähtsuse Tänapäeval me mõistamegi "kolmanda maailma" riikide all eelkõige vaeseid arenguriike Pärsia lahe piirkond Rahutud naftariigid
oli rahulolematu juhitud demokraatiliku ajajärgu. Juunikommunistid osalesid juunipöörde käigus moodustatud valitsuse töös. Olen seisukohal, et juunikommunistide näol on tegemist Eesti riigi reeturitega. Juunikommunistide osakaal Eesti rahvast oli äärmiselt väike ning nende tegevus ei peegeldanud 1940. aastal Eesti rahva seisukohti. Isiklikult arvan, et ei oleks osalenud juunipöördes, sest pooldan demokraatlikke väärtusi, mitte kommunistlikke diktatuure. Teiseks valikuks võib lugeda ka metsavennaks hakkamist. Metsavendlus oli aktiivne relvastatud vastupanu okupatsioonivõimudele. Metsavendlus muutus eriti aktiivseks pärast 1941. aasta juuniküüditamist. Metsavennad võitlesid sini- must-valge lipu all mis näitas, et nad võitlesid Eesti omariikluse eest. Tuleb tõdeda, et metsavennad käitusid osalt ka vääritult oma rahva suhtes. Nii näiteks rüüstati mitmeid Eestimaa talusid ning mõrvati kaasmaalasi
Näiteks võib tuua Poola, Ungari ja Austria. Diktatuuri tunnusteks on juht, ei kehtind võimude lahususe põhimõte, ei kehtind mitmeparteisüsteem. Veel jagunes diktatuur kaheks erinevaks võimuks. Nendeks olid autoritaarne ja totalitaarne võim. Autoritaarses diktatuuris on võim ühe inimese või rühma käes. Seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval pole võimalust riigi juhtimises osaleda. Aastail 1920-1930 võis lugeda enamus diktatuure autoritaarseks. Totalitaarset diktatuuri iseloomustas peale selle, et võim kuulus ühe inimese või rühma kätte see, et võimul oli kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Nendega rikuti inimõigusi. Rahvast hoiti hirmul küüditamisega või surmalaagrisse saatmisega. Diktatuursed riigid olid aastail 1939 näiteks Rumeenia, Türgi, Hispaania. Enamikes riikides eelistatakse ikkagi tänapäeval demokraatiat, sest rahvas soovib ise otsustada
üle 28. III 1939 võidu (vabariiklasi toetasid NSV liidust jt riikidest tulnud vabatahtlikud). Lääneriikide mittevahelesegamispoliitika ( rahustamispoliitika)- Hitlerit püüti lepitada sellega, et nõustuti temaga allkirjastama lepinguid, millega üritada teda rahustada ja loodeti, et ta sellega piirdub (näiteks Saksa-Inglise mereväekokkulepe, Müncheni sobing) Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad ning usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see osutus lühinägelikuks.
totalitaarne. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese grupi kätte, kellel on ühtne ideoloogia. Rahval pole õigust osaleda riigi juhtimises ja seadusi saavad muuta ainult valitsejad, nii kuidas neile parem on. Totalitaarne riigikord on veel ragem kui autoritaarne. Selles lisanub peale autoritaarsete tunnuste veel kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Enamus Euroopa diktatuure olid autoritaarsed, aga totalitaarse riigikorraga olid Venemaa ja Saksamaa. Demokraatlikes riikides on võim rahval. Riigi seadused on väga demokraatlikud ja valimisõigus oli nii meestel kui ka naistel , sõltumata nende varanduslikust seisundist. Demokraatlik riigikord oli nii Suurbritanias kui ka Prantsusmaal. Demokraatia säilimisele aitas kaasa nende riikide minek, sest nad võitsid esimese maailmasõja demokraatlike riikidena ja see suurendas rahva usku demokraatiasse
Et majanduskriisist väljuda, tuli paratamatult kasutada karmikäelisemat poliitikat, mida Roosevelt kahtlemata ka tegi. Ta ei toetanud väga rikkaid, mille peale nad muidugi vägagi solvunud olid. Pigem toetas ta vaesemat ühiskonna kihti. Ta kasutas ka oma mõjuvõimu enda kasuks, kuid sellele vaadati suhteliselt läbi sõrmede, kuna üldiselt tõi just tema poliitika Ameerika majanduse kriisist välja. Minu arvates ei tekkinud Inglismaal ja Prantsusmaal diktatuure eelkõige seepärast, et nendes riikides olid demokraatlikud juured tugevamini kinnistunud. Nendes riikides ei olnud ka sellist majanduskrahhi, mis oleks pannud rahva meeleheites karmikäelist poliitikat nõudma. Neis riikides oli reaalne võimalus majandus jälle jalgadele saada, ilma et peaks kasutama äärmuslike võtteid. Kokkuvõttes võib pidada diktatuuride tekkimise peamisteks põhjusteks pettumust
Fasistlik Itaalia Sageli nimetatakse 1920-1930 aasta diktatuure fasistlikuks, kuid täie õigusega võib seda sõna kasutada vaid Itaalia peal. SOLVUMINE ITAALIA MOODI Esmine maailma sõda tekitas Itaaliale suuri raskusi. Nad võidsid vaid ühe lahingu ning mitu tuhat inimest sai rindel surma. Sõjakulud olid küll tunduvalt väiksemad , kui suurriikidel. Itaalia armee ei näidanud erilist sõjalist oskust ning mitmel korral sattuti nii raskesse olukorda, et liitlasmaad pidin appi tulema, oma sõjaplaane muutes. Sõja algul lubas Antant
1936 viis Hitler väed Reini tsooni Saksamaa edusammudest sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas ja vallutas Etioopia Lääneriikides sai alguse rahustamispoliitika, usuti, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad Saksa väed 1935. aastal Esialgu näis, et rahustamispoliitika on edukas 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu Järgmisel aastal ühines paktiga ka Itaalia, hiljem veel teisedki riigid Maailma erinevaid diktatuure ühendas vaenulikkus lääne demokraatia vastu ja ühel hetkel osutus see omavahelistest vastuoludest suuremaks Hispaania kodusõda Hispaania kodusõda oli esimene sõda pärast Esimest maailmasõda Võimule tuli Rahvarinne ja ühiskond polariseerus 1936. aastal puhkes koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania Vastuhaku juhiks tõusis kindral Francisco Franco Francisco Franco Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot nii varustuse kui ka sõduritega,
1939. aastal valitses diktatuur enamikes riikides. Uutest riikidest suutis vaid Tsehhoslovakkia ja Soome kuni 1939. aastani säilitada demokraatia. Kuid Euroopas oli ka riike, kus demokraatlikku korda peaaegu üldse ei tuntud. Autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Enamikku Euroopa diktatuure võib pidada just sellisteks. Nende hulka kuulub ka Eesti, kus Konstantin Päts sooritas 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaksvõimu koondumisega ühe isiku või rühma kätte ka kontroll inimestemõtteavalduste ja väljeljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine, mis saavutati näieks küüditamise või surmalaagritesse saatmisega. Totalitaarne diktatuur
mitteparteilastega võrreldes. Partei ridadesse võeti ainult neid, kes tõestasid tegudega oma ustavust valitsejatele ja nende õpetusele. Olid loodud vastupanu mahasurumiseks võimsad sala- ja julgeolekuteenistused. 4. Millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks? Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust riigi juhtimises osaleda. Enamik Euroopa diktatuure võib pidada autoritaarseks (ka. Eesti). Totalitaarset dikyatuuri iseloomustavad peale võimu koondumist ühe isiku või rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine, mis saavutati näiteks küüditamise või surmalaagritesse saatmisega. (Natsionaalsotsialistlik Saksamaa ning kommunistlik Nõukogude Liit) 5. Fašistlik Itaalia: miks õnnestus fašistidel 1922.a
ühiskonnaliikmetele inimväärse elu 7)poliitika ajamisel arvestatakse ka vähemuste huve. Autoritaarne riik :valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik :valitsemisvorm, mille puhul kogu võim kuulub ainupartei või sõjaväe juhtkonnale ,kes püüab ellu viia täielikku kontrolli ühiskonna ja selle liikmete suhtes; reziim, mida iseloomustab diktatuur. Siirderiik :üleminekuriik ,kus viiakse ellu demokraatlikke diktatuure, kuid kõik demokraatia tunnused ja põhimõtted pole veel juurdunud (Kesk- ja Ida- Euroopa maad 1990.aastail). Siirdeperiood: periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskonna kujundamine demokraatlikuks. Võimude lahusus ja tasakaalustatus: demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku ,täidesaatva ja kohtuvõimu vahel. Seadusandlik võim :organiks parlament, kelle peamine ülesanne on seaduste vastuvõtmine ja täiendamine/muutmine.
Totalitaarne ük: võim koondunud ühe isiku või väikse rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle(kaasnesid inimõiguste rikkumine, hirmu all hoidmine, küüditamine, surmalaagritesse saatmine). Inimeste meelsuse pidev töötlemine e propaganda. Ühiskonna elu pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Nt: Saksamaa, Nõukogude Liit- mõjutasid kogu maailma ajalugu. Armastasid korraldada suuri masside paraade. Autoritaarne ük: enamik Euroopa diktatuure 1920-1930a. Ka Eesti: Päts sooritas 1934a sõjaväelise riigipöörde. Võim koondunud ühe isiku või väikse rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahvas ei saa osaleda riigi juhtimises. Stalin(1879-1953): kõigutamatu NSVL liider/ juht 1930-ndatel. Peasektretärina peamiseks ülesandeks partei ametikohtadele inimeste määramine. Suutis oma võimu laiendada riigiaparaadini. Omas palju töökohti, kus
1. Saksamaa tegevus vabanemaks Versailles´I rahulepingust. – 1935. aastal Saksamaa ühepoolselt tühistab Versailles’i rahulepingu: kehtestab üldise sõjaväekohustuse, astub välja Rahvasteliidust ning loobub Locarno lepingu täitmisest. 2. Lääneriikide rahustamispoliitika (mida tähendas, kas õnnestus) – lääneriikide tegevusetus, mis põhines lootusel, et saavutatud edu järel (Itaalia ja Saksamaa vallutused) diktaatorid rahunevad. Usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus osutus lühinägelikuks. 3. Kominterni-vastane pakt (millal, kes sõlmisid, kelle vastu) – 1936. aastal sõlmisid Saksamaa ja Jaapan NSVL vastu suunatud pakti, millega järgmisel aastal ühines ka Itaalia. 4. Hispaania kodusõda (millal, seos teiste Euroopa riikidega) – 1936-1939. Francsisco Franco. Hispaania kujunes polügooniks, kus
õigusi ja vabadusi piiratakse ning rahval pole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Demokraatiat saab jagada veel kaheks, otseseks ehk vahetuks demokraatiaks, kus otsuseid teeb rahvas, ja esinduslikuks- ehk vahenduslikuks demokraatiat, kus rahvas valib oma esindajad parlamenti, võimuorganitesse. Diktatuuri määratlemise keerukusest tulenevalt on keerukas ka nende liigitamine. Siiski võib eristada autoritaarseid ja totalitaarseid diktatuure. Alates 20. sajandi keskpaigast tekkisid mitmetes riikides sõjaväelised diktatuurid. Üks riike, kus valitses diktatuur oli Itaalia. Pärast Esimest maailmasõda oli Itaalias suuri kahjustusi. Sõja algusaastail oli Antandi riigid Itaaliale hulgaliselt uusi valdusi lubanud, kuid sõja lõpuks unustati need. Itaallastesse suhtuti üleolevalt ja see solvas paljusid. Inimesed tahtsid Itaalia muuta tugevaks suurriigiks. Sõjajärgsetel aastatel muutus siseriiklik kord üha keerulisemaks
rahulolematus Versailles rahulepinguga, solvumine 1ms tulemuste pärast, kehv majanduslik seis 15. Iseloomusta natside ideoloogiat ehk õpetust, majanduspoliitikat, sisepoliitikat ja välispoliitikat. Natsism rahvuse ülistamine. Majandus sõjatööstus, plaanimaj. , juutidelt võeti ettevõtted ära. Sisepoliitika ainupartei, vastaste arreteerimine, salapolitsei (SA, SS), välispoliitika oli sõjakas saklaste eluruumi lainedamine, taasrelvastumine 16. Võrdle totalitaarseid diktatuure (NSV Liit, Itaalia ja Saksamaa) 2 maailmasõja vahelisel ajal, tuues näiteid erinevatest valdkondadest. Milline neist diktatuuridest oli kõige leebem, milline kõige verisem? Põhjenda oma vastust. 17. Millal ja kelle vahel toimus Eesti Vabadussõda? Nov 1918 2 veeb. 1920, eesti ja nõukogude venemaa vahel. Ka baltisakslaste ja sakslaste vahel Võnnu lahing 18. Millise rahulepinguga ja mis kuupäeval lõppes Vabadussõda? Mida Venemaa selle lepinguga lubas Eestile?
natsionaalsotsialistlikust majandusest ning Adolf Hitlerist. Diktatuurid Euroopas Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Diktatuur ei ole mitte vahend pöördumiseks normaalse olukorra juurde, vaid tegemist ongi ainuõige ühiskonnakorraldusega. Diktatuuri määratlemise keerukusest tulenevalt on keerukas ka nende liigitamine. Siiski võib eristatada autoritaarseid ja totalitaarseid diktatuure. · Autoritaarne diktatuur Autoritaarsed diktatuurid piirduvad võimu koondamisega liidri või kitsa oligarhia kätte ning puudutavad muid eluvaldkondi vähe. Võrreldes totalitaarsete diktatuuridega on autoritaarsed lähedasemad antiiksele diktatuurile, kuna neis enamasti sisaldub ajutisuse ja normaalse olukorra taastamise idee. Autoritaarne diktatuur ei sea eesmärgiks uue ühiskonna rajamist ja uue inimese kasvatamist,
Esimene suur osa on diktatuurid. Teine osa räägib täpsemalt ühest diktatuurist. See on Kommunistlikust Venemaast, kus põhiline valitseja oli Stalin. Uurimistöö räägib ka Nõukogude Liidust. Ma valisin selle teema, Kommunistlik Venemaa, kuna see tundus kõige huvitavam. Peamised allikad on interneti leheküljed. Samuti leidin ka midagi raamatust ,,Vassili Stalin-kas türanni vesivõsu?". 3 Diktatuurid Enne diktatuure valitses mitmel pool maailmas demokraatia. Esimese maailmasõja järel suutsid nad näitada maailmale, et nad tulevad toime, kuid varsti see enam nii ei olnud. Demokraatia ei suutnud enam lahendada probleeme, tekkis pettumus ning tuli demokraatlik kriis. Diktatuurid tekkisid, kuna mitmed riigid vaevlesid majanduskriisis ja üleüldises viletsuses. Itaalia ja Saksmaa said lüüa Esimeses maailmasõjas ja neil tekkis nn ala- väärsuskombleks
-vasakpoolsete ideede levik -helifilmide tulek -arhitektuuris internatsionaalne stiil -olulisemad leiutised-tsellofaan, nailon, elekter igasse kodusse Natsi-Saksamaa välispoliitilised sammud II maailmasõja eel 1935 tühistas Saksamaa Versailles' lepingu 1936 viis Hitler oma väed Reini tsooni 1935 astus saksamaa välja rahvasteliidust, loobus Locarno lepingu täitmisest Rahustamispoliitika Lääneriigid lootsid, et ehk uued diktaatorid rahunevad. Usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus ei pidanud paika. Mõnda aega näis edukas see poliitika. 1938-1939 NSVL ja Jaapani sõjalised kokkupõrked. Ühel hetkel osutus ikkagi diktatuuride vaenulikkus suuremaks lääneriikide vastu kui nende omavaheline vaen. Hispaania kodusõda Aeg- 1936-1939 Osapooled vabariiklased ja rahvarinne Tulemused-ülestõus marokos Farnco poolt, 1937 hõivasid suurema osa hispaania territooriumist ja 1939 kevadel Madriidi
- August, 1939 - Sõlmiti Saksamaa ja NSVL vahel mittekallaletungileping - Saksamaa ja NSVL lubasid ksteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisel pool vaenulikus sõjalises liidus - Saksamaa saavutas endale Poola lääneosa ja Leedu Mida kujutas endast Saksamaa maharahustamise poliitika? - Lääneriigid olid saksamaa ja itaalias suhtes tegevusetud, lootes, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida. Kas II maailmasõda oleks saanud ära hoida? 2. Kuidas likvideeriti Poola, Eesti, Läti ja Leedu omariiklus? Poola - Hitler tungis poola 1. Sept 1939 sõda kuulutamata,mille tulemusel kuulutas Prantsumaa ja suurbritannia saksamaale sõja, kuid tegelikult sõtta ei sekkunud. - Saksa väed kasutasid võimalust kohe ära, nende armee oli poola armeega
5. Terav riigisisene võimuvõitlus - poliitilised erakonnad mustasid üksteist ja tekkisid ka põhirahvuse ja vähemusrahvuste vahelised vastuolud 6. Valimiskünnise puudumine - mittedemokraatlikud pisirühmitused kasutasid parlamenti demokraatia vastu võitlemiseks. Diktatuuri liigid. autoritaarne diktatuur - kogu võim on koondunud ühe isiku kätte, seadusi muudavad valitsused oma suva järgi, rahval ei ole võimalust osaleda riigi juhtimises. Enamik diktatuure olid 1920-30 a autoritaarsed, k.a. Eesti tolitaarne diktatuur - võim koondunud ühe isiku kätte, kontrolliti ka inimeste mõtteavaldusi ja väljendusi. Sellega kaasnesid inimõiguste rikkumised ja pidev hirmu all hoidmine (küüditamine ja surmalaagrid). Tolitaarses diktatuuris on ühiskonna elu täielikult reeglitele allutatud. nt natsionaalsotsialistlik Saksamaa ja kommunistlik Nõukogude Liit. Diktatuuridele iseloomulikud jooned. Eeskujuks pidi olema juht, keda tuli igati imetleda
mida nad oleksid võinud saavutada teineteisega võistlemise asemel, kui nad oleksid tegutsenud käsikäes. Stalin olevat lausunud: ,,Koos sakslastega oleks me olnud võitmatud." Hitler arvas, et mõlema poole halastamatu realismi vaimus oleks ta koos Staliniga suutnud luua olukorra, mis oleks muutnud võimalikuks püsiva liidu. Õnneks inimkond pääses sellest süngest koostööst, sest meeste ambitsioonid lükkasid neid hoopis lahku, mitte kokku. Diktatuure e loo ega juhi ainult üks inimene, kui piiramatu poleks ka teoreetiliselt tema võimubaas. Mõlemal reziimil oli rahva toetus ja mõlemad kiusasid tahtlikult inimesi taga. Mõlemad kujutasid endast süsteemi, mis muutis lühikese ajaga oma elanikkonna väärtusi ja ühiskondlikke taotlusi. Mõlemad olid revolutsioonilised süsteemid, mis vallandasid tohutu ühiskondliku energia ja hirmuäratava vägivalla. Valitseja ja valitsetavate suhted olid keerulised ja mitmemõõtmelised ega
18. Selgita: Sionism rahvusvaheline juutide poliitiline liikumine, mis toetab juutide kodumaad Iisraelis Terrorism teadlik vägivalla rakendamine tavaliselt juhuslike tsiviilelanike suhtes, et saavutada valitsuselt oma nõuete täitmist. Separatism osariikide või riigiosade riigist eraldumispüüdlused. 19. Miks on Ladina-Ameerika riigid olnud aastail 1950-1970 poliitiliselt ebastabiilsed? Milles see avaldus? Sest toimus pidevaid riigipöördeid ja diktatuure, mille tingis peamiselt armee erakordselt suur osatähtsus nende maade siseelus. See avalduski riigipööretes ja diktatuurides. 20. Miks võib Pinocheti reziimi Tsiilis nimetada autoritaarseks? Millal? Seda võib nimetada autoritaarseks, sest võideldi kommunistide vastu ja tehti turumajanduslikke uuendusi. 1973-1990. 21. Milles seisnesid probleemid Nicaraaguas, Salvadoris ja Panamas? Panamas paljud riigid olid Panama kanalist huvitatud ning soovisid seda kanalit hallata. Salvadoris
- Kolmanda maailma mõiste tõid käibele koloniaalimpeeriumite lagunemine, uute iseseisvate riikide tekkimine ning mitteühinemisliikumise kujunemine. Sellega hakati tähistama riike, mis ei kuulunud ei arenenud lääneriikide ehk esimese maailma ega ka NSVL ja tema Ida- ja Kesk-Euroopa liitlaset, st teise maailma hulka.MIL MOEL OSALESID KOLMANDA MAAILMA RIIGID KULMA SÕJA AEGSES VASTASSEISUS?- Arengumaadele suruti peale ebasoodsad lepingud, lääneriigid ja NSV Liit toetasid inimvaenulikke diktatuure. MILLISED OLI KOLMANDA MAAILMA ÜHISED PROBLEEMID?-Näljahäda, joogivee puudus, haigused, epideemiad, AIDS. MIS PROBLEEME PÕHJUSTAS?- raske majanduslik olukord, kolooniate majandus oli tihedalt seotud emamaaga. KUDAS PROBLEEME LAHENDADA PÜÜTI?- Võeti vastu arenenud riikide pakkumisi ja abi, kuid vastutasuks pidid vaesemad andma ligipääsu maavaradele. Tänu sellele pidid noored riigid kannatama vaesust ja näljahäda.
Ettevalmistused sõjaks 1935-36. 1935 saksa-inglise mereväeleping- Saksamaa sõjamere vägi võis olla 1/3 inglise laevastiku suurusest, allveelaevu 45%. 1935 kohustusliku sõjaväeteenistuse taastamine. 1935 Görig teatas Luftwaffe olemasolust. 1936 Hitler viis 30 tuh sõdurit Reini demilitariseeritud tsooni- Prantsusmaa ei julgenud üksi vastuaktsioone vastuvõtta. Lääneriikide lepituspoliitika: loodeti, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad . usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida. Austria anshluss: Hitler tahtis vallutada maailma ja valis esimeseks ohvriks Austria. 1938 veeb esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi määramist valitsuse etteotsa. Austria ei suutnud vastu seista, ning alistus. 13.03.1938 marsivad saksa väed Austriasse, järgmine päev teatatakse liitmisest.
Ka reaalses maailmas on näiteks katoliku kirik keelanud ära rasestumisvastaste vahendite kasutamise, nimetades seda jumalateotuseks, mis tähendab, et katoliku-usku inimesed on seatud valiku ette kas teha lapsi või vahetada usku. 4) Diktatuur riigikorrana. Raamatus oli toimunud riigipööre ja loodud uus diktatuur. Riigis on kõik tegevused reglementeeritud, kaasaarvatud see kuidas mõtlema peab. Eelmisel sajandil loodi üks suurimaid diktatuure Nõukogude Liit, mis ei töötanud tegelikult kunagi nii, et inimestel oleks hea olnud. Vastupidi võtte ära inimestelt eneseteostusvõimaluse, toob see pigem kaasa probleeme, mitte ei leia neile lahendusi.Võimu peale surumine sunnib inimesi alahoidlikeks, mis näiteks iibe tõstmisele mõjub pärssivalt, langetades keskmist eluiga ja tekitades vaimseid kõrvalekaldeid. 2.2Teose mõte: Naised on samasugused inimesed nagu mehedki ja nendesse tuleb niisamuti
Tänapäeva demokraatlike riikide põhitunnused: · võimul on seaduslik valitsus · inimõigused on tagatud · kõik on võrdsed seaduse ees NB! Lihtsalt väljendudes: demokraatia puhul on riik inimese jaoks! 1920.-1930. aastatel olid demokraatlikud riigid näiteks USA, Inglismaa, Prantsusmaa. Diktatuur on piiramatu, jõule toetuv võim. On kahte liiki diktatuure: 1) autoritaarne diktatuur (ka: autoritarism, ka väljend: autoritaarne reziim) See on diktatuuri pehmem vorm. 1930. aastatel valitses autoritaarne kord näiteks Eestis, Lätis, Leedus, Poolas 2) totalitaarne diktatuur (ka: totaalne diktatuur või riik, totalitarism) See on diktatuuri karmim vorm. Võim on koondunud ühe isiku kätte. 1920.-1930. aastatel valitses totalitaarne diktatuur Nõukogude Liidus ja Saksamaal.
ülestõusudes (Varssavi ülestõus, Pariisi ülestõus jt.). Laiaulatuslikum vastupanuliikumine kujunes Poolas, Prantsusmaal, Kreekas ja Jugoslaavias. Tsehhide vastupanuliikumine algas juba 1939. a. suvel, seega enne II maailmasõja algust. NSV Liidus kutsuti vastupanuliikumises osalejaid põrandaalusteks ja partisanideks. Rahustamispoliitika- lääneriikide tegevusetus põhines lootusel,et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. Usuti,et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida,kuid see lootus osutus lühinägelikuks. Lääneriigid ei võtnud midagi diktaatorite vastu ette. Potsdami konverents-17.07-02.08 1945. Võitjariikide konverents. Ida-Preisimaa põhjaosa Nõukogude Liidule,Saksamaa tegelik jagamine,kohtumõistmise korraldamine, reparatsioonid saksa-le ja tema liitlastele,NSVL lubas astuda sõtta Jaapani vastu ja sai selle eest Sahhalini saare lõunaosa ja Kuriili saared.II MS tagajärjed-hukkus ligi 60 mlj in
Saksamaa edust sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas Etoopiat. Ägeda vastupanu järel vallutas Itaalia Etoopia. Lääneriigid lootsid, et edu saavutamisel diktaatorid rahunevad rahunemispoliitika. 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti. See oli suunatud Nõukogude Venemaa vastu. 1937 ühines sellega Itaalia, hiljem teisedki riigid. 1938-1939 a. toimus NSV Liidu ja Jaapani vahel Mongoolias sõjalised kokkupõrked, need lõppesid Nõukogude võiduga. Diktatuure ühendas vaen lääne demokraatia vastu. HISPAANIA KODUSÕDA Oli juulist 1936 aprillini 1939 toimunud konflikt parempoolsete natsionalistide, keda juhtis Francisco Franco, ja vasakpoolsete rühmituste vahel. Esimene sõda Euroopas peale I maailmasõda. 1936 a. tuli Hispaanias võimule Rahvarinne. Ühiskond polariseerus, olid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse diktatuur. 1936 juulis puhkes koloniaalvägedes ülestõus, mis haaras varsti kogu Hispaania. Euroopa
Enamik võimust oli koondunud Pätsi kätte. Leian et vaikival ajastul tehti ära palju suurt riigi korraldamises ning loodi uus põhiseadus mis ka vapside poolt heakskiidu sai. See nägi ette tugeva presidendi võimu loomist. Ning tänu sellele kehtestas riigivanem K Päts riigikogu vaikivasse olekusse (vaikiv aeg). Pätsi aeg oli autoritaarne riigi poliitika mis oli suhteliselt leebe ning vabameelne võrreldes Euroopas mitmel pool kindlustunud diktatuurides. 5. Kirjeldada diktatuure NSVL, Saksamaa ja Itaalianäitel; Itaalia Juht: Benito Mussolini Partei süsteem: Kehtestati ühepartei süsteem, ainsaks lubatud parteiks oli fasistlik partei. Sisepoliitika: Äärmuslik rahvuslus. Mussolini õpetuses on kesksel kohal rahvus. Kõik indiviidi- ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslikele huvidele, üksikisikul pole rahvuse kõrval mingit tähtsust. Mussolinile ehk ducele (juhile) anti seadusega piiramatu võim,
annaabi.ee 
