Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas kolmas maailm on vaeste riikide maailm? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kas kolmas maailm on vaeste riikide maailm?
Sageli peetakse kolmandat maailma kui vaeste maade rühma, kuid tegelikult ei ole see alati tõsi. Suur osa arengumaid on tõesti vaesuses , kuid on ka rikkaid kolmanda maailma riike. Rikas kolmanda maailma riik on näiteks Kuveit , mis asub Araabia poolsaarel Pärsia lahe looderannikul. Tänu nende nafta tootmisele on Kuveit täitsa võrreldav isegi USA-ga ja Lääne Euroopa maadega. On ka arenenud riike, mida saab võrrelda paljude arengumaades toimuva vaesusega.
.............................................................................................
Mõistega ’’kolmas maailm’’ on olnud ka teisi probleeme. Näiteks ei suudetud kokku leppida, kas kommunistlik Hiina kuulub kolmanda maailma hulka või mitte. Hiinat aga eristas see, et Hiina oli võimeline mõjutama maailma arengut.
Kolmas maailm: külma sõja tanner
Külma sõja aastatel laienes Ida-Lääne vastasseis ka kolmanda maailma riikidesse. NSV Liit, ning lääneriigid eesotsas USA-ga ei pidanud arengumaid omadega võrdseteks, vaid kasutasid neid oma poliitiliste eesmärkide elluviimiseks ja Arengumaadele suruti peale ebasoodsaid lepinguid.
Tihti toetasid lääneriigid ja NSV Liit inimvaenulikke diktatuure ainult selleks, et hoida oma mõjuvõimu ühes või teises piirkonnas. USA aitas paljusi Ladina-Ameerika, Aasia ja Aafrika diktatuure , NSV Liit aga andis abi igale diktatuurile kes kuulutas, et ta riik on valinud sotsialistliku suuna. Enamasti seisnes suurriikide abi relvastuse ja sõjaasjatundjate saatmises.
............................................................................................................................................
Kolmanda maailma maades puhkenud kodusõdu ja riikidevahelisi kokkupõrkeid kasutati veel suurriikide poolt ära uute relvaliikide katsetamiseks. Sel viisil said NSV Liit ja USA kõvasti arendada oma tavarelvastust
Kas kolmas maailm on vaeste riikide maailm #1 Kas kolmas maailm on vaeste riikide maailm #2 Kas kolmas maailm on vaeste riikide maailm #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor repsak iksdee Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kolmas Maailm - Eripalgeline maailm
16
ppt

Kolmas Maailm - Eripalgeline maailm

Kolmas Maailm Eripalgeline maailm Mõiste "kolmas maailm" "Kolmandaks maailmaks" hakati kutsuma riike, mis ei kuulunud ei arenenud lääneriikide (esimene maailm), ega NSVL ja tema liitlaste (teine maailm) hulka http://www.peopleofcolororganize.com/analysis/first-world-heaven-third-world-hell-wealth-poverty-reasses "Kolmanda maailma" riikide tunnused Maailmaasjades väikese sõnaõigusega riigid Paljud riigid suhteliselt vaesed Reeglina kuulusid siia kolooniavõimu alt vabanenud Ladina-Ameerika, Aasia, Aafrika ja Okeaania riigid Jooned, mis iseloomustavad arengumaid: Raske majanduslik olukord - arengumaade majandus sõltub emamaadest ja arengumaade ülesandeks on toota emamaale tooraineid. Peale iseseisvumist pidid noored arengumaad end ise ära majandama ja see tähendas sõltuvust

Ajalugu
1949-2003
5
doc

1949-2003

6. Mõisted Mauism ­ kommunistliku õpetuse suund Hiinas Suur hüpe ­ Mao plaan arendada Hiina majandust kiiresti Kultuurirevolutsioon ­ Hiinas Mao ajal teisitimõtlejate ja haritute tagakiusamine Rahvasteliidu mandaatsüsteem - alade ümberjagamiseks mõeldud süsteem, mille kohaselt said mõned riigid volituse hallata teatud maa-alasid seni, kuni sealsed rahvad on valmis oma riiki asutama Neokolonialism - vähemarenenud riikide allutamine suurriikide majanduslikule ja poliitilisele mõjule, kasutades ära nende raskusi Mitteühinemisliikumine - rahulolematus, et suurriigid ei seoks endaga kolmanda maailma riike Separatism - liikumine, mis soovib eralduda emamaast Kolmas maailm ­ külma sõja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka India Rahvuskongress - juhtis iseseisvusvõitlust Apartheid - rassieralduspoliitika LAV-is

Ajalugu
Elu pärast II MS-Kolmas maailm
4
doc

Elu pärast II MS, Kolmas maailm

Ajaloo arvestustöö. §25-27C Kolmas maailm. 1. Mis on III maailm? Nimeta sinna kuuluvaid riike? Külma sõja aastate riigid, mis ei kulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka. Aafrika riigid ­ Liibüa, Egiptus, Alzeeria Ladina-Ameerika ­ Brasiilia Aasia ­ Iraak, Kuveit Okeaania ­ Indoneesia 2. Milles seisnes rahvaste vabadusliikumine? Eesmärgid? Too näiteid (5) Rahvaste vabadusliikumine seisnes koloniaalvõimu all olnud riikide vabanemises. Eesmärk oli vabaneda emamaast ning täielikult iseseisvuda. Nt: India, Pakistan, Liibüa, Tuneesia, Maroko. 3. Millised rahvusvahelised kriisid ja relvakonfliktid leidsid III maailma riikides aset külma sõja ajal? Millal toimusid ja milles avaldusid? (Korea, Vietnam, Kuuba, Suessi kriis) Korea ­ 1950-1953. Seisnes Põhja- ja Lõuna-Korea vastuseisus. Põhi oli kommunistlik, Lõuna aga demokraatlik, P-K soovis võimu laiendada ning kogu Korea ühesuguseks muuta

Ajalugu
Ajaloo kontrolltöö- Külm sõda-külma sõja kriisid
5
docx

Ajaloo kontrolltöö- Külm sõda, külma sõja kriisid

Ajaloo kontrolltöö - Külm sõda, kriisid külma sõja ajal, pingelõdvendus 1.Rahvusvaheliste suhete pingestumine Euroopas 1940. Aastate teisel poolel. Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri ­ Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. 2.Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus.

Ajalugu
II MS ja Külm sõda
30
docx

II MS ja Külm sõda

Nendes riikides oli tööstus natsionaliseeritud ja põllumajandus enamasti kollektiviseeritud, kehtis plaani- ja käsumajandus ja ühiskonda iseloomustas väga kõrge sõjaväestatus.  USA ja teised turumajanduslikud riigid: Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa LV kes tuginesid ameeriklaste sõjalisele ja majanduslikule toele, tõrjumaks tagasi NSV Liidu ja teiste sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid. Üldjuhul oli nende puhul tegemist demokraatlike riikidega. Samas toetasid USA ja tema liitlased ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke liikumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu (näiteks Tšiili ja Pakistani režiimid). Teise maailmasõja järel hakkasid lagunema ka senised koloniaalimpeeriumid ning mõlemad külma sõja osapooled üritasid säilitada oma mõju endistes

Ajalugu
Külm sõda
15
docx

Külm sõda

vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste (e pingelõdvendusega) ja ajutiste suhete soojenemistega, mis sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus. Külma sõja lõpuks võib pidada 1980.-1990.aastate vahetust, kui toimus idabloki ja NSV Liidu lagunemine ning Saksamaade taasühinemine. 1.3. Külma sõja osapooled: Külma sõja käigus kujunes välja bipolaarne (e kahepooluseline) maailm: NSV Liit ja talle alluvad marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), Aasias (Mongoolia, Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja-Vietnam), Ameerikas (Kuuba) ja Aafrikas. Samas polnud Idabloki riigid alati Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 4

Ajalugu
Kolmas maailm pärast Teist maailmasõda
4
doc

Kolmas maailm pärast Teist maailmasõda

X. KOLMAS MAAILM PÄRAST II MAAILMASÕDA: 1. Kolmas maailm: · 1950-ndatel aastatel nimetasid ennast nii need riigid, kes külmas sõjas soovisid jääda erapooletuks (1.maailm- lääne arenenud tööstusriigid; 2.maailm- kommunistlikud riigid). · 1960-ndatel aastatel hakati nii nimetama madala majandustasemega riike e. Ladina-Ameerika, Aasia ja Aafrika arengumaid. · 1970-ndatel, kui Araabiamaad rikastusid nafta müügiga ja 1980-ndatel, kui suure majandusliku hüppe tegid Kagu-Aasia riigid (nn

Ajalugu
Külm Sõda ja kriisid-pingelõdvendus
19
docx

Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus

viiaste kätte ka teised Aasia riigid.(Kennedy paindliku reageerimise poliitika) 1964.a. algas USA otsene sõjaline sekkumine Vietnamis toimuvasse. 1960.aastate lõpus oli Vietnamis üle poole miljoni USA sõjaväelase, ometi ei suudetud vietkongidest jagu saada. (Džunglisõjas USA sõdurid oskamatud, sõjavastane liikumine häälestas USA vastu). 1969.a. sai presidendiks R.Nixon, kele poliitika oli – rahulik kooseksisteerimine ja läbisaamine kommunistlike riikide (eeskätt NSVL ja Hiin aga). USA hakkas vägesid välja viima 1972, kohale jäid ainult nõuandjad. 1973.a. sõlmis USA Vietnami DVga Pariisis rahulepingu. Vietnami sõda muutus kodusõjaks, mis 1975.a. lõppes kommunistide võiduga. 1976.a. ühendati kogu Vietnam Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks. Poola kriis 1980 Pingelõdvendusperiood (1970ndad) ja külma sõja lõpp Pingelõdvenduseks hakati nimetama suhete paranemist NSVL ja lääneriikide vahel 1970-aastate algul.

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun