MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL · Loodeti ühiskonna kiiret arengut ja õitsengut · Demokraatia kriis · Mittedemokraatlikud liikumised Kaasa aitas · Suunavate rahvakihtide kaasamine poliitikasse · valimisõiguse laienemine · Pettumus Versailles´i süsteemis · Pettumine demokraatlikus riigikorras · Majanduslikud raskused Saksamaa · Terroriga ja hirmutamisega sai Hitler võimule · Üheparteisüsteemdemokraatlike institutsionide kaotamine · Vabaduse kaotamine · Meelsusjärelvalve · 4 aasta plaan · Rassilise puhtuse tagamine · Eraelu kontrollivad seadused · Juutide tagakiusamine · SS · Salapolitsei Gestapo · Teisitimõtlejad koonduslaagrisse Venemaa · Kommunistlik diktatuur relvastatud riigipöörde ja kodusõjaga · Üheparteisüsteem · Kõrgeim võim kommunistlikule parteile · NEP · Vatavalt vajatustele vasavalt võimalustele Itaalia Fasistlik diktatuur · Ei kehtesta...
· Organisatsioonilise struktuuri järgi: a) Väikeparteid Nõrga organisatsioonilise struktuuriga. Pole ranget hierarhiat või kõike reguleerivaid dokumente. Peetakse kinni suusõnalistest kokkulepetest. b) Tugeva bürokraatliku hierarhiaga kollegiaalselt juhitavad parteid Laiem liikmeskond ning allorganisatsioonide võrk. Liikmetelt eeldatakse organisatsiooniteadlikku käitumist. Siia kuuluvad enamike demokraatlike riikide parteid. c) Diktaatorlikud parteid Võim on partei juhi ja tipp-eliidi organistasiooni käes. Erakonna struktuur on tugevalt tsentraliseeritud. Allorganisatsioonidel puudub iseseisva tegutsemise õigus. Liikmeskonda valitakse rangete ideoloogiliste põhimõtete alusel. · Tegevushaarde järgi: a) Kaadripartei Meeste elitaarne seltskond. Võistlus parlamendikohtade pärast oli riigisisene. Ei arendatud ulatuslikku propagandat. Erakonda rahastas tema jõukas liikmeskond.
Heaoluriik-riik mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse. (Tasuta haridus,inimõiguste kaitse,vaesuse leevendamine) Monarhia- Taani,Jaapan.Dem. Tugevad küljed-kodanikuõigused, konkurents Diktatuuri tugevad küljed-Keskklass-Kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste katekooria.(õp,arstid jne)Siirdeühiskond-ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja- suhted asendatakse demokraatiaga,toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (eesti taasiseseisvus 1980ndate lõpus)Föderatsioon-e liitriik (Saksamaa,USA)Sots. Heaoluriigi tunnused-Pakub teenuseid millest turg pole huvitatud,Pehmendab turukonkurentsist ja inimese elukaarest tulenevaid riske(pension,lastetoetus,vanemapalk jne)Küberterrorism -e küberrünnakud.1.Otsitakse, ja n-ö häkitakse sisse E-mailidesse,
Mida andis maailmale Suur Prantsuse Revolutsioon Suur Prantsuse Revolutsioon algas 14. Juulil 1789 aastal Bastille' kindlusvangla vallutamisega. Rahavarahutused surusid kuningavõimu maha, mis avas tee reformidele ja murrangutele. 1791. aastal võeti vastu põhiseadus, millega kaotati seisused ja feodaalsüsteem. See sätestas inimese põhivabadused ja võrdsuse seaduse ees. Riigis hakkas kehtima konstitutsiooniline monarhia. Talupojad said endale maad osta ja ei pidanud enam makse maksma. Kirikud läksid riigile. Tänu sellele kaotati pärisorjus ja hakati tunnustama rahva vabadust. Paljud riigid on ka tänapäeval selle eeskujul teinud enda põhiseaduse. Juunis 1793 võtsi Jakobiinid vastu uue konstitutsiooni, kehtestati üldine valimisõigus. Konstitutsioon kindlustas mõtete ja arvamuste vaba avaldamise, usuvabaduse, rahvaühingute loomise, petitsioonide esitamise jms õiguse. Kontsitutsiooniga kinnitati ka...
revolutsiooniga. I MS tõi kaasa demokraatia leviku, sest sõja võitsid demokraatlikud suurriigid. Dem. Laienes ka riigi siseselt ( valimisõigus naistele, töölisklassi poliitilised õigused suurenesid. II MS vahelisel perioodil lainenes diktatuur( pettumie Versaille süsteemis, majanduskriis 1929, demokraatia kogemuse nappus. Diktatuur kehtestati Saksamaal, Itaalias ja Jaapanis. Ida- Euroopas kommunistlik-dikatuur( varises kokku 80.ndadatel) Siirderiik- ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja-suhted asendatakse demokraatlikega (üleminek) Jätkusuutliku arengu valdkonnad · Jätkusuutlik valitsemine (võim peab olema legitiivne e õiguspärane) Rahvas peab võimu õiguspäraseks, siis kui võimulolijad hindavad sama väärtusi, mis rahvas. · Rahvastiku juurdekasv- riik jätkusuutlik, kui iive on positiivne · Looduslik jätkusuutlikkus- keskkonna saastatus, ressursside varu ja nende otstarbekas kasutamine
-õigusriik ja kõige võrdsus seaduste ees -võimuinstitatsioonide lahusus ja tasakaalukus -kohtusüsteemi ja teistekontrorganite poliitiline sõltumatus -vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vabaajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks -tsiviilkontroll relvajõudude üle -vähemuste õigustega arvestamine -lähtumine põhiseadusest(legitiimsus) -fluralism/polüarhia-arvamuste paljusus *Siirdeühiskond-ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja-suhted asendatakse demograatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. *Polüarhia-kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondadele, kodaniku- organisatsioonide ja survegruppide vahel. *Jätkusuutlik areng- jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve
Igal sajandil on võrdsuse ja vabaduse osakaal ühikonnas oluliselt muutunud ning otsustavaid pöördeid võtnud. Rahvas ei saa ilma nendeta elada, mistõttu on diktatuuri riikides alati püütud hirmuga valitseda, aga on toimunud ka palju ülestõuse. Sajandi või paari tagused suured revolutsioonid on maailmas valdavalt avaliku diktaatorliku valitsemise hävitanud või vähemalt, sellele negatiivse pitseri külge pannud. Nii on tänapäeval väga levinud demokraatia. Tegelikkuses diktaatorlikud valitsejad püüavad nüüd näida üllaste vaimsete mentoritena ja ilmselgelt totalitaristlikku ühiskonnakorda katta näilise vabaduse ja võrdsusega. Tekib küsimus, kui suur osa viimasel sajandipikkusel perioodil rõhutatud võrdsusest ja vabadusest on tegelikult ühiskonnas vaid näiline ? Inimesed ihkavad mõlemat nii täielikku võrdsust kui piiritut vabadust, paraku ühe suurendamine eeldab teise taandamist
Kevin Vahisalu Al13b Kriisi kolded 18. detsembril 2010 araabia maades alanud suur protestide laine sai tuntuks araabia kevade nime all. Paljud lootsid, et see toob demokraatlikumaid muudatusi ning vanad diktaatorlikud režiimid kaovad. Protestilaine kogus jõudu, algasid mässud olemasolevate režiimide vastu, mõnes riigi puhkes lausa kodusõda. Osa vanadest režiimidest kaduski – Muammar Gadaffi sai surma 2011. aasta sügisel, Hosni Mubark kukutati ja on vangistuses. Kuid muutusi kasutasid ära islamistlikud ja fundamentalistlikud rühmitused. Tundubki, et islamistlikud jõud ja radikaalsete vaadetega usufanaatikud hakkavad mängima aina olulisemat rolli Lähis-Ida poliitilisel maastikul
kes sõjakoledustest ei toibunud. Algas USA esiletõus. Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma kodanike ellu. Demokraatia kriis ja äärmuslikud liikumised. Ei õnnestunud lahendada ühtki suurt probleemi ning need viisid teise maailmasõjani. Tagajärjed Eestile Eesti sai iseseisvaks riigiks ning vabanes tsaarivõimu alt. Ühiskond Siirdeühiskond, demokraatia põhitunnused. Otsedemokraatia, osalusdemokraatia ja esindusdemokraatia. Siirdeühiskond on teatud arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja võimusuhted asendadatkse demokraatlikega. Demokraatia põhitunnused: kehtib võimude lahususe põhimõte, rahva iseseisvus, mitme partei süsteem, riigivõim kuulub rahvale, vaba ajakirjandus, valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu, trüki- ja sõnavabadus. Otsedemokraatia on demokraatia vanim vorm, kus kodanikud osalevad vahetult poliitiliste otsuste vastuvõtmise protsessis.
Tasuta teenuste võimalus (tervishoid, haridus, munitsipaaleluase,sotsiaalhoolekanne) 6. Heaoluriiki ohustab: suur tööpuudus, vaesus, kuritegevus 7. Demokraatia on teatud valitsemisvorm, kus v6im on rahva käes 1. levikulaine oli 1826-1922, siis v6eti eeskuju lääneriikidest, arvati et siis tuleb majanduslik edu ja see on parim valitsusvorm, 2.levikulaine peale I maailmasõda, 3. Peale II maailmasõda 8. siirdeühiskond - ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid asenduvad demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale 9. demokraatia tunnusjooned: Kodanikuvabaduste tunnustamine Kõigi võrdsus seaduste ees Vähemuste õigustega arvestamine Vaba ja pluralistlik ühiskond, vaba ajakirjandus jne konkurents- riigis on mitu ühte liiki tootjat mistõttu on nad konkurentsis üksteisega hääleõigus- igal kodanikul on õigus minna valima enda esindaja teatud valitsusse
Itaalias oskas seda ära kasutada Mussolini, kes sõjast väsinud rahvale lubas taastada endise Rooma impeeriumi, kui ta võimule ligi lastakse. Sedasi suutis võimule saada ka Hitler, kes lubas rahvale uusi töökohti, vabastada Saksamaa Versailles' rahulepinguga seotud reparatsioonimaksetest, teha inimeste elu paremaks ning tõsta riik taas võimsamate hulka. Ehk siis tuli osata rääkida õigetest asjadest sellest, mida rahvas kuulda tahtis. See ei olnud aga ainus tegur, mis diktaatorlikud valitsejad võimule aitas. Suur osa sellest toimus tänu karmile asjaajamisele. Konkurentidele ei antud asu või siis võltsiti valimustulemusi. Sedaviisi talitses ka Mussolini, kes tappis oma konkurendid ning takkajärgi võltsis valimustulemusi. Nii juhtus ka Saksamaal. Üksnes tänu valimistulemustele ei oleks Hitler võimule pääsenud. See üksnes viis teda sammukese sellele lähemale. Tähtsaks pöördepunktiks sai kommunistide eemaldamine suurest poliitikast, mille tulemusel ei olnud
üliõpilasrahutustega ning mitmeid muutusi ühiskonnas ja käitumises hakati seostama nn 68. aasta põlvkonnaga. 1970 1979 Liit kasvab esimene laienemine Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriigi ühinemine Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 1973 tõstis liikmesriikide arvu üheksale. Lühike, kuid jõhker AraabiaIisraeli sõda oktoobris 1973 tõi Euroopale kaasa energiakriisi ja majandusprobleemid. Viimased Euroopa parempoolsed diktaatorlikud reziimid leidsid oma lõpu ELi regionaalpoliitika raames asuti eraldama suuri summasid, et luua vaestes piirkondades töökohti ja arendada infrastruktuuri. Euroopa Parlament suurendas oma mõju liidu poliitikale ning 1979. aastal said kõik kodanikud selle liikmeid esmakordselt otse valida. 1980 1989 Euroopa nägu muutub Berliini müüri langemine Poola ametühing Solidarno ning selle juht Lech Walesa
läbi) piiritülid. 15. Mis põhjusel loobus Eesti välispoliitikas 1930ndatel Inglismaale suunatud orientatsioonist Saksamaa kasuks? Eesti hoidis Saksamaa poole, ses see sai vastu Venemaale. 16. Missugune oli Eesti välispoliitiline seisund 1930ndatel aastatel? Eesti oli neutraalne riik, suhted olid teiste riikisega head va. Venemaaga (nõukogude Liit) 17. Vapsid- vabadussõdalased. Vaikiv ajastu- muudeti Eesti riigikorda. III põhiseadus- kehtestas presidentaalse võimu, kus presidendil olid diktaatorlikud volitused. jõustus 1. jaanuaril 1938 Isamaaliit- organisatsioon Eesti Vabariigis aastatel 1935–1940. Kaarel Eenpalu- Pätsi autoriaalse võimu teostaja, peaminister. 18. Parlamentarismi kriis- pideva ebastabiilsuse tõttu poliitikas palju valitsuskriise Artur Sirk- tuntud vaps, hiljem mõrvati PolPol-i agentide poolt 1937. Asunikutalu- Endistele mõisamaadele rajatud talud. Balti Liit- sõjaline kaitseliit, kuhu kuulunuks Eesti, Läti ja Leedu.
b. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel Solidaarsus, kõigile samad hüved. Riik kehtestab kõrged progresseeruvad maksud. Eeldab rahvuslikku üksmeelt. c. Liberaalne heaolumudel Inimesed vabad ja võrdõiguslikud, riigi ülesanne pole tagada tasuta sotsiaalteenused, vaid luua palju töökohti ja tagada konkurents. Karjäär ja läbilöögivõime väga olulised. d. Siirdeühiskond ühiskonna arengu etapp, mille käigus asendatakse diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted demokraatlikega. Ohud: · Elanikkonna vananemine riigi kulutused suurenevad vähese aja jooksul. · Eri piirkonnad arenevad erinevalt sotsiaalne lõhe. · Naiste diskrimineerimine · Äärmuslikud poliitilised nõudmised võidakse pöörduda tagasi autoritaarse valitsuse juurde. · Majandus muutub tehnokraatlikuks rahva elatustase langeb · Faktoloogia · Nüüdisühiskond e
saab klassiühiskond(varandus päritolust olulisem),uued ühiskonnaklassid(ettevõtjad,töölised),kodanluse ja keskklassi tähtsus kasvas(nõutud professioonid e.vajatakse spetsialiste),linnastumine,uueks valitsevaks majandussüsteemiks kapitalism(tootmisvahendite eraomandamine),tööjõu/kapitali vaba liikumine,vaba turumajandus ja konkurents siirdeühiskond-ühiskonna arenguetapp,mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja-suhted asendatakse demokraatlikega e.toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale;ohuks nõuab rahvas tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist ning demokraatia näib mõnigi kord liiga aeglane(ebaefektiivne) ja ebamäärasust tekitav valitsemismudel,st.võivad populaarseks saada autoritaarse valitsemise ja nn.kindla käe loosungid;üleminek ühelt valitsemiskorralt teisele toob reeglina kaasa majanduskriisi,mille tagajärjel elatustase langeb
Hitler taas lääne nõrkusena ning tema üheks järgmiseks eesmärgiks sai Poola vallutamine. Kuid Lääneriigid olid selleks ajaks otsustanud, et niiviisi nad Hitleril edasi tegutseda ei lase ja kaitsevad Poolat, valmistuti sõjaks. Usun, et see oli lääneriikide poolt õige samm. Nad astusid Poola kaitseks välja ning panid piiri Saksamaa vallutusteteele. Teise maailmasõja suurimaks soodustajaks olid lääneriigid oma lepituspoliitikaga, nad uskusid, et Hitler ja ka teised diktaatorlikud riigid lepivad vaid väikeste vallutustega, kuid nii ei olnud. Lisaks ei takistanud lääneriigid Saksamaad, kui see astus üle Versaille' rahulepingu tingimustest. Niiviisi talitades oli küllaltki loomulik, et varsti jõutakse uue sõja läveni.
iseseisva riigi tunnused. Konföderatsioon- riikide liit, mille eesmärk on realiseerida ühiseid, tavaliselt välis-, kaitse- ja majanduspoliitilisi eesmärke, kus liikmesriigid on säilitanud oma suveräänsuse Ideoloogia- kogum ideid, mis on organiseeritud süstemaatilisel viisil ja juhivad inimeste või nende gruppide poliitilist tegutsemist. Siirdeühiskond- ühiskonna arengu teatav etapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatlikega.
väljendus põhiliselt majandusliku abi saamises. Pärast sõja lõppu aga pakkusid mõned LadinaAmeerika riigid varjupaika natsi tegelastele, kes põgenesid Euroopast kohtumõistmise kartuses. Sõjajärgsed diktatuurid Sõjaväelised riigipöörded ja diktatuurid olid LõunaAmeerika riikidele iseloomulikud juba 19. sajandist alates. Selle tagas armee suur osatähtsus riikide siseeelus. Selline olukord kestis kuni 1980. aastateni pea kõikides LadinaAmeerika riikides. Sõjaväelaste diktaatorlikud valistused(hundad) üritasid riigis ümberkorraldusi teha. Nad lubasid pärast korra loomist taastada demokraatia, kuid lubaduse täitmiseks läks kaua aega ja võimu ei loovutatud sugugi vabatahtlikult. Peronism Argentiinas Reformimeelse rahvusliku liikumise eredaks näiteks on Argentiinas laialdast toetust leidnud peronism e. Kindral Juan D. Perón de la Sosa õpetustel põhinev massiliikumine. Tema unistus oli see, et Argentiina muutuks LadinaAmeerika juhtuvaks riigiks.
madalad maksud.(Austraalia, Suurbritannia, Iirimaa, USA) Eelised- vähemtundlik demograafilistele protsessidele, madalad üldised maksud, stimuleerib aktiivset tööturgu, eriti madala palgalist. Puudused- Kõrge ebavõrdsus ja suured sotsiaalsed vastuolud, madal teenuste tase vaestele, poliitiliselt tihti ebapopulaarne, negatiivne märk küljes abiprogrammide saajatel. Siirdeühiskond- ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktruurid ja suhted asendatakse demokraatlikega, toimub diktatuurilt üleminek demokraatiale. Ohud- majanduskriis, mille tagajärjel elatustase langeb. Populistlikud, kajanduse toimimise põhitõdesid eiravad otsused, reformide ebaühtlane tempo jne. I etapp siirdeühiskonnas- vabad valimised. Demokraatia tunnused- kodaniku vabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees, pluralistlik kodanikuühiskond, vaba ajakirjandus.
USA-st sai 1920.aastal maailmamajanduse juhtriik, kuna tema kahjud sõjas olid olnud minimaalsed ja nii suutis ta muutuda eurooplaste võlausaldajaks. Kuid 9 aastat hiljem puhkes USA-s majanduskriis seoses väärtpaberite hindade järsu kukkumisega. See mõjutas suuresti teiste riikide majandust, kuna nende majandus sõltus USA omast. Kriisist väljumisekss kehtestas USA Roosevelti reformid, mis levisid ka mujale demokraatlikesse riikidesse. Diktaatorlikud riigid väljusid kriisist majanduse juhtimise riigi kätte usaldades. Arvan, et edukaim kriisist väljuaj oli Suurbritannia, kuna sinna avaldas majanduskriis kõige väiksemat mõju. . Ma arvan, et kui inimesed oleksid majanduskriisi ajal mõelnud, et mis neid II Maailmasõja ajal ees ootab, siis oleks nad äkki suutnud sõda ennetada.
MIKS ON PALJUDE TÄNAPÄEVA LAD-AMEERIKA PROBLEEMIDE LAHENDAMINE KEERULINE?- Majanduslikult maha jäänud, suurtes võlgades, vaesus, rahvas on väheharitud, palju vägivalda, narkomaffia. AAFRIKA- Aafrika maade iseseisvumise aeg -1951-1990a. ->1) Rahulikul teel-paljud Prantsuse asumaad, Inglise ja Belgia kolooniad (Nigeeria, Somaalia ja Kongo) ->2) Vabadussõda-Alzeeria Prantsuse vastu ja angollased portugallaste vastu -> Vabanenud riikide sarnased arengujooned Valdavalt tulid võimule diktaatorlikud reziimid, poliitiline ebastabiilsus, võimude mõtlematu tegevus. 2.KOLONIALISMIVASTANE VABADUSLIIKUMINE a) ÜLDJOONED -MIKS LOODI PÄRAST I MAAILMASÕDA RAHVASTELIIDU MANDAATSÜSTEEM?- Alade ümberjagamiseks. MIL VIISIL PÜÜDSID EMAMAAD TAKISTADA KOLOONIATE ISESEISVUMIST PÄRAST II MAAILMASÕDA?-Sõjajõuga (Prantsusmaa Indo-Hiinas ja Alzeerias, Holland Indoneesias ja Portuga Angolas) või siis asumaade valitsemise ümberkorraldamisega. MIS AITAS KAASA NEOKOLONIALISMI KUJUNEMISELE
individualiseerumine, paidlike, kiiresti muutuvate ja suhteliste väärtuste ning suhete domineerimine. Teadmusühiskond-kõrgeltarenenud ühiskonnatüüp, kus nii majandus kui ka ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi. Teadmusühiskonnas on ülikoolid ja uurimisasutused olulised, teadlaste ja üliõpilaste osakaal on kõrge. Siirdeühiskond- ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek dikdatuurilt demokraatial heaoluriik-riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamise, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule polüarhia- kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud, erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel.
Alamklass-inimesed,kes paiknevad sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu.Avalik haldus- poliitiliste otsuste igapäevae ja plaanipärane täideviimine riigi ning omavalitsusinstitutsioonide poolt.Avalik sektor e esimene sektor-üks ühiskonna kolmest sektorist:võimu-ja valitsemisasutused ning ametkonnad. Selle põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine.Bürokraatia-Ametnike võim, rangete reeglite ja hiearhia alusel toimiv juhtimiskorraldus.Digitaalne lõhe- üks olulisemaid sotsiaalseid lõhesid. Jagab inimesed iforikasteks (juurdepääs moodsatele asjadele) ja infovaeseteks (kellel see puudub).Elatusstandard-elatustase, mis väljendab teatud sotsiaalsesse gruppi kuuluv isiku või perekonna tarbimist.Erasektor e tulundussektor-üks ühiskonna kolmest sektorist; kuhu kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted.Feminism-ideoloogia,mis propageerib naise s...
teenuste ja väljamaksete abil tururiskide müju inimese toimetulekule * Ühishüved kaup/ teenus mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahendusel * Demokraatia valitsemise vorm, mille tunnusteks on kodanikkkonna osalemine poliitikas, kodaikkkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustus, seaduse ülimlikkus ning inimõiguste ja kodanike õiguste austamine * Siirdeühiskond - ühiskonna arengu etapp mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale * Polüarhia kõrgelt arenenud, pluralistliku ja tugeva kodaniku ühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel 2. Kaasaegse ühiskonna kujunemine, põhijooned, struktuur, korraldus, põhimõtted. 3. Võrrelda tööstus- ja postindustriaalset ühiskonda info- ja teadmisühiskonda (tunnused, iseärasused)
üliõpilasrahutustega ning mitmeid muutusi ühiskonnas ja käitumises hakati seostama nn 68. aasta põlvkonnaga. Euroopa Liidu ajalugu(1970-1979) Liit kasvab – esimene laienemine Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriigi ühinemine Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 1973 tõstis liikmesriikide arvu üheksale. Lühike, kuid jõhker Araabia-Iisraeli sõda oktoobris 1973 tõi Euroopale kaasa energiakriisi ja majandusprobleemid. Viimased Euroopa parempoolsed diktaatorlikud režiimid leidsid oma lõpu, kui Portugalis kukutati 1974. aastal Salazari režiim ja Hispaanias suri 1975 kindral Franco. ELi regionaalpoliitika raames asuti eraldama suuri summasid, et luua vaestes piirkondades töökohti ja arendada infrastruktuuri. Euroopa Parlament suurendas oma mõju liidu poliitikale ning 1979. aastal said kõik kodanikud selle liikmeid esmakordselt otse valida. Euroopa Liidu ajalugu(1980-1989) Euroopa nägu muutub – Berliini müüri langemine
Õiguse alused 32 tundi ,,Inimene ja õigus" (autorite kollektiiv A. Adamson, M. Eerika, Floren...) ,,Riik ja õigus" (sisekaitseakateemia õpik) Mis on õigus? Õigus all mõeldakse mingis riigis või ühiskonnas kõigi jaoks kohustuslike käitumisreeglite seaduste kogumit, millest kinnipidamist tagavad selleks kehtestatud mõjutusvahendid (riiklik sund). Õigus ja õiglus. Õigus on suhtelise iseloomuga, nii et ta sõltub ajastust ja oludest. Kauidas tekkis õigus? TAVAÕIGUS tavalisel moel samalaadseid samamoodi. Kodifitseerimine - tavaõiguse korrastamine ja kirja panemine. Kuningas Hammurapi sedaustekogu Vanim kirja pandus seadustekogu u. 18-17 saj e.Kr Profet Moosese seadused euroopa jaoks kirja pandud seadused 14-12 saj e.Kr Õigussüsteemid Mandri Euroopa õigussüsteem, kasvanud välja rooma õigusest Prantsuse õigussüsteem Saksa õigussüsteem (laskus detailidesse) Primaarne on seadus Anglo Ameerika õigussüsteem, primaarne on kohtupredtse...
Mida toob kaasa ilmastumine? Mida ollakse saavutatud 21. sajandiks? Tuleb tõdeda, et palju. Taevas vuhisevad ka helist kiiremad lennukid, elekter on peaaegu igas kodus, ümber maailma tiirlevad satelliidid, sündmusi saab vahendada reaalajas, laialdaselt levivad mobiilside ja Internet. Inimkond on kasutusele võtnud nii laser-kui geenitehnoloogia. Osatakse kloonida elusolendeid. Peaaegu igas kodus on arvuti või kaks, tööle sõidetakse autodega. Ületarbimine võtab järjest hoogu, ainult tagajärgedele ei taheta mõelda. Harva meenub see, mis on olemas, kuid tihti ollakse mures selle pärast, mida ei ole. Tundub, et motoks on saamas loosung: võidab see, kellel on surres rohkem asju. Hoolega jälgitakse teisi. Kui naaber ostab uue ning võimsama sõiduki , siis tekib enamasti tahtmine omale veelgi uhkem muretseda. Teaduse areng on meeletu see on kaasa toonud palju probleeme. Räägitakse nii öko-...
· sotsiaalne õigus: kõikidel on õigus ouhtale keskkonnle · keskkonnakaitse · elukvaliteet: inimväärikas sissetulek, eluaseme ja kultuuritarbimise võimaldamine kõigile · osalemine: erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel · kultuurmitmekesisuse väärtustamine · ressursid: lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel 1) siirdeühiskond üleminekuühiskondm kus diktaatorlikud võimustruktuurid asendatakse demokraatlikega 2) leibkond majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega ja koos tarbimisotsuseid langetavad inimsed(enamasti ühest perekonnast) 3) sotsioloogia teadus, mis uurib ühiskonna toimimist ja käitumist 4) ühishüvis kaup/teenus, mida õhiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta, tasuta tarbimine 5) otsene demokraatia dem. Vanim vorm. kodanikud võtavad ise poliitilisi otsuseid vastu. Referendum tänapäeval
1) Mis on kolmas maailm Kolmandasse maailma kuuluvad vaesed riigid ehk arengumaad. Selle moodustavad Aasia, Aafrika, Okeaania ja Ladina-Ameerika riigid. Tänapäeval üha enam proovivad mõned riigid kolmandast maailmast rohkem sõnaõigust saada. 2) Kuidas suhtusid kolmandasse maailma suurriigid? Neid ei peetud endaga võrdväärseteks, kasutati oma eesmärkide elluviimiseks. Neile suruti peale ebasoodsaid lepinguid. Neid maid kasutati oma uute relvade katsetamiseks. 3) Kolmanda maailma probleemid. Raske majanduslik olukord, sõltuvus endistest emamaadest, monokultuurid, nälg, veepuudus, haigused, AIDS, sagedased riigipöörded ja kodusõjad. 4) Iraan sahh Reza Pahlavi - Valge revolutsioon. Iraan asub Pärsia lahe idarannikul. Seda riiki iseloomustab vähe arenenud põllumajandus ja tööstus. Nende peamine rikkus on nafta. 20.saj algul tõrjuti islami usujuhid nende traditsioonilistelt positsioonidelt ja ...
-20. sajandil. Esimene laine – 1826-1922 – lõpetati totalitarismi võimulepääs mitmes Euroopa riigis Teine laine – peale Teist maailmasõda – Lääne-Euroopas taastati demokraatia ning 1953-56 suurendas vabadust ka Ida-Euroopas Kolmas laine – algas diktatuuri langemisega 1974 Portugalis, seejärel Hispaanias, Kreekas, sinna mahub ka Nõukogude Liidu lagunemine 8. Mida kujutab endast siirdeühiskond? Siirdeühiskond on ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja –suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. 9. Millised muutused kaasnesid Eestis seoses siirdeprotsessiga? Millises seisus on Eesti täna? Eesti võttis siirdeprotsessiga seoses vastu uue põhiseaduse, uue valuutana hakkas kehtima Eesti kroon, korraldati Riigikogu ja presidendi valimised, käivitati põhiseaduslikud institutsioonid ja õiguskord, liberaliseeriti majandust, kujundati
ja igapäevaelus. NT: eelvalimised. (20.sajandi viimane veerand) 5. Teadmusühiskond-ühiskond, kus majanduses ja valitsemises kasutatakse teadmusuuringute tulemusi, hinnatakse paindlikkust ja innovaatilisust(meeldivust). 6. Heaoluühiskond-ühiskond, kus riik sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. 7. Siirdeühiskond-ühiskonnaarengu etapp, kus mille käigus diktaatorlikud võimustruktuuris asendatakse demokraatlikega, toimub võimustruktuuride asendumine. 8. Jätkusuutlik ühiskond-ühiskond, mille arengutee rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. 9. Demokraatlik ühiskond-ühiskond, mida iseloomustab mitmeparteisüsteem, kodanikuvabadused, vähemuste õigustega arvestamine, võimude lahusus ja avatud majandus. 10
Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). Polüarhia-Polüarhia on kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. Siirdeühiskond-Siirdeühiskond ehk siirdeperiood on ühiskonna arengu etapp, mille käigus üks võim ja suhted asendatakse teisega, nt diktaatorlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatlikega (Toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale). 1) Kaasajaühiskonna kujunemine (tööstus ja tööstusjärgse ühiskonna võrdlus, selgitada korraldusstruktuuri põhimõtted) Nüüdisühiskond kujunes välja tööstusühiskonna muutudes postindustriaalseks ehk tööstusjärgseks ühiskonnaks, mis ülemineku preioodil kujunes siirdeühiskonnaks ja seejärel
otsustusprotsessi. Tänapäevase demokraatia tunnused 1. Kehtib võimude lahususe põhimõte 2. Rahva iseseisvus 3. Mitme partei süsteem 4. Riigivõim kuulub rahvale 5. Mitu ideoloogiat 6. Vaba ajakirjandus 7. Juhikultus puudub 8. Võim on rahvale lähedal 9. Valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu 10. Eksisteerib trüki- ja sõnavabadus Üleminek demokraatiale (siirdeperiood) Arengu etapp, mille käigus asendatakse diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted demokraatlikega Demokraatia kindlustumine vabad valimised reformide aeg populismi oht majanduskriis Demokraatia nõrgad kohad harimatu massi võimuletulek enamuse türannia riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu demagoogide võimalused vabade valimiste tunnused valimiste funktsioon Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vaheldumine, kodanike nõudmiste
Selle poliitika elluviimine algas Saksamaa lahkumisega 1933. aastal toimunud desarmeerimise konverentsilt ja ka Rahvasteliidust. Mitmed lepingud mis tulid kasuks saksamaalne nt Müncheni sobing, mittekallaletngileping prantsusmaaga, Rapallo leping Venemaaga jne. 12. Valmistumine sõjaks, sõjalised liidud samal ajal kui lääneriigid hoidusid sõjast ning püüdsid seda igal juhul vältida, valmistusid diktaatorlikud riigid sõjaks. Venemaal oli eriti suur ettevalmistus, tal oli tanke ja lennukeid kokku rohkem kui teistel kambapeale. Samuti tellis Saksamaa Nsv liidult relvasid ning ka Saksamaa oli valmistunud hästi. Sõjaliselt liitunud olid Saksamaa ja Venemaa ja siis Lääneriigid (Nsv Liit, Hitleri vastase koalitsiooni riigidFasistliku bloki riigid ja Neutraalsed riigid.) Saksamaa taasrelvastus. 13. Rahvasteliit ja selle roll rahvusvahelistes suhetes rahvasteliit pidi tagama
Nõukogude Liit Brežnevi ajal – impeeriumi kokkuvarisemise edasilükkamine Kaisa Kamenik A83347 Nõukogude Liit eksisteeris suurem osa 20-ndast sajandist ning selle aja jooksul jõudis sotsialistliku suurriigi juhtideks olla mitmed omapärased isikud – alustades Leninist ja lõpetades Gorbatšoviga. Ajalugu on meile õpetanud, et enamjaolt sellised diktaatorlikud režiimid pole jätkusuutlikud ning tahes tahtmata varisevad nad mingil hetkel kokku – kas siis sisemiste vastuolude tõttu või välise surve tõttu. Ka Nõukogude Liit polnud selles suhtes erand – rohkem huvi pakub aga küsimus, kuivõrd on kokkuvarisemises süüdi ajastu ja riigijuhi roll. Üldlevinud on arvamus, et Nõukogude Liidule said saatuslikuks Gorbatšov ja tema reformid. Millisesse rolli aga Nõukogude Liidu ajaloos panna temale eelnenud Leonid
Oma testamendis väitis Lenin, et tema järglaseks võiks saada Lev Trotski. Samas tuli Lenin välja mõttega, et Stalini võimu tuleks kärpida; sealjuures viitas bolsevismi rajaja "Stalini mõnedele halbadele isloomujoontele". Venemaa liidriks pakuti veel ka Grigori Zinovjevi. Kui Lenin 1924. aasta jaanuaris suri, otsustas Kommunistliku Partei juhtkond tema testamenti mitte avalikustada, kuna paljud kartsid eelkõige Trotskit kui inimest ka sellele mehele olid omased diktaatorlikud maneerid. Jossif Stalinis peeti ju teda vaid "halliks laiguks" - erilist ohtu ei nähtud. Pealegi andis Stalin lubaduse, et võtab Lenini kriitikat arvesse ja püüab oma iseloomu parandada. Kõik kulges aga teisiti. Aastatel 1924-1929 suutis Stalin osava kulissidetaguse mängu abil järk-järgult kõrvaldada võimult kõik juhtivad bolsevikud. Tema peamiseks märklauaks oli loomulikult Trotski, kes 1929. aastal saadeti Nõukogude Liidust välja.
Heaoluriigi eesmärgid ja funktsioonid: - parandada inimeste toimetulekut - kaitsta neid tururiskide eest - kaitsta neid välisohtude eest - leevendada elu bioloogilistest tsüklitest tulenevaid riske (haridus, tervishoid, sotsiaalkaitse) - solidaarsuse ja sotsiaalne õigus majandusliku efektiivsuse korral. Heaoluühiskond heaoluriigi nüüdisaegne arengustaadium, kus peale riigi osalevad pakkumises ka era- ja mittetulundussektor. Siirdeühiskond ühiskonna arengutapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale /ühiskond, mis läheb ühelt ühiskonnatüübilt üle teisele. Siirdeühiskonna tunnused: - Üleminekuperiood ühelt valitsevalt süsteemilt teisele - Ulatuslikud reformid kõigis eluvaldkondades - Algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate valimistega, lõppu on keeruline määratleda - Üleminek loetakse lõppenuks, kui demokraatlikud põhimõtted on juurdunud kõigis eluvaldkondades
Salvadoris Nicaraaguas kodusõda sandinistide (vasakäärmuslaste) ning kontrate (sandinistide vastaste) vahel. 22. Milliseks on Laduna-Ameerika muutunud praegu? Praegu on enamikus Ladina- ameerika riikides demokraatia ja olukord nendes piirkondades on muutunud tunduvalt kindlamaks. Kuid sellegi poolest ei ole nad suutnud ületada majanduslikku mahajäämist, näljahäda ja nad vaevlavad suurtes välisvõlgades. 23. Selgita: Hunta sõjaväelaste diktaatorlikud valitsused Metropol emamaa oma kolooniate suhtes 24. Milliseid teid iseseisvumiseks kasutasid Aafrika rahvad? Näited? Vabaneti kas rahumeelselt või vabadussõdadega. Rahumeelselt näiteks Nigeeria, Somaalia, Kongo. Vabadussõdadega aga Alzeeria, Angola. 25. Mis on apartheid? Millal kaotati apartheidireziim LAVis? Aparheidiks nimetatakse rahvastiku jaotamist rassilise tunnuse järgi. LAVis kaotati apartheidireziim 1989a. Täielik lõpp saabus 1990a. 26
ametnike tööle võtmisel ja nende vallandamisel. Antud privileegi kasutas mees loomulikult ära võttes tööle ainult neid, kes teda toetasid.(2) 1922. aastal jäi Lenin ravimatult haigeks, mille ajal ta kirjutas ka testamendi, milles on kirjas, et tema järglaseks võiks saada Lev Trovski ja Stalini võimu oleks vaja kärpida. Pärast Lenini surma, võttis Kommunistlik Partei testamendi enda kätte ning ei lubanud seda avalikustada. Kardeti Trotskit, kuna temalgi olid diktaatorlikud maneerid. Jossif Stalinit ei peetud sel hetkel üldse suureks ohuks, kuna ta oli säilitanud madalat profiili ning inimesed ei näinud temast kui suurt ja mõjuvõimast diktaatorit.(3) 3. Stalini võimuletulek Stalini esimesi suuremiad tegusid oli märgata tema võimuletuleku 1927. aastal. Nimelt hakkas ta kõrvaldama võimult kõiki juhtivaid bolsevikke, mille põhiline eesmärk oli eemaldada Trotsk. Veel suutis ta ametikohalt eemaldada Lenini mõttekaaslased, kes olid Stalinist palju
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Euroopa Liit Referaat Koostas: Tauri Talumees Juhendaja: õp. Endla Pesti Olustvere 2012 Sissejuhatus Selles referaadis on juttu Euroopa Liidu ajaloost, mis ajal mingi asi juhtus ja kes liitus euroopa liiduga. Saab teada ka kes rajasid Euroopa Liid. Samas on ka juttu El-i laienemisest, komisjonist ja parlamendist. Juttu on ka Euroopa keskpangast, regionaalpoliitikast ja ka Euroopa Liidust ja maailmast. Euroopa Liidu ajalugu 1945 - 1959 Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et tagada kestev rahu. Ühenduse a...
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Taavi Tali Euroopa Liit Referaat Koostaja: Taavi Tali Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2013 Sissejuhatus Selles referaadis on juttu Euroopa Liidu ajaloost, mis ajahetkel mingi asi juhtus ja kes liitus euroopa liiduga.Leiab infot Euroopa Liidu rajajate kohta, El-i laienemisest, komisjonist ja parlamendist. Lisaks on juttu ka Euroopa keskpangast, regionaalpoliitikast ning Euroopa Liidust ja maailmast. Euroopa Liidu ajalugu 1945 - 1959 Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et tagada k...
Vähem oluline: valija ise otsustab, keda ta valib, poliitik ei saa sundida. 5. Milline on hariduse ja massimeedia roll ühiskonna demokratiseerumisel? - Haritud inimesed said läbi massimeedia teisi rahvaid mõjutada. Viia see suuremate hulkadeni, mõjutada nende vaateid ja arusaamist võimust ja poliitikast. 6. Mis on siirdeühiskond? Too näiteid. Kas üleminek toimub pigem reformide või revolutsiooni abil? - Ühiskonna arengu teatav etapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatlikega. Toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (Eesti iseseisvuse taastamine) Üleminek toimub pigem nende kombineerumisel. 7. Kas võib väita, et siirdeühiskonna periood lõppes Eestis aastaga 2002? Põhjenda. - Ei või, kuna siiani soovitakse elujärge parandada ning leida kiiremaid lahendusi. Toimuvad majanduskriisid ja elatustaseme langused.
Nad kujutavad talupoja elu raskusi ja viletsusi „Heinamaalt koju tulek“. Kõige karmimaks realistiks oli graafik Jaques Callot. Kujutab erinevaid inimtüüpe. „Sõjakoledused“ on kõige realistlikum effordi sari ja karmim. 17.saj II poolel tõuseb kunstis esile õukonna maitse ja põhiliseks saab baroklik klassitsism. Rajatakse kunstiakadeemia, mis pani paika ka normid. Direktoriks oli Charles le Brun, kus omandab põhimõtteliselt diktaatorlikud võimed kunsti osas. Akadeemia nõudis rangelt kõrgklassi kunsti järgmist. Täpsus, selgus ja idealiseerunud joonistus, värvid olid teisejärgulised. Le Brun arvas, et joonistamisoskus eristab käsitöölisest. Antiikkunstist võetakse skulptuurid. Prantsuse kunst saab 17.saj lõpul Euroopas autoriteedi ja määrab edasi akadeemilise kunsti. Avatakse Prantsuse akadeemia Roomas. Roomas töötasid Prantsuse kunsti parimad esindajad. Nicolas Poussin
Liikmed maksavad liikmemaksu ja käivad koosolekuil, on kursis partei poliitikaga, kuid partei liikmed ei pea olema ustavad partei ideoloogiale. On lubatud teisitimõtlemine. Tänapäeva demokraatlikes riigides ongi enamik parteisid bürokraatlikud. Diktatuuriline partei rangelt allutatud kesksele juhtimisele. Peab olema ustav partei ideoloogiale. Teisitimõtlemine on keelatud. Ka selles parteis on allorganisatsioonid, liikmemaksud ja põhikiri. Diktaatorlikud parteid on iseloomulikud dotalitaarsetele riikidele. Parteisid võib jagada ka tegevushaarde järgi: 1) Massiparteid 20. sajandi keskpaigaks oli valimisõigus laienenud, sest paljudes riikides oli kehtestatud üldine valimisõigus (ka naised vsaid hääletada). Niisugused olukorras oli parteidel eesmärk endale võimalikult palju uusi liikmeid juurde meelitada, et valimiste ajal valivad kõik partei liikmed partei kandidaadi poolt.
pakub mitmekesiseid võimalusi oma elustandardi kindlustamiseks. Rõhutab: 1) tööhõive tagamist 2) konkurentsi kindlustamist 3) madalaid makse, mis peavad siiski tagama raha laekumise riigieelarvesse 4) inimeste vastutust oma elu korraldamisel 5) karjääri ja läbilöögivõimed 6) heade kutseoskuste omandamist, et saada head palka. Siirdeühiskond. Siirdeühiskond on ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Põhimõtteliselt vaid 2 võimalust ühiskonnakorra muutmiseks: revolutsioon või reformimine. Siirdeühiskonna probleemid. - soov saavutada kiireid lahendusi ja elujärje paranemist. - populaarsed on populism ja nn kindla käe loosungid.
KORDAMINE ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUSEKS ÜHISKOND suurte inimhulkade kooselu - ühiskondlik e sotsiaalne - mitteühiskondlik e asotsiaalne ÜHISKOND JA SELLE ARENG SOTSIAALSED SUHTED JA INSTITUTSIOONID Rahvastik Bioloogilised erinevused: sugu, vanus, rass, võimed, seksuaalne orientatsioon, rahvus Sotsiaalsed erinevused: haridus, jõukus, maailmavaade, väärtushinnangud, perekondlik staatus Elatusallikad: palk, toetused, pension, aktsiad, pärandus, laen SOTSIAALNE KIHISTUMINE E STRATIFIKATSIOON inimeste jagamine rühmadesse. HARIDUS SOTSIAAL-MAJANDUSLIKU STAATUSE TEGURINA 2006. aasta ametlike uuringute alusel on kõrgharidusega inimestel keskmine sissetulek leibkonnaliikme kohta kõige kõrgem. Eestis on kohustuslik omandada põhiharidus. Hariduse määratlemiseks on kolm astet: alg-/põhiharidus, keskharidus ja kõrgharidus. SOTSIAALNE MOBIILSUS inimeste või inimrühmade li...
võetud vahel ka spetsiifilise väliskujuga dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid 4.3. RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE ÜLDTUNNUSTATUD PÕHIMÕTTED JA NORMID EESTI ÕIGUSE ALLIKANA. Lk 60 61 Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on õiguse allikana tänapäeval aksepteeritud kõikides demokraatlikes riikides, neid ei saa täielikult eirata ka diktaatorlikud reziimid. Need põhimõtted ja normid sisalduvad riikidevahelistes lepingutes ja rahvusvaheliste organisatsioonide dokumentides, aga ka vaikivalt tunnustatud tavaõiguslikes normides on suunatud nii riikidevaheliste suhte reguleerimisele kui ka inimõiguste tagamisele. Tähtsamad dokumendid, mis sisaldavad riigiülese juriidilise jõu omandanud (üldtunnustaud) põhimõtteid ja norme: 1945. Asutatud ÜRO Peaassambleel 10.12.1948 vastu võetud Inimõiguste ülddeklaratsioon
Olustvere TMK Raimond Mänd Pm1B Euroopa Liit Referaat Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2014 Sisukord Euroopa Liit Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente.Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. Aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga.Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kaheksateist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu ajalugu ...
Itaalia. Benito Mussolini. Fasism I ms tagajärjed Itaaliale Itaalia astus sõtta Antandi poolel 23. mail 1915. aastal. Sõda lõppes Itaalia jaoks 3. nov. 1918, mil ta sõlmis Austria-Ungariga vaherahu. Suurte saavutustega Itaalia sõjas kiidelda ei saanud. Ei olnud temast kasu ka liitlastel. Üks lahing Caporetto (1917) sai isegi ränga kaotuse sünonüümiks. Kui 1919. a tuli kokku Pariisi rahukonverents, läks Itaalia esindaja Orlando sinna teatud lootustega. Saabus pettununa. Järgnenud rahuaeg kujunes väga raskeks. Rindelt saabusid koju sõjamehed, kelle jaoks Itaalias kohta nagu polnudki. Tööturg oli täis, neid ei vajanud peale omaste keegi. Ise pidasid nad endid sõjasangareiks, kes olid kodumaale sõjas võidu toonud. Riik oli aga tänamatu, kaevikutes oldud aeg ja valatud veri tundus asjatuna. Itaalia poliitikud ei osanud nende meelest ka võidu vilju lõigata, lasid ennast Pariisi rahukonverentsil tahaplaanile tõrjuda. Kasvas rah...
29. okt 1922 nimetati Mussolini peaministriks ja ta võis hakata valitsust moodustama. Ta oli siis 39-aastane, temast sai Itaalia 27. peaminister, Itaalia ajaloo noorim peaminister. Mussolini oli sel ajal Milanos. Hiljem on fasistide poolt loodud müüt "Marsist Rooma". See olevat olnud nagu Caesaril Rubico ületamine. Müüdi järgi olevat 300 000 relvastatud fasisti liikunud Rooma peale, kaotanud 3000 võitlejat ja Rooma jõudes esitanud kuningale ultimaatumi ja saanud niimoodi võimule. Diktaatorlikud reziimid armastavad alati müüte ja lõpuks ei tea asjaosalised enam isegi, kuidas lugu tegelikult oli. 24 tundi pärast ametisse määramist saabus Mussolini Milanost Rooma. Sõitis sinna rongiga. Algul oli ta kavatsenud rongi enne Roomat kinni pidada ja hobuse seljas linna ratsutada, siis aga mõtles ümber, kartes et see võib mõjuda koomiliselt. Nalja Mussolini ei mõistnud ega tahtnud ka kui tema üle naerdi. 30. okt hommikul saabus Mussolini Rooma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
