DIFERENTSEERIMISE ja INTEGREERIMISE VALEMID y dy Tuletis y = lim = = f ( x) x 0 x dx Integraal f ( x)dx = F ( x) +c , kus d [ F ( x) + c ] = f ( x)dx Diferentseerimise reeglid Diferentseerimise reeglid Integreerimise reeglid Lihtfunktsioon y=(x) Liitfunktsioon y=(u), u=(x) (u +v)'=u'+v', kus u,v=(x) (ux +vx)'=ux'+ vx' (u + v)dx = u dx + v dx (u v)'=u' v' (ux vx)'=ux' vx' (u v)dx = u dx v dx ( u·v ) ' = u'v + v'u (ux·vx)'=ux'v+ vx'u u dv = uv v du
y lim x 0 x , kus y = f ( x + x ) - f ( x ) 2)Iga diferentseeruv funktsioon on pidev funktsioon: f ( x) D( x) f ( x) C ( x) Eeldus: f ( x) D( x) Väide: f ( x) C ( x) Kontrollin C(x) tingimust y y lim y = lim * x = lim * lim x = 0 x 0 x 0 x x 0 x x 0 MOTT 4. Sõnastada ja tõestada kahe funktsiooni summa diferentseerimise reegel. y = f(x) + g(x) y' = f' (x) + g' (x) f ( x + x ) + g ( x + x ) - f ( x) - g ( x) y ' = lim x 0 x f ( x + x ) - f ( x) g ( x + x) - g ( x) y ' = lim + x 0 x x y' = f' (x) + g' (x) x = x (t ) 5
dy = f' (x) Erijuhul: y = x, siis = Kokkuvõttes: dy= f'(x) Kui y = f(x) on liitfunktsioon, kus x = g(x), siis dy= f'(x) 't * dt = f' (x) dx Lähtudes diferentsiaali definitsioonist f'(x)dx ehk dy ( dy = f'(x) Sellest järeldub: ( = f'(x) ehk ( f (x) + (*) Näitena vaatame ülesannet: Näide 2: Arvutada ligikaudu kasutades ligikaudset võrdust (*) Abifunktsioon: y = x=8 4. Sõnastada ja tuletada kahe funktsiooni summa diferentseerimise reegel. Teoreem: Lõpliku arvu diferentseeruvate funktsioonide summa tuletis on võrdne nende funktsioonide tuletiste summaga. Näiteks kolme liidetava korral: y = u (x) + v (x) + w (x); y' = u'(x) + v' (x) + w' (x) Tõestus: Argumendi väärtuse x korral y=u+v+w (argument x on jäetud funktsiooni tähistuses lühiduse mõttes kirjutamata) ja argumendi väärtuse x + x korral: y + y = (u + u) + (v + v) + (w + w),
on diferentseeruvad selles punktis ja ( f + g )( x0 ) = f ( x0 ) + g ( x0 ) ( f - g )( x0 )= f ( x0 )- g ( x0 ) ( fg )( x0 )= f ( x0 ) g ( x0 )+ f ( x0 ) g ( x0 ) (cf )( x0 ) = c f ( x0 ), c = const f f ( x0 ) g ( x0 ) - f ( x0 ) g ( x0 ) 0 ( x ) = 2 g g ( x0 ) 4 Näide Leiame funktsiooni y = x sinx + cosx tuletise. Summa diferentseerimise reegli abil (x sin x + cos x ) = ( x sin x) + (cos x) Korrutise diferentseerimise reegli abil = x sin x + x(sin x) + (cos x) = sin x + x cos x - sin x = x cos x 5 Näide Leiame funktsiooni y = tan x tuletise. Jagatise diferentseerimise reegli abil sin x (tan x ) = cos x
DIFERENTSEERIMISE ja INTEGREERIMISE VALEMID y dy Tuletis y = lim = = f ( x) x 0 x dx Integraal f ( x)dx = F ( x) +c , kus d [ F ( x) + c ] = f ( x)dx Diferentseerimise reeglid Diferentseerimise reeglid Integreerimise reeglid Lihtfunktsioon y=(x) Liitfunktsioon y=(u), u=(x) (u +v)'=u'+v', kus u,v=(x) (ux +vx)'=ux'+ vx' (u + v)dx = u dx + v dx (u v)'=u' v' (ux vx)'=ux' vx' (u v)dx = u dx v dx ( u·v ) ' = u'v + v'u (ux·vx)'=ux'v+ vx'u u dv = uv v du
negatiivne kordaja, siis korrutada miinusega. Abijoon läbib punkti, kui seda nullkohta on paaritu arv kordi, ja ,,põrkab", kui seda nullkohta on paaris arv kordi. Kui ,,põrkab", siis ei ole piirkonda kaasa arvatud. Kirjutan ülespoole joont jääva osa positiivsuspiirkonnaks X+ = ... ja allapoole joont jääva osa negatiivsuspiirkonnaks X- = ... 5. Monotoonsuse (kasvamis- ja kahanemis-)piirkonnad, ekstreemumid Võtame esimese tuletise f'(x). Diferentseerimise reeglid, log.dif võte! Leiame f(x) kriitilised punktid: o f'(x) nullkohad. f'(x) = 0, leian x väärtused, kui nimetaja ei võrdu nulliga. o f'(x) puudub (määramata). Leian x väärtused, kui nimetaja võrdub nulliga. Kannan kriitilised punktid x-teljele. Iga osa kohta leian, kas f'(x)>0 või f'(x)<0. Kui f'(x)>0, siis kasvab. Kui f'(x)<0, siis kahaneb. Kui kasvamine ei lähe üle kahanemiseks, siis toimub jätkuvalt kasvamine. X = ...
Emil Kraepelin (15. veb.1856 7. okt.1926) oli saksa pshhiaater. (viksid palun pildi ise lisada, ei saanud miskiprast copyda) Emil Kraepelini peetakse kaasaegse pshhiaatria ja pshholoogia rajajaks. Tnapevane pshikahirete klassifikatsioon phineb Kraepelini kirjeldatud ssteemil. Ta oli esimene, kes oli avalikult vastu barbaarsele patsientide kohtlemisele. Kraepelin ti esmakordselt pshhiaatriasse smptomite, sndroomide ja haiguste diferentseerimise haigusnhtude avaldumise erinevate tasanditena. Suurimad teened pshhiaatrias: Selle demonstreerimine, et vaimuhaigustel, sarnaselt somaatiliste haigustega, on oma kindel kulg. Sarnaselt muude haigustega phjustavad vaimuhaigusi prilikkus, organi puudulikkus, metaboolsed muutused vi endokriinsed protsessid. Vaimuhaiguste klassifikatsiooni loomine, mille kohaselt jagunevad kik vaimuhaigused kolme suurde rhma: maniakaaldepressioon, paranoia ja dementia praecox (tnapevase terminiga skisofreenia). ...
Emil Kraepelin (15. veb.1856 � 7. okt.1926) oli saksa ps�hhiaater. (v�iksid palun pildi ise lisada, ei saanud miskip�rast copyda) 2.slaid Emil Kraepelini peetakse kaasaegse ps�hhiaatria ja ps�hholoogia rajajaks. T�nap�evane ps��hikah�irete klassifikatsioon p�hineb Kraepelini kirjeldatud s�steemil. Ta oli esimene, kes oli avalikult vastu barbaarsele patsientide kohtlemisele. Kraepelin t�i esmakordselt ps�hhiaatriasse s�mptomite, s�ndroomide ja haiguste diferentseerimise haigusn�htude avaldumise erinevate tasanditena. 3.slaid Pealkiri: suurimad teened ps�hhiaatrias Selle demonstreerimine, et vaimuhaigustel, sarnaselt somaatiliste haigustega, on oma kindel kulg. Sarnaselt muude haigustega p�hjustavad vaimuhaigusi p�rilikkus, organi puudulikkus, metaboolsed muutused v�i endokriinsed protsessid. Vaimuhaiguste klassifikatsiooni loomine, mille kohaselt jagunevad k�ik vaimuhaigused kolme suurde r�hma: maniakaaldepressioon, paranoia ja dement...
v = v1 + v2 , seega juhul kui u c ja v c, siis u' c. Newtoni liikumisseadus Relativistlik liikumisseadus , , kus on kiirendus ja kus: on Leibnizi diferentseerimise tähistus. on jõud on mass on kiirus on aeg nimetatakse Lorentzi teguriks.
planeerimise kontekstis? · Kas vea hind on kõrgem üle- või alaplaneerimisel ("overshooting, undershooting") ja miks? · Missugused on võimalused parandada töötajate arendamisse panustatud investeeringute tasuvust ja vähendada seega planeerimise vigade hinda? Rühmatööd Rühmatöö 1 Hinnata konkreetse ettevõtte/organisatsiooni kontekstis ametikohtade väärtust ning unikaalsust , leida nende koht Lepaki ja Snelli inimkapitali väärtuse diferentseerimise maatriksis ning pakkuda välja plaanid, millele on oluline keskenduda erineva väärtusega ametikohtade puhul Ametikohtade väärtus ja personaliplaanid Kõrge Inimkapitali unikaalsus Madal Mad Kõrg al e
Valemist (1) tuleneb = + 0 , millest edasi saame = + 0 = t + 0 r r Kui alghetke loeme nulliks, siis t = t ja saamegi liikumisvõrranditeks x = r cos(t + 0 ) (2) z = r sin (t + 0 ) Punkti kohavektor on seega r (t ) = r cos(t + 0 )i + r sin (t + 0 )k (3) Siit saab diferentseerimise teel arvutada kiiruse suvalisel ajahetkel t. Teatavasti dx dy dz v(t ) = i+ j+ k dt dt dt Käesoleval juhul tegeleme ainult xz-tasandiga, mistõttu saame v(t ) = -r sin (t + 0 )i + r cos(t + 0 )k (4) Nagu näha, muutub kiirusvektor ajas. Kui arvutame selle vektori pikkuse, saame v = r , mis ei muutu ajas ja klapib eespooltooduga. Samamoodi arvutame kiirendusvektori suvalisel ajahetkel ja saame
installeerimine, tootmine otse vastavalt klientide valikutele (autotööstus), tootjate poolt jaemüüjale kauba kohaletoimetamine alustel ja pakendites, hinnasiltide ja tootetutvustusega varustatult, mis lubab neid kohe müügisaali üles panna, ilma täiendava pakkimise / korraldamiseta jne. jne. Logistilist väärtust lisab ka aeg, st. võimalikult väike ajavahemik tellimuse esitamisest soovitud kauba kättesaamiseni (näit. ekspressteenuste firmad). Logistika väljund diferentseerimise osas on klienditeenindus (customer service) Tänapäeval on turul väga palju sarnaste omaduste ja kvaliteediga tooteid, mida ka turustatakse suhteliselt sarnasel moel (efektiivseid turustusvõimalusi pole lõpmatult). Seetõttu loetakse logistikat kaasajal ettevõtte diferentseerimise ja hinnakujunduse n.ö viimaseks rindejooneks konkurentsieelise saavutamisel. Väärtuse lisamisega logistika poolt seondub otseselt laiendatud toote (augmented product) kontseptsioon marketingis
tarbijate huve, seetõttu toodi välja 4c Lahendus tarbijale(customer solution) Kulu tarbija jaoks (customer cost) Mugavus(convenience) Kommunikatsioon(communication) 16) Mida sisaldab ,,turunduse 4-P-d"? Product Customer value Price Cost to the Customer Place Convenience Promotion Communication 17) Mida nimetatakse toodete diferentseerimiseks? Diferentseerimise tegurid. Diferentseerimise all mõistetakse toote kohandamist mingi kindla turusegmendi vajadustega 18) Nimeta toote erinevad osad ning kirjelda millest need koosnevad. - Toote variatsioonid - Kvaliteet - Disain - Iseärasused - Kaubamärk - Pakend - Suurus - Teenused - Garantii - Tagastus 19) Nimeta toodete liigituse alused ning too välja erinevate aluste alaliigid. Lk 154 20) Mis on tootesari ja tootekompleks? Lk 173
krediiditingimused, garantiitingimused) 3. Distributsioon ehk jaotus ehk turustus (koht, kättesaadavus, ulatus, sortiment, asukohad, laod, transport) 4. Promotsioon ehk müügitoetus (müügitoetuskampaaniad, reklaam, suhtekorraldus, otseturundus, müük) 16. Mida sisaldab „turunduse 4-P-d“? 1. Product 2. Price 3. Place 4. Promotion 17. Mida nimetatakse toodete diferentseerimiseks? Diferentseerimise tegurid. Toote diferentseerimiseks nimetatakse seda, kui ettevõte püüdleb selle poole, et tema pakkumine oleks teistest erinev ehk diferentseeritud. Eriti on seda vaja tarbekaupade puhul (piim, kohv jne.). Ehk leida see n-ö X-faktor, miks tarbija peaks eelistama just sinu ettevõtte toodet. Diferentseerimise teguriteks on tegelikud ning psühholoogilised tegurid. 18. Nimeta toote erinevad osad ning kirjelda millest need koosnevad. 1
väärtuse oma suurima ja vähima väärtuse vahel. b. Sõnastada ja tõestada lõigul pideva funktsiooni omadus, mis on seotud tema nullkohaga Kui funktsioon on pidev lõigul [a,b] ja omandab selle lõigu otspunktides erineva märgiga väärtusi, siis leidub sellel lõigul vähemalt üks punkt c, kus f(c)=0. 18. Funktsiooni tuletise definitsioon. Diferentseeruva funktsiooni ja diferentseerimise mõisted. Tuletise valem funktsiooni muudu ja argumendi muudu kaudu. Tõestada, et diferentseeruv funktsioon on pidev. Tuletis kui funktsioon. Põhiliste elementaarfunktsioonide tuletised. a. Funktsiooni tuletise definitsioon Funktsiooni tuletis punktis a on defeineeritud järgmiselt f'(a)= b. Diferentseeruva funktsiooni ja diferentseerimise mõisted Kui funktsioon omab punktis a lõplikku tuletist, siis öeldakse, et ta on selles
uksed sulgema. Newton pöördus tagasi Lincolnshire'i, kus ta vähem kui kaheaastase perioodi vältel alustas revolutsioonilisi edusamme matemaatikas, optikas, füüsikas ja astronoomias. Ta polnud siis veel 25-aastanegi. Sel ajal kui Newton kodus oli, pani ta aluse diferentsiaal ja integraal arvutusele. See oli mitu aastat varem selle iseseisvast avastamisest Leibnizi poolt. Tema diferentsiaalarvutus baseerus otsustava tähtsusega arusaamisel, et funktsiooni integratsioon on lihtsalt selle diferentseerimise vastupidine protseduur. Võttes diferentseerimise baasoperatsiooniks, produtseeris Newton lihtsad analüütilised meetodid, mis ühendasid endas mitmed varem eraldiseisnud tehnikad. Newton kirjutas "De Methodis Serierum et Fluxionum" 1671 aastal, kuid ei suutnud seda avaldada. See ilmus alles aastal 1736 inglise keelde tõlgituna John Colsoni poolt. Kui Cambridge Ülikool 1667. aastal taasavati, kandideeris Newton kolleegiumi liikmeks. 1668.
läbi olemasoleva tarbija, andes neile järjest uusi põhjuseid lisatarbimiseks. a. toote küpsus b. toote langus c. toote kasv d. toote arendamine Küsimus 8 Millist liiki kaubamärk on Apple hammustatud õun? a. lõhnamärk b. sõnamärk c. ruumiline kaubamärk d. kujutusmärk Küsimus 9 Milline alljärgnevatest ei kuulu konkurentsistrateegiate hulka: a. kululiidri strateegia b. diferentseerimise strateegia c. innovatsiooni strateegia d. fookuse strateegia Küsimus 10 Milleks kasutatakse SWOT-analüüsi? a. Ettevõtte senise tegevuse hindamiseks ning väliste võimaluste ja ohtude analüüsimiseks. b. Ettevõtte positsiooni säilitamiseks turul ning konkurentide analüüsimiseks. c. Sobiva konkurentsistrateegia välja valmiseks. d. Unikaalse müügiargumendi välja selgitamiseks. Küsimus 11 Millist aega võib lugeda kaasaegse turunduse sünniajaks? a. 20
optimaalne konflikti tase. Sellisel juhul inimesed tahavad, et midagi muutuks. Kui selles staadiumis midagi ette ei võeta, väljub konflikt kontrolli alt ja organisatsioon jaguneb omavahel võitlevateks huvigruppideks. Konfliktide allikad organisatsioonis Organisatsioonis on mitmesuguseid konfliktide allikaid, millest juhid peaksid teadlikud olema, et konflikte võimalikult varakult ära tunda ja nende üle kontrolli saavutada. Levinumad konfliktiallikad on: 1. diferentseerimise tulemusel tekkinud divisjonide ja funktsioonide erinevad eesmärgid, siia kuuluvad ka liini- ja staabiorganisatsiooni vahelised konfliktid; 2. ülesannete iseloom: võimupiirkondade kattumine, ülesande üheaegne seotus mitme funktsiooniga ja tulemuste hindamise kord; 3. ressursside nappus. Peale konflikti allikate peab juht teadma ka konflikti kulgemise protsessi. Lou R. Pondy on koostanud konfliktimudeli. Vastavalt sellele on esimeseks faasiks konflikti
vahel. Ebaefektiivse ülesehitusega organisatsioonides halduskulud püsivad suured, sest alatihti on probleeme info jagamise ja koordinatsiooniga, mis omakorda toob kaasa töötajate motivatsiooniprobleemid. Organisatsiooni struktuuri ülesehitamisel eristatakse vertikaalset ja horisontaalset diferentseerimist. Vertikaalse diferentseerimisega otsustatakse, kuidas on jaotatud otsustusõigus, milline on detsentraliseerimise ja delegeerimise ulatus. Horisontaalse diferentseerimise käigus otsustatakse, kuidas organisatsiooni ametikohad rühmitatakse, kas funktsioonide, klientide või paiknemise järgi. Formaalsete struktuuride kõrval kasutatakse ka ajutisi struktuure, mis moodustatakse tavaliselt üksikute projektide kavandamiseks ja elluviimiseks. Organisatsiooni ülesehitus sõltub väga oluliselt selle suurusest. Mida suurem on organisatsioon, seda suurem on tavaliselt ka juhtimistasandite arv, mis tagab tegevuste koordineerituse.
· konkurendi suurus ja kasv · konkurendi turuosa Konkurentide tugevused: · toote/teenuse kvaliteet · hind, jaotuskanalid, müügitoetus Konkurentide nõrkused: · toote/teenuse omadused · tarbija hoiakud · hind, jaotuskanalid, müügitoetus III OSA 4. Ettevõtte eesmärgid järgmisel kolmel aastal Turu vajadused Huvigruppide vajadused Ettevõtte vajadused 5. Müügieesmärgid Müügimaht Geograafiline jagunemine Müügimaht sihtgruppides Turuosa 6. Diferentseerimise strateegia 7. Positsioneerimise strateegia 8. Hinna ja kvaliteedi strateegia IV OSA 9. Toote valik sihtgruppidele Erilise tähendusega on kooli raamatukogu kui info- ja kultuurikeskus ning kooli raamatukogu juhataja. On ju temal ülevaade eri õppeainete kõigist õppevahenditest ja enamasti peab ta ka õppevara andmebaasi. Just tema saab ja temal tuleks enam kaasa rääkida kooli õppekava koostamisel, eeskätt selle rakendusvõimalusi silmas pidades. Üheskoos on võimalik otsustada,
sisu. Geomeetriliselt tähendab funktsiooni pidevus joone pidevust. Täpsemalt: argumendi väärtusel x = a pideva funktsiooni graafik on punktis A = (a, f(a)) pidev joon (joonis 2.8). 12. Funktsiooni katkevuspunkti mõiste. Punkti, kus funktsioon ei ole pidev, nimetatakse selle funktsiooni katkevuspunktiks. Katkevuspunktide liigitus. 13. Funktsiooni absoluutsete ekstreemumite definitsioonid lõigul. 14. Funktsiooni tuletise definitsioon. Diferentseeruva funktsiooni ja diferentseerimise mõisted. Põhiliste elementaarfunktsioonide tuletised. 15. Funktsiooni diferentsiaali definitsioon. Funktsiooni tuletise esitus diferentsiaalide jagatisena. 16. Funktsiooni tuletise arvutamise reeglid aritmeetiliste tehete ja liitfunktsiooni korral (tõestusi ei küsita). Liitfunktsioon 17. Joone puutuja definitsioon. Olgu tasandil xy - teljestikus antud joon y = f(x) (st funktsiooni y = f(x) graafik). Joone y = f(x) puutujaks
eripära kirjeldamiseks? 28. Millises suunas areneb üldjuhul laste kontseptuaalne tempo vanuse kasvades? 29. Milline psühholoogilise diferentseerimiseks kalduvusega õpilased on üldjuhul akadeemilistes õpingutes edukamad? 30. Milline psühholoogilise diferentseerimiseks kalduvusega õpilased on üldjuhul suhtlemisel empaatilisemad? 31. Millist testiga saab hinnata õpilaste kontseptuaalset tempot? 32. Millist testiga saab hinnata õpilase psühholoogilise diferentseerimise eripära? 33. Kas õpetamisel kohandumine õpilase äärmuslikule kognitiivsele on alati õigustatud? On/Ei 34. Millised on kaks kõige sagedamini eristatavat õpistiili õppimise iseloomustamiseks koolipraktikas? 35. Milline on seni teada olevatest ainuke usaldusväärne skaala õpistiilide eristamiseks? 36. Millist kaht J. Guilfordi intellektuaalse aktiivsuse mudeli mõtlemise tüüpi kasutatakse loomingulisuse avamiseks? 37
kindlaksmääramine ja tegevuste valik ning ressursside paigutamine nende eesmärkide saavutamiseks 1965 Igor Ansoff "Corporate Strategy" Strateegiline planeerimine ja analüütilised meetodid. 1969 Peter F. Drucker "The Age of Discontinuity" Lineaarsete arengute katkevus, ootamatud sündmused, vajadus innovatsioonidele 1980 Michael Porter "Competitive Strategy: Techniques for Analyzing Industries and Competitors" Kululiidri, fokuseerimise ja diferentseerimise strateegiad, viie konkurentsijõu analüüsimeetod 1975 (1982) Kenichi Ohmae "The Mind of Strategist" Strateegia on irratsionaalne ja mittelineaarne. 1994 Gary Hameli ja C. K. Prahaladi "Competing for the Future" Strat. on õppimise ja avastamise protsessi tulemus 1994 Henry Minzberg "The Rise and Fall of Strategic Planning" Strateegia on süntees. Strat. väljatöötamiseks on vaja loovust ja intuitsiooni Strateegilise juhtimise koolkonnad 1. Disain 6. Õppimine 2
Selline tähistus y' on pärit prantsuse matemaatikult Lagrange'ilt, kasutatakse ka pikemat tähistust , dx dx viimast soovitas saksa matemaatik Leibniz. See esitusviis on küll ülevaatlikum, kuid lühiduse tõttu kasutame enamasti esimest tähistust. 13. Nimetage diferentseerimise reeglid seoses aritmeetilise tehetega. Olgu y=f(x) ja y=g(x) diferentseeruvad funktsioonid, siis ( )] ( ) ( ) ( )] ( ) ( ) ( ) ( )] ( ) ( ) ( ) ( )] ( ) ( ) ( ) ( ) ( ) ( ) ( ) ( ) ( ) [ ( ) ] ( )] ( ) 14
Pikemaajaliselt tagab konkurentsieelise omadus, mida konkurentidel on raske, tülikas, riskantne järele teha. 3 · Porteri tootmisharu konkurents : POTENTSIAALSED SISENEMISBARJÄÄRE MÕJUTAB: SISENEJAD Mastaabisääst Diferentseerimise võimalus Stardikapitali suurus Ümberlülituskulud Juurdepääs turustuskanalitele Valitsuse poliitika Kogemused
konstandi summaga dF (x) = F (x)dx = f (x)dx = F (x) + C. 3.3 Määramata integraalide tabelid Määramata integraalide leidmine osutub märksa keerulisemaks kui oli funktsioonide diferentsee- rimine. Lähtudes määramata integraali definitsioonist ja kasutades tuletise tabeleid, on võimalik saada ka integraalide tabeleid. Põhiintegraalide tabel on antud ka ülesannetekogus [1] lk 63-64. Nende valemite õigsuses on võimalik veenduda diferentseerimise teel (vt [5], lk 358-360). Näiteid nende tabelite rakendamise kohta võib leida raamatutest [3], lk 209-213 ja [5], lk 362. Enne avaldiste integreerimist tuleks kasutada ka integreeritavate avaldiste lihtsustamise võima- lusi. Näide 3.4 (3x - 2)2 dx = (9x2 - 12x + 4)dx = 9x2 dx - 12xdx + 4dx = x3 x2
prognoosida, et ka 2010 aastal koolitustellimuste hulk ei suurene. X Koolituse palgapoliitika ja palgakorralduse põhimõtted 6 2. PALGAKORRALDUSE ALUSED Palgakorralduse all tuleks mõista töötajate tasustamise juhendit, mis sisaldab organisatsioonis kasutatavate palgakomponentide kirjeldust, nende suurust ja maksmise viise. ( Helina Vigla 12.10.09 ) · Motiveeriv ja õiglane, see tähendab, et palkade diferentseerimise alused on põhjendatud ja ühtmoodi mõistetavad kõigile töötajatele; · Selge ja lihtne: iga palgasaaja peab teadma, mida teha, et saada suuremat palka; · Ühtne ja terviklik kogu organisatsioonis; · Õigetes suhetes tööturu hindadega; · Mõõdetav ja objektiivne; · Palgakulusid optimeeriv; · Kooskõlas seadusandlusega. Tulemusliku palgakorralduse väljatöötamiseks tuleks teha tööanalüüs, mille käigus
32. Millise testiga saab hinnata õpilaste kontseptuaalset Kiirus tempot? järjestus Kujundite vastandamise test. Kagan vorm ( kas on mõni mõtlemisviis juurde tulnud?) 33. Millise testiga saab hinnata õpilase psühholoogilise 49. Arengut defineeritakse üldjuhul kui süsteemi (organismi) diferentseerimise eripära? liikumist? Raami ja varva test kui süsteemi diferentseerituse ja integreerituse suunas 34. Kas õpetamisel kohandaumine õpilase äärmuslikule 50. Kaasaegse arusaamade järgi toimub lapse areng teadvuse kognitiivsele on alati õigustatud? ja keskkonna vastastikuse toimena. Ei ole
isikuid ühtemoodi. Selles põhimõttes väljendub sisulise võrdsuse idee: võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt6. Kuid mitte igasugune võrdsete ebavõrdne kohtlemine pole võrdsusõiguse rikkumine. Ebavõrdsuse kindlaks tegemine käib järgmise skeemi alusel: 1) moodustada võrreldavad grupid - keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui kahe võrreldava (s.t konkreetse diferentseerimise aspektist analoogilises olukorras oleva) isiku, isikute grupi või olukorra ebavõrdne kohtlemine on meelevaldne. 2) hinnata, kas erinevaks kohtlemiseks on mõistlik põhjus - meelevaldseks saab ebavõrdset kohtlemist lugeda siis, kui selleks ei leidu mõistlikku põhjust. Kuigi meelevaldsuse kontroll laieneb ka seadusandja tegevusele, tuleb viimasele jätta avar otsustusulatus. Kui on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus, on ebavõrdne kohtlemine seadusloomes põhjendatud.
positiivne ja vähim väärtus negatiivne. Teisest küljest: vastavalt omadusele 2 saavutab f iga väärtuse oma suurima ja vähima väärtuse vahel. Kuna antud juhul 0 jääb suurima ja vähima väärtuse vahele,siis kuskil peab vaadeldav funktsioon saavutama väärtuse 0. See tähendabki, etlõigul [a, b] leidub vähemalt üks punkt c, kus f(c) = 0. 18. Funktsiooni tuletise definitsioon. Diferentseeruva funktsiooni ja diferentseerimise mõisted. Tuletise valem funktsiooni muudu ja argumendi muudu kaudu. Tõestada, et diferentseeruv funktsioon on pidev. Tuletis kui funktsioon. Põhiliste elementaarfunktsioonide tuletised. Funktsiooni f tuletis punktis a on defineeritud järgmiselt: . Diferentseeruv funktsioon - Kui funktsioon f omab punktis a lõplikku tuletist, siis öeldakse et ta on selles punktis diferentseeruv. Diferentseerimine tuletise arvutamine.
<= f(x), siis nimetatakse arvu f(x2) funktsiooni f vähimaks väärtuseks (absoluutseks miinimumiks) lõigul [a; b]. 14. Funktsiooni tuletise definitsioon. Funktsiooni tuletis on funktsiooni väärtuse muudu ja argumendi muudu suhte piirväärtus argumendi muudu lähenemisel nullile. Kui funktsioon f omab punktis a lõplikku tuletist, siis öeldakse et ta on selles punktis diferentseeruv. Tuletise arvutamist nimetatakse diferentseerimiseks. Diferentseeruva funktsiooni ja diferentseerimise mõisted. Põhiliste elementaarfunktsioonide tuletised. 15. Funktsiooni diferentsiaali definitsioon. Funktsiooni tuletise esitus diferentsiaalide jagatisena. 16. Funktsiooni tuletise arvutamise reeglid aritmeetiliste tehete ja liitfunktsiooni korral (tõestusi ei küsita). 17. Joone puutuja definitsioon. Olgu tasandil xy - teljestikus antud joon y = f(x). Joone y = f(x) puutujaks punktis A nimetatakse tema lõikaja AP piirsirget, mis tekib punkti P lähenemisel
SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1. NAISED JA KURITEGEVUS.....................................................................................................4 2. NAISTE KURITEGEVUSE ÜLDOMADUSED........................................................................5 3. SELETUSMUDELID NAISTE KURITEGEVUSELE..............................................................6 4. ISEÄRASUSED KARISTUSE TÄIDEVIIMISEL SAKSAMAA JA EESTI NÄITEL...........8 KOKKUVÕTE.................................................................................................................................9 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU........................................................................................10 1 SISSEJUHATUS Naised on traditsiooniliselt iseloomusta...
kuidas muidu seletada puuduvat ehitusluba. Konfliktiks võib olla nii inimestevaheline kui ka allüksustevaheline vastuolu. Konflikti olulisemaid tunnuseid on see, et konflikti ühe osapoole tegutsemine takistab teist osapoolt eesmärke saavutamast. Organisatsioonis tekib mitmesuguseid konfliktiallikaid, millest tark juht peaks teadlik olema, et konflikte võimalikult varakult ära tunda ja neid varakult kontrolli alla saada. Levinumaid konfliktiallikaid on: Diferentseerimise tulemusel tekkinud divisionide ja funktsionaalüksuste erinevad eesmärgid, siis kuuluvad ka liini- ja staabiorganisatsiooni vahelised konfliktid; Ülesannete iseloom: võimupiirkondade kattumine, ülesande üheaegne seotus mitme funktsiooniga ja tulemuste hindamise kord; Ressursside nappus (Alas 2005:150). Peale konflikti allikate peab tark juht teadma kuidas konflikt areneb ja kulgeb, konfliktil on mitmeid faase:
Brändi kuvandi () alusel (Rolex) Turusegmendi alusel (Raadio/kohvik mõtlevale inimesele) Jaotuskanalite alusel (Tupperware) Kvaliteetse teeninduse alusel (BMW) Ettevõttelt nõuab see: Oma tuumkompetentsi ja võimekuste tundmist ja arendamist Peatähelepanu turundusel Kvaliteedi kuvandit (), imiteerimise takistamist Jaotuskanalitega koostööd Kasumi reinvesteerimist Eduka diferentseerimise eelised Edukas diferentseerimise rakendamine võimaldab: Küsida hinnapreemiat Suurendada käivet Saavutada kliendilojaalsus Olulised unikaalsed faktorid (uniqueness drivers in company value chain) Input quality (sisendi kvaliteed) Innovatsioon ja tehnoloogia Toote omadused, disain, efektiivsus Research and development (uurimine ja arendamine) Continuous quality improvement (pikaajaline kvaliteedi paranemine) Töötajate oskused, kogemused
Seega definitsiooni kohaselt dy = f′(a)Δx . Diferentsiaal sõltub seega kahest suurusest: punktist a, kus diferentsiaal on arvutatud, ja argumendi muudust Δx. Rõhutamaks neid sõltuvusi võib kirjutada dy(a,Δx). Funktsiooni tuletise esitus diferentsiaalide jagatisena. f′(a) =(dy)/(dx) 20. Funktsiooni tuletise arvutamise reeglid aritmeetiliste tehete korral. Tõestada korrutise reegel. Tuletada liitfunktsiooni diferentseerimise valemid. 1. (f + g)′ = f′ + g′ 2. (fg)′ = f′g + fg′ 3.(fg)′= (f′g−fg′)/g2 4. (Cf)′ = C′f + C f′ = 0 f + C f′ = C f′ , C − konstant, 5. (f − g)′ = [f + (−1)g]′ = f′ + [(−1)g]′ = f′ + (−1)g′ = f′ − g′ Korrutise reegli tõestus. Valemid liitfunktsiooni diferentseerimiseks. Olgu y =f(x) ja z = g(y) kaks diferentseeruvat funktsiooni ning olgu nendest moodustatud liitfunktsioon z = g[f(x)].
KONSPEKT §7-§11 Mikroökonoomika §7 - TOOTMISKULUD alternatiivkulu- ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise kulu otsene kulu- tegelik rahaline väljamakse ressursside muretsemiseks (nt palk, rent, maksud, intressid, toormaterjali ostukulu, kindlustustasu) kaudne kulu- mõõdab tulu, mida antud ressurss oleks võinud teenida parema kasutusviisi korral; kui f katab kaudsed kulud > saab normaalkasumit arvestuslik kasum =TR-otsene kulu normaalkasum- arvestusliku kasumi osa, mis katab ressursside alternatiivkulu maj.kasum- arvestusliku kasumi osa, mis ületab norm.kasumi =TR-(otsesed, kaudsed kulud) püsikulu(FC)- kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, kuna tootmismahu muutudes ei muutu püsiressursside suurus (horisontaalne joon) muutuvkulu(VC)- kulud, mille suurus muutub, kui muudetakse tootmismahtu (tagurpidi S) VC= L (töö juurdekasv) *w (tööühiku hin...
Punkti M piiramatul lähenemisel mööda 1 1 M M M M joon punktile M0 saab lõikaja uued asendid 0 1 , 0 1 jne. Kui punkti M1 piiramatul lähenemisel punktile M0 ükskõik kummalt poolt mööda joont lõikaja läheneb teatud asendile M0T, siis seda sirget nimetatakse joone puutujaks punktis M0. 36. Funktsiooni diferentseerimise etapid. Funktsiooni y = x tuletis, kui n on n 37. positiivne täisarv (tõestuseta). Funktsioonide y = sin x ja y = cos x tuletised tõestuseta. Funktsiooni y = x tuletis on nx , kus n on positiivne täisarv, s.o. kui y = x , n n -1 n 38. siis y = nx . n -1 39. Funktsiooni sin x tuletis on cos x , s.o
Turul juurdumise strateegia puhul sisenetakse samuti madala hinnaga, kuid piisavalt madal hind ei meelita konkurente juurde, vaid võib neid vähendada (nt telekommunikatsioonifirma – alguses tasuta kõned, kui on piisavalt kliente, siis tõstetakse hinda). Neutraalse hinnakujunduse kehtestatakse selline hind, mille korral enamik tarbijaid peab seda majanduslikku väärtust arvestades mõistlikuks. Hindade diferentseerimine: Ühe toote müük erinevate hindadega. Diferentseerimise eesmärgiks on kasutada paremini turu ostupotentsiaali, sest tarbijad tajuvad hindu eri moodi, rahalised võimalused ei ole sarnased ja tootest tulenevad vajadused varieeruvad. Diferentseerimise aluseks võivad olla: - Tarbijate segmenteerimine – allahindlused õpilastele ja pensionäridele kinos - Toode – erisugused pakendid, toote disain jne - Bränd – samale tootele on kujundatud nii odav kui kallis bränd
19. Funktsionaalse tsoneerimise põhimõte ja peamised maakasutustüübid (neli) modernistlikus linnas. Funktsionalistide uus mudel koosnes tsoneeritud antiruumist, kus paiknesid vaba paigutusega hooned ja nn diferentseeritud liikluse süsteem. Modernistlik linnaühiskond käsitles nelja printsipiaalselt erinevat tegevust ja maakasutust: o elamine o töötamine o puhkamine o transport (mobiilsus) ehk liikumine eelnimetatud kolme tegevusvälja vahel 20. Liikluse diferentseerimise põhimõtted hierarhiline ja eraldatud liiklejagruppidega transpordisüsteem nn Radburn'i põhimõtted. Kui leiti, et autode arvukus võib lähiaastatel kasvada kuni 6 korda, võeti transpordiplaneeringus aluseks transpordisüsteemi diferentseerimise põhimõtted - hierarhiline ja eraldatud liiklejagruppidega transpordisüsteem nn Radburn'i põhimõtted New Jersey'st 1928 aastast. Radburni planeerimisel oli eeskujuks Howardi aedlinna ideaal, kuid uueks
Olgu funktsioon f ( x, y ) , siis osatuletised on f f ( x + x, y ) - f ( x, y ) = lim , x x 0 x f f ( x, y + y ) - f ( x, y ) = lim . y y 0 y Teist järku osatuletised avalduvad kujul 2 f f 2 f f = ; = ; x 2 x x y 2 y y Pideva funktsiooni korral segaosatuletis ei sõltu diferentseerimise järjekorrast 2 f f 2 f f = = yx = y x . xy x y Funktsiooni täisdiferentsiaal avaldub kujul f f df = dx + dy . x y Kui funktsioon sõltub ajast t ja kolmest ruumikoordinaadist x, y , z , siis täisdiferentsiaalist f f f f df = dt + dx + dy + dz t x y z saame avaldada ajalise täistuletise
Teisest küljest: vastavalt omaduselel 2 saavutab f iga väärtuse oma suurima ja vähima väärtuse vahel. Kuna antud juhul 0 jääb suurima ja vähima väärtuse vahele, siis kuskil peab vaadeldava funktsioon saavutama väärtuse 0. See tähendabki, et lõigul [a,b] leidub vähemalt üks punkt c, kus f(c)=0 20) · Funktsiooni tuletise definitsioon Funkts f tuletis punktis a on defineeritud järgmiselt: Diferentseeruva funktsiooni ja diferentseerimise mõisted Kui funktsioon f omab punktis a lõplikku tuletist, siis öeldakse, et ta on selles punktis diferentseeruv. Tuletise arvutamist nim. diferentseerimiseks. · Tuletise valem funktsiooni muudu ja argumendi muudu kaudu Tuletist defineeriva piirväärtuse võib kirja panna ka argumendi muudu ja funktsiooni muudu kaudu. Olgu nii nagu ennegi i) x=xa argumendi muut kohal a, y=f(x)f(a) funktsiooni muut kohal a
Teisest küljest: vastavalt omaduselel 2 saavutab f iga väärtuse oma suurima ja vähima väärtuse vahel. Kuna antud juhul 0 jääb suurima ja vähima väärtuse vahele, siis kuskil peab vaadeldava funktsioon saavutama väärtuse 0. See tähendabki, et lõigul [a,b] leidub vähemalt üks punkt c, kus f(c)=0 20) · Funktsiooni tuletise definitsioon Funkts f tuletis punktis a on defineeritud järgmiselt: Diferentseeruva funktsiooni ja diferentseerimise mõisted Kui funktsioon f omab punktis a lõplikku tuletist, siis öeldakse, et ta on selles punktis diferentseeruv. Tuletise arvutamist nim. diferentseerimiseks. · Tuletise valem funktsiooni muudu ja argumendi muudu kaudu Tuletist defineeriva piirväärtuse võib kirja panna ka argumendi muudu ja funktsiooni muudu kaudu. Olgu nii nagu ennegi i) x=xa argumendi muut kohal a, y=f(x)f(a) funktsiooni muut kohal a
Teisest ku¨ljest: vastavalt omadusele 2 saavutab f iga v¨a¨artuse oma suurima ja v¨ahima v¨a¨artuse vahel. Kuna antud juhul 0 j¨a¨ab suurima ja v¨ahima v¨a¨artuse vahele, siis kuskil peab vaadeldav funktsioon saavutama v¨a¨artuse 0. See t¨ahendabki, et l~oigul [a,b] leidub v¨ahemalt u¨ks punkt c, kus f(c) = 0. 18. Funktsiooni tuletise definitsioon. Funktsiooni f tuletis punktis a on de- fineeritud j¨argmiselt: f'(a) = lim xa f(x) - f(a) /x - a Diferentseeruva funktsiooni ja diferentseerimise mõisted. Kui funktsioon f omab punktis a l~oplikku tuletist, siis ¨oeldakse et ta on selles punktis diferentseeruv. Tuletise arvutamist nimetatakse diferentseerimiseks. Tuletise valem funktsiooni muudu ja argumendi muudu kaudu. x = x - a - argumendi muut kohal a, y = f(x) - f(a) - funktsiooni muut kohal a. Siis f'(a) = lim xa f(x) - f(a)/ x a = lim xa y /x= lim x0 y /x . Tõestada, et diferentseeruv funktsioon on pidev. Punktis a diferentseeruv funktsioon on selles punktis pidev. T~oestus
3. Millises suunas areneb üldjuhul laste kontseptuaalne tempo vanuse kasvades? Praktika näitab, et õpilaste vanemaks saades muutub nende käitumine üldjuhul reflektiivsemaks (juurdlevad põhjalikult lahendusvariantide sobivuse üle). 4. Milline psühholoogilise diferentseerimiseks kalduvusega õpilased on üldjuhul akadeemilistes õpingutes edukamad? Psühholoogilise diferentseerimise puhul ei saa kindlalt väita, et ühel tunnetusviisil on teise ees selgeid eeliseid. Ometi on praktika näidanud, et väljast sõltumatud õpilased tulevad üldjuhul traditsioonilise õppimisega paremini toime kui väljast sõltuvad õpilased. 5. Milline psühholoogilise diferentseerimiseks kalduvusega õpilased on üldjuhul suhtlemisel empaatilisemad? Väljast sõltuvad inimesed. Nad on tundlikumad ümbritseva sotsiaalse konteksti ja oponentideks oleva isiku sisemaailma suhtes
tugijaama enda asukoha koordinaatide ebatäpsusest. Meil ei ületa see viga 1 cm. Nii suur (väike) on viga ka vertikaalsuunas, s.t kõrguse mõõtmisel WGS-84 ellipsoidi suhtes. See viga on piisavalt väike selleks, et esimese valemi x-iga tegelemise asemel võiks GPS-vastuvõtjaga RTK-moodis mõõta vahekaugust l (vt joonist) ja leida otsitav sügavus h teise valemi järgi, siis tuleb aga teada geoidi pinna ja ellipsoidi pinna vahekaugust k. 22. Arutlege GPS faasi mõõtmiste diferentseerimise üle. Diferentseerimine vahede arvutamine, arvutatakse teises jaamas, üksik, kaksik, ja kolmikvahed. Üksik 1 satelliit, ühest faasimõõtmiste võrrandist lahutatakse teine, elimineeritakse satelliidikella viga. Kaksik 2 üksikvahet kokku, 2 satelliiti+2vastuvõtjat, ühekorraga on võimalik saada lahti satelliitkella veast ja vastuvõtja veast. Kolmik kaksikvahede diferentseerimine (lahutamine), saadakse lahti algtundmatust. 23
8 MATEMAATILINE ANALÜÜS I Kui leidub punkt * lõigult , nii, et iga teise punkti korral samalt lõigult kehtib võrratus ! * ! , siis nimetatakse arvu ! * funktsiooni ! vähimaks väärtuseks (absoluutseks miinimumiks) lõigul , . 14) Funktsiooni tuletise definitsioon. Diferentseeruva funktsiooni ja diferentseerimise mõisted. Põhiliste elementaarfunktsioonide tuletised. Funktsiooni ! tuletis punktis on defineeritud: ! ! !a lim ,+ Kui funktsioon ! omab punktis lõplikku tuletist, siis öeldakse et ta on selles punktis diferentseeruv. Tuletise arvutamist nimetatakse diferentseerimiseks. Põhiliste elementaarfunktsioonide tuletised:
· Aidata seada (ka väikesi) eesmärke. · Teha tihedat koostööd vanematega. · Mitte kaotada kannatust. · Püüda mõista tema tundeid, olla avatud. · Luua õhustik, mis annab kindlustunde. Andekate laste õpimotivatsiooni hoidmiseks on vaja leida sobivaid viise, kuidas kohandada õpet nende huvidele ja võimetele vastvaks. Andekate arengut kõige efektiivsemalt toetavateks õppetöö individualiseerimise ja diferentseerimise võteteks peetakse aktselereerimist ja õppekava rikastamist. Aktselereerimise all mõistetakse õpet kiirendatud tempos. Esimeses kooliastmes on selleks ilmselt kõige õigustatum kas varasem kooliminek või klassi vahelejätmine. Sageli kasutatakse andekate laste puhul nn klassist väljatõstmist (ingl pull-out ) meie mõistes õpet tasemegrupis kas ühes või mitmes õppeaines. Andekate laste puhul tasub õpetajal kindlasti
Tähistan g(x)=u. Sellisel y (f noole peal) u(g noole peal) x, saame, et y=f(u), u=g(x) ja y `=lim delx0 dely/delx= lim delx0 dely/deludelu/delx= [delx0delu0]= lim delu0 dely/delu lim delx0 delu/delx= f `(u)u `(x)= f `[g(x)]g `(x). 18. Pöördfunktsiooni tuletis: Pöördfunktsioon. f(x)=y f astm 1(y)=x; y `= lim delx0 dely/delx= [delx0dely0]= lim dely0 1/delx/dely= 1/dx/dy= 1/df astm 1(y)/dy (3-ne murd). 19. Funktsioonide y=ax ja y=xp diferentseerimine Logaritmilise diferentseerimise valem f ' ( x ) = f ( x )(ln f ( x ) )' Antud valem taandub funktsiooni f diferentseerimise funktsiooni ln f ( x ) diferentseerimisele ja on kasulik siis, kui viimase gunktsiooni diferentseerimine on lihtsam. Näiteks eksponentfunktsiooni ax(a>0) korral (a x )' = a x (ln a x )' = a x (ln a x )' = a x ( x ln a )' = a x ln a astmefunktsioon x a ( x 0) korral aga ( x )' = x (ln x )' = x
Kuna antud juhul 0 jääb suurima ja vähima väärtuse vahele, siis kuskil peab vaadeldav funktsioon saavutama väärtuse 0. See tähendabki, et lõigul [a,b] leidub vähemalt üks punkt c, kus f(c) = 0. Geomeetriliselt: Kui pideva joone üks otspunkt asub allpool x-telge ja teine pealpool x- telge, siis lõikab see joon kuskil x-telge. 18. FUNKTSIOONI TULETISE DEFINITSIOON Funktsiooni f tuletis punktis a on defineeritud järgmiselt: . Diferentseeruva funktsiooni ja diferentseerimise mõisted Kui funktsioon f omab punktis a lõplikku tuletist, siis öeldakse, et ta on selles punktis diferentseeruv. Tuletise arvutamist nimetatakse diferentseerimiseks. Tuletise valem funktsiooni muudu ja argumendi muudu kaudu argumendi muut kohal a. funktsiooni muut kohal a. Tõestada, et diferentseeruv funktsioon on pidev Teoreem: Punktis a diferentseeruv funktsioon on selles punktis pidev.
See tähendabki, et lõigul [a, b] leidub vähemalt üks punkt c, kus f(c) = 0. 18. Funktsiooni tuletise definitsioon: Olgu antud funktsioon f ja kuulugu punkt a selle funktsiooni määramispiirkonda. Tuletis ja diferentseeruv funktsioon. Funktsiooni f tuletis punktis a on defineeritud järgmiselt: Kui funktsioon f omab punktis a lõplikku tuletist, siis öeldakse et ta on selles punktis diferentseeruv. Tuletise arvutamist nimetatakse diferentseerimiseks. Diferentseeruva funktsiooni ja diferentseerimise mõisted: Tuletise valem funktsiooni muudu ja argumendi muudu kaudu: Tuletist defineeriva piirväärtuse võib kirja panna ka argumendi muudu ja funktsiooni muudu kaudu. Olgu nii nagu ennegi x = x - a - argumendi muut kohal a , y = f(x) - f(a) - funktsiooni muut kohal a . Siis . Tõestada, et diferentseeruv funktsioon on pidev: Punktis a diferentseeruv funktsioon on selles punktis pidev. Tõestus. Kuna punktis a diferentseeruv funktsioon on määratud punktis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
