Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kuntstiliike: kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti (lavakujundus, dekoratsioon, kostüümid), tantsu ja muusikat. Ooperi esitamisel kasutatakse teatri vahendeid, sealhulgas lavakujundust, kostüüme ja näitlemist. Laulu saadab instrumentaalmuusika, mille koosseis ulatub kammeransamblist sümfooniaorkestrini. Traditsioonilises ooperis kasutatakse kaht laulmisviisi: retsitatiivi ja aariaid. Retsitatiivi kasutatakse tavaliselt dialoogides ja süzee arendamisel. Aariate laulmise ajal süzee sageli peatub ning lauljad keskenduvad ühele teemale, laules täie häälega. Lühemaid vahepalasid retsitatiivide vahel või lõpul nimetatakse arioosodeks. Laulul on alati instrumentaalsaade. Sajandeid on arvatud, et muusikal on võime suurendada sõnade mõju. Ooperi muusika on lahutamatult seotud süzeega, mis on teose sõnaliseks aluseks. Muusika ei ole taustaks, vaid sellel on määrav osa sündmuste ja tunnete kajastamisel
Luule Kunst Lühijutustused Dialoogid Tähelepanekuid erinevate keelte kohta Võõrkeelsed tsitaadid Dialoogid Arutlesid erinevate teemade üle Dialoogides arutlesid omavahel 2 inimest Üpris sisukad dialoogid Lühijutustused Arutlesid religiooni üle Ei sisaldanud tühja teksti Pilte Kasutatud allikad http://www.eki.ee/peterson/4.html http://grote.kirmus.ee/memoriaal/?q=et/node/3094 Aitäh kuulamast!
Vestles moraaliküsimustest huvitatud Akadeemia. üldist korraldust aristokraatlike noortega Ta vaated põhinesid eelkäijate Sõnastas oma vaated arvukates põhjalikul tundmisel. Tema veendumuste kohaselt olid dialoogides, milles kujutas Sokrates voorus ja hüve midagi püsivat, vaidlemas paljude sofistidega. Tegutses peamiselt Ateenas reaalset ja inimeste omavahelisest asutas oma kooli Lykeion kokkuleppest sõltumatut gümnaasiumis. Dialoogid - Sokratese seisukoht
andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet, maise sõpruse ja armastuse kaduvusest, võrreldes kunstniku hingus, pastoraalides rahvalaulu seda piibusuitsu hajumisega. Faehlmann kasutas põhimõtted, motiivid - Eesti rahvusliku kirjanduse luuletuste kirjutamisel keerulisi antiikseid algus. Kirjutas eesti keeles - uskus selle tulevikku. värsimõõte, et sel kombel osutada eesti keele Kirjutas päevaraamatut (dialoogides, sententsid, küpsusele. Faehlmanni jutud on õpetliku sisuga ja filosoofilised mõtteterad, vaated). Tema looming - kirjutatud kalendrite tarbeks. Neist on uudne, mitmekülgne, tähendusrikas, sügavama õnnestunumad "Tühi jutt, tühi lori" (1842) ja elumõtte otsimine, dialoog igavikulise maailmaga, "Kalendritegija kimbus" (1846). Esimeses jutustab Gümnaasiumis tegi rootsi keele grammatika, ta viljaikalduste põhjustest ja hoiata.
On aluseks muistendid Kreeka sündmustest. Vana kreeka luule.Luules ülistati elu, rõõmu ja armastust.. õilsust ja selget mõistust.. väljendatakse ka ülevat ja pidulikku meeleolu, kuid lauldakse ka kurbusest.Oli keerulise ehitusega, puudus riim, esitati lauldes. Oli joomalood Alkaios Sopho naine poetess Kreeka teater kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Esmalt seisnesid etendused ehk draamad koori ja ühe näitlejaga dialoogides, hiljem lisandusid juurde eel mitmed näitlejad, kuid koor püsis kogu klassikalise ajajärgu vältel teatri keskse osana. Selle keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats e. orkestra, mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon e. skenee. Näitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale. Näitlejateks olid vaid mehed, kes maskide vahetamisega said esitada etenduses ka mitut rolli
OOPER Ooper on muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tegevus lauldes. Ooperis kasutatakse lavakujundust ja kostüüme ning teatrivahendeid. Ooperis näideldakse. Laulu saadab instrumentaalmuusika, mille koosseis võib ulatuda sümfooniaorkestrini. Oooperis kasutatakse kaht laulmisviisi: retsitatiivi ja aariaid. Retsitatiivi kasutatakse tavaliselt dialoogides ning süzee arendamisel. Aariate laulmise ajal süzee tavaliselt peatub ning lauljad keskenduvad ühele teemale, laules täie häälega. Lühemaid vahepalasid retsitatiivide vahel või lõpul nimetatakse arioosodeks.Laulul on alati instrumentaalsaade. Ajalugu: Esimeseks ooperiks peetakse Itaalia heliloo Jacobo Peri ja ja libretisti Ottavio Ruccini Daphnet" mille nad kirjutasid aastatel 1594 1597 mis kanti ette 1597 aastal.
arvates liiga otsene mõju inimese hingele. Platoni arusaam on, et kunst seisneb või peaks seisnema asjade jäljendamises, st nende võimalikult realistlikus kopeerimises, kuid on kaheldav, kas Platon kunsti niimoodi mõistis, kuna Platon räägib pigem kunsti ontoloogilisest väärtusest ning staatusest kui selle valmistamise tehnikast. Platoni teosed Filosoofiline pärand Platoni dialoogid on filosoofia ajaloo jaoks olnud ammendamatu tõlgendamise allikas. Platoni dialoogides on tõstatatud kõik peamised filosoofia küsimused, mistõttu nende küsimuste arutamisel pöördutakse tihti tagasi just Platoni enda juurde. Platonit peetakse esimeseks filosoofiks, kes keskendub keelele ja mõistete määratlemisele selles ning loob vastava rangetel filosoofilistel alustel põhineva mõtlemissuuna. Platoni teosed "Philebos" "Pidusöök" "Politeia" "Protagoras" "Riigimees" "Seadused" "Sofist" "Sokratese apoloogia" Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Platon
Kas "Mäeküla piimamees" on meisterlik ja psühholoogiline teos? - Mari "Mäeküla piimamees" on E. Vilde kujutanud, kirjeldanud talupoja ja mõisniku suhteid. Sea taluelu on ta kirjeldanud iroonilises häälestuses. Arvan, et tänu iroonilistele kirjeldustele, tekstile ongi see teos minu jaoks meisterlik ning psühholoogiline. Autor on kasutanud viimistletud, rikast sõnavara nii olukordade, tunnete ja välimuse kirjeldamisel. Head ja huvitavat sõnastust näeme ka dialoogides ja monoloogides. E. Vilde ei ole ka midagi välja jätnud. Ta toob esile ka kõik pahed ja koleda. Tänu sellisele tekstile võimegi öelda, et see teos on nii meisterlik kui ka psühholoogiline. Me saame täpse ülevaate nende mõtetest, nende välimusest ja tunnetest, mis teeb selle teose minu jaoks psühholoogiliseks ja meisterlikuks. Mari psühholoogilist tausta kirjeldab temaga seotud sündmused ja tema teod ning ütlemised
Rooma teatris sulas itaalia rahvapärane naljamäng ühte kreeka teatrikunsti eeskujudega. Samal ajal polnud teater roomlaste silmis kaugeltki nii tähtis kui Kreekas. Näitekirjanikud püüetest hoolimata piirdusid näitemängud peamiselt rahvanaerutamise ja lõbustamisega ega käsitlenud kreeka drama kombel olulisi maailmavaatelisi ja kõlbelisi probleeme. Kreekast erinevalt puudus rooma teatris koor etendus seisnes maske kandvate näitlejate dialoogides, mida ilmestasid elavad ja seejuures sagely siivutud zestid. Kui varasemal ajal olid kõik osatäitjad mehed, siis hiljem hakati mõnes näitemängus kasutama ka naisi, kuid Kreekas olid absoluutselt kõik näitlejad mehed. Ka kõnekunstis võtsid roomlased eeskuju kreeklastelt ning seega oli kõnekunsti areng kreeklaste omaga sarnane. Roomlased on üritanud teha ka ajalookirjutisi, kuid erinevalt kreeklastest
Selle nimeks sai Platoni akadeemia. Seal õpetati matemaatikat, poliitikat, retoorikat. Aristoteles oli samuti asutanud oma kooli Ateenas. Tema kool kandis nime Lykeion. Kool oli ümbritsetud uhke botaanikaaiaga, kus Aristoteles jalutades õpetas. Koolis pühenduti bioloogiale ja loodusteadustele. Aristoteles ja Platon on endast jätnud päris suure kirjandusliku pärandi. Platon oli kirjutanud üle 30 dialoogi ning Aristotelese teoseid on sadades. Platon oli tõstatanud oma dialoogides kõik peamised filosoofia küsimused. Aristotelese teosed moodustavad kreeklaste entsüklopeedia, kuid tema teosed on enamjaolt kuivad ja raskesti loetavad. Platoni ja Aristotelese kirjutised moodustavad antiikfilosoofia tuuma.
Friederika ja Anna Juliana (1805) ning poeg daniel (1807), kelle sünnitamisel Kristjan Jaak Petersoni ema suri. Isa teisest abielust Anna Eberbergiga sündis tütar Gertrude Friederika. Ta õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Petersonil oli ka suur keeltehuvi ta oskas saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, ladina, kreeka, heebrea ja läti keelt. Kirjutas ka päevaraamatut (dialoogides, sententsid, filosoofilised mõtteterad, vaated). Koostas värsivihiku "Kristiani Jago Petersoni laulud. Rialinnas. 1818". 1819 astus Tartu ülikooli usuteaduskonda (ka teoloogia, keele ja kasvatusteaduse loengud), kuid 1820 katkestas õpingud. Olles gümnaasiumis soovis misjonäriks saada - õppis Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli. Kirjutas "Laul" 1819 juunis, kuna igatses kodu ja vanemate järele ja hüvastijätu Eestiga, "Üks jutt". Riias andis ta keele ja matemaatika tunde
samastati Euroopa 15. sajandil, tsivilisatsiooniga alles valgustusajastul. Kui varem kehtis tsivilisatsiooni mõiste vaid eliidi kohta ja alamklasse peeti barbariteks, siis demokraatia ja sotsiaalsete reformide tulekuga laienes tsivilisatsiooni mõiste ka alamklassidele. Teater sai alguse Kreekast? Ehk Kreeka teater on Euroopa teatri "häll".Kreeka teater kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Esmalt seisnesid etendused ehk draamad koori ja ühe näitlejaga dialoogides, hiljem lisandusid juurde veel mitmed näitlejad, kuid koor püsis kogu klassikalise ajajärgu vältel teatri keskse osana. Draamad leidsid aset päevasel ajal vabas õhus spetsiaalselt etendusteks ehitatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris. Selle keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats e. orkestra, mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon e. skenee
Vana-Kreeka teater Vana-Kreeka teatri kujunemine. Kreeka teater kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Näidendid olid tragöödilise sisuga ning kreekakeelsed. Esmalt seisnesid etendused ehk draamad koori ja ühe näitlejaga dialoogides, hiljem lisandusid juurde veel mitmed näitlejad, kuid koor püsis kogu klassikalise ajajärgu vältel teatri keskse osana. Teatrietendused moodustatsid Dionysose austamise pidustuste tähtsa osa. Komöödiad ja tragöödiad. Anteenas esitati alatase 6. sajandi lõpust enne meie aja arvamist igal aastal tragöödiaid, komöödiaid ja saatüridraamasid. Need olid arenenud algelistest kultusliku laadi Dionysose auks peetud ettekandeist. Komöödiad kujutasid eelkõige
Deus ex machina -ehk "jumal masinast" on võte, mida kasutati Vanakreeka teatris. Lavamehhanismi abil laskus tragöödia lõpus alla jumal, kes andis loole tegevuse loogika seisukohast kunstliku, kuid müüdi poolt etteantud lahenduse. Carpe diem- kasuta päeva 4)Thespis-ditürambilise koori juht, kes pani aluse teatrile . 5)Kreeka teater kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Esmalt seisnesid etendused ehk draamad koori ja ühe näitlejaga dialoogides, hiljem lisandusid juurde eel mitmed näitlejad, kuid koor püsis kogu klassikalise ajajärgu vältel teatri keskse osana. Enamasti olid kirjanikud ise ka näitlejad. 6)Tragöödiakirjanikud- Aischylos, Sophokles ja Euripides 7) Vana-Kreeka kultuuri iseloomustavad kõige paremini nende paljud jumalad, kirjandus teater aga ka filosoofia ja kunsti arengu tase. Samuti tegid kreeka teadlased suuri avastusi maailma, matemaatika ja ka meditsiini valdkonnas
Talle ei meeldinud demokraatlik riigikord, sest valitsemises osalesid ka täielikud võhikud. See tekitas Sokratesele tõsise probleemi ta anti noorsoo rikkumises süüdistatuna kohtu alla (mõned tema õpilastest olid Ateena demokraatia vastu relvaga välja astunud) ja mõisteti surma. Sokrates lõpetas elu enesetapuga. Sokratese kuulsaim õpilane Platon rajas Ateena lähedale oma filosoofiakooli Akadeemia. Platon sõnastas oma vaated paljudes dialoogides, milles kujutas Sokratest vaidlemas sofistidega (5. saj. eKr tegutsenud filosoofide koolkond). Platon tuli välja õpetusega ideedest (kõigi meeleorganitega tajutavate asjade ja nähtuste täiuslikud vasted), mis tema arvates on muutumatud ja reaalsed, samas kui meeltega tajutav maailm on ideede muutlik ja ebatäiuslik koopia. Ideede olemust võis tabada üksnes mõistuse abil. Platon kujundas ka tervikliku õpetuse riigist. Riiki pidid valitsema filosoofid, sest ainult nemad
SOKRATES 1. Inimese loomus ja selle tähendus poliitilis-õiguslikus ühenduses. Sokrates (469-399 eKr) oli vanakreeka filosoof. Elas Ateenas ning ei pannud midagi kirja esitas vaateid vaidlustes, dialoogides, juhatas vestluskaaslast läbi küsimuste tõe poole (sokraatiline meetod!). Platon oli filosoof/õpilane, kes on üles kirjutanud kõige rohkem Sokratese mõtteid. Sokrates pidas filosoofia ülesandeks inimese enda tundma õppimist. Sokratese arvates pidid õnneliku elu tagama õiglus, vaprus, vagadus, mõistlikkus jt. Inimese loomust võiks defineerida järgmiselt tegemist on olemuse küsimuse, eetika probleemidega, üksikisikute kujunemisega ühiskonnas.
"Kui õige läheksid seda tähistama?" "Eks näis," puhub Roosa väliselt ükskõikse näoga suitsu välja, tema silmis aga särab tuluke." Teos on kirjutatud huvitavalt läbi Mikaeli silmade ja kuigi autor ise oma arvamust välja ju ei ütle on see kaudselt näha Mikke arvamustes. Seda on näha näiteks siis, kui Mikke oma mõttes Roosa abordi arvamusele vastu vaidleb või haletseb Jarnot, kes endalt elu tahab võtta. Raamat ise on selges kirjakeeles, kuid dialoogides on näidatud teismeliste suhtlust, hetkelisi solvumisi ja ülbust. Teos on tõsine ning toob tõeliselt välja noorte pahupoole. Samas on see kurb ja nii mitmeski kohas tuleb nutuklimp kurku. Vabal ajal ma väga noorteromaane ei loe ning "Kallis Mikael" oma süzee ja tegevuste kulgemise poolest mind ei üllatanud. Raamatu lõpptulemus oli etteaimatav, aga ei saa väita, et see jutt mulle ei meeldinud, tegevus kulges siiski põnevalt ja kiiresti. Vahelduseks oli seda
sajandi teatris oluline tähendus. Näidendi struktuur Teksti jaotus vaatusteks, piltideks ja stseenideks jm · peatekst kõneldav tekst, s.o. see tekst, mille näitlejad lavalt dialoogidena ette kannavad. · kõrvaltekst koosneb järgmistest osadest: näidendi pealkiri, tegelaste nimestik, vaatuste, piltide, stseenidemarkeeringud ja eeskätt reziijuhised, st juhised selle kohta, mis toimub laval, samuti dialoogides kõnelejate nimetamine enne nende ütlusi. Seda kõrvalteksti näidendi vaataja tekstina ei näe, keelelisena on see osa tekstist antud üksnes näidendi lugeja jaoks. Kasutatakse ka terminit remark. Ekspositsioon (lad. expositio `selgitus, esitus). "medias in res"; ,ab ovo` Ekspositsiooni funktsioonid · juhatada sisse praegusesse olukorda · informeerida eelloost · panna tegevus käima b) klassikalise draamateose kompositioon
abil kirge. Platoni arvates oli ideaalilähedaseks riigiks Sparta. Kogu tema filosoofiast annab ülevaate tema põhiteos, dialoog ,,Riik". Platoni mõju oli väga oluline kristluse kujunemisele, kuna filosoofi täiusliku ideede maailma õpetus sobis kristliku ainujumala ideega. Kreeka teater Kreeka teater kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Esmalt seisnesid etendused ehk draamad koori ja ühe näitlejaga dialoogides, hiljem lisandusid juurde eel mitmed näitlejad, kuid koor püsis kogu klassikalise ajajärgu vältel teatri keskse osana. Draamad leidsid aset päevasel ajal vabas õhus spetsiaalselt etendusteks ehitatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris. Selle keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats e. orkestra, mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon e. skenee. Näitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale
teemaks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Kujunesid kolm koolkonda: küünikud (tõeline õnn ei seisne välistes asjades, vaid võimetes neist asjadest Kreeka teater kujunes välja veinijumal Dionysosele mitte sõltuda).Teaduskeskuseks sai Aleksandria. pühendatud koorilauludest. Esmalt seisnesid etendused Hellenismiajastul lahutati üksteisest filosoofia ja ehk draamad koori ja ühe näitlejaga dialoogides, hiljem teadaus.Religioonis hakati kummardama ka idamaade lisandusid juurde eel mitmed näitlejad, kuid koor püsis jumalaid. Tekkisid uued usulahud, leidis aset kogu klassikalise ajajärgu vältel teatri keskse osana. Selle sünkretism (religioonide segunemine), müsteeriumide keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats e. tähtsus tõusis; inimesi õpetati surmast pääsema
20. sajandi teatris oluline tähendus. Näidendi struktuur Teksti jaotus vaatusteks, piltideks ja stseenideks jm · peatekst kõneldav tekst, s.o. see tekst, mille näitlejad lavalt dialoogidena ette kannavad. · kõrvaltekst koosneb järgmistest osadest: näidendi pealkiri, tegelaste nimestik, vaatuste, piltide, stseenidemarkeeringud ja eeskätt reziijuhised, st juhised selle kohta, mis toimub laval, samuti dialoogides kõnelejate nimetamine enne nende ütlusi. Seda kõrvalteksti näidendi vaataja tekstina ei näe, keelelisena on see osa tekstist antud üksnes näidendi lugeja jaoks. Kasutatakse ka terminit remark. Ekspositsioon (lad. expositio `selgitus, esitus). "medias in res"; ,ab ovo` Ekspositsiooni funktsioonid · juhatada sisse praegusesse olukorda · informeerida eelloost · panna tegevus käima b) klassikalise draamateose kompositioon
kivimriga. Koori kadumisega orkestrat enam ei vajatud. vaatajatele pakuti surevat kunsti. Teatrites mngiti enamasti koomilisi nilbeid ja roppe miime ning farsse, siuks purjutamine, ahnus, abielurikkumine. Kreekas nitlejateks hea mainega kodanikud, Roomas ei peetud neist enam lugu. Kreeka teater kujunes vlja veinijumal Dionysosele phendatud koorilauludest. Esmalt seisnesid etendused ehk draamad koori ja he nitlejaga dialoogides, hiljem lisandusid juurde eel mitmed nitlejad, kuid koor psis kogu klassikalise ajajrgu vltel teatri keskse osana. Kreeka teater kujunes vlja veinijumal Dionysosele phendatud koorilauludest. Esmalt seisnesid etendused ehk draamad koori ja he nitlejaga dialoogides, hiljem lisandusid juurde eel mitmed nitlejad, kuid koor psis kogu klassikalise ajajrgu vltel teatri keskse osana. Draamad leidsid aset pevasel ajal vabas hus spetsiaalselt etendusteks
Egiptus,Itaalia,Sitsiila(Kreeka kolooniad). Teda mõjutasid pütaagorlased. 40-aastaselt naases Ateenasse. Kõik tema tekstid on kunstilised.Platon kasutab Ateenas oma kooli, mis hakab tegutsema pargis, mis on pühendatud Akademosele, millest tuleb sõna Akadeemia, tegutseb kuni 6 saj pkr. Tal oli olulisi ideid riigi poliitikale. Elu viimased aastad mööduvad õnnelikuna, tema õpilased armastavad teda. Suri pärast pulmapidu, kodus tugitoolis. Tema dialoogides on põhitegelaseks Sokrates. "politeia","symposion","timaios". Õpetus: see maailm,reaalsus mida me kogeme on illusioon, see on vari. Siin maailmas on asjad pidevalt mutumas, kadumas, tekkimas. Tegelik maailm peab olema püsiv. Nähtamatut maailma peab põhjustama teine nähtamatu maailm. Meie oleme vangid nähtamatus maailmas. See mida kogeme on pettus, oleme karistust kandmas, vangid koopas. Inimene tahan üles ärgata. Inimene siin elus midagi ei õpi, vaid tuletab meelde
zanrid. Paljude zanride (eepos, idüll, tragöödia, komöödia, ood, eleegia, hümn, satiir, epigramm, dialoog) nimetusedki pärinevad antiikkirjandusest.Antiikkirjandusel on tänini esteetilist väärtust. 3 2. Kreeka teater Kreeka teater kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Esmalt seisnesid etendused ehk draamad koori ja ühe näitlejaga dialoogides, hiljem lisandusid juurde eel mitmed näitlejad, kuid koor püsis kogu klassikalise ajajärgu vältel teatri keskse osana. Draamad leidsid aset päevasel ajal vabas õhus spetsiaalselt etendusteks ehitatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris. Selle keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats e. orkestra, mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon e. skenee. Näitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale
Ooper (itaalia sõnast opera 'teos') on muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. Mõnikord nimetatakse ooperiks ka ooperiteatrit ehk ooperimaja. Ooperi esitamisel kasutatakse teatri vahendeid, sealhulgas lavakujundust, kostüüme ja näitlemist. Laulu saadab instrumentaalmuusika, mille koosseis ulatub kammeransamblist sümfoonia- orkestrini. Traditsioonilises ooperis kasutatakse kaht laulmisviisi: retsitatiivi ja aariaid. retsitatiivi kasutatakse tavaliselt dialoogides ja süzee arendamisel. Aariate laulmise ajal süzee sageli peatub ning lauljad keskenduvad ühele teemale, laules täie häälega. Lühemaid vahepalasid retsitatiivide vahel või lõpul nimetatakse arioosodeks. Laulul on alati instrumentaalsaade (2). 1. OOPERI KUJUNEMINE Ooper hakkas kujunema 17. Sajandi Itaalias. Uutest zanridest, mis on seotud 1600. aasta paiku sündinud soololaulu stiiliga, on ooper kõige suurejoonelisem, aga ühtlasi ka kõige iseloomulikum 17.sajandi muusikaesteetikale
73. Mis on filipikad? Filipikad on ägedad süüdistuskõned; algselt olid need Demosthenese kõned Philippose vastu. 74. Mis nime kandis Platoni õppeasutus? akadeemia 75. Arutle, mis põhjusel võis Platon kirjutada dialooge? Tundis end sellist zanri kirjutades mugavalt? Isiklik eelistus. 76. Kuidas jaotuvad Platoni dialoogid? a) varased, b) keskmised, c) hilised 77. Mis teemasid käsitlesid Platoni dialoogid ja mis on Platoni ideedeõpetuse põhiolemus? Ontoloogia ja ideedeõpetus (paljudes dialoogides), eetika (õiglus, paljudes dialoogides), poliitika (õiglus, täiuslik riik), retoorika, poeetika, kosmoloogia. Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. 78. Millist rolli mängib Sokrates Platoni dialoogides? Dialoogides on eestkõnelejaks Platoni õpetaja Sokrates. 79. Kelle õpilane oli Aristoteles ja kes oli Aristotelese kuulsamaid õpilasi?
· Omadussõnad - Tee sõnakaardid omadussõnadest, mida saad lastele kohe näidata ja tee neist vastandpaarid. Näiteks suur-väike, pikk-lühike. Samuti sobivad siia erinevad värvid, mustrid ( ruuduline, triibuline) ja emotsioonid (kurb, lõbus) · Asesõnad Need pole nii põnevad aga needki on vaja lapsele selgeks õpetada. Võib õpetada kasutades mingit juturaamatut. Võib ka õpetada eraldi, sest neid ei ole palju. · Küsisõnad Küsimused on olulised dialoogides. Rohkem on tarvis sellised küsisõnu nagu kas, kus, kuhu, mis, mida, kes, keda, miks, millal. · Määrsõnad Kindlasti läheb vaja aja- ja kohamäärusi nagu all, peal, juures, taga, kohe, hilja, varsti, enne, pärast jne. Neid peab õpetama ka käänatult nagu alla, peale, pealt jne. Sõnade käänamisel ei pea õpetama kõiki 14 käänet neid on liiga palju. Tuleks õpetada sõnu
tegelastevahelised suhted. Reaalne aeg ja ruum - etenduse toimumise aeg ja ruum. Kuidas jaotub näidendi tekst, milliseid osi saab eristada? Teksti jaotus vaatusteks, piltideks ja stseenideks jm · peatekst kõneldav tekst, s.o. see tekst, mille näitlejad lavalt dialoogidena ette kannavad. · kõrvaltekst koosneb järgmistest osadest: näidendi pealkiri, tegelaste nimestik, vaatuste, piltide, stseenidemarkeeringud ja eeskätt reziijuhised, st juhised selle kohta, mis toimub laval, samuti dialoogides kõnelejate nimetamine enne nende ütlusi. Seda kõrvalteksti näidendi vaataja tekstina ei näe, keelelisena on see osa tekstist antud üksnes näidendi lugeja jaoks. Kasutatakse ka terminit remark. Ekspositsioon ja funktsioonid? Ekspositsioon (lad. expositio `selgitus, esitus). "medias in res"; ,ab ovo` Ekspositsiooni funktsioonid · juhatada sisse praegusesse olukorda · informeerida eelloost · panna tegevus käima
võtnud õpetuste eest tasu. Filosofeerida oli vaja selleks, et mõista mis on hüve ja milles seisneb voorus. Ei pooldanud demokraatiat. Süüdistatuna noorsoo rikkumises mõisteti surma. *Aristoteles(384-322 eKr) oli Platoni õpilane. Süstematiseeris teadmised. Kujundas seisukohad loogika valdkonnas. Nii riik kui ka inimesed peavad otsima keskteed- äärmused tekitavad tüli. *Platon(427-347) oli Sokratese õpilane. Sõnastas oma vaated dialoogides. Platoni meelest oli kõigil olemas ideed. Kõigist ideedest on olulisim hüve idee. Kujundas tervikliku õpetuse riigist. Riiki võivad juhtida ainult filosoofid. 5.Makedoonia tõus ja hellenism. Aleksander Suur. -336 eKr sai Aleksander Suur uueks valitsejaks. Vallutas Väike-aasia, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia. Iraani, likvideeris Pärsia impeeriumi. Hellenism on ajajärk Aleksander Suure surmast kuni aastani 30eKr. 6.Rooma riigi teke. Rooma vabariik ja selle korraldus
Kuid on ka lisasoovitusi. Kõige tähtsam ja enim rikutud on põhimõte: pehmust ei saa loole lisada mingi erilise keele või stiili abil. Pehmus on sündmuses endas ja tuleb sealt ülesse otsida ja inimese kaudu anda: personaalne ja dramaatiline. Pehmes loos on samad keele- ja stiilisoovitused, aga rangemad: kirjutada lihtsalt: konkreetsed verbid, aeg ja kohtad, nimed; vältida võõrsõnu, abstraktseid sõnu, kantseleikeelt; sobib kõne- ja argikeelsus, eriti dialoogides; ei tohi sisse tuua hoiakusõnu, vaid hoiak peab tekkima kaudselt sündmustest; pehmetes uudistes on rohkem isikupäralikku kirjutamist, kuid vältida tuleks slängi, teatraalsust, haruldasi sõnu jne; vältida pikka ja hõredat lobisemist. Tekst peab olema tihe; valida õige toon: kerge, aga samas mitte ametlik.
reisi, mille eesmärgiks oli veenda Dionysus II tema riigifilosoofiat rakendama, jäid tulemusteta. Aastatel 361 347 (Platoni surmaaasta) tegutses ta Ateenas filosoofiaõpetajana. Tema silmapaistvaim õpilane oli Aristoteles. Platon kirjutas oma teosed vestluste ehk dialoogidena eri filosoofide vahel. Platoni teostest on säilinud 34 dialoogi, ,,Sokratese kaitsekõne'' ja 13 kirja. Enamike dialoogide tegelaseks on tema õpetaja Sokrates. Tihti kõneles Sokrates dialoogides Platoni omaenese mõtteid. Inspiratsiooni vestlusteks sai ta vestlustest sõprade, õpilaste ning teiste linnade ja maade filosoofidega. Platon on maailma kultuuriajaloo suurkuju. Ta elas vanakreeka ühiskonnas, aga filosoofina, õpetlasena ja kirjanikuna kultuuritegelasena kuulub ta kogu inimkonnale Ei tohiks tähelepanuta jätta, et filosoofiat võrdsustas Platon teadusega. Oma dialoogis "Theaitetos" lausub ta: "...geomeetria või mõni teine filosoofia..." (E. Grauberg, K.
Ohverdamistalitlustel lõigati alati ohvri süda valja. Mõnikord söödi ka ohverdatud inimesed rituaalsetel talitlusel ära. Atlantis Väidetavalt on Atlantis kadunud linn, mis on uppunud ookeanipõhja. Esmakordselt mainis seda linna Kreeka filosoof Platon oma dialoogides. Ta kirjutas, et Atlantis vallutas endale suure osa Euroopast ja Aafrikast 9600.a eKr. Pärast ebaõnnestunud rünnakut Ateena linnale vajus Atlantise linn ühe ööpäevaga merepõhja vulkaanipurske tulemusena. Atlantise linna ümber keerleb kümneid müüte ja erinevaid versioone linnast. Ei ole kindel, kas see linn on üldse kunagi olemas olnud. Täpselt ei teata ka Atlantise asukohta, vaid on pakutud kümneid erinevaid asukohti kogu maailmas
Mitmed Sokratese kaasaegsed ongi seda teinud, paraku erinevad nende käsitlused Sokratese kohta üksteisest õige tuntavalt. Nii sõltub Sokratese- pilt, mida üks või teine filosoofia ajalugu pakub, sellest, milliseid allikaid on peetud teistest tõeväärtuslikemaiks. Enamasti peetakse sellisteks allikateks siiski Platoni teoseid. Teatavasti kujutavad Platoni teosed endast dialooge, üleskirjutatud kõnelusi, kus tihti esinevad vestluspartneritena ajaloost tuntud isikud. Suuremas osas dialoogides on peamiseks kõnelejaks aga Sokrates. Platonit ennast omanimeliselt üheski dialoogis kõnelejana ei kujutata. Muidugi on siin tegemist Platoni Sokratese-interpretatsiooniga, hilisemates teostes aga arvatavalt lihtsalt sellega, et Platon on asetanud iseenda vaated Sokratese suhu. Ometigi võib eeldada, et varasemates teostes kajastuvad dialoogide-Sokratese kõnelustes ajaloolise Sokratese vaated .
tema hukkamist pandi tema vestlusi kirja, mis sisaldasid küll väljamõeldisi või siis mida kasutati omaenese ideede väljendamiseks. Platon(427-347)- Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ta polnud üksnes filosoof, vaid ka suur sõnameister, kes varieeris oskuslikult oma dialoogides erinevaid stiile, visandas vestluspaiku ja vestlejanatuure ning kujundas kreeka kõnekeele varal filosoofilise sõnavara. Lysias(u 459-380)-kõnemees, kelle kõned toovad meieni ilmekaid pilte Ateena argielust. Demosthenes(384-322)-poliitiline kõnemees, kes üritas veenda kreeklasi ühinema Makedoonia kuninga Philippose vastu, muu hulgas ka oma ,,Kõnedes Philippose vastu" ehk nn filipikates. Suri ise mürki võttes.
filmides ,,Malev" (Exitfilm, 2005), ,,Tulnukas ehk Valdise päästmine 11 osas" (Parunid ja vonid, 2006), ,,Mina olin siin" (Amrion, ETV,2008), telesarjas ,,Tuulepealne maa" (ETV, 2008) jpt. Ning otse loomulikult tegi suurepärase etteaste Tangolitat kehastanud sopran Juuli Lill, kes mõjus laval äärmiselt meeldiva ning suursuguse tegelaskujuna. Juuli Lille diktsioon oli juba klass omaette, tema kasutatud väikesed nüansid dialoogides ja sooloesituses mõjusid äärmiselt värske ja peenekoelisena. Oli näha, et Lill tundis end oma rollis hästi ning see peegeldus ka publikule. Lille repertuaari kuuluvad Carmen ja Mercédès (Bizet' ,,Carmen"), Brangäne (Wagneri ,,Tristan und Isolde"), Cornelia (Händeli ,,Julius Caesar"), Siébel (Gounod' ,,Faust"), Tsaikovski rollidest Filipjevna, Olga (,,Jevgeni Onegin") ja Krahvinna (,,Padaemand"), Tangolita (Ábrahámi ,,Savoy ball") jpt.
,,Historia"; Sokrates Ateena filosoof; ei kirjutand ühtegi teost; vestles noortegga moraaliküsimustes tasuta; ei pooldanud Ateena demokraatliku riigikorda; kohtu alla ja surma Aristoteles Platoni õpilane; antiikaja mitmekülgseim õpetlane; süstematiseris eelkäijate teadmised, kujundas oma originaalsed seisukhad loogikas Platon Sokratese kuulsaim õpilane; asutas Ateenas kooli (Akadeemia); Sõnastas oma vaated dialoogides; kõigel olemus-põhjused (ideed) Aleksander Suur Makedoonia kuningas; sõjakäik idamaadesse; vallutas suurriigi alad (Väike-Aasia ps;Lähis-Ida;Egiptus;Mesopotaamia) 3. Millist mõju avaldas Kreeka loodus inimeste eluolule? Soe kliima; õhemad riided, savist ehitised; kasvatati karja ja vilja-oliivid ja viinamarjad; ümbritsev meri-head meresõitjad, hästi arenenud kaubandus 4
Esimeseks suhtlusviisiks välismaailmaga on lapsel nutt. Juba umbes 2 kuuselt hakkab laps koogama, siis edasi lalisema kuni jõuabki esimeste sõnadeni. Enamik lapsi jõuab esimeste sõnadeni umbes esimesel eluaastal. Ning pärast seda teeb lapse kõne areng edasi suure hüppe. Juba kaheaastane laps moodustab esimesi lauseid, mis on küll väga lühikesed ja enamasti millegi saamiseks. 3-aastane laps suudab kõne abil igapäevaolukordades vabalt suhelda. Ta osaleb aktiivselt lühikestes dialoogides, sh algatab ise dialoogi, eelkõige midagi küsides, paludes; vastab vahel küsimusele ka mitmelauselise repliigiga. Laps räägib peamiselt sellest, mida ta vahetult tajub. 4-aastane laps osaleb aktiivselt pikemates dialoogides, sh oskab muuta teemat ning lõpetada vestlust; kordab või parandab/täpsustab ütlust, kui teised seda ei mõista. Laps hakkab kasutama ja mõistab nalja, fantaasiat, narrimist.
seda teinud, paraku erinevad nende käsitlused Sokratese kohta üksteisest õige tuntavalt. Nii sõltub Sokratese-pilt, mida üks või teine filosoofia ajalugu pakub, sellest, milliseid allikaid on peetud teistest tõeväärtuslikemaiks. Enamasti peetakse sellisteks allikateks siiski Platoni teoseid. Teatavasti kujutavad Platoni teosed endast dialooge, üleskirjutatud kõnelusi, kus tihti esinevad kõneluspartneritena ajaloost tuntud isikud. Peamiseks kõnelejaks enamikus dialoogides on aga Sokrates. Platonit ennast omanimeliselt üheski dialoogis kõnelejate seas ei ole. Muidugi on siin tegemist Platoni Sokratese- interpretatsiooniga, hilisemates teostes aga ilmselt lihtsalt sellega, et Platon on asetanud iseenda vaated Sokratese suhu. Ometigi võib eeldada, et varasemates teostes kajastuvad dialoogide- Sokratese kõnelustes ajaloolise Sokratese vaated. 10 Sokratese filosoofia
Sokrates-vaidles sofistidele ägedalt vastu; tema arvates oli vaja filosofeerida selleks, et ,mõista , mis on hüve(see mis on olemuselt hea) ja milles seisneb vorus(see, mis aitab hüveni jõuda);ei pooldanud ateena demokraatliku riigikorda; ta anti noorsoo rikkumises ja jumalate salgamises süüdistatuna kohtu alla; ta mõisteti surma. Platon-Sokratese kuulsaim õpilane; Lahkub pärast Sokratese surma Atenast; hiljem tuli tagasi ja asutas oma kooli-Akadeemia; ta sõnastas om vaated dialoogides; ideede õpetus; vorm ; tema jaoks oli ideaalne riigikord Spartas; Aristoteles 8.Hellenismiperiood Aleksander Suure vallutusretke tagajärjed Sõjaretke käigus vallutais makedoonlased ja kreeklased pärsia impeeriumi ning seega kõik maad egiptusest iraanini ja kesk-aasiani. Aleksandri vallutusretke ja järgnenud sõdadega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Euroopast Lähis-ida maadesse.Ajavahemiku Alekander Suure vallutustest kuni Rooma
järgi tagama inimesele õnneliku elu.Filosofeerida tuli selleks et mõista mis on hüve ja milles seisneb voorus(aitab hüveni jõuda) Ta esitas kimbatusse ajavaid küsimusi, et inimesed mõistaks kui vähe me teame vooruse olemusest. Ta ei pööranud moraaliprobleemidele suurt tähelepanu, ning ta ei pooldanud väga demokraatlikku riigikorda PLATON- Sokratese kuulsaim õpilane. Asutas oma filosoofiakooli.akadeemia. Ta sõnastas enda ja sokratese vaated arvukates dialoogides. Arendas edasi Sokratese ideid hüvedest ning tuli järeldusele et Hüve on muutumatu ja igavene,kuna põhineb igavestel ja muutumatutel idedeedel. Ideed olid muutumatud ja reaalsed.Arvas et riik põhineb hüvel, peab olema muutumatu ja täiuslik. Hüve idee mõistmine teeb Platoni meelest võimalikuks tõelise voorusliku käitumise ja on seega filosoofia ülim eesmärk.Aristotelese õpetaja. Riik pidi põhinema hüvel, olema muutumatu ja täiuslik. 3ühiskondlikku klassi. Ideaalne riik
külge..., nägu aga on kõigest ümbitsevast kaamem ja liikumatum..." Hoolikalt on läbi mõeldud värvid: vaimuliku must mantel, pimedate ühesugused hallid riided, ööpimedus metsas, milles kuukiire valgus tõstab esile ainult surnud teejuhi kahvatu tähendusrikka näo ja pikavarreliste asfodillide, leinalillede helendavad laigud. Napp on ka näidendi keel. Pimedad räägivad vähe. Nende lühikesi, rõhutatult lihtsaid repliike katkestavad pikad pausid. Vaikimisel on Maeterlincki dialoogides eriline koht. Näidendis "pimedad" avaldub Maeterlincki keerukas lihtsus, nimelt vaikimine, milles paljugi jääb vaataja kujutlusvõime aimata ja täiendada. Pimedad avastavad lõpuks, et nende teejuht on surnud, ning otsustavad midagi ette võtta. Ainus nägija nende hulgas on sülelaps, kes ei oska veel rääkida. Näidend "Pimedad" on sümbolistlik draama. Pimedad sümboliseerivad üldisemas tähenduses kogu inimkonda, kes ei leia teed elu ürgmetsadest välja ning kelle neelab igavik
Teiseks ,,ideede" uurimine eeldab algetest (sugudest) lähtuva liikide juurde laskumise meetodi,ehk teiste sõnadega,sugude liikideks jagamise meetodi kasutamist. Niisiis on Platoni ,,ideed" asjade mõistusega nähtavad kujud või vormid.Kuid öelda,et Platoni ,,ideed" on vormid,mida on liiga vähe."Ideed" ei ole mitte ainult omaette eksisteerivad vormid.Platon varustab nad terve rea tähtsate omadustega.Nende omaduste kõige täiuslikuma iseloomustuse andis Platon kauni-,,idee" uurimisel dialoogides ,,Phaidon","Pidusöök" ja ,,Philebos". Kauni kaemuseni jõuab filosoof Platoni arvates aste-astmelt.See,kes tõuseb kauni kaemise astmeidpidi mitte korrapäratult,vaid õigest korrast kinni pidades,"näeb äkki midagi sellist ,mis loomult on imepäraselt kaunis" tõusu lõpul."Kõigepealt ta näeb ,et kaunis on igavene , see ei teki ega hävi,ei suurene ega kahane.Pealegi pole see kaunis siin ja inetu seal,see pole kord
omavahelisest kokkuleppest sõltumatut. Hüve on see, mis on olemuselt hea, voorus on see, mis aitab hüveni jõuda. Teadmine voorusest on ülim voorus ise: see muudab voorusliku voorusliku käitumise ühteaegu nii võimalikuks kui ka paratamatuks. Ei pooldanud Ateena demokraatlikku korda. See polnud tema arvates hüveline, sest riigivalitsemises osalesid ka need, kes voorusest suurt midagi ei teadnud Platon sõnastas oma vaated arvukates dialoogides, milles kujutas Sokratest vaidlemas paljude sofistidega. Just Platoni dialoogide kaudu tunneme Sokratese seisukohti. Platoni meelest on kõigil meeleorganitega tajutavatel asjadel ja nähtustel oma täiuslikud olemuspõhjad- ideed. Ideed on muutumatud ja reaalsed, meeltega tajutav maailm aga on üksnes ideede muutlik ja ebatäiuslik koopia. Kujundas tervikliku õpetuse riigist. Riik pidi põhinema hüvel, olema muutumatu ja täiuslik.
Ta mõistab, et tegelikult ta tütred ei hooligi temast. Goriot maetakse Rastignac'i ja Biancon'i kulul. Tütred ei tule isegi isa matustele. VI KEEL JA STIIL Teos on kirjutatud realistlikus stiilis. Kirjanik tahab rõhutada, et tema romaanid pärinevad otse elust. Lisaks tahab ta välja tuua esemete, kui selle maailma iseloomulike tunnusmärkide rolli. Tema teostes on tähtsal kohal detailide tõepärased kirjeldused. Teoses kõnelevad tegelased nii dialoogides, kui ka kõnelevad endast kui kolmandast iskust (Vautrin). Autori seisukoht on see, et raha ja positsioon ühiskonnas ei tee kedagi õnnelikuks. Ta esitab oma seisukohti teoses jooksvate rahast tekkivate probleemidega. VII TEOS JA LUGEJA Minu arvates võib kõiki teoses esile kerkinuid probleeme üle kanda tegelikku ja kaasaegsesse ellu. Perekondlikud suhted on jäänud rahaga võrreldes tahaplaanile. Paljude vanemate
Mõistuse kohus on olukorda kontrollida, valitsedes tahte abil kirge. Platoni arvates oli ideaalilähedaseks riigiks Sparta. Kogu tema filosoofiast annab ülevaate tema põhiteos, dialoog ,,Riik". Platoni mõju oli väga oluline kristluse kujunemisele, kuna filosoofi täiusliku ideede maailma õpetus sobis kristliku ainujumala ideega. Kreeka teater Kreeka teater kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Esmalt seisnesid etendused ehk draamad koori ja ühe näitlejaga dialoogides, hiljem lisandusid juurde eel mitmed näitlejad, kuid koor püsis kogu klassikalise ajajärgu vältel teatri keskse osana. Draamad leidsid aset päevasel ajal vabas õhus spetsiaalselt etendusteks ehitatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris. Selle keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats e. orkestra, mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon e. skenee. Näitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale.
Kuid nähes ideede jäljendeid muutuvas maailmas, tuleb hingele meelde see, mida ta teadis varem. Seega on Platoni järgi teadmiste hankimine anamnesis — meeldetuletamine. Sellega vastandub Platoni epistemoloogia otseselt empiristlikule lähenemisele. Kui me siin muutuvas maailmas õpime, siis ei õpi me midagi uut ega tee üldistusi mitmekesiste meeleandmete põhjal, vaid õppimise protsessi kaudu üksnes meenutame seda, mida teadsime varem. Hilisemais dialoogides Platon piiritles ideed kolme kategooriaga: a) väärtusi sisaldavad ideed, headuse ja ilu ideed; b) loodusesemeile vastavad ideed, nagu tule, vee ideed, ja c) matemaatilistele relatsioonidele vastavad ideed, nagu suure ja väikese, üksuse ja paljuse ideed. Ideed on omavahel järjestatud: ühed on kõrgemad, teised madalamad. Ideede omavahelist suhet võib kujutada ette püramiidina, kus tipu pool asuvad kõrgemad ideed -- nagu samasus,
mõlemas suunas, nii alluvate kui ülemustega. Võime järgneda on üks esimesi nõudeid heaks eestvedamiseks. Oskuslik tegutsemine olemasolevas rollis avab ukse tulevastele liidrirollidele. Paljudel inimestel ei ole puudu mitte tööalastest oskustest, vaid just järgnemisoskustest. Need oskused aitavad töötajal toetada praegust liidrit, olla efektiivsed kaaslased ja konstruktiivsed meeskonnatöös. Positiivne järgnemiskäitumine: lojaalne ja toetav meeskonnamängija, dialoogides osalemine ja ettepanekute tegemine, teravate küsimuste tõstatamine, liidri ideedele, eetilistele väärtustele ja tegevustele konstruktiivselt vastamine, potentsiaalsete probleemide ennetamine. Negatiivne järgnemiskäitumine: konkurents liidriga, kriitika puudumine („jah“-inimene, kes automaatselt nõustub), vastuhakkamine ( opositsioonis hea liidriga või halva liidri toetamine), passiivsus. Käitumuslikud liidristiilid
Dialoogis on vastaspool, kes esitab küsimusi ja oma kahtlusi, andes Platonile võimaluse oma ideid veenvamalt ja põhjalikumalt esitada. Dialektiline meetod "tõde selgub vaidluses". 79. Kuidas jaotuvad Platoni dialoogid? Varased, keskmised, hilised 80. Mis teemasid käsitlesid Platoni dialoogid ja mis on Platoni ideedeõpetuse põhiolemus? Teemasid: ontoloogia ja ideedeõpetus, eetika ja õiglus (väga paljudes dialoogides), poliitika (täiuslikust riigist: "Riik"), retoorika, poeetika, kosmoloogia. Ideedeõpetus: kujutlus täiuslikust maailmast. Materiaalse maailma objektid on ideede "varjud". Näide: idee täiuslikust toolist, "tooli tuum". Iga tool meie maailmas on veidi isemoodi vari tooli ideest. 81. Millist rolli mängib Sokrates Platoni dialoogides? Sokrates figureerib paljudes dialoogides ühena osalistest 82
ajajärgul. Joonias kujunenud demokraatia puhul valiti nõukogu ning ametnikud kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast. Türanlikule valitsemisvormile oli omane ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, mis aga püsis väga lühikest aega. Türannia on aristokraatia ja rahvavõimu siirdevorm. Kreeka teater Kreeka teater kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Esmalt seisnesid etendused ehk draamad koori ja ühe näitlejaga dialoogides, hiljem lisandusid juurde eel mitmed näitlejad, kuid koor püsis kogu klassikalise ajajärgu vältel teatri keskse osana. Draamad leidsid aset päevasel ajal vabas õhus spetsiaalselt etendusteks ehitatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris. Selle keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats e. orkestra, mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon e. skenee. Näitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale
· populaarsuselt jäi hipodroomisõidule ja gladiaatorivõitlustele alla · teatriettendused piirdusid rahva naerutamise ja lõbustamisega · ei käsitletud kreeka draama kombel olulisi maailmavaatelisi ja kõlbelisi probleeme · etendused toimusid vabas õhus · lava ja pealtvaatajate istmed peamiselt puust · esimesed kiviteatrid alles vabariigi lõpupoolel · teatris puudus koor erinevalt kreeka teatrile · etendus seisnes maske kandvate näitlejate dialoogides, mida ilmestasid tihtipeale siivutud estid · täiendasid laulupartiid aariad · näitlejate ühiskondlik positsioon oli madal ning nende hulka kuulus ka orje · varasemal ajal oli näitlejateks vaid mehed kuid hiljem lisandusid ka naised · kuulsaim rooma näitekirjanik Plautus (3.-2. saj eKr.) o tema näidendid kirjutasid kreeka hellinismiperioodi komöödiate mugandusi
annaabi.ee 
