Depressioon Depressioon on meeleoluhäire, mille puhul masendustunne valitseb mitmeid päevi, nädalaid ja isegi kuid. Enamasti seondub nimetatud kaebustega samaaegselt unetus, väsimus, eneseväärikustunde alanemine. Depressiooni taustaks võivad olla teatud kehalised haigused, kuid üldiselt ei ole konkreetset põhjustajat võimalik kindlaks teha. Sümptomid Depressioon on keeruline, väga mitmete erinevate sümptomitega haigus. Lisaks piinavale ja pidevale kurvameelsusele võivad esineda: suutmatus nautida selliseid asju, mis varem pakkusid rahuldust; pidev väsimus ja energia puudumine; eneseusalduse puudus; negatiivne mõtlemine; süü- ja väärtusetusetunne, millel ei ole konkreetseid põhjusi; keskendumisvõime alanemine; unehäired; söögiisu muutused; kehalised kaebused; mõtete keerlemine surma ümber või enesehävituslik käitumine. Kõiki ülalnimetatud sümptomeid iga depressioonis inimese puhul ei täheldata ja teisest küljest võib selliseid sümptom...
TALLINNA ÜLIKOOL Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituut DEPRESSIOON Referaat TALLINN 2010 1. SISUKORD 2. SISSEJUHATUS................................................................................................................3 3. DEPRESSIOONI MÕISTE................................................................................................4 4. DEPRESSIOONI PÕHJUSED JA SÜMPTOMID............................................................5 4.1 PÕHJUSED.................................................................................................................5 4.2 SÜMPTOMID.............................................................................................................6 5. DEPRESSIOONI RAVI.....................................................................................................8 6. KOKKUVÕTE....................................
EAKA KURVAMEELSUS depressioon e. kurvameelsus-kurbus, mure, hingevaev; depressiooni iseloomustab alanenud meeleolu, elurõõmu ja huvide kadumine, energia ja aktiivsuse vähenemine; mõjutab söögiisu, unereziimi ja enesetunnet; depressiivne häire ning ajutine masendustunne ei ole üks ja seesama. Eestis 2000. aastal läbiviidud uuring näitas kõrget depressiooni esinemise taset eakate inimeste hulgas. raskemate depressioonide osa vanusega väheneb. Üle 64- aastastel meestel on raske depressiooni esinemissagedus umbes 2-3%, naistel 3-5%; kergemate depressioonide osa inimese vananedes suureneb: 65- aasta vanustel meestel esinemissageduseks 15-22%, naistel 19-30%. DEPRESSIOONI ISEÄRASUSED vanurite kaebusi ei võeta sageli kuulda, mistõttu on nende depressioon ka aladiagnoositud; depressiooni põhisümptomiks olev meeleolu alanemine ei pruugi alati olla põhiliseks kaebuseks; kunst eristada ,,normaals...
Depressioon 1 DEPRESSIOON Depressiooni kui terminit kasutatakse juba 1845.aastast ning ilmselt võeti see kasutusele Reisingeri poolt Saksamaal. Paralleelselt on ajaloos kasutatud ka terminit melanhoolia, millega ajalooliselt tähistati vanemaealiste depressiooni. Depressioon on levinud meeleoluhäire, seda esineb umbes 15%-l rahvastikust. Naistel esineb depressiooni kaks korda sagedamini. Selle põhjuseks arvatakse hormonaalset erinevust, sünnituste mõju naise organismile, naiste ja meeste erinevaid igapäevaelu stressoreid. Depressiooni esineb igas vanuses inimestel. Vahel kasutatakse depressiooni mõistet ka meeleolu hetkelise, kerge alanemise kohta, seda tuleks aga vältida. Depressioonist on saanud juba moesõna, mida sageli kasutatakse, teadmata selle tegelikkku tähendust. Hetkeline meeleolu alanemine kuulub argiellu nagu kurbus, hirm, ahastus, ja muud emotsionaalsed või afektiivsed seisundid, millega inimene reagee...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov TOIMETULEK DEPRESSIOONIGA Referaat Aineõpetaja: Mari Viik Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 DEPRESSIOON........................................................................................................................5 Depressiooni põhjused ja sümptomid.................................................................................. 6 Depressiooni peamised põhjused:................................................................................... 6 Depressiooni peamised sümptomid:................................................................................ 7 ...
Rakvere Õhtukeskkool 11B klass Nelly Valdmets Depressiooni Psühholoogia referaat Rakvere 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................. Sissejuhatus............................................................................................. Depressiooni mõiste................................................................................ Depressiooni põhjused............................................................................. Depressiooni tüübid.................................................................................. Depressioon noortel................................................................................... Depressioon naistel .................................................................................. Depressioon meestel................................................................................
TARTU ÜLIKOOL kolledz DEPRESSIOON, SELLE MEDITSIINILISED JA PSÜHHOSOTSIAALSED ASPEKTID Referaat XXX 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Depressioon on levinud haigus inimeste elus, mis väljendub indiviidide käitumises, mõtlemises ja ellusuhtumises. Töö eesmärgiks on välja selgitada, mis võib tekitada depressiooni ja milliseid tagajärgi see endaga kaasa toob. Uurimisülesanded: · Selgitada depressiooni tähendus ja selle liigid · Sõnastada depressiooni sümptomid · Selgitada ravivõimalusi · Välja selgitada, mis viib inimesed depressiooni tundeni · Analüüsida depressioonis indiviidi funktsioneerimisvõimet Uurimisülesannete lahendamiseks kasutatakse erinevaid teemaga seonduvat kirjandust, haigust kirjeldavaid internetiallikaid ja ravijuhendit. Töö koosneb kahest osast. Esimeses osas on kajastatud depressiooni tähendus ja haiguse tagajärjed, põhi- ja lisasümptomid...
Mees, kes mõtles, et oleks parem olla surnud Harry on abielus ja tal on kolm last. Ta on töötanud palju aastaid naftapuurtornidel Põhjameres. Viimased paar aastat on ta olnud meeskonnajuht, olles kaks nädalat tööl ja kaks vaba. Tavaliselt tunneb ta elust rõõmu. Ta on heas vormis ja terve ning käib harva arsti juures. Kuid viimasel kuul on Harry tundnud kogu aeg tüdimust ja väsimust. Ta on turtsakas kodustega ja töökaaslastega. Mõnikord ta mõtleb, et oleks parem olla surnud, aga otsustas, et see teeks naise ja perekonna elu raskeks. Ta ütleb :"Mul on sageli tahtmine ühegi põhjuseta nutta". Ta on väsinud ja tujukas, öösiti rahutu ja kaotanud isu. Tal on raskusi keskendumisega. Ta ei näe milleski erilist mõtet ja muretseb, et veab oma perekonda alt. Töölenaasmine ajab teda närvi. Ta ei saa hästi teise meeskonnajuhiga, kes teeb vahetusi, kui teda pole. Naine on tal mõistev ja toetab teda, kuid Harry ei taha teda endale liiga lig...
Depressioon Mis depressioon tegelikult on? Depressioon on meeleoluhäire. See haarab inimest tervikuna, võttes kogu elujõu, energia, huvid, ja lootuse. Depressioon on palju enam kui tavaline kurbus, halb tuju või pettumus, mis võivad mööduda juba järgmisel päeval. Depressioon võib tekkida igaühel sõltumata vanusest, soost, rahvusest, haridusest, ametist või jõukusest. Miks depressioon tekib? Psühholoogilised või emotsionaalsed põhjused (pikaajaline stress, psühhotrauma) Minevikus toimunud kurvad sündmused ja õnnetused (lähedaste kaotus, füüsiline ja seksuaalne vägivald) Muutused aju keemilises tasakaalus (ravimite kõrvalnähtudena, pideva alkoholi või uimastite tarvitamise tagajärjel, haiguste korral, hormonaalsetest muutustest, päevavalguse puudumisest) Isiklik kaotus (pikalt kestev lein) Keskkond (talvemasendus, üksindus) ...
Kliiniline depressioon. 11a Kuigi lühiajaline "madalseis" on normaalne, selle pikem kestvus mõjutab igapäevaelu ja nõuab profesionaalset meditsiinilist abi. Tervenemine on seda kergem ja efektiivsem, mida kiiremini otsitakse abi. Statistika 1/3 Eesti elanikkonnast toimub 1 kord aastas märgatav tuju langus. Iga neljas inimene kogeb enda eluajal profesionaalset abi vajavaid vaimse tervise häireid. Raske kliinilise depressiooni all kannatavad Eestis 60 000 inimest, ravi saavad vaid 7000. Naistel on haigestumise risk 2 korda kõrgem. Suurim risk enesetapu sooritamiseks on meestel vanuses 45-54 aastat, mis on 3 korda kõrgem kui maailma keskmine. Müüdid Depressiooni tekitavad elulised raskused või negatiivsed üleelamised. Tegelikult: Tekib seoses ajurakkude keemilise tasakaalu (serotoniin) häirega. Depressiooni all kannatavad vaid "nõrgad" inimesed Tegelikult: Depre...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Depressioon Uurimistöö Anna-Liisu Arukask Liisa Roosalu 10.A klass Tallinn 2011 Sisukord: Tallinn 2011............................................................................... 1 Sisukord:..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Depressioon on inimeste seas üsnagi levinud haigus. Ligi 20% inimesi põevad oma elus läbi mingi depressioonivormi. See haigus võib viia enesetappudeni, muuta inimeste iseloomu ja kogu elu mõjutada. Kuna see on nii levinud, siis otsustasimegi valida depressiooni oma uurimistöö teemak...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST 3 KÕ 1 Marina Sepp TOIMETULEK DEPRESSIOONIGA Referaat Aineõpetaja: Mari Viik Mõdriku 2010 Sisukord Depressiooni mõistmine..................................................................................................4 Depressiooni põhjused.....................................................................................................8 Depressiooni ilmingud erinevalt east ja soost..................................................................9 Depressioonist vabanemise viisid..................................................................................13 Depressiooni kognitiiv-käitumusliku psühhoteraapia....................................................16 3 ...
Depressioon Depressioon Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mis on depressioon? Depressiooni all mõeldakse pikaajalist, rohkem kui kaks nädalat kestvat põhimeeleolu langust, mille puhul esineb tavalisest kurbusest sügavam ja kestvam meeleolulangus. On olemas ka hooajaline (talvine) depressioon, mille põhjuseks on loodusliku valguse (päikesevalguse) vähenemine. Sümptomid ilmnevad septembrist märtsini. Depressiooni avaldusmisviisid MUUTUSED MÕTETES JA TUNNETES Tunded, et mis ma ka ei teeks, sellel ei ole väärtust, läbikukkumistunne, süütunne, häbistatuse tunne Mõtlemine on ähmane Tõusnud huvi surma ja enesetapu küsimustes KEHALISED MUUTUSED Muutused isus või kaalus Unehäired Täielik energia puudum...
KORDAMINE PSÜHHOFARMAKOLOOGIA 1. Mis on insomnia ja millal võiks öelda, et inimesel on insomnia? Insomnia ehk unetus. Inimesel on insomnia siis, kui ta jääb magama üle 30 minuti, ärkab öösiti mitu korda või kui ta magab vähem kui 6 tundi. 2. Mis on lühiajalise ja pikaajalise insomnia peamisteks põhjustajateks? Lühiajaline insomnia - kestab mõned nädalad, stabiliseerub ise. Enamasti seotud emotsionaalsete probleemidega. Pikaajaline, krooniline insomnia - kestab kauem, on enamasti seotud ärevushäirete, depressiooni, ravimite, alkoholiga. 3. Millise insomnia vormi korral on eelistatud bensodiasepiinid ja millise vormi korral bensodiasepiinidele sarnased ained? Bensodiasepiinid on eelistatud patsientide korral, kellel on probleeme unes püsimisega. (Nt. Xanax). Bensodiasepiinidele sarnased ained on eelistatud patsientide korral, kellel on probleeme uinumisega (Imnovane...
Referaat Poliitika ja depressioon Sisukord Mis on depressioon? 2 Depressiooni sümptomid 3 Depressiooni tüübid 4 Depressioon poliitikas 5 Kokkuvõte 6 Mis on depressioon? Depressioon on meeleoluhäire, mida iseloomustab ennekõike alanenud meeleolu, huvideringi kitsenemine ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Depressioon on levinud meeleoluhäire, seda esineb umbes 15%l rahvastikust. Naistel esineb depressiooni kaks korda sagedamini. Selle põhjuseks arvatakse hormonaalset erinevust, sünnituste mõju naise organismile, naiste ja meeste erinevaid igapäevaelu stressoreid. Depressiooni esineb igas vanuses inimestel. Depressiooni all mõeldakse pikaajalist, rohkem kui kaks nädalat kestvat põhimeeleolu langust, mille puhul esineb tavalisest kurbusest sügavam ja kestvam meeleolulangus. Kurbus võib tekkida ilma välise põhjuseta ja olla sügavam, kui selleks põhj...
Pärnu Vanalinna Põhikool Noorte meeleoluhäired REFERAAT Juhendaja: Ly Jagor Koostaja: Geya-Penelope Niinemets 7B klass Pärnu 2011 Sisukord 1. Mis on koolilapsel muret? Millega tuleb noorukil toime tulla? Väsitava ja stressirohke koolieluga, vanemate esitatud nõudmistega, kasvamisega ja organismi küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus ja isiklike suhetega. Noori võivad tabada mitmesugused katsumused, olgu selleks rahulolematus oma välimusega, armu- või sõprussuhte purunemine, negatiivne seksuaalne kogemus, varane rasedus, pinged perekonnas, pidev kritiseerimine vanemate, klassikaaslaste ja õpetajate poolt, võimetus toime tulla esitavate nõudmistega, rahapuudus, soov olla üliedukas, seksuaalne, füüsiline või emotsionaalne vägivald, probleemid koolis, lähedase inimese kaotus või mure oma tuleviku pärast. ...
Referaat Ärevushäired Tartu 2010 Sisukord: 1.Sümptomid.......................................................................................................... 2 2. Tekkepõhjused.................................................................................................... 4 3. Levimus ja Pärilikkus.......................................................................................... 5 4. Ravi.................................................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 8 1.Sümptomid Põhiliseks sümptomiks on muidugi püsiv ärevus ise. See tunne on pikaajaline, kuid sümptomite intensiivsus võib aastate ja erinevate eluperioodide jooksul vahelduda. Lisaks esineb ootusärevus, ärrituvus, rahutus, keskendumi...
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Triin Jervson Depressiooni levik noorte seas ning selle tekkepõhjused Uurimistöö Juhedaja: Ruth Vaik-Luga Tallinn 2016 2 Sisukord Sisukord 2 SISSEJUHATUS 3 1. Depressiooni olemus 4 1.1 Mis on depressioon? 4 1.2 Psühholoogiline ja bioloogiline depressioon 5 1.3 Depressiooni levik noorte seas 6 1.4 Depressiooni ravi 7 1.5 Antidepressandite tõhusus ning kõrvaltoimed 8 1.6 Depressiooni vältimise võimalused 9 2. Metoodika 10 3. Uurimistöö analüüs 11 KOKKUVÕTE ...
DEPRESSIOON 1. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi, tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevas raamatus selgeks teen. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav. Üks depressiooni piinavamaid aspekte on abitus- ja jõuetustunne, mis masenduses inimesi sageli valdab. Võib-olla tunnete end olevat lõksus, võimetu üle saama hirmsast meeleheitest ja lootusetusest. Võimalik, et sõbrad, kes teie pärast muretsevad, üritavad teil tuju tõsta, öeldes: "Küll see üle läheb... Leia kõigest midagi hea...
Depressioon Ülljo Pihus 11a Mis on depressioon • Püsiv meeleolu alanemine • Emotsionaalne reaktsioon kaotusele ja pettumusele • Kujuneb järk-järgult pika aja jooksul, mitmete tegurite koosmõjul • Tingitud Neurotransmitteri funktsioonihäirest Sümptomid • Kurvameelsus, meeleheide • Huvide vähenemine • Suhtlusprobleemid • Madal enesehinnang • Negatiivne mõtlemine • Unehäired • Väsimus ja energia kadumine • Võimetus tunda rõõmu • Enesetapu mõtted Levik • Eestis 5,6% • Maailmas u. 5% kannatab raske depressiooni käes • 10-15%-l on kerge depressioon • Depressioon igal viiendal inimesel maailmas • Naiste haigestumus kõrgem kui meestel Ravi • Ravitakse ravimitega – antidepressandid • Psühhoteraapiaga • Elekterkrapmraviga • Ravi saab maailmas iga kolmas depressiooni alla kannatav inimene • Iga viieteistkümnes vajab haiglaravi • https://www.kliinik....
Pikaajalise ülemäärase stressi (distressi) mõju organismile Stress, distress ja depressioon Stressi peetakse ebaoluliseks raskuseks, igapäevaelu kapriisseks kaaslaseks. Stress võib puudutada igaüht, seda kasvõi läbi muremõtteis kaaslaste abistamise. Stress on organismi seisund reageerimaks kõrgendatud nõudmistele või uutele väljakutsuvatele olukordadele. Stressorid põhjustavad organismis biokeemilise reaktsiooni, mille käigus vabastatakse kortisooli ja adrenaliini, et parandada organismi vastupanujõudu. Vastuvõtlikkus stressile on inimestel erinev, kuid on leitud, et stressitaluvust saab arendada. Distress on suutmatus saada hakkama olukorras, mis vajab kõrgendatud stressitaluvust. Kõige tavalisem stressivorm on akuutne stress. Akuutne stress tekib, et hoida meeled erksana, koondada jõudu ja kiirust ning parandada kontsentratsioonivõimet. Sobivas annuses stressi hoiab närvisüsteemi toonuses ja parandab sooritusvõimet. Kui organism...
Meeleolu häired Depressioon Referaat Koostas: Tartu 2005 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................lk.3 2. Mis on depressioon?...............................................................................lk.4 3. Sümptomid ja tunnused..........................................................................lk.5 4. Depressiooniravi.....................................................................................lk.8 5. Kokkuvõte.............................................................................................lk.10 6. Kasutatud kirjandus...............................................................................lk.11 2 ...
Bipolaarne meeleoluhäire Bipolaarne meeleoluhäire ehk bipolaarne häire (varasem nimetus maniakaal-depressiivne psühhoos) on psüühikahäire, mille puhul vahelduvad kõrgenenud meeleolu, aktiivsuse ja energiaga perioodid (maniakaalne episood või hüpomaania) ning meeleolu, aktiivsuse ja energia alanemine (depressioon). Alanenud meeleolu perioodid sarnanevad bipolaarse meeleoluhäire puhul tavalise depressiooniga. Maania ajal on patsient ülienergiline, sage on ideedetulv, tihti võtab ta endale võimatuid ülesandeid, mida üritab ka täita. Sageli loobuvad patsiendid täielikult unest ja söömisest, mis viib üldise kurnatuseni. Kui maaniaga kaasnevad psühhootilised sümptomid, võib patsient meelepetete või luulude ajel olla ohtlik enesele ja teistele ning vajab tingimata hospitaliseerimist. Sageli esineb maania asemel hüpomaania, mille korral on meeleolu võrreldes tavapärasega vaid pisut tõusnud. Eriti sellistel juhtudel on v...
Depressioon Depressioon on psühhiaatriline häire, mis on tingitud närviülekannet mõjutava aine - neurotransmitteri funktsioonihäirest. Olulised häire tekkes on ka psühholoogilised tegurid. Tänapäeval on depressioon üks sagedasemaid tervisehäirete põhjuseid. Depressiooni põevad umbes 11% inimkonnast sh naistest ligikaudu 15%, meestest 7%. Depressiooni võib haigestuda suvalises eas, siiski on Eestis enam ohustatud isikud vanuses üle 65. aasta. Keskmine vanus haigestumisel on kahekümnendate eluaastate lõpp, siiski depressioon võib alata suvalises eas. Tüüpiliselt depressiooni sümptomid arenevad päevade või nädalate vältel. Depressiooni eelses perioodis võivad esineda sümptomid nagu üldistunud ärevus, paanikahood, foobiad, alalävised depressiooni sümptomid võivad eelneda depressioonile mitme kuu vältel. Harvem on järsk haiguse algus ja sellisel korral on tavaliselt tegemist raske hingelise juhtumig...
Ärevushäirete ravi Andres Tiinonen Ärevushäired F40 Foobsed ärevushäired e. foobiad F40.00 Agorafoobia paanikahäireta F40.01 Agorafoobia paanikahäirega F40.1 Sotsiaalfoobia F40.2 Lihtfoobiad F40.8 Muud täpsustatud foobiad F41 Muud ärevushäired F41.0 Paanikahäire F41.1 Generaliseerunud ärevushäire F41.2 Depressiooni sümptomitega segatüüpi ärevushäire F41.3 Muud segatüüpi ärevushäired F41.8 Muud täpsustatud ärevushäired F42 Obsessiiv-kompulsiivne häire Foobsete ärevushäirete ravi Kognitiiv-käitumuslik teraapia! Sotsiaalfoobia SSRId MAOId Benzodiasepiinid Beeta-blokkerid vajadusel Ravi mahajätmine 6-12 kuu jooksul sümptomite kadumisest Agorafoobia ravi SSRId Minimaalne toimiv annus Kui maksimaalse annusega pole toimet tuleb mõelda teiste antidepressantide peale TCA/TeCA või MAOI Benzodiasepiinid Ettevaatust kuritarvitamise tõttu Paanikahoogude vält...
Depressioon on tervisele sama ohtlik kui suitsetamine ! Depressioonis olemine suurendas inimeste suremise tõenäosust sama palju kui tunduvalt tõsisemaks riskifaktoriks peetav suitsetamine, kirjutas Physorg. Uurimuse üks autoritest Robert Stewart selgitas: ,,Erinevalt suitsetamisest ei tea me täpselt, kuidas depressioon surma põhjustab, kuid see ei tähenda, et avastatud seost võiks eirata. Seos jäi alles ka pärast paljude teiste faktorite arvesse võtmist." Uurimuses näidati ka, et kuigi depressioon suurendab suremise tõenäosust, siis depressiooni ja ärevushäire kombinatsiooni põdevatel patsientidel on vaid depressiooni all kannatajatest väiksem tõenäosus surra. Stewarti seletuse kohaselt võib ärevus mingil tasemel inimesele isegi kasulik olla. ,,Tundub, et siinkohal on tegemist kahe riskigrupiga," ütles ta. ,,Väga kõrge ärevustasemega inimesed võivad olla haavatavamad stressi tõttu, näiteks kahjustab st...
Etanoolamiin, koliin, betaiin Liisa Kullamaa Seriin etanoolamiin koliin betaiin Etanoolamiin • Biomembraanide komponent • Alzheimeri tõve raskusaste korreleerub etanoolamiini plasmalogeeni vähenenud tasemega Koliin • Metüülrühma doonor • VLDL partiklite moodustumine letsitiinist – defitsiidist maksa rasvumine. Oluline IV toitumisel. ALT tõus. • Biomembraanine koostises • Atsetüülkoliin – Parkinsoni, depressiooni ravi Betaiin • Toidust ning koliini oksüdatsioonil • Alternatiivne –CH3 doonor: võib asendada koliini letistiini sünteesil, leevendab B12, folaadi defitsiiti • Ravi NASH sündroomi puhul • Homotsüsteiini vähendamine - SVH • http://www.nature.com/ajg/journal/v9 6/n9/full/ajg2001638a.html#fig1 • http://lpi.oregonstate.edu/infocenter/ othernuts/choline// • http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/ 17664527
Tallinna Ühisgümnaasium Foobiad Referaat Karl Terase 10a Tallinn 19.02.2009 1. Foobiad (agorafoobia, sotsiaalfoobia, lihtfoobia) 2. Agorafoobia 2.1 Kulg 2.2 Diagnostilised juhised 3. Ravi 3.1 Psühhoteraapia 3.2 Psühhofarmakoteraapia 2 1.Foobiad (agorafoobia, sotsiaalfoobia, lihtfoobia) Üldiseloomustus: Foobiate korral on ärevus põhjustatud ainult või peaasjalikult kindlate selgelt määratavate (subjekti suhtes väliste) situatsioonide või objektide poolt, mis tegelikult ei ole ohtlikud. · Foobiatele on iseloomulik: vältimiskäitumine; foobne ärevus ei ole eristatav teistest ärevuse tüüpidest (subjektiivselt, füsioloogiliselt ega käitumuslikult); ärevuse tugevus võib varieeruda - ebamugavustundest kuni paan...
HIV/AIDS Helina Heinala Elina Bazanova 9.B Eesmärk Meie töö eesmärk on tutvustada klassikaaslasi HIV/AIDS ohtlikusest. Mis on HIV/AIDS? HIV- viirus, mis suurendab inimese vastuvõtlikkust teistele nakkushaigustele. AIDS- ehk HIV-haigus on HIV-nakkuse lõppfaas. Mis on HIV/AIDSi tekitaja? AIDSi tekitajaks on HIV. HIV-viirus tekib: verekaudu; kaitsmata seksuaalses vahekorras, inimesega kes on nakatunud; emalt lapsele. Millal ja kuidas HIV/AIDS avaldub? HIV avaldub keskmiselt kaks kuni kolm nädalat hiljem pärast nakatumist. Kahe kuni kolme nädala jooksul tekib HIV- nakkuse äge faas, millele järgneb sümptomiteta faas. Neli kuni kaheksa aastat pärast nakatumist tekib ravimata juhtudel varane HIV-tõbi. Ravimata juhtudel jõuab haigus kaks aastat hiljem oma lõppfaasi ehk AIDSi. HIV/AIDSi sümptomid Osadel inimestel kulgeb see ilma süm...
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Julia Uvarova STSTB 2 kõ Depressiooni käsitlus sotsiaaltöös Essee Õppejõud Ene Lausvee MD PhD Tallinn 2014 Depressioon on seisund, kus inimese meeleolu on pikema aja vältel halb, teda valdavad ebameeldivad tunded, väsimus, apaatia. Seda lootusetust üritatakse minema peletada, kuid see ei õnnestu ja masenduses olijat valdab jõuetus ja frustratsioon. Kõik inimesed on vahetevahel õnnetud ning ebaõnnestumiste korral on täiesti normaalne, et tuju läheb halvaks. Kuid see ei tähenda kohe, et inimesel on depressioon. Me kõik hoolime oma perest, sõpradest, tööst, lemmikloomadest. Iga inimene tunneb mingil eluhetkel kurbust, leina, pettumust ja meeleheidet kui tema abielu puruneb või kui jääme ilma töökohast. Pettumustest või tragöödiatest pole kellelg...
VITILIIGO DEFINITSIOON Vitiliigo ehk naha laikpigmentsus on autoimmuunse geneesiga haigus, mille puhul autoimmuunreaktsioonide tagajärjel melanotsüüdid hävivad. ESINEMINE 12 % elanikkonnast Pooltel juhtudel enne 20 eluaastat Laigud sageli näol, huultel, kätel, jalgadel ja genitaalpiirkonnas ETIOLOOGIA Etioloogia teadmata Ei ole nakkav Igas eas esinev, sageli algab meestel 19 ja naistel 24 aastaselt Palju teooriaid neuroloogiline, tsütoloogiline, keskkonna, immunoloogiline Kolmandikul patsientidest on haigusekandjaks ka sugulane Arvatavasti multigeenne VALLANDAJAD Stress Hormonaalsed muutused Kontakt teatud kemikaalidega Päikesepõletus Igasugune nahakahjustus DIAGNOOSIMINE Anamnees Lööve, päikesekahjustus jne 23 kuud enne Stress, haigus Haiguse esinemine suguvõsas o Biopsia kahjustunud nahast o Vereproov ...
SISSEJUHATUS Minu valitud artikkel kirjeldab ja uurib depressiooni põhjuseid ning selle levikut noorte seas, selgitab, miks inimesed langevad masendusse, millised on peamised depressiooni sümptomid ning liigid. Samuti sisaldab see artikkel nõuandeid, kelle poole pöörduda depressiooni ilmnemise korral ning mida peaks tegema kui mõni lähedane on depressioonis. Valisin selle artikli, sest tänapäeval on masendus ning sellest tulenevalt ka enesetapud väga aktuaalseks teemaks ning seda just eelkõige laste ja noorukite seas. Depressioon noorukitel esineb teistsugusel kujul kui täiskasvanutel ning seetõttu jääb see tihtipeale tähelepanu ja ravita. Kui depressioon jääb korralikult ravimata, võib see põhjustada tõsiseid tervisehäireid. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) defineerib depressiooni kui levinud psüühikahäiret, mille esinemise tundemärkideks on masendunud meeleolu, huvi ning rõõmu kadumine, madal enesehinnang, unehäired, häirit...
RASEDUSAEGSE DEPRESSIOONI MÕJU LAPSE VARAJASELE ARENGULE Artiklianalüüs sotsioloogias Tartu 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 2. UURING: RASEDUSAEGSE DEPRESSIOONI MÕJU LAPSE VARAJASELE ARENGULE................................................................................................................................4 3. KOKKUVÕTE.........................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................11 LISAD: Lisa 1. The impact of maternal depression in pregnancy on early child development 2 1. SISSEJUHATUS Valisin analüüsimi...
Geriaatrilise patsiendi eripära Kliinilise geriaatria nõudlikumaid eesmärke on eristada eaka patsiendi vananemisest põhjustatud muutusi haigustele viivatest ning haigustega kaasnevatest muutustest. Geriaatriline patsient on kroonilise haiguse või ägeda haigestumise järgselt olulise funktsionaalse häirega eakas inimene, kellel esineb probleeme igapäevaelutoimingute sooritamisega ja kes vajab regulaarselt tervishoiu ja sotsiaalhooldusteenuseid. Geriaatriliseks patsiendiks loetakse tavaliselt üle 75-aastaseid eakaid. Vananedes muutub inimene haiguste suhtes vastuvõtlikumaks. Eaka inimese elukvaliteet on seda parem, mida nooremana tunneb ta oma tervise ja füüsise vormi olevat. Seepärast on tervist tugevdavad abinõud ja harrastused vanemas eas veelgi olulisemad kui keskeas. Nii näiteks suureneb liikumise tähtsus vananedes üha enam. Vanuritel on rohkem neid haigusi, mis soodustavad teiste haiguste tek...
Seksuaal funktsioonihäired naistel ja nende ravimine Inimeste seksuaalvahekorrad ei ole vaid sugujätkamise eesmärgil, vaid ka naudinguks. Tavaliselt toimub seksuaalvahekord inimeste vahel kes on teineteisesse kiindunud ning see tugevdab nende sidet veelgi. Normaalne füsioloogiline reaktsioon seksuaalsele erutusele tekib siis, kui füüsilised ja psühholoogilised komponendid on kooskõlas. Vaid niisuguses keskkonnas saab paar vastastikkuse kokkuleppe alusel valida ja nautida seksuaalse käitumise laia skaalat. Kui esineb füüsilisi või psühholoogilisi seksuaalprobleeme ei saa seda siiski juhtuda ning ebaõnnestumine võib mõjuda laastavalt nii mõlemale osapoolele eraldi, kui ka kogu suhtele. Uurimused on näidanud et vähemalt pool elanikkonnast kogeb mingitel eluetappidel seksuaalseid raskusi ning et naised on tõenäolisemad abiotsijad kui mehed. (Obsteetrikute & günekoloogide kuninglik kolle...
Anoreksia Anoreksia tekkes on teatud osa kultuurilistel ja perekonna ning isiksuse arenguga seonduvatel teguritel. Anoreksia all kannatavad sageli puuduliku eneseväärikustunde, depressiooni või muu ebastabiilsust põhjustava teguri all. Anoreksiasse haigestunud noorukid on sageli kasvanud tulemustele orienteeritud ja suuri nõudmisi esitavas keskkonnas.Anoreksia tunnusteks on kehakaalu hoidmine antud vanusele ja pikkusele ettenähtud minimaalsest normkaalust 15% alla normi. Tugev hirm kaalus juurde võtta, isegi kui ollakse alakaaluline. Häire all kannataja tunneb end paksuna isegi siis, kui on nälginud. Inimene harjutab end sööma äärmiselt vähe ja lahjat toitu. Mõtlemine, meeleolu ja sotsiaalne elu muutuvad piiratuks, sagenevad meeleolu vaheldumised. Anoreksia tagajärjed:südamekahjustused, maksakahjustused, neerukahjustused, viljatus, isiksuse muutused, muutused ajus, luude hõrenemine, immuunsüsteemi kahjustuse...
ALKOHOLI MÕJU NÄRVISÜSTEEMILE Üheks peamiseks inimese vaimset tervist kahjustavaks teguriks on alkoholi kuritarvitamine. Alkoholist tingitud närvisüsteemi kahjustused võivad olla kaasa sündinud või omandatud. Kaasasündinud häiret tuntakse loote alkohoolse kahjustuse sündroomina. See võib väljenduda kas närvisüsteemi väärarenguna või närvisüsteemi üsasisesest kahjustusest tingitud vaimse ja füüsilise puudena.Vanemate alkoholism on sagedaseim vastsündinute vaimse alaarengu põhjus. Lootele mõjub kahjustavalt isegi alkoholi ühekordne kasutamine raseduse ajal. · Kõige ohtlikum on alkoholi tarvitamine raseduse esimestel kuudel, kui moodustub loote närvisüsteem. Loote alkohoolsed kahjustused ei ole ravitavad, kuid nad on ärahoitavad alkoholi tarbimise vältimisega enne rasedust ja raseduse ajal.Kaasasündinud alkohoolse kahjustusega laps on suureks õnnetuseks nii talle endale, perekonnale kui ka kogu ühiskonnal...
Psühhopatoloogia PSÜÜHIKAHÄIRETE PEAMISED TEKKEPÕHJUSED, LEVIK JA RAVIKORRALDUS; PSÜÜHIKAHÄIRETE KVALIFIKATSIOONI PÕHIMÕTTED Psühhiaatria – arstiteaduste haru, mille ülesandeks on vaimse tervise häirete uurimine ja ravi Psühhopatoloogia (üldpsühhiaatria) – uurib psüühiliste häirete üldisi seaduspärasusi: kujunemist, tekkepõhjuseid, avaldumisvorme Kliiniline psühhiaatria e eripsühhiaatria – üksikute haiguste tekke, kulu, sümptomatoloogia ja ravi seaduspärasused Sotsiaalpsühhiaatria – miks suitsiide tehakse? Millised seosed on psüühikahäirete ja ühiskondlike muutuste vahel Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tin...
Depressioon Koostas Z.Kubinets Mis on depressioon? · Seletus Depressioon on psühhiaatriline häire, mis on tingitud närviülekannet mõjutava aine - neurotransmitteri (serotoniin, norepinephrine ja/või dopamiin) funktsioonihäirest. Olulised häire tekkes on ka psühholoogilised tegurid. · Ülevaade Depressiooni all mõeldakse pikaajalist, rohkem kui kaks nädalat kestvat põhimeeleolu langust, mille puhul esineb tavalisest kurbusest sügavam ja kestvam meeleolulangus. Kurbus võib tekkida ilma välise põhjuseta ja olla sügavam, kui selleks põhjust võiks olla. Depressiivsete häirete puhul on suur enesetapurisk, endalt võtab elu ligikaudu 15% depressiooni alla kannatavatest inimestest. Adekvaatse raviga on siiski võimalik suitsiidi vältida. Kurbus ei tähenda alati depressiooni Kliiniline depressioon erineb tavalisest kurvameelsusest viiel moel: · D...
II maailmasõja tõhusalt peatada maailma vahel 1939 ja 1945. Sel päeval, ta on endiselt kõige geograafiliselt laialt levinud sõjalise konflikti maailm on kunagi näinud. Kuigi võitlemisel saavutanud paljude maailma piirkondades on enamik riike kaasatud jagatud ühendatud jõupingutusi, mille eesmärgiks on lõpetada agressiooni Axis Powers- Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vaatamata sellele, et Saksamaa ja Jaapan olid tehniliselt liitlased, aga nad olid väga erinevad motiivid ja eesmärgid ning nende koostöö tase oli peamiselt üks segama tähelepanu üksteise vaenlased, mitte saavutamise konkreetseid ühiseid eesmärke. Seega on enamik uuringuid sõja katmiseks vastuolus Saksamaa ja Jaapan eraldi, jagades ravi sõja vahel Euroopa ja Vaikse ookeani teatrites tegevusala. Tõuseb natsi-Saksamaa ja tema agressiivsus on võimalik jälgida otse tagasi I maailmasõja järel, et sõda oli Saksamaa majanduslikult laastatud. Versailles 'rahu ebaõiglaselt paigutatud tä...
DEMENTSUS Sisukord · 1. Sihtrühm . · 2. Dementsuse sümptomid · 3. Dementsuse diagnoosimine · 4. Dementsuste ravi · 5. Sümptomid ehk avaldumine · 6. Dementsuste staadiumid · 7.Prognoos. · 8.Kokkuvõtte. Sihtrühm · Ravijuhendi sihtrühm on neuroloogid, psühhiaatrid, kes püstitavad diagnoosi ja alustavad ravi ning otsustavad koos hooldajaga selle katkestamise üle. Oluliseks sihtgrupiks on neuropsühholoogid ja radioloogid, kellelt abiuurimismeetoditest saadud lisaandmed on vajalikud dementsuste diagnoosimisel. · Teiseks sihtgrupiks on perearstid, kes vastutavad esmase skriiningu, üldsomaatilise seisundi hindamise, vajalike abiuuringute teostamise ja spetsialisti konsultatsioonile suunamise eest, samuti ravi jätkamise eest. · Nii perearstide- kui koduõendusteenuse eest vastutavad õed tegelevad esmase nõustamisega ja kriisisituatsioonis olevate demen...
Toitumishäired Põhjused: Psüühilised probleemid :1) madal enesehinnang, Suhtlemisraskused, tarbetusetunne, probleemid kodus/koolis, füüsiline vägivald. 2) saab alguse liiga rangest dieedist, mida ei suudeta täita 3) kultuurilised mõjud. 4) Söömishäiretega inimestel on ebarealistlikud ootused enda ja teiste suhtes. 5)Nad on tugevad väliselt kuid seesmiselt tunnevad end nõrgana, jõuetu, ohvri, löödu, või solvununa. Riskirühmad: Vanus 15-23 aastat, Iseloomustab püüdliku ja üle keskmise õppeedukusega, Pärinevad edukamatest perekondadest, tähtsal kohal on töö ja eneseharimine. Üleelatud psüühiline trauma füüsiline või psüühiline trauma, Bulimia Nervosa- õgardlus : liigsöömishoogusid on rohkem kui 3 korda nädalas, Tahtlik oksendamine , lahtistite kasutamine, range Dieet, Keha väärtaju, Ülemäärane füüsiline koormus, Süüakse stressirohketes olukordades ning tavaliselt üksida. Kompleksioonid: Juustevälja langemin...
Fenomenoloogia ja depressioon 1) Fenomenoloogia aitab mõista depressiooni sellisel viisil, et kui inimene jätab kõrvale eelarvamused, eelnevad teadmised ja kogemused ning suudab ära kuulata depressioonis oleva inimese ja saadud informatsiooni töödelda enese jaoks justkui esimest korda kuuldut, siis on see fenomenoloogiline lähenemine konkreetse isiku haigusele. 2) Depressioonil on hulganisti erinevaid väljundeid. Depressioon kaotab lühidalt kokkuvõttes igasugused emotsioonid. Inimene ei suuda tunda rõõmu, uudishimu ning sageli laialt levinud arvamusele, et depressioon on kurbus, ei suuda inimene väga sügavas depressioonis isegi seda tunda, kuna depressiivse inimese elus üldjuhul ei toimu mitte midagi sellist, mis võiks tundeid esile kutsuda. Depressioon ei ole vaid mentaalne seisund, vaid hõlmab ka kogu füüsilist keha. See tähendab, et depressioonis olles, tunneb inimene end füüsiliselt väsinuna nagu tahaks vaid magada ja voodis olla,...
D-vitamiin D-vitamiin ehk päikesepaiste vitamiin C27H44O Antirahhiitilised rasvlahustuvad ühendid, mis toimivad hormoonidena. • bioaktiivsed inimorganismis - kolekaltsiferool D3 - ergokaltsiferool D2 • molaarmass: ligikaudu 384,65 g/mol Miks on seda vaja? • annab energiat pimedal ajal, kaitseb kroonilise väsimuse sündroomi, depressiooni, masenduse eest • soodustab kaltsiumi imendumist • lastele normaalseks kasvuks • normaalse südametegevuse ja verehüübimise saavutamiseks • stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks • aitab nahaprobleemide korral: leevendab aknet, ekseeme ja psoriaasi • puudujääk organismis soodustab kehakaalu tõusu Allikad ja RDA • Päikesepaiste • Toit: – tursamaksõli – kalad (makrell, lõhe ja heeringas) – või ja munakollane – maks – piim – aedviljad (parimad tumerohelised lehtviljad) ...
Invaliidsuse ja surma tõttu kaotatud eluaastad 1990-2020 1.Alumiste hingamisteede infektsioonid 1.Isheemilised südamehaigused 2.Kõhulahtisus 2.Depressioon 3.Perinataalsed haigused 3.Liiklusõnnetused 4.Depressioon 4.Tserebrovaskulaarsed haigused 5.Isheemilised südamehaigused ...6.Alumiste hingamisteede infektsioonid 6.Tserebrovaskulaarsed haigused .....9.Kõhulahtisus ..9.Liiklusõnnetused .....11.Perinataalsed haigused DEPRESSIOON Esinemine: Üldpopulatsioons - 3%-l aasta jooksul 2,7-8,6% elu jooksul 4,9-14,9% Esmatasandi haigetel 6%(15,4%) Statsionaarsetel haigetel 11%-l Põhitunnused: Alanenud meeleolu, huvitus, rõõmutus, energiapuudus Lisatunnused: Keskendumisvõime alanenud, enesehinnang alanenud, süü- ja väärtusetusetun...
Arstiteadus jaguneb kliinilisteks ja prekliinilisteks harudeks Farmakoloogia ehk ravimiteadus on arstiteaduse prekliiniline ehk haiglaeelne haru Pharmakos (ravim või mürk) + logos (sõna või õpetus) Farmakoloogia põhineb teistel baasteadustel 000 Keemia , Bioloogia , Toksikoloogia (kemikaalide ja ravimite kahjulike toime selgitamine) , Inimese anatoomia ja füsioloogia. F armakoloogia uurib: Ravimite füüsikalisi ja keemilisi omadusi Farmakodünaamikat ehk ravimite toimet organismis Farmakokineetikat ehk ravimite muundumist organismis Ravimite meditsiinilist kasutust Farmakoloogia harud: Eksperimentaalne farmakoloogia uurib ravimite toimet katseloomadel ja muudes test-süsteemides (rakukultuurid, modelleerimine arvuti abil) Kliiniline farmakoloogia uurib ravimite toimet Farmakoloogide ülesanneteks on Välja töötada ja testida uusi ravimeid Selgitada...
Ecstasy MDMA ehk ecstasy on mitte-looduslik aine, mille tootmine toimub keemiliselt. MDMA pärineb 1912. aastast. Keemiliselt ja farmatseudiliselt on see suguluses amfetamiiniga. MDMA-d kasutati varem kui söögiisu vähendajat, kuid peagi see lõpetati kaasnenud kõrvalmõjude tõttu. Kaheksakümnendate aastate keskel lisas ÜRO Narkootikumide komisjon MDMA keelatud ainete nimekirja. Ecstasy toime: Tavaliselt hakkab tablett mõjuma 20-60 minutit pärast sisse võtmist. Kaks tundi hiljem jõuab mõju kõrgpunkti ja järgneva kahe tunni möödudes hakkab see taas vähenema. Tablett mõjutab koheselt kogu keha. Ecstasy tarbija muutub püsimatuks, hüperaktiivseks, vahel ka ärevaks ning närviliseks. Kehatemperatuur tõuseb. Lihased on pingeolekus, refleksid tugevnevad, samal ajal võivad tekkida äkilised lihaskrambid ja värisemine. Enamasti tekib püsiv isukaotus, millega vahel kaasneb ka iiveldus. Tavalised ebameeldivad i...
Alkohol Alkohol on jook, mis on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli sisaldav jook. Eestis sureb alkoholi haigustesse igal aastal 600-800 inimest, neist 2/3 on mehed. Alkoholist tekib palju haiguseid (näiteks: ärevus, depressoon, südame-veresoonkonnahaigused, vähk, psüühikahäired) ja suureneb teiste haiguste tekke riskitegur. Mida vanem on inimene, seda suuremad on alkoholi liigtarvitamisest tulenevad riskid. Vanusega tekkinud haigused suurendavad alkoholi kahjustavat toimet ning oht vigastuste tekkeks kasvab. Juues imendub alkohol vereringesse 5-10 minutiga, kuid selle mõju võib püsida mitu tundi. Rohke alkohol põhjustab südamelihase kahjustusi, südame rütmihäireid, kõrget vererõhku. Alkoholisõltlastest ja alkohoolikutest pooled surevad südameveresoonte häirete tõttu. Alkoholi tarbimine väikestes kogustes: *kõne muutub segaseks *mõttekäigud ei allu kontrol...
OPEREERITUD RINNANÄÄRME KARTSINOOMIGA (rind eemaldatud) PATSIENDI POSTOPERATIIVNE ÕENDUS Koostajad:Oksana Vislapu Silva Themas Merje Remmelgas 1.Ülevaade haigusest. Kõige sagedasem vähivorm naistel (23% kõikidest vähkidest). 25% naistest on haigus juba avastamise hetkel kaugelearenenud. Rinnavähk kui pahaloomuline kasvaja saab alguse rinna epiteelist kust vähirakud tungivad ümbritsevasse rinnakoesse levides vere ja lümfi kaudu edasi. Sellise metastaatilise rinnavähi sobivaks ravimeetodiks on kogu rinna eemaldamine. 1.Ülevaade haigusest. Rinnavähi kujunemisel eristatakse 4 staadiumi, mis jagunevad erinevatesse raskusastmetesse. Staadiumitesse jaotamine võimaldab hinnata haiguse prognoosi ja määrata vajalikku ravi iga staadiumi jaoks eraldi. Haiguse prognoos sõltub rinnavähi staadiumist ravi alustamise ajal. 2.Diagnostilised ravivõi...
Sisekaitseakadeemia Finantskolledž Laura Tšernova, Merlin Mällo, Merli Vesingi PSÜHHOTERAAPIA MÕJU PSÜÜHIKAHÄIRETE KÕRVALDAMISEL Psühholoogia ainetöö Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................... 3 1.Psüühikahäired........................................................................................................ 4 1.Psühhootiliste häirete näide: skisofreenia...............................................................8 2.Nõustamine ja psühhoteraapia................................................................................ 9 3.Kuidas psühhoteraapia mõjub?.............................................................................. 11 4.Küsitluse tulemused......................................
annaabi.ee 
