K+ ioonide tasakaalupotentsiaalile. Südamelihasrakud, mis ei ole osa juhtesüsteemist, omavad puhkepotentsiaal -90 mV. Samas sammuandja rakud, mille on loomulik automatism ja mis repolariseeruvad kuni -60 mV, ei oma pidevat puhkepotentsiaali, vaid genereerivad regulaarselt spontaanset aktsioonipotentsiaali. 1.1.1. Mehhanismid erutusjuhte süsteemis Sinuatriaalsõlme rakkude aktsioonipotentsiaal jagatakse kolme faasi. Esimeses neist ehk neljandas faasis toimub spontaanne depolarisatsiooni, mis käivitab aktsioonipotentsiaali kui membraanipotentsiaal tõuseb lävipotentsiaalini, milleks on -40 kuni -30 mV. Membraanipotentsiaal määrab ära kui paljud kiiretest naatrium kanalitest on puhke staadiumis, see tähendab võimelised depolarisatsiooniks, ja kui paljud kanalid on inaktiveeritud staadiumis. Mida negatiivsemaks muutub membraanipotentsiaal seda rohkem suureneb olemasolevate ehk puhkestaadiumis olevate kiirete naatrium kanalite arv.
Müeliinsed membraanid pärinevad: Perifeerses närvisüsteemis Schwanni rakkudest Kesknärvisüsteemis oligodendrogliia rakkudest Ehitus Mitmekihiline Ranvier' sõlm Ioonide sissevool Schmidti lõhed Tsütoplasma kih- tide vahel Sage perifeerses, harva KNS-is https://i.pinimg.com/originals/93/58/cf/9358cf798088a604acb030f7fe3dbcae.jpg Funktsioon Tagab kiire ja efektiivse impulsi ülekande Elektriline isolaator Hoiab ära depolarisatsiooni neuronis Hoiab elektriimpulsi närvikimbus http://et.tree-pictures.com/images/treephotos- redwood/redwood-dawn/dawnredwoodbark.jpg Kiirus ilma müeliinita rakkudes 1 m/s Müeliiniga rakkudes 100 m/s Näited tekkivatest häiretest Müeliinkesta õhenemise ja hävimise tagajärjel võivad tekkida: Nägemishäired Refleksi- ja liikumishäired Aistingulised häired Tujumuutused
Membraanipotentsiaali muutused: 1)depolarisatsioon membraani puhkepotentsiaali vähenemine 2)hüperpolarisatsioon membraani puhkepotentsiaali suurenemine 3)repolarisatsioon puhkepotentsiaali algtaseme taastumine Elektrooniline potentsiaal tekib nõrga alalävise ärrituse tingimustes, mille puhul rakumembraani depolarisatsioon nähtub ainult ärritaja toime ajal, pärast ärritaja toime lõppu kaob kiiresti. Lokaalne vastus tekib ärritustugevusel 0,5-0,9 depolarisatsiooni kriitilisest piirist, mida iseloomustab mõningane amplituudi tõus ka pärast ärritaja toime lõppu, ei kao kohe pärast ärritust, vaid säilib teatud aja vältel. Aktsioonipotentsiaal lävi või üleläviärrituse korral membraanipotentsiaali kiire muutus, mille ajal toimub rakumembraani ümberpolarisatsioon: sisepind (+) ja välis (-). 1. Tipp-potentsiaal: Kiire depolarisatsioon nullini tõusev osa - Ümberpolarisatsioon positiivse laenguga tipuosa
valents,F-faraday kohas,mõõtmed aega,toimub rets constant,C-iooni peavad vastama tundlikkuse konts.Aktsioonpotents aktiivtsentri suurenemine.Põhjusek iaal tekib närvirakus mõõtmetele.)Antagoni s on kiirem rets süntees siis,kui ärritusstiimul st seostub rets-ga,kuid rakus,selleks et kutsub esile membraani ei aktiveeri seda ja kompenseerida depolarisatsiooni,mis takistab agonistil inhibeeritud rets ületab erutuseks toimida(toimib rets funktsiooni.Ioonkanalig vajalikku aktiivtsentrisse,väljaspo a seotud rets:2TM-2 läbipotentsiaali.Avanev ol aktiivtsentri- TM domeeni,N ja C ad Na+ kanalid ja Na allosteerimine või terminaalsed osad on liigub raku sisse ning vihmavarju tsütoplasmas.Kanal tekitab tugeva efekt)Osaline agonist koosneb 5-st
· V2 6-es vasak roidevahemik rinnaku juures · V3 6-es vasak roidevahemik roide-kõhreliiduse juures · V10 7-nda rinnalüli ogajätke juures Südamesagedus(SS) Version 1 · 50mm/sek - 3000/RR(kastide arv)=SS · 25mm/sek 1500/RR(kastide arv)=SS Version 2 · 50mm/sek - 15cm (3sek) olevad kompleksid x 20 · 25mm/sek 15cm (1,5) olevad kompleksid x 40 Version 3 · 50mm/sek A4 lehele (6sek) jäävad kompleksid x10 Elektriline telg · Ventrikulaarse depolarisatsiooni (QRS) suund · II lülituses kõrgeim QRS Normaalne elektriline telg · Koer +40º - +100º · Kass 0º - +160º Telje arvutamine · Vektor meetod I ja III lülituse QRS-i hälbe kastide aritmeetiline summa märgitakse skaalal · Isoelektriline meetod leida isoelektriline lülitus ET on risti selle lülitusega · Suurima aritmeetilise hälbega QRS-iga lülitus P-sakk · Kodade depolarisatsioon · II lülituses positiivne · Parema koja suurenemine Kõrge amplituud
Euroopa kõige mürgisem taim, mis sisaldab alkaloid akonitiini. 2-4 g juuremugulaid või 3-6 mg puhast akonitiini võib põhjustada inimese surma. Taime mahlas olevad toksiinid on võimelised tungima läbi naha. Akonitiini toimemehhanism (lipiidides lahustuv toksiin) mõjutab rakumembraani voltaaz-sõltuvate Na+ kanalite omadusi. Suurendab pöörduvalt Na+ sissevoolu närvi- ja lihasrakkudesse (kanal avaneb normaalse membraani potentsiaali juures ja ei inaktiveeru), tulemusena depolarisatsiooni halvatus. Sinine käoking On kirjeldatud juhtumeid, kus käokinga juuremugulad on ära vahetatud selleri omadega ja neid on söödud, hoolimata teravast maitsest. Lastel tuleb sageli mõte mängida ilusate õitega. Kui seejuures satub taimemahla sõrmedele ja lapsed sõrmi lutsivad, võibki tekkida mürgistus. Ägeda mürgistuse ravi Maoloputus ja aktiveeritud süsi Forsseeritud diurees ja hemosorptsioon
6. EKG sakid ja intervallid: P-sakk iseloomustab erutuse teket ja levikut kodades. P-Q interval vastab ajale erutuse tekke algusest kodades kuni vatsakeste müokardi erutumise alguseni. Q-sakk näitab erutuse levikut papillaarlihastele ja vatsakeste vaheseina lihastele. R-sakk vastab erutuse levikule vatsakeste müokardi välimisele kihile ja vasaku vatsakese baasile QRS-kompleks iseloomustab vatsakeste depolarisatsiooni kestust. S-sakk sageli puudub ning ei oma kindlat seost erutuse levikuga südames, kuid muutused selles iseloomustavad erutuse leviku häireid. S-T segment näitab, et erutus on haaranud mõlema vatsakese müokardi ja potentsiaalide erinevus kaob. T-sakk vastab vatsakeste repolarisatsiooni kestusele. Q-T intervall e vatsakeste elektriline süstol. T-Q intervall e vatsakeste elektriline diastole. R-R intervall on südametsükli kestus. 7
ja vähemaktiivne katoodiks. Metallide kaitsmine korrosiooni eest: 1) Keskkonna koostise muutumine. Metalli kaitsmine korrosiooni eest eemaldades ümbritsevast keskkonnast kahjulikud lisandid. Näiteks kui kõrvaldadaarukatelt toiteveest seal lahustunud hapnik, siis katelde ekspluateerimise aeg pikeneb. Hapnikule aga on iseloomulik kahesugune mõju korrosioonile. Ühelt poolt, katootsete alade depolarisatsiooni tõttu hapnik tugevdab korrosiooni, teiselt poolt, hapniku mõjul tekkiv kaitsekile metalli pinnal muutub tugevamaks ja korrosioon nõrgeneb. Hapniku tunduval suurenemisel lahuses on ülekaalus kaitsefunktsioon. 2) Kaitsekatted. Peamiseks meetodiks võitluses korrosiooniga on metalli isoleerimine agressiivsest keskkonnast mitmesuguste katsete abil. Sageli kaetakse metall teise, korrosioonikindlama metalliga. Kate peab olema väga tihe
Närviimpulss: -neuroni rakumembraani välispinnal on puhkeolekus elektriline +laeng, sisepinnal –laeng, see on puhke- e. rahupotentsiaal (ca –90mV); -kui mingi mõju (ärritus) vähendab rahupotentsiaali alla ca –50 mV, siis tekib aktsioonipotentsiaal – raku pinnal muutub laeng korraks (ca 1ms) vastupidiseks ja tekkinud depolarisatsioonilaine levib mööda raku pinda – see ongi närviimpulss; -kui mingi ärritaja mõju on nõrk ja ei tekita depolarisatsiooni, siis on see alalävine ärritus, küll võib mitu alalävist ärritust tekitada depolarisatsiooni (summatsioon ajas – mitu alalävist ärritust järjest, summatsioon ruumis – mitu ärritust korraga). Närviimpulsi ülekanne: -kui elektriline impulss (depolarisatsioonilaine) on levinud antud neuroni jätkete (nii aksonite kui dendriitide) otsteni, siis antakse ta edasi järgmisele rakule (teine neuron, lihaskiud, näärmerakk) kas
Puhkepotentsiaali põhjustavad: katioonide ja anioonide mittetasakaaluline jaotus raku sise ja välispinnal, permeaablus erinevate ioonide osas, Na ja K aktiivne transport. Depolarisatsioon membraani puhkepotentsiaali vähenemine Hüperpolarisatsioon membraani puhkepotentsiaali suurenemine Repolarisatsioon puhkepotentsiaali lähtetaseme taastamine Elektrotooniline potentsiaal tekib nõrga alalävise ärrituse puhul. Lokaalne vastus tekib ärritustugevusel 0,5-0,9 depolarisatsiooni kriitilisest piirist, ilmneb ka mõningane amplituudi tõus pärast ärritaja toime lõppu, säilib teatud aja vältel. Aktsioonipotentsiaal närviimpulsi vaste, erutuse levitaja, kuni 120 mV. Struktuur: 1) Tipppotentsiaal (kiire depolarisatsioon, ümberpolarisatsioon, kiire repolarisatsioon) ja 2) Järelpotentsiaal (neg järelpotentsiaal ja pos järelpot).
transientse avamise ja sulgumisega: · Esmalt avanevad Na+-ioonkanalid, mille tulemusel toimub Na+-ioonide laviinitaoline sissevool närvirakku allapoole kontsentratsiooni gradienti kuni saavutatakse Na+-ioonide tasakaalupotentsiaal +30 mV: · Närvirakk depolariseerub (raku sisemembraanil tekib positiivne, välismembraanil aga negatiivne laeng) · Na+-ioonide tasakaalupotentsiaal saavutatakse 1 millisekundi jooksul · Närviraku depolarisatsiooni saavutamisel sulguvad Na+-kanalid ning algab K+-ioonide väljavool rakust kuni saavutatakse K+-ioonide tasakaalupotentsiaal -75 mV: · Närvirakk repolariseerub · K+-ioonide tasakaalupotentsiaal saavutatakse 2 millesekundi jooksul NÄRVIIMPULSS · Närviimpulss on suure kiirusega piki aksoneid leviv aktsioonipotentsiaalide laine: · Toimub membraani transientne depolariseerumine, millele järgneb repolariseerumine tasakaalupotentsiaalini (-60 mV)
Raku elektriline potensiaal haarab rakumembraani lähiümbrust, sellest oleneb membraani läbilaskvus teiste ainete suhtes, võime erutust vastu võtta ja seda edasi juhtida. Aktsioonipotensiaal (membraani-tegevuspotensiaal)e vastus ärritusele, mil membraani välispind omandab negatiivse ja sisepind positiivse laengu, aktsioonipotensiaali amplituud on sõltuvalt koest 60-120mV.Erutus kujutab endast rakumembraani depolarisatsiooni levikut mööda erutatava koe membraani, nn depolarisatsioonilainet, mis on närviimpulss kui kiireim levinuim informatsiooni edastamise viis. Aktsioonipotensiaali depolarisatsioonifaasi pikkus u 0,5 m/s, millele järgneb aksioonipotensiaali repolarisatsioonifaas. Peentes närvikiududes on erutslaine kiirus 0,3-3m/s, müelliinkattega kiududes diameetriga 1-22mikromeetrit levib erutus hüppeliselt müelliinkatteta sooniselt teisele müelliinkattega soonisele 3-130m/s.
Lokaalne lihasjõud kindlal liikumiskiirusel ja lihastöö režiimis, suurim võimsus, maksimaalse jõurakenduse liigesnurk, lihastasakaal *Mõõdetavad parameetrid dünamomeetriga: liigest ületavate lihaste jõumoment, lihaste poolt tehtud töö ja võimsus, maksimaalse jõumomendi liigesnurk, liigese liikumisulatus, keha poolte vaheline jõu defitsiit, lihasgruppide jõu tasakaal 2) Lihasaktiivsusest sõltuvad – EMG(elektromüograafia): lihaskontraktsiooni esile kutsuva elektrokeemilise depolarisatsiooni laine registreerimisel naha pinnale asetatud või lihasesse torgatud elektroodidega Kasutatakse: Lihase rakendatuse selgitamiseks, lihaste vahelise koostöö-koordinatsiooni hindamine ning selle muutumine väliste tingimuste mõjul, patoloogiate kindlakstegemisel, vahetu tagasiside vahendina Biomehhaaniliste andmete kvantitatiivne töötlemine ja analüüs Admetöötluse etapid: 1) Andmete tehniline töötlemine: sisestamine, süstematiseerimine, salvestamine,
DP e puhkeolekule iseloomuliku rakumembraani sisepinna negatiivse laengu vähenemine. LOKAALNE ERUTUS - tekib, kui ärritaja on nõrgatoimeline (alalävine), seda iseloomustab rakumembraani nõrk ja paikne depolarisatsioon. LEVIV ERUTUS - kui depolarisatsiooniprotsess saavutab teatud lävitaseme (kriitilise piiri), tekib rakumembraani ärritunud osas suureamplituudiline aktsioonipotentsiaal, mis levib naaberaladele, põhjustades ka nende depolarisatsiooni. Erutusele omased spetsiifilised tunnused närvikoel on närviimpulssie genereerimine, lihaskoel lihaskiudude kontraktsioon ja näärmekoel sekreedi eritumine. Seejuures aktsioonipotentsiaali teke ilmneb enne spetsiifilise funktsionaalse efekti teket. Teatud tingimustes võib rakkude ja kudede erutus muutuda. N: väsimusseisundis närvi- ja lihaskoe erutuvus väheneb.
Wilsoni indiferentse (0-potentsiaali) eketroodi vahel. Unipolaarsed jäsemelülitused... 19. EKG sakid ja intervallid, nende vastavus erutuse tekkele ja levikule südames? Elektrokardiogrammil esinevaid väljalööke tähistatakse ladina tähestiku suurte tähtedega (P, Q, R, S ja T) · P-sakk tekib erutuse levikul kodades (0,05-0,3 mV; 0,06-0,1 s) · P-Q (0,12-0,18 s) · Q-; R-, ja S sakk nn QRS kompleks, vastab vatsakeste depolarisatsiooni kestusele (0,06-0,08 s) · T sakk näitab vatsakeste repolarisatsiooni. (0,2-0,5 mV; 0,1-0,25 s) · P- saki algusest kuni Q saki alguseni mõõdetud aeg vastab erutuse levikule kodadelt vatsakestele. · Q- saki algusest kuni T saki lõpuni on vatsakeste elektriline süstol. (0,32-0,4 s) · T-Q vatsakeste elektriline diastol (0,42-0,70 s) · R-R kogu südametsükli kestus, R saki tipust järgmise R saki tipuni (0,8-1,2 s)
Toime kiire, kiirelt mööduv Humoraalne regulatsioon: Hormoonide toimel veres Toime aeglane, suhteliselt püsiv 14. Neuraalne regulatsion toimub närvisüsteemi närviimpulsside abil, seda iseloomustab väga suur kiirus. 15. Humoraalne regulatsioon toimub vere keemilise koostise muutumise abi, kus juhtrolli omab vere hormoonide taseme muutus. Regulatsioon toimub suhteliselt aeglaselt, kuid muutused on püsivad. 16. Närviimpulss suure kiirusega mööda närvikiudu kulgev depolarisatsiooni laine. 17. Sünaps närvirakkude (neuronite) vaheline kontaktipaik. 18. Mediaator aine, mille abil antakse närviimpulss üle ühelt närvirakult teisele. Nt. adrenaliin, serotoniin, atsetüülkoliin. 19. Refleks kesknärvisüsteemi vahendusel antav vastureaktsioon ärritajale. 20. Refleksi liigid: Tingimatud refleksid ja tingitud refleksid. 21. Tingimatud refleksid - kaasasündinud, looteperioodil geneetilise koodi alusel väljakujunenud vastusreaktsioonid. 22
1. Difusioon molekulide liikumine kõrgemalt kontsentratsioonilt madalama suunas. 2. Osmoos vee molekulide liikumine aine madalamalt kontsentratsioonilt aine kõrgemale konsentratsioonile (iso-, hüpo-, hüpertooniline lahus). 3. Endotsütoos suurte polaarsete molekulide transport (vaj energia) fago-, pinotsütoos. (Energia ehk ATP) 4. Ioone läbi ioonkanalite (nt Na+ või Ca2+ kanalite avanemine membraani depolarisatsiooni toimel) 5. Passiivne transport Kui molekulide konsentratsioon ühel pool plasmamembraani on kõrgem, siis liikumine toimub kõrgemalt konsentratsioonilt madalamale. 6. Aktiivne transport pump töötab vastupidiselt difusioonijõududele (K-Na-pump, kotransport, prootonipump) Difusioonil lahustes (ja gaasides) liiguvad aatomid ja molekulid kontsentratsioonide võrdsustumiseni. Ficki difusiooniseadus
kokkupuutel spetsiifilise keemilise stiimuliga · mehhaanilisel survel avanev kanal sensoorses retseptoris reageerib vibratsioonile, puudutusele, survele või koevenitusele · pingetundlik kanal aksonis avaneb vastavalt muutusele membraanipotentsiaalis ning vallandab niiviisi närviimpulsi ja juhib selle aksoni terminaali. Kõik-või-mitte-midagi-seadus närviimpulss on ahelreaktsioon, depolarisatsiooni lävendväärtuse peale tekib alati täpselt üks ja sama standardne närviimpulss (ühe ja sama amplituudiga), lävendist väiksema depolarisatsiooni peale poolikut närviimpulssi ei teki. Stiimuli tugevuse ja närviimpulsside sageduse reegel ülelävise stiimuli peale tekib vaheldumisi põgusate refraktsiooniperioodidega jada järjestikulisi närviimpulsse. Närviimpulsi kadudeta intensiivsusega kulgemist aksoniküngastikult närvi- ehk aksonilõpmesse nimetatakse propagatsiooniks
4 Närviimpulss on suure kiirusega piki aksoneid leviv aktsioonipotentsiaalide laine. Närvirakk genereerib ühe aktsioonipotentsiaali iga 4 millisekundi järel ja see levib piki aksonit kiirusega kuni 100m/s. Kui aktsioonipotentsiaal on jõudnud aksonit pidi närviraku lõppu, siis vabaneb neurotransmitter, mis põhjustab teise närviraku membraani depolarisatsiooni ja aktsioonipotentsiaali indutseerimine. Närviraku sees edasikanduv signaal on elektriline, närvirakkudevaheline signaal on aga keemiline. Kahe närviraku kontakti kohta nim. sünapsiks. Elektrilised sünapsid vahendavad informatsiooni kahe neuroni vahel otsese elektrilise kontakti teel: post- ja presünaptilised membraanid on omavahel tihedalt ühendatud valguliste struktuuride vahendusel (tiheliidus). Läbi tiheliiduse suunatakse
positiivne väljaspool (rohkem Na+) ja negatiivne lihasraku sees. Sellega on tagatud potentsiaalide vahe ehk membraani polariseeritus, mis on vajalik aktsioonipotentsiaali tekkeks. Müoneuraalne sünaps on koht kus motoneuron kohtub lihaskiuga (eraldatud mulguga, mida nim neuromuskulaarseks piluks). Motoorset lõpp-plaati ümbritseb sarkolemmist tasku, mis on moodustunud motoneuroni ümber. Motoneuronist vabaneb atsetüülkolliini, mis põhjustab lõpp-plaadi potentsiaali (EPP) e lihasraku depolarisatsiooni. Motoneuronit koos lihaskiuga nim moroorseks ühikuks. Ühe motoorse ühiku stimuleerimine põhjustab nõrga kontraktsiooni terves lihases. Kokkutõmme (tõmblus) koosneb kolmest faasist: latents - paar ms pärast stimulatsiooni kuni erutuse/kokkutõmbe ilmumiseni kontraktsioon - ristsillad on aktiivsed, lihas on lühenenud, kui pinge on piisavalt suur ületamaks laengut
Sellega on tagatud potentsiaalide vahe ehk membraani polariseeritus, mis on vajalik aktsioonipotentsiaali tekkeks. Müoneuraalne sünaps on koht kus motoneuron kohtub lihaskiuga (eraldatud mulguga, mida nim neuromuskulaarseks piluks).Motoorset lõpp-plaati ümbritseb sarkolemmist tasku, mis on moodustunud motoneuroni ümber. Motoneuronist vabaneb atsetüülkolliini, mis põhjustab lõpp-plaadi potentsiaali (EPP) e lihasraku depolarisatsiooni. Motoneuronit koos lihaskiuga nim moroorseks ühikuks. Ühe motoorse ühiku stimuleerimine põhjustab nõrga kontraktsiooni terves lihases. Kokkutõmme (tõmblus) koosneb kolmest faasist: latents- paar ms pärast stimulatsiooni kuni erutuse/kokkutõmbe ilmumiseni. Kontraktsioon- ristsillad on aktiivsed, lihas on lühenenud, kui pinge on piisavalt suur ületamaks laengut. Lõdvestus (puhkeperiood)- Ca2+ pumbatakse tagasi sarkoplasmaatilisse retiikulumi ja lihas pinge alaneb basaalsele tasemele
membraaniläbivas elektrivoolus. Sünaps Sünaps on närvisüsteemi struktuur, mis lubab neuronil saata teisele neuronile keemilist või elektrilist signaali. Sünapsis läheneb signaalisaatja neuroni membraan (presünaptiline neuron) vastuvõtja-neuronile (postsünaptiline neuron), millel mõlemil on molekulaarsed vahendid membraanide ühendamiseks ning signaliseerimiseks. Närviimpulsi ülekanne sünapsis Närviimpulss kutsub esile närvilõpme membraani depolarisatsiooni, avanevad Ca2+ kanalid ja rakuväline Ca2+ suundub närvilõpmesse. Selle tagajärjel vabanevad närvilõpmes vesiikulitest neurotransmitterid, mis satub sünaptilisse pilusse ning seostub vastuvõtja-neuroni retseptoritega. Kompleksi moodustamise tagajärjel avanevad retseptoriga seotud ioonkanalid ning tekib ioonide vool läbi ioonkanali, mis kutsub ka postsünaptilises rakus esile membraanipotentsiaalimuutuse - postsünaptilise potentsiaali.
Lihaskoe põhitüübid. Membraani laeng on positiivne väljaspool (rohkem Na+ ) ja negatiivne lihasraku sees. Sellega on tagatud potentsiaalide vahe ehk membraani polariseeritus, mis on vajalik aktsioonipotentsiaali tekkeks.Müoneuraalne sünaps on koht kus motoneuron kohtub lihaskiuga.Motoorset lõpp-plaati ümbritseb sarkolemmist tasku, mis on moodustunud motoneuroni ümber. Motoneuronist vabaneb atsetüülkolliini, mis põhjustab lõpp-plaadi potentsiaali (EPP) e lihasraku depolarisatsiooni. Motoneuronit koos lihaskiuga nim moroorseks ühikuks. Ühe motoorse ühiku stimuleerimine põhjustab nõrga kontraktsiooni terves lihases. Kokkutõmme (tõmblus) koosneb kolmest faasist: latents- paar ms pärast stimulatsiooni kuni erutuse/kokkutõmbe ilmumiseni. Kontraktsioon- ristsillad on aktiivsed, lihas on lühenenud, kui pinge on piisavalt suur ületamaks laengut. Lõdvestus (puhkeperiood)- Ca2+ pumbatakse tagasi sarkoplasmaatilisse retiikulumi ja lihas pinge alaneb basaalsele tasemele
EKG uuringutel kasutatakse erinevaid lülitusi südame eri osade uurimiseks, kuid tuntuim on põhilülitus, mis annab üldpildi kogu südamest. EKG aparaadi e elektrokardiograafiga registreeritud elektrokardiogrammil on näha joon, mis on kohati sirge, kohati aga järskude sakkidega sirge joon tähendab diastolit (lihas ei tööta), sakid aga südame eri piirkondade tööga kaasnevaid elektriliste potentsiaalide muutusi: · P-sakk näitab kodade lihaskoe depolarisatsiooni enne kokkutõmmet · QRS-sakkide kompleks näitab vatsakeste lihaste depolarisatsiooni · T-sakk näitab vatsakeste lihaste repolarisatsiooni Elektrokardiogrammi analüüsil mõõdetakse diastoli pikkust, sakkide kõrgusi ja omavahelisi suhteid, sakikomplekside omavahelisi suhteid jne. Südame arengust: Algul tekib embrüos 2 veresoont (parem ja vasak); edasi need sooned liituvad tulevase kaela ja
- depolarisatsioon membraani puhkepotentsiaali vähenemine - hüperpolarisatsioon membraani puhkepotentsiaali suurenemine - repolarisatsioon puhkepotentsiaali algtaseme taastumine Elektrooniline potentsiaal tekib nõrga alalävise ärrituse tingimustes, mille puhul rakumembraani depolarisatsioon nähtub ainult ärritaja toime ajal, pärast ärritaja toime lõppu kaob kiiresti. Lokaalne vastus tekib ärritustugevusel 0,5-0,9 depolarisatsiooni kriitilisest piirist, mida iseloomustab mõningane amplituudi tõus ka pärast ärritaja toime lõppu, ei kao kohe pärast ärritust, vaid säilib teatud aja vältel. Aktsioonipotentsiaal lävi või üleläviärrituse korral membraanipotentsiaali kiire muutus, mille ajal toimub rakumembraani ümberpolarisatsioon: sisepind (+) ja välis (-). 1. Tipp-potentsiaal: - Kiire depolarisatsioon nullini tõusev osa
Nägemisnärvi reetinast väljumise koht-pimetähn,kus puuduvad sensorid ja valgustundlikus. Kepikeste abil näeb hämaras,värvusetult,sisaldavad rodopsiini.Kolvikesed sisaldavad kolme erinevat fotopsiini. Pimeduses kepikeste Na+kanalid avatud, valguskvant aktiveerib rodopsiini,toimub stereoisomeratsioon,Na+ kanalid sulguvad,Na+ sissevool väheneb,K+kanalid jäävad avatuks- sensorimembraani hüperpolarisatsioon.Pimeduses sensor osalise depolarisatsiooni sisundis- saadab pidevalt väja pidurdavaid impulsse bipolaarsetele rakkudele,hüperpolariseerides pidurdav mõju väheneb,biopolaarsed rakud aktiveeruvad,biopolaarsed rakud sünaptilses ühenduses ganglionirakkudega. Nägemisteravuse määrab väikseim kahe punkti vaheline kaugus, mida silm on võimeline eristama. Kui silma optiline süsteem normaalne siis nimetatakse seda-emmetroopiaks.Sel puhul tekib võrkkestal lõpmata kaugel olevast esemest terav kujutis.
moodustavad nägemisnärvi. Nägemisnärvi reetinast väljumise koht-pimetähn,kus puuduvad sensorid ja valgustundlikus. Kepikeste abil näeb hämaras,värvusetult,sisaldavad rodopsiini.Kolvikesed sisaldavad kolme erinevat fotopsiini. Pimeduses kepikeste Na+kanalid avatud, valguskvant aktiveerib rodopsiini,toimub stereoisomeratsioon,Na+ kanalid sulguvad,Na+ sissevool väheneb,K+kanalid jäävad avatuks-sensorimembraani hüperpolarisatsioon.Pimeduses sensor osalise depolarisatsiooni sisundis- saadab pidevalt väja pidurdavaid impulsse bipolaarsetele rakkudele,hüperpolariseerides pidurdav mõju väheneb,biopolaarsed rakud aktiveeruvad,biopolaarsed rakud sünaptilses ühenduses ganglionirakkudega. Nägemisteravuse määrab väikseim kahe punkti vaheline kaugus, mida silm on võimeline eristama. Kui silma optiline süsteem normaalne siis nimetatakse seda- emmetroopiaks.Sel puhul tekib võrkkestal lõpmata kaugel olevast esemest terav kujutis.
Refraktaarsus neuronites- Koe erutuse langus Mis määrab erutuse levimise suuna-Aktsioonipotentsiaali tekke momendil koe erutuvus langeb, uusi ärritajaid selles piirkonnas vastu ei võeta ning erutus levib naaberalale, kus membraan on puhke seisundis. See määrabki suuna. Erutuse levimise kiirus seoses närvikiu ehitusega-Mida suurem on närvikiu läbimõõt, seda kiiremini levib Saltatoorne liikumine-Hüppeline levimine Kõik või mitte midagi seadus-Kui ärriti küünib üle kriitilise depolarisatsiooni tasemeni ja vallandub AP, mis antud tingimustes on alati max amplituudiga. Sünapsi ehitus- Pidurdussünapsid-Nemad blokeerivad erutuse täieliku levimise. Presünaptilise pidurduse korral väheneb pidurdussünapsis ja sellega takistatakse erutuse läbiminekut. Erutuse ajaline ja ruumiline summatsioon-Erutus võib närvikeskustes summeerida. Ajaline- ühekordne ärritaja ei kutsu erutust esile. Erutus tekib siis, kui sama tugevusega ärritajat
· pimeduses on kepikeste Na-kanalid avatud, avatuna hoiab neid intratsellulaarne cGMP · valguskvandi jõudmisel rodopsiinini (koosneb opsiinist ja 11-cis-retinaalist) viimane laguneb · retinaali struktuuri muutuse tõttu cGMP hulk väheneb, mistõttu sulguvad Na- kanalid Na sissevool väheneb toimub sensorimembraani hüperpolarisatsioon, mis on seda ulatuslikum, mida tugevam on valgus · pimeduses on sensor osalise depolarisatsiooni seisundis ja saadab pidevalt välja pidurdavaid impulsse võrkkesta bipolaarsetele rakkudele · kui valgus sensori hüperpolariseerib, siis vähenevad pidurdavad mõjud bipolaarsetele rakkudele ja need aktiveeruvad · bipolaarsed rakud on omakorda sünaptilises ühenduses ganglionirakkudega Nägemisinformatsiooni vahendavad juhteteed. Nägemisnärv, mille moodustavad ganglionirakkude jätked, sisaldab enam kui 10 (astmes 6) kiudu
sümpaatiliste närvide lõpmetes. Norepinefriini sünapsipilus ei lagundata, ta transporditakse tagasi presünaptilisse terminaali ning akumuleeritakse seal sünapsipõiekestes. Osa norepinefriinist aga lammutatakse keemiliselt ensüümi monoamiini oksüdaas (MAO) toimel. Mõnedele neurotransmitteritele leidub rohkem kui üht tüüpi retseptoreid. Sellest tulenevalt võib üks ja sama neurotransmitter, seondudes erinevate retseptoritega, postsünaptilisel membraanil esile kutsuda depolarisatsiooni või hüperpolarisatsiooni. Depolarisatsiooni korral tekib erutav postsünaptiline potentsiaal. Erutav postsünaptiline potentsiaal tekib neurotransmitterite toimel, mis suurendavad postsünaptilise membraani läbilaskvust Na+ ioonidele. Naatriumioonid tungivad sel juhul hõlpsasti rakku, sest: 1) nende kontsentratsioon on rakuvälises keskkonnas võrreldes rakusisesega väga suur; 2) membraani sisepinnal on negatiivne laeng, mis soodustab positiivselt laetud naatriumioonide sisenemist
Lihasrakk koosneb lihaskiududest. Membraani laeng on positiivne väljaspool ja negatiivne lihasraku sees. Sellega on tagatud potentsiaalide vahe ehk membraani polariseeritus, mis on vajalik aktsioonipotentsiaali tekkeks. Müoneuraalne sünaps on koht kus motoneuron kohtub lihaskiuga. Motoorset lõpp-plaati ümbritseb sarkolemmist tasku, mis on moodustunud motoneuroni ümber. Motoneuronist vabaneb atsetüülkoliini, mis põhjustab lõpp-plaadi potentsiaali depolarisatsiooni. Motoneuronit koos lihaskiuga nim moroorseks ühikuks. Ühe motoorse ühiku stimuleerimine põhjustab nõrga kontraktsiooni terves lihases. Kokkutõmme koosneb kolmest faasist: latents, kontraktsioon, lõdvestus. Lihasrakk koosneb: Lihasfiiber ehk rakk. Lihaskimpe ümbriteb perimüüsium. Epimüüsium katab kogu lihast. Lihaskiu membraani nim sarkolemmiks, tsütoplasmat sarkoplasmaks. Kontraktiilseks üksuseks müofiibris on sarkomeerid, Need koosnevad aktiinist ja müosiinist
Seda aega, mille vältel erutus levib kodades ja südamesisese erutusjuhtesüsteemi osades, nimetatakse ka atrioventrikulaarseks juhtivuseks. Q-sakk näitab erutuse levikut papillaarlihastele ja vatsakeste vaheseina muskulatuurile, Q-saki algus märgib erutuse jõudmist vatsakeste töömuskulatuurile. R-sakile vastab erutuse levik vatsakeste müokardi välimisele kihile ja vasaku vatsakese baasile. QRS-kompleks on intervall Q saki algusest kuni S-saki lõpuni ja see iseloomustab vatsakeste depolarisatsiooni kestust. S-sakk sageli puudub ja sellel ei ole kindlat seost erutuse levikuga südames. Küll aga iseloomustavad S-saki muutused erutuse leviku häireid mitmete patoloogiliste seisundite korral. S-T segment näitab, et erutus on haaranud mõlema vatsakese müokardi ja potentsiaalide diferents kaob. Normaalselt asub S-T segment isoelektrilisel joonel. Patoloogilistel juhtudel võib S-T-segment nihkuda isoelektrilisest joonest alla- või ülespoole.
37. Defineerige signaalmolekul (sünonüümid - neuromediaator, neurotransmitter, virgatsaine). Neurotransmitter ehk neuromediaator ehk virgatsaine on keemiline aine, mille abil neuron (närvirakk) edastab keemilise sünapsi kaudu närviimpulsi teisele (närvi)rakule 38. Kuidas toimub signaalmolekuli sekreteerimine sünapsisse ja kuidas indutseeritakse sünapsijärgses neuronis närvi-impulsi teke. AP liigub mööda presünaptilise raku membraani kuni sünapsini. Seal avanevad depolarisatsiooni tõttu Ca ioone rakku laskvad kanalid. Ca kontsentratsioonile reageerivad mediaatorainega vesiikulid, mis liituvad rakumembraaniga. Mediaatoraine lastakse sünapsisse, osa sellest hajub, osa satub vastasraku retseptoritele, mis reageerivad mediaatorainele kas avades ioonkanalid, mille tagajärjel muutuks membraanipotentsiaal või panevad raku tootma signaali kandjaid molekule, mis muudavad raku talitlust mingil viisil. 39. Nimetage ajutegevust toetavaid signaalmolekule
aktiveerimatu- jääb inaktiveerituks seni, kuni ta membraani re- või hüperpolarisatsiooni mõjul uuesti tagasi pöördub suletud , aga aktiveeritavasse olekusse). K+ kanalid avanevad 1 1 aeglasemalt, veidi hiljem(u millisekund) kui Na+ kanalid , ei inaktiveeru depolarisatsiooni jooksul.K+ Kanalil on kaks olekut: avatud ja suletud. nende uurimise meetodid (patch clamp meetod). Patch clamp meetod e membraanilapikese kinnistamine.Kasutatakse mõõtepipetti, mille umbes 1 mikromeetrise läbimõõduga ava on kinnistunud membraanile. Alarõhu rakendamisel võib tekkida sulustus (kui elektroodi ots on absl. tolmuvaba ning raku pealispind on puhastatud sidekoefibrillidest ning muust sarnasest. Sulustus isoleerib elektroodi otsal olevas
omase membraanipotentsiaali taastumine. Seega toimub impulsi ülekandumisel membraani pidev depolariseerumine ja repolariseerumine. 24. Kuidas tagatakse närvi-impulsi ühesuunaline liikumine? Aktsioonipotentsiaali levik ainult ühes suunas piki aksonit on põhjustatud Na kanalite refraktsiooniperioodi esinemisest. Membraani depolariseerumine indutseerib depolariseerimiskoha kõrvalolevas piirkonnas samuti depolarisatsiooni ja Na kanalite avanemise, aga mitte refraktsiooniseisundis olevates kanalites 25. Milleks on vajalik müeliinikiht aksonite ümber ja kuidas see moodustub? Na kanalid on lokaliseerunud peamiselt Ranvier'i sõlmedes (müeliinivabad piirkonnad piki närvirakke) ja impulse edasiliikumisel see hüppab müeliiniga kaetud kohtadest (~1mm pikkused) üle. Müeliini tekitavad perifeerses närvisüsteemis Schwanni rakud, mis ümbritsevad neuroneid, ja tsentraalses närvisüsteemis oligodendrotsüüdid.
7. Lihaskontraktsiooni biokeemiline mehhanism: atsetüülkoliini funktsioon, erutuslaine levik lihasraku membraanil, T-süsteemis, Ca2+ ioonide kontsentratsiooni tõus sarkoplasmas, Ca2+ sidumine troponiiniga ja selle mõju troponiini-tropomüosiini kompleksile, ristsillakeste teke, ATP hüdrolüüs: Atsetüülkoliini funktsioon – industreerib skeletilihasrakus kontraktsiooni. Vabaneb närviimpulsi toimel ja seostub postsünaptiliste retseptoritega ning tingib depolarisatsiooni tõttu sarkoplasmaatilisest retiikulumist kaltsiumioonide vabanemise sarkoplasmasse. 8. Koliinesteraasi, Ca-pumba, Na-K-pumba funktsioonid lõõgastumise protsessis: 9. Lõõgastumine kui energiat tarbiv protsess: Lõõgastumiseks on vaja saavutada madal kaltsiumioonide tase sarkoplasmas; kaltsiumi pumpamiseks sarkoplasmaatilisse retiikulumi on vaja energiat ehk ATP-d kulutada. Lahti on vaja saada ka naatriumist lihasrakus, mis toimub naatrium-kaalium pumba kaudu. 10
Maitsmisrakkude tipud koonduvad maitsmispoori ümber ja on varustatud mikrohattudega. Keemilise aine molekulid difundeeruvad läbi poori maitsmisrakkudeni, mis talitlevad retseptoritena. Iga retseptorrakk reageerib valikuliselt kindlale aineterühmale. Inimese maitsmispungas leidub 13 erinevat kemoretseptorit: 2 Na-ioonide, 2 K-ioonide, 1 CL-iooni, 1 adenosiini, 1 inosiini, 2 magusa, 2 mõru, 1 glutamaadi ja 1 vesinikkioonide retseptor. Maitsmisrakk reageerib oma spetsiifilisele ärritajale kas depolarisatsiooni või hüperpolarisatsiooniga. On võimalik eristada 4 maitsekategooriat : magus, hapu, mõru, soolane. Eelistundlikkus erinevate maitsekategooriate suhtes on koondunud keele eri piirkondadesse: mõru keele pära piirkonnas, hapu külgedel, magus ja soolane keele tipus. Magusa maitse põhjustavad suhkrud, glükoolid, alkoholid, aldehüüdid, ketoonid, amiidid, aminohapped ja mõned teised orgaanilised ühendid. Hapu maitse põhjustavad happed, mida suurem on vesinikkioonide kontsentratsioon,
südamelihasrakul 20-50ms). ·AP tekke momendil koe erutuvus langeb, uusi ärritajaid selles piirkonnas vastu ei võeta ja erutus levib edasi naaberalale, kus membraan on puhkeseisundis. See määrab impulsi levimise suuna. Tagasi levik pole võimalik erutuvuse puudumise tõttu. ·Refraktaarsuse pikkusest sõltub erutusimpulsside sagedus, mida lühem refrataarsuseperiood, seda suurem võib olla impulsside sagedus. KÕIK VÕI-MITTEMIDAGI- SEADUS Kui ärriti küünib üle kriitilise depolarisatsiooni tasemeni ja vallandub AP, mis antud tingimustes on alati maksimaalse amplituudiga. See tähendab, et AP teke allub kõik-või-mittemidagi-seadusele Informatsiooni edastakse närvikiududes AP sageduse ja impulssmustriga. Tugevamele ärritajale saadakse vastuseks suurema sagedusega AP voog. ERUTUSE LEVIK NÄRVIS Erutuse levik on seda kiire, mida suurem on närvikiu läbimõõt. Müeliinkihita, väiksese läbimõõduga närvikiudes levib erutus depolarisatsioonilainenena kiirusega 0,3 kuni 3 m/s
Maitsmisrakkude tipud koonduvad maitsmispoori ümber ja on varustatud mikrohattudega. Keemilise aine molekulid difundeeruvad läbi poori maitsmisrakkudeni, mis talitlevad retseptoritena. Iga retseptorrakk reageerib valikuliselt kindlale aineterühmale. Inimese maitsmispungas leidub 13 erinevat kemoretseptorit: 2 Na-ioonide, 2 K-ioonide, 1 CL-iooni, 1 adenosiini, 1 inosiini, 2 magusa, 2 mõru, 1 glutamaadi ja 1 vesinikkioonide retseptor. Maitsmisrakk reageerib oma spetsiifilisele ärritajale kas depolarisatsiooni või hüperpolarisatsiooniga. On võimalik eristada 4 maitsekategooriat : magus, hapu, mõru, soolane. Eelistundlikkus erinevate maitsekategooriate suhtes on koondunud keele eri piirkondadesse: mõru keele pära piirkonnas, hapu külgedel, magus ja soolane keele tipus. Magusa maitse põhjustavad suhkrud, glükoolid, alkoholid, aldehüüdid, ketoonid, amiidid, aminohapped ja mõned teised orgaanilised ühendid
arengu katkemine Kiire blokaad: merisiilikutel, limustel. munaraku membraanipotentsiaali muutus peale spermi sisenemist munarakku (-70mV > +20mV) Spermi sisenemine avab Na+ kanalid, mistõttu munaraku membraanipotentsiaal muutub (1-3 s peale sisenemist, kestab ligi minuti) Spermid ei suuda ühineda munaraku membraaniga kui membraanipotentsiaal on positiivne. Sellist munaraku membraani kiiret depolarisatsiooni on täheldatud merisiilikutel, limustel, rõngussidel, kärssussidel ja konnadel. Aeglane blokaad – imertajatel. põhjustatud munaraku korteksis paiknevate kortikaal- graanulite eksotsütoosist, mille tulemusena vabanevad ensüümid, mis modifitseerivad munaraku kestasid Merisiilikutel tühjendavad kortikaalgraanulid pärast spermi sisenemist munarakku oma sisu rebukesta (vitelliinkest) alla (Ca2+ tõus), mille tulemusena moodustub teistele
suure tundlikkusega rakud •ebaoluliste ja korduvate stiimulite ignoreerimisel (väikeaju) •igast retseptorist algab mitu närvikiudu •motivatsioonil •reageerivad ainult teatud liiki ja tugevusega ärritajatele. Neid on üle20 liigi •ülesanne: tekitada neuronite membraanidel depolarisatsiooni aktsioonipotensiaali Kognitiivsed funktsioonid võib jaotada: (ioontundlikud kanalid avanevad Na+ rakku..) •Retseptiivsed funktsioonid: –tegelevad info vastuvõtu, selekteerimise, klassifitseerimise ja integreerimisega •Mälu ja õppimine: info säilitamine ja kättesaamine Retseptorite funktsioon:
1. Missuguste haigusseisundite korral on kindlasti näidustatud 12-lülituselise EKG kasutamine? 2. Kirjelda elektroodide paigutust 12-lülituselise EKG tegemisel 3. Missugused asjaolud mõjutavad EKG registrfeerimist ja selle kvaliteeti? 80 Artefakt (siin) – kunstlik, ebareaalne tulemus. 759 51.6.3. Südame erutusjuhteüsteem Õpieesmärgid Erakorralise meditsiini tehnik: teab puhkepotentsiaali, aktsioonipotentsiaali, repolarisatsiooni ja depolarisatsiooni mõisteid ning oskab selgitada nende seost südame elektrilise aktiivsusega, teab nimetada südame erutustekke süsteemi osi ja oskab kirjeldada nende ülesandeid, teab, mis toimub südames süstoli ajal, teab, mis toimub südames diastooli ajal, teab kuidas määratakse südame löögi- ja minutimahtu. Südame füsioloogia Puhkepotentsiaal on südamelihase raku erutusvalmis puhkeseisund. Rakumembraani sise- ja