Demokraatia ja diktatuuri võrdlus 1920-1930 aastatel DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mõiste: Ühiskonna Mõiste: Majanduslikult valitseva organisatsioonivorm, mida klassi poliitiline võim teiste klasside iseloomustavad rahva määrav osa üle ühiskonna küsimuste lahendamises Alaliigid: Diktatuurid jagatakse ning kodanikuvabaduste ja -õiguste autoritaarseks - pehme diktatuur, olemasolu. Enamuse võim vähemuse segu demokraatiast ja totalitarismist, üle kogu võim on koondunud ühe isiku Alaliigid: Eristatakse otsest ehk või väikese rühma kätte, seadusi vahetut demokraatiat - otsuseid teeb muudavad valitsejad oma suva järgi, rahvas, ja esindus- ehk rahval ei ole mingit võimalust osaleda vahenduslikku demokraatiat - rahvas riigi juhtimises (Pätsi aegne Eesti valib oma esindajad parlamenti, ...
euroopalikumaks. Probleemiks võib nimetada selle, et Eesti kodanikud ei ole nii avatud ning ei võta uuendusi nii kergelt vastu kui teiste riikide kodanikud, kes on juba aastakümneid kuulunud Euroopa Liitu. Ning kindlasti kas see, et Eesti arengutase ei ole nii kõrge kui teistes Euroopa riikides ja Eesti ole võimaline panustama nii palju Euroopa Liitu rahaliselt, kui teised Euroopa Liidu liikmesriigid. Millised mured on Eestis demokraatiaga? Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus seaduse ülimuslikus ning inim ja kodanikuõiguste austamine. Kus rahvas teostab võimu konsensuses,otsese demokraatia kaudu või esindusdemokraatia kaudu. Eestis valitseb esindusdemokraatia, kus rahva poolt vaitud esindaja teostab võimu. Rahva poolt esindaja esindab rahva huve parlamendis ning seisab nende eest.
Mina ja demokraatia Kui tuleb rääkida või kirjutada oma suhetest demokraatiaga, tuleb endale selgeks teha, mis see demokraatia üldse on. Loomulikult ei kuulnud ma nüüd seda sõna seoses kirjandiga esimest korda. Küllap olin ikka päris väike, kui see sõna mulle kõrva sattus. Meedias ei möödu ju päevagi, ilma et seda sõna ei mainitaks. Teaduslikuma pildi sellest sõnast sain ilmselt põhikooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse tundides. Kas aga ka selgema pildi, on üsna küsitav.
võimalik luua ideaalset riigikorda, mis kõigile meeldiks. Minu arust võiks valitsus olla igast erakonnast kindel arv inimesi. Siis ehk sünniksid valitsuses paremad otsused. Kuigi demokraatia on rahvavõim, pole võim sugugi rahva käes. Arvan, et tähtsate otsuste langetamisel tuleks luua rahvaküsitlusi. Nii võib öelda, et oleme ise langetanud otsused s.t võim kuulub rahvale. Praegu langetatakse otsuseid valitsejate huve silmas pidades. See, mida rahvas arvab neid ei huvita. Demokraatiaga kokku puutumine saab alguse juba lapsepõlves koolis, kui valitakse klassivanem, valituks osutub see, kes saab kõige rohkem hääli. Maal elades puutume kokku demokraatiaga, kui külakoosolekul saavad inimesed avaldada oma arvamust ja arutleda selle üle, kuidas küla elu paremaks muuta. Nii sünnib rahulolu, seda just koostöö tulemusena. Ka valitsus võiks tulla rahvale lähemale küsides nõu, kuidas üht või teist seadust paremaks muuta. Nii oleks tegelik rahvavõim, sest
Rahvas hakkas usku kaotama demokraatiasse ning taheti vahetust. Nii tekkisidki erinevad mittedemokraatlikud liikumised. Saksamaal natsism eesotsas Adolf Hitler, Venemaal kommunism eesotsas Jossif Stalin ning Itaalias eesotsas Benito Mussolini. Usuti, et just nemad saavutavad majandusliku õitsengu ja hävitavad rahva vaenlased. Kuigi nende mittedemokraatlike liikumiste juhid kutsusid üles kukutama olemasolevat riigikorda, anti neile vabad käed ja nõrga demokraatiaga riikides, haarasidki diktatuuri pooldajad võimu. 1922. aastal saigi ohjad enda kätte fasistlik partei, kelle juhiks Mussolini. Ta kehtestas 1925. aastal üheparteisüsteemi ning poliitiliste vaenlaste eest kaitseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. Kinnitati seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiramatu võimu. Temast sai Itaalia rahva juht ehk "duce". Venemaal haaras peale I maailmasõda riigiohjad kommunistlik partei, kelle juhiks oli esmalt
Rahva usku demokraatiasse tugevdas muidugi ka võit esimeses maailmasõjas. Suurbritannias oli juba 2 aastat kogemust demokraatia alal, seega ei olnud nendes kahes riigis diktatuuril pooldajaid. Karmimad diktatuurid olid Itaalias, Saksamaal ja Venemaal. Saksamaal ja Itaalias sai diktatuur sellepärast võimule, et seal olid majandusprobleemid. Venemaal tuli aga Stalin vägivaldsel teel võimule. Suurbritannias ja Prantsusmaal oli tugev vastuhakk diktatuurile ja nad suutsid toime tulla demokraatiaga, sest neil oli juba varemalt kogemused demokraatiaga.
Seega see oli põhjus miks ei saanud diktatuur toetajaid nendes riikides Kõige karmimad diktatuuri vormid olid Itaalias, Saksamaal ja Venemaal. Saksamaal ja Itaalias oli riigil majandus probleemid seepärast sai diktatuur võimule. Venemaal tuli Stalin vägivaldsel teel võimule, mitte et teistes riigide ei oleks seda olnud, aga Venemaal kasutati seda rohkelt. Suurbritannias ja Prantsusmaal oli tugev vastuhakk diktatuurile. Nemad suutsid toime tulla demokraatiaga. Neil oli varem kogemus demokraatiaga. Henri Allik
E- demokraatia ülesandeks on teha kodanike osalemine avalike poliitikate otsustusprotsessis lihtsamaks. Demokraatiat liigitatakse kaheks : liberaalne demokraatia on demokraatia vorm, kus pööratakse olulist tähelepanu osalejate vabaduse ning vähemuste huvide kaitsele ja sotsiaaldemokraatia ei ole õigupoolest päriselt demokraatliku valitsusviisi vorm vaid pigem ideoloogia, mis rõhutab sotsiaalse võrdsuse ja solidaarsuse printsiipi koos demokraatiaga. Oma kodukohas saab demokraatiaga tegeleda niinimetatud külakoololekute ja valla linnakoosolekute näol kus on kohalikud inimesed, kellel on võimalik oma arvamust avaldada ja valitsuse esindajatega arutada, mida või kuidas midagi paremini teha. On veel võimalik ka lihtkodanikul osaleda kohaliku omavalituse valimisel, kus inimesed saavad valida endi seast kellegi, kes esindab neid linna- või vallavalitsuses. Tavalisimaks tänapäeva demokraatlikeks nimetatavate riikide puhul on
Kerli Kaine 9a Arutlus Esimese maailmasõja järgseid aastaid iseloomustab demokraatia lainenemine. 1930. aastate lõpuks oli enamikes Euroopa riikides aga kehtestatud diktatuur. Demokraatia on valitsemisvorm, kus sõnaõigus on suuresti rahva käes. Demokraatia vastandiks on diktatuur, mis on mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Esimese maailmasõja põhjustas Itaaliale suuri raskusi. Itaalia keskvalitsus oli nõrk ja valitsused vahetusid pidevalt. Suurenes tööpuudus, mis tekitas rahutusi. Karmides tingimustes tekkis rühmitus Võitlusliit, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud, keda hakati kutsuma fasistideks. Hiljem muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Par...
otsused lihtsad. Küsid kas viitsid minna näiteks kuhugi ning kui vastus on jah viitsin, siis on kohe minek. Esialgu ei pea see dokumenteeritud olema. Demokraatiat võiks koolis rohkem olla. Näiteks siis kui õpetaja küsib kas õpilased tahavad kodutööd teha või kui õpilased on otsustanud, et nad tahaksid koju minna, siis õpetaja võiks olla sellega nõus, aga samas siis ei tuleks koolis õppimisest midagi välja, sest arvatavasti keegi ei käikski siis koolis. Televiisoril on demokraatiaga palju tegemist. Alustades sellest, et kas telekas tööle panna või mitte ja nii uudiste saadeteni välja. Uudistes on suhteliselt palju kasutatud demokraatiat. Poliitikas on see vajalik, sest on otsuseid, mille valib rahvas ja nii see jõuab lõpuks poliitikuteni välja. Seda on vaja, sest kui riik võtab mingi lolli otsuse vastu ning rahvas ei ole sellega nõus, siis on rahvas jälle plakatitega väljas ja lõhuvad Tallinna linna. Kodus on demokraatiaga ka palju pistmist
farmeritele, et nad toodaksid vähem kaupu; toetati töötuid sellega, et loodi uusi töökohti, inimesed said nüüd palka ja majandus hakkas tasapisi elavnema; samuti pandi alus riiklikule sotsiaalsüsteemile, riik hakkas hoolitsema vaesemate ja nõrgemate eest, hakati maksma toetusi ja pensioneid. Tänu Roosvelti kavalale ideele hakkads Ameerika 1933. a tasapisi kriisist väljuma. Selleks et kriisist väljuda, hakkasid riigid kasutama peamiselt kahte teed, tugeva demokraatiaga riigid hakkasid teostama reforme Ameerika eeskujul, selleks koostati kava, mis oli jagatud mitme aasta peale, lootuses ergutada tootmist ja luua uusi töökohti, sellega loodeti väljuda kriisist. Nõrga demokraatiaga riikides asendus demokraatia diktatuuriga. Inimesed üllatusid demokraatia suutmatuses ning pettusid selles sügavalt, nüüd usuti et asja saab parandada vaid kindlakäeline ja tugev juht. Riikides, kus demokraatia asendus diktatuuriga,
lahendamises kasutati rahva määravat osa. Kuid peale sõda pettuti demokraatias ning see soodustas mittedemokraatlike liikumiste teket. Lubati rahvale majanduslikku õitsengut ning hävitada karmikäeliselt rahva vaenlased. Hirmuvalitsemine oli fasistide ja natsionaalsotsialistide meelepäraseim riigijuhtimise viis, nende lipukirjas oli rahvuse ülistamine. Õnneliku elu saavutamiseks, tuli neil vaenlased hävitada. Nõrga demokraatiaga riikides haarasidki diktatuuri pooldajad võimu, üheks selliseks oli Itaalia. Sõjajärgsetel aastatel tekkis seal väike rühmitus nimega Võitlusliit, eesotsas Benito Mussoliniga. Fasistid kuulutasid oma eesmärgiks muuta Itaalia sama võimsaks, nagu oli kord Rooma keisririik. Mussolini õpetuses oli tähtsamail kohal rahvus. Sealt tuleneb ka fasismi peamine idee: kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele, rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne
Demokraatia võlu ja valu Demokraatial on oma vigu ja häid külgi. Igal riigil on oma kord, üks võimalikest variantidest on demokraatia, mis sai alguse Vana-Kreekast. Demokraatial on muidugi veel väiksemaid vorme. Demokraatia vormid on : polüarhia ehk tänane demokraatia, otsene ehk vahetu demokraatia ja esindus ehk kaudne demokraatia. Eesti on kaudse demokraatiaga riik see tähendab , et rahvas saab valida oma esindajad nt. riigikogu, omavalitsus ja nii edasi. Esindus demokraatia suurimaks probleemiks saab nimetada täieliku läbipaistvuse puudumist , mille tõttu hakkab võim kaugenema rahvast. Esindus demokraatia põhimõtete järgi peab riiki juhtima rahvaesindus, ning esindus kogu valitakse perioodiliselt kodanike poolt. Võim on juba vanemast ajast rikastele. Sellest tuleneb ka probleem: ''Kuidas on saadik ja valija omavahel seotud?''
Heaoluriik-riik mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse. (Tasuta haridus,inimõiguste kaitse,vaesuse leevendamine) Monarhia- Taani,Jaapan.Dem. Tugevad küljed-kodanikuõigused, konkurents Diktatuuri tugevad küljed-Keskklass-Kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste katekooria.(õp,arstid jne)Siirdeühiskond-ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja- suhted asendatakse demokraatiaga,toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (eesti taasiseseisvus 1980ndate lõpus)Föderatsioon-e liitriik (Saksamaa,USA)Sots. Heaoluriigi tunnused-Pakub teenuseid millest turg pole huvitatud,Pehmendab turukonkurentsist ja inimese elukaarest tulenevaid riske(pension,lastetoetus,vanemapalk jne)Küberterrorism -e küberrünnakud.1.Otsitakse, ja n-ö häkitakse sisse E-mailidesse, Internetipankadesse või mujale sellisesse kohta, et saada infi või
a. Suurbritannia. b. Saksamaa. 5. Nimeta põhjuseid, miks jõudis Eesti ühiskond 1930.-ndate aastate alguses ühiskondlikku kriisi. 1) Sisepoliitilised kriisid(valitsuskriisid) valitsused vahetusid pidevalt. 2) Ülemaailma majanduskriis elatustase langes, töötus kasvas. Inimesed olid rahulolematud. 3) Riigikogul oli suur võim. 6. Nimeta Vaikivale ajastule iseloomulikke jooni ja selgita, kuidas nad demokraatiaga kokku sobivad. 1) Kaitseseisukord. Piirati : a) Demokraatlike vabadusi. b) Sõnavabadust(tsensuur). c) Erakondade tegevust. d) Inimeste omaalgatust(kutsekojad). 2) Riigijuhid tegid mida heaks arvasid ja rikkusid korduvalt põhiseadust. 3) Kolmikvõim ehk triumviraat. 4) Autoritaarne kord. 5) Opositsioon oli likvideeritud. 6) Riigikogu oli vaikivas olekus.
Lubati muuta veel mitmeid seaduseid, kuid paraku vajus Rahvakogu unustustehõlma. Rahvakogu koondas küll aktiivseid kodanikke ja lõi tuliseid arutelusid päevakajaliste teemade üle, kuid täielikku eesmärki ei saavutatud. Rahvakogu otsused olid kõige rohkem mõjutatud just eelnenud rahastusskandaali poolt, sellepärast käisid mitmed ettepanekud erakondade ja valimisseaduste pihta. Ajakirja The Economist 2013. aasta demokraatiaraporti järgi on aga Eesti kõige suurem probleem demokraatiaga inimeste huvi poliitikas osaleda. Erakondade ja valimisseaduste muutmine ei tooks tulu, sest probleem pole selles, kui suur on erakonnajuhtide mõjuvõim, vaid selles, keda inimesed valivad. Eestis on aga mitmeid valijasgruppe poliitellu kaasamata, näiteks venelased. Vene valijaskond valib aga ainult Keskerakonda, teised erakonnad pole vene valijate püüdmisest eriti huvitatud. Et luua aga kindel demokraatlik ühiskond, on vaja kaasata otsustesse kogu riigi elanikkond.
ajakirjanikul pole õigust Internetti kirjutada seda mida ise tahab ning seda siis uudiseks nimetada. Tänapäeva inimesed ei tee enam vahet tõsistel uudistel ja kollasel ajakirjandusel. Arvan, et praeguses ajakirjanduses on need liialt segunenud. Viimasel ajal võib igast ajalehest leida mõne tegelikult kollasesse ajakirjandusse kuuluva uudise. Inimesed, kes leiavad, et ajalehtedest võib leida vaid tõsiseid uudiseid võivad aga seeläbi petetuks saada. Jällegi on tegu demokraatiaga, kuid minu meelest peaks saama kõmulehti ning tõsiseid päevalehti selgelt eristada. Internetis peaksid olem erinevad uudisteportaalid kõmuartiklitele.
Võime öelda, et iga hea kodaniku kohus on käia valimas. Ilma selleta ei saaks eksisteerida ka demokraatiat. Ka Abraham Lincoln on öelnud, et demokraatia on rahva valitsus, rahva seast ja rahva heaks. Demokraatia jätkusuutlikkuse huvides on ka paljudes riikides, näiteks Belgias, valimine kohustuslikuks muudetud. Mina arvan, et kuigi iga inimene võiks tunda kohustust valida, ei saa seda siiski sundida, sest see oleks vastuolus demokraatlike põhimõtetega. Eestile on eeskujuks tugeva demokraatiaga riigid, nagu põhjamaad, kus valimisaktiivsus on väga kõrge. Miks siis eestis ei kasuta paljud inimesed oma põhiseaduslikku õigust valida? Ehk on põhjuseks meie poliitiline kultuur või pigem selle puudumine? Möödunud valimiste eel nägime ju iga päev, kuidas erakonnad üksteist täiesti arusaamatutel põhjustel maha tegid. Sellegi poolest püstitati viimastel valimistel rekord, mis näitab, et ehk oleme lõpuks õigel teel.
Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid natsionalistlik, fasistlik ja kommunistlik. Fasistid ja natsionalistid ülistasid oma rahvast, kommunistid lootsid helget tulevikku saavutada hirmuvalitsuse ja vägivallaga, kus vaesed talupojad ja töölised võitlevad mõisnike ja rikaste kapitalistidega. Suurim nõrkus demokraatide seas oli võimuvõitlus oma liikumise eri rühmade vahel, lisaks erakondade ja ametühingute vahel tuli võidelda ka teiste mittedemokraatlike liikumistega. Nõrga demokraatiaga riikides ei suudetud hoida rahva poolehoidu ning lubati avalikult tegutseda mittedemokraatlikel liikumistel. Esimesena tulid võimule kommunistid- Venemaal, fasistid said võimu Itaalias ja ka Saksamaa demokraatlik vabariik alistus Natsionalistliku Saksa Töölispartei võimule.
aladest. See süsteem toimis mitu aastat, kuid ülemaailmse majanduskriisi ajal selle mõju vähenes ja paljud inimesed pettusid selles. Kas see oli üks diktatuuri tekke põhjuseid. Esimene maailmasõda mõjutas Euroopat väga. Miljonid inimesed olid saanud surma või haavata, kuid inimesed mõistsid, et hetkel parim riigikord on diktatuur. Diktatuur on ühe isiku või grupi piiramatu võim ühiskonnas, mis kehtestati läbi vägivalla või rahva enda tahte. Kui varasemalt polnud kogemusi demokraatiaga, siis andis see võimaluse karismaatilistele ja populistlikele poliitikutele võita rahvamasside poolehoid, nii nagu oli Venemaal.Kuna oli majanduskriis ja rahvas oli rahulolematu valitsuse pollitaka suhtes, kasvas äärmusparteide populaarsus, näiteks Venemaal enamlased ehk bolsevikud ja Saksamaal natsionaalsotsialistid ehk natsid.Minu arvates aitas diktaruuriline valitsemiskord riigid vaesusest kiiremini välja. On olemas totalitaarne ja autoritaarne diktatuur
valitsemisele kaasa rääkida ja neilt võeti igasugused inimõigused ära. Pärast esimest maailmasõda, mis lõppes 11. novembril 1918. aastal Compiegne´s sõlmitud vaherahuga, oli demokraatia Euroopas valitsev. Enne sõda valitses Euroopas seitseteist monarhiat ja kolm vabariiki, aastaks 1919 valitses kolmteist monarhiat ja kolmteist vabariiki. Demokraatia maine tõusis pärast sõda, sest sõjas võitsid riigid, kus eelnevalt oli valitsenud demokraatia. Inimesed said demokraatiaga tunduvalt rohkem õigusi, peamiselt inim- ja valimisõigused. Aga paljud inimesed ikka ei olnud sellega rahul. Diktatuurid hakkasid tekkima mitmetel põhjustel. Inimeste arvamus demokraatiast muutus, sest see tõi nende jaoks kaasa majanduskriisi. Diktatuuriga riigis oleks seda olnud lihtne ära hoida. Paljud inimesed pettusid Versailles´ süsteemis. Näiteks sakslased ei olnud nõus sellega, et neilt võetakse kaheksandik maast ära ja lisaks peavad maksma
Mustasi ja valgeid ei koheldud võrdselt, tihit neid kiusati või diskrimineeriti, mustad ei saanud vahel ka valida. Mustad ei tohtind ka olla samas asutuses valge inimesega või samas bussis. 1960 tuli murrangulisem uuendus ja hakkati neid vähem diskrimineerima. See probleem on siiski mureks siiani. Kommunismi leviku pidurdamine Usa hakkas pidurdama kommunismi levikut andes abi väikestele riikidele kes ei olnud veel kommunismi all, Usa viis neile süüa, andis raha ja andis teada et demokraatiaga jäävad nad vabaks. Hiljem hakkati ka seda enda riigis tegema millega piirati ka demokraatlike kodanike õigusi, see idee aga hüljati. Reaganoomika Tema uus majanduspoliitika andis ettevõtlusele suurema vabaduse, maksud vähenesid ja üldse enamuste piirangute tühistamist. Tema ideoloogias oli ka uuesti nsvl surve alla panna koos kommunismiga. Seda ideoloogiat ja uut reformi kutsuti Reaganoomikaks Pidurduspoliitika Vietnami sõda
autoritaarsele valitsemiskorrale. Diktatuur jaguneb kaheks 1) Autoritaarne valitsemine ehk autoritaarne dikatuur (mõõdukam) 2) Totalitaarne Totalitaarne diktatuur: üks ideoloogia ja üks partei. (NSV loodi KGB. Itaalias oli fasistlik partei), teisitimõtlejate tagakiusamine ja hävitamine. Autoritaarne levib Ida-Euroopas, seal kukub demokraatia valitsusvormina kõige varem läbi, kuna need olid noored riigid( Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia, Poola...) Ei olda harjutud demokraatiaga, kukub läbi ning minnakse üle autoritaarsele valitsemisviisile. Selles nähakse väljapääsu. Demokraatia ei võimalda teha kiireid otsuseid nagu majanduskriisis olev ühiskond tegelikult vajab. Eeskujud , et tugeva diktatuuriga riikides puudus majanduskriis sellisel kujul nagu euroopa demokraatlikel. USA tuli välja reformide muudatusega(Rooswelt, New Deal). Prantsusmaal laiendati sotsiaaltagatisi. Pahempoolsed erakonnad koondusid rahvarindesse
kehtis kaitseseisukord (eesmärgiks stabiilsus, ohtu nähti kommunistides 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse ja vapsides, kelle organisatsioon aga keelustati ja suleti). Ainsaks opositsiooniks jäigi nn Tartu vaim, sest poliitilisel teel oponeerimist polnud võimaldatud. 1938. aastaks otsustas Päts, et aeg on pöörduda tagasi normaalse korra juurde. Vastu võeti uus põhiseadus, kokku tuli uus parlament, ent tulemata jäi demokraatia, piirduti "juhitava demokraatiaga", kus tähtsamad seadused ilmusid presidendi dekreetidena ning parlamendil oli teisejärguline roll (uus põhiseadus lõi presidendi koha, kelleks kinnitati ainus kandidaat K. Päts). Edumeelse demokraatiaga alustanud noor väikeriik ei jõudnudki tagasi vaba ühiskonna teele, enne tuli sõda. Saksamaa sammud sõja suunas Versailles' süsteemi lammutamisest Teise maailmasõja alguseni Saksamaa vastuseis Versailles' süsteemile oli ilmne juba 1919
Eesti Vabariik 1920-1940 1) Riigikord ja sisepoliitika 1920-1934. Põhiseaduse koostas ASUTAV KOGU. I põhiseadus võeti vastu 1920. aastal 15. juunil, see jõustus sama aasta detsembris. Riigikord oli põhiseaduse järgi PARLAMENTAARNE. Kõrgeim SEADUSANDLIK VÕIM oli ühekojalisel riigikogul. Riigikogude liikmete arv oli 100. Täidesaatvat võimu teostas VALITSUS, ta vastutas RIIGIKOGU EES ja valitsust juhtis RIIGIVANEM. Riigipea kohta EI LOODUD. Demokraatiaga liialdamine: POLIITILISTE erakondade paljusus ja presidendi ametikoha puudumine. 1924- 1. detsembri riigipöördekatse ehk detsembrimäss, kukus läbi, NSVL-i poolt korraldatud. 1929-1933- Suur depressioon majanduslangus. Andres Larka ja Artur Sirk olid vapside juhid. Võimu teostati kolmel viisil: 1) Rahva hääletus 2) parlamendi kaudu 3) Rahvaalgatus 2) AUTORITAARNE AJASTU. 12. märtsil 1934. a. teostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväelise riigipöörde
mille finaali vaatas 11 miljonit inimest ehk iga kolmas elanik. Talibani-aastaid, mil muusika oli keelatud, mäletatakse veel selgelt ja popmuusika on noorte vabaduseiha sümbol number üks. Saade annab võimaluse igaühele: mehed ja naised, erinevad hõimud ja rahvused, kõik on oodatud. Lõpuks ometi on ka naistel lava, kus särada. SMS-hääletus, kus meestel ja naistel on võrdne hääletusvõimalus, on paljude jaoks esimene kokkupuude demokraatiaga." Enne selle filmi nägemist ma arvasin, et Afganistan on tavaline riik. Ma teadsin küll et see on sõdadest laastatud ja seal on islami usk, aga ma ei teadnud, et seal nii äärmuslik usk on ja et see riik nii laastatud välja näeb. See film sokeeris mind, kuna ma sain teada, et seal ei ole mitte mingit demokraatiat ja et nende usk ei luba neil väga paljusid asju, mida meie usk lubab, teha (nt. tantsimine ja juuste näitamine). Kõige
tekkisidki mittedemokraatlikud liikumised ja nende levik. Liikumiste juhid väitsid, et on vaja kehtestada diktatuur, mis hävitab karmikäeliselt rahva vaenlased ning kindlustab majandusliku õitsengu. Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlik, fasistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine. Mittedemokraatlike liikumiste juhid kutsusid üles kukutama olemasolevat riigikorda, lubati neil sellest hoolimata avalikult tegutseda. Nõrga demokraatiaga riikides haarasidki diktatuuri pooldajad enda kätte. Nii natsionaalsotsialistlikus Saksamaas, kui ka kommunistlikus Nõukogude Liidus oli lihtinimese eeskujuks juht, keda tuli imetleda. Juhti tuli igal võimalusel ülistada (seda nimetatakse juhikultuseks). Juhikultus oli kõik mis oli juhiga seotud- elulugu, välimus, harjumused ja isegi puudused, need kuulutati headeks omadusteks. Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile
juuli 1921, Serowes Botswanas - 13. juuli 1980, Gaborones Botswanas). Iseseisvuse viiel esimesel aastal oli Botswana küll poliitiliselt iseseisev, aga majanduslikult sõltuv Suurbritanniast, sest see oli ainukene võimalus katta kõik kulud ja sellel ajal veel edasi areneda. 1967-71 aastal suudeti Britanniast täielikult eralduda, pärast seda kui Orapast avastati teemande. Alates 1969 aastast Botswana hakkas mängima olulist rolli rahvusvahelises poliitikas, olles mitterassistliku, liberaalse demokraatiaga eespool näiteks Lõuna-Aafrika Vabariigist, mille suur probleem oli apartheid. Praegu on Botswana pealinn Gaborone üks Aafrika kiiremini kasvavaid linnu. Botswana rahvuslik kogutoodang inimese kohta on umbes 11 000 dollarit aastas, millega ollakse auväärsel 60. kohal. Võrdluseks: Eesti on 43., Läti 53. kohal; Botswanast jäävad aga maha sellised riigid nagu Venemaa, Mehhiko, Bulgaaria ja Rumeenia.
Kokkuvõtteks võib öelda, et valimiste periood on vägagi värvikas ning võib muuta paljutki. Samas on valimistega seoses ka palju ebameeldivat, mis inimesi häirib ja vihastab. Näiteks ei meeldinud mulle see, et Reformierakonna reklaamplakat võttis Kaubahalli eest 3 parkimiskohta, nagu neid kohti oleks üle. Paljud ei saa sirge tee peal sõitmisegagi hakkama, parkimisest ja manööverdamisest rääkimata. Valimised on juba sellised asjad mis demokraatiaga kaasnevad, ning mina üritan neist nii palju kasu lõigata, kui võimalik (loe: täiendan pastakate varu).
Diktatuuri hakkas levima 1920 aastal. Mis on üldse demokraatia ja diktatuur? Demokraatlikus riigis on rahvas olulisem kui riik. Rahvas valib omale esindajad ja kehtib sõna- ja arvamusvabadus. Diktatuuris on kogu võim tavaliselt ühe inimese käes. Tal on täielik õigus muuta seadust oma tahte järgi. Miks hakkas diktatuur nii järsult ja kiiresti esile tõusma? Miks ei suutnud osad riigid säilitada demokraatiat? Selle põhjuseid on mitu. Peamiseks probleemiks osutus see, et demokraatiaga läks asjade otsustamine väga kaua aega ja see ei meeldinud rahvale. Lisaks puudus ka valimiskünnis, tänu millele said riigikokku peaaegu kõik erakonnad kellel soovi oli. Veel üheks probleemiks oli majanduslangus. Kõige rohkem sai kannatada lihtrahvas - juuksurid, arstid õpetajad jne. Sõja kaotanud riigid pidid maksma võitjatele hüvitist ( Saksamaal läks selle koha pealt eriti halvast) lisaks sellele oli kia kiire rahaväärtuse langus. Rahvas ei uskunud enam
Sellise olukorraga võivad kaasneda isegi protestid, sellele võib järgneda kaos ja halvimal juhul riigi lagunemine. Näiteks kõige hullemad olukorrad on mitmetes Islamimaades, kus asi on väljunud kontrolli alt ning inimesed mässavad. Võimatu, et kõigil on täpselt samasugune arvamus, see teebki demokraatia raskeks, enamus võidab, aga vähemus kaotab. Demokraatiasse tasub uskuda, kuid mitte Eesti Vabariigis. Usun, et meie rahvas on liialt noor, et osata toime tulla ideaalselt demokraatiaga. Siiski on eesmärgiks tagada parem tulevik meie kodumaale ja jõuda teiste jõukate riikide hulka, kuid kahjuks selliste eesmärkide välistajaiks on lahkarvamused ja lubaduste mittetäitmine. Demokraatia võib olla paljude jaoks täiuslik valitsusviis, siis mina usun, et tulevikus kujunevad välja veel paremad valitsusvormid.
Demokraatia rahva vaenlase ja sõbrana Demokraatia on valitsemisviis, millest olenevalt kuulub võim rahvale. Läbi aegade on kõik riigid selle nimel vaeva näinud. Paljudes maades soovitakse demokraatiat siiani. Seal usutakse, et niisugune valitsemine on rahvale parim, sest saadakse ise otsustada kõige ja kõigi üle. Nagu igal asjal on ka sellel nii häid kui ka halbu külgi. Mitte ükski asi pole üdini hea. Nii on ka demokraatiaga. Ühed räägivad, et demokraatia on parim ning teised jällegi laidavad seda. Selleks, et mõista, kas niisugusse valitsemisviisi tasub uskuda või mitte, tuleb lähemalt vaadelda nii plusse kui miinuseid. Demokraatlikus riigis on antud igale kodanikule võimalus valida enda rahvale esindajad. Seda näeme iga nelja aasta tagant kui tänavatel hakkavad ilutsema valimisplakatid. Just siis muutuvad riigikokku pürgijad kõige aktiivsemaks. Kuid mida tähendab valimisreklaam meie jaoks
Esindusdemokraatia- vahendatud demokraatia, nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete rahvaesindajate regulaarne valimine. Liberaalne demokraatia- sama mis esindusdemokraatia, lisaks rahva hääleõiguse põhimõttele rõhutab ka kodanikuvabaduste ja valitsemise õigusliku piiramise tähtsust. Osalusdemokraatia- demokraatia vorm , mida iseloomustab rahva huvi poliitika vastu ning aktiivne osalus selles. Mõisteliselt kattub otsese demokraatiaga. Elitaardemokraatia-demokraatia mille puhul rahva aktiivne osalus poliitiliselt on tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. Mõisteliselt kattub esindusdemokraatiaga, kuid rõhutab rohkem kompetentsuse tähtsust riigivalitsemises. Vabade valimiste reeglid:valimised on üldised:piirangud on ainult vanuselised ja kodakondsusega seotud, valimistel on vaba konkurents:st kõik võivad hääletada vastavalt oma veendumustele. (kõik võivad esitada oma
aastal alanud majanduskriis, mis tõi kaasa sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides (nt. Saksamaal). Kui 1929ndal aastal aga ülemaailmne majanduskriis algas oli rahvas demokraatias päris pettunud ning meeleheitel, kuna valitses nälg ja tööpuudus. Tunti, et riigile on vaja tugevat juhti, kes viiks riigi kriisist välja. Hakkasid tekkima äärmuslikud liikumised, mis rõhutasid rahvuse huve, olles aga orienteeritud diktatuuri kehtestamisele. Tugevama demokraatiaga riikides suudeti majandust korraldada demokraatiale truuks jäädes, paljudes teistes demokraatlikes riikides tekkis aga diktatuur, mille tekkimisele aitasid kaasa peale majanduslike raskuste veel ka pettumine Versailles' süsteemis ja kergemini suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitikasse. Diktatuurid tekkisid sellistes suurriikides nagu Itaalia, Saksamaa ja NSVL. Itaalias tulid võimule fasistid, Saksamaal natsionaalsotsialstid ning NSV Liidus bolsevikud.
Tartu liberaalid Tallinna radikaalid Sotsiaaldemokraadid Jaan Tõnisson K. Päts M. Martna, P. Speek, E. Vilde Postimees Teataja Uudised (P.Speek) *Vene impeeriumi pol. *majanduse edendamine *isevalitsuse asendamine korraldus on aegunud *loodi liit vene demokraatiaga *piiramatu isevalitsus tuleb demokraatidega *vähemusrahvaste õiguste asendada konstitutsioonilis- respekteerimine parlamentaarse monarhiaga *põhjalikud maa- ja haridusreformid. *baltisakslaste kõrvaletõrjumine/osatähtsuse vähendamine majandusest ja poliitikast. *rohkem võimu ja vabadust eestlastele
olemise paremaks ja ei arvesta rahvaga vajadustega. Diktatuuriga riigis ei tea inimesed mis toimub nende riigis ja seal on täielik infosulg ning riik räägib rahvale mis ta ise tahab. Seal kehtib range tsensuur ja inimesi luuratakse ja üleüldse ei saa inimesed rääkida avalikult rääkida mida ta sellest või teisest asjast arvab. Kui ma peaks valima Diktatuuri ja Demokraatia vahel, siis oleks minu kindel otsus demokraatiaga riigivõimu poolt. Kuna demokraatlikus riigis suudab ka tavainimene midagi riigis muuta ning ta ei pea koguaeg elama hirmu all. Autor:Gunnar Hunt.
Minu võimalused demokraatlikus ühiskonnas Tänaseks päevaks on demokraatia kui valitsemisvorm suure arengu läbinud. Antiik- Kreeka klassikalisest demokraatiast kuni tänapäeva mitmekülgse esindusdemokraatiani. Aja jooksul on muutunud kodanike õigused, vabadused ja ka kohustused. Samuti Võrreldes kahe maailmasõja vahelist demokraatiat praeguses arengujärgus oleva demokraatiaga on inimeste võimalus olla ka tegelikkuses võimukandja pea piiramatu. Keskkonna muutus ja tehnoloogia areng on toonud ühiskonda liigutavad mängunupud kõigile koju kätte. Internet on andnud kodanikele suurema võimaluse riigi asjades kaasa rääkida. E- demokraatia on andnud mulle võimaluse osaleda riiki puudutavates aruteludes. Demokraatlikus ühiskonnas ei ole meedia riigi tsensuuri all. See võimaldab internetil
MINU EESTI Kuigi Eesti on väike riik, ning siin elab vähe inimesi, on see maa mulle ikka armas. Eestit küll ei tunta ülemaailmselt, sest Eesti pole suurriik, kuid sellest hoolimata on eestlaste südameis ikka armastus oma koduriigi vastu. Koduriik, mis on iseseisev ja sõltumatu demokraatiaga. Eesti riigil on ilus loodus, kõrgema riigivõimu kandjaks rahvas ning see on koht, kuhu kõik inimesed, kes kord siin käinud, tagasi tulevad. Eestis elavatel kodanikel on sõnavabadus ja kõigil on õigus oma arvamusele. Aeg- ajalt võib kohata protestijaid tänavatel ning meedias. Neil on arvamus, mida tahavad avaldada just linnatänavatel või kajastada seda erinevates meediakanalites. Neile on oluline, et nad saaksid oma tahtmise just protestimise käigus
mitteametlikult .Nõukogude Liidus karistati ilmsüütuid inimesi ,et tekitada hirmu võimude ees ning umbusku riigialamate endi vahel(inimesi hakati hukkama, küüditama ja surmalaagritesse saatma). Valitsevale korrale igasuguse vastupanu mahasurumiseks loodi võimsad sala- ja julgeolekuteenistused. Need organisatsioonid tegutsesid väljaspool avalikkuse kontrolli ja igasuguseid seadusi . Võrdlus demokraatiaga Mitte üheski diktatuuririigis ei kehtinud mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte, mis aga olid iseloomulikud demokraatiale. Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad rahva osalemine riigi juhtimises, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. KOMMUNISTLIK VENEMAA Miks puhkes Venemaal kodusõda? Enamlaste võimuletulekuga ja nõukogude võimu esimeste ümberkorraldustega polnud rahul Venemaa teised
Miks võib pidada Kreekat Euroopa tsivilisatsiooni hälliks? Vanakreeka tsivilisatsiooni oli ülistatud ka varem filosoofia, teaduse, kirjanduse ja kunsti emana, kuid selle poliitilist pärandit tavaliselt ignoreeriti. Nüüd aga leiti, et kreeklaste suurimaks saavutuseks oli poliitilise vabaduse rajamine demokraatlikus riigikorras. Euroopa aluseid nähti vabaduses, kristluses ja tsivilisatsioonis. Juured Euroopa samastamiseks demokraatiaga leiti viienda eelkristliku sajandi Kreekast, kristlusega samastati Euroopa 15. sajandil, tsivilisatsiooniga alles valgustusajastul. Kui varem kehtis tsivilisatsiooni mõiste vaid eliidi kohta ja alamklasse peeti barbariteks, siis demokraatia ja sotsiaalsete reformide tulekuga laienes tsivilisatsiooni mõiste ka alamklassidele. Teater sai alguse Kreekast? Ehk Kreeka teater on Euroopa teatri "häll".Kreeka teater kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Esmalt
Iga tootja püüab teha oma toodet maksimaalselt pilkupüüdvaks ja eriliseks, et ostja just selle valiks. Kauplejad seevastu on asjatundjad, nemad peaksid ostjaid igati informeerima, ent kas see alati ka nii on. Ostja seevastu peaks võimalikult palju kauba kohta informatsiooni kogume, enne kui ta midagi ostab, et vältida hilisemaid probleeme. Kauplejad on turu tugevam pool, ostjad nõrgem pool. Eriti meil, Eesti Vabariigis, noore demokraatiaga riigis. Eestil pole omal veel igal alal kogemusi ning seetõttu peame palju juhinduma teiste riikide kogetust. Igal tarbijal on omad nõrgad kohad: meestele mõeldud toodete reklaamimisel kohtab sageli poolpaljaid naisi ning autosid, naiste reklaamides lilli, värve ja lapsi. Selliste rohkem või vähemtuntud turundusvõtete väljatöötamiseks näevad selle eriala inimesed iga päev vaeva. Mina leian, et peaksime oma silmi rohkem avama ja taolistest reklaamitrikkidest kerge
Eesti demokraatia tugevused ja nõrkused Eesti Vabariik on demokraatlik riik. Demokraatlikud on oldud alates ajast, mil me taasiseseisvusime. Churchill on öelnud: ,,Demokraatia on halvimatest parim," ning nii kaua, kui ei ole leutatud veelgi sobivamat riigikorraldusvormi, tuleb sellega leppida. Kas me aga ikka oleme need tulised demokraadid halvimatest parimad, või leidub Eesti demokraatias ka tumedamaid varjundeid? Üks tähtsamaid demokraatia tunnuseid on valimisõigus, kuna antud vorm põhinebki rahva arvamusel ja võimul. Eestis tõepoolest kehtib täielik valmisõigus kõigile, kes on üle 18 aasta vanad. Eesti on ainulaadne riik, kuna sellest on alguse saanud e-hääletamine ning tänu sellele on kindlasti rohkemgi inimesi arvamust avaldama meelitatud. Üks osa Euroopa Inimõiguste Hartast on õigus haridusele. Eestis on ehk isegi rohkematki, kui lihtsalt ´õigus´ sellele. Eesti on avatud riik, ning noorel eestlasel on kõik uksed valla, et omand...
aega võimalik võimu otseselt teostada. Eestis on tekkinud juba võimalus ise seaduseelnõusid algatada, rahvahääletustest või valimistest interneti teel osa võtta. Arvan, et samm veelgi demokraatlikuma riigi suunas oleks, kui seataks sisse mingilaadne elektrooniline hääletussüsteem seaduste rahvahääletusele panekuks. Riigikogu muutuks seega seaduseelnõusid ettevalmistavaks asjatundjate koguks ning sel juhul oleks tegu absoluutse demokraatiaga. Negatiivne on aga selle juures see, et hääletada saaksid ka poliitikast mittehuvituvad inimesed. Demokraatia eeldab rahvalt teadlikkust ja hariduslikku valmisolekut. Ning nagu elu on tõestanud, on demokraatia üpriski kulukas valitsemiskord. Demokraatia on ennekõike heaoluühiskonna lõbu. Viletsus soosib teisi valitsemisvorme. Ajaloost on teada, et majandusliku heaolu vähenemine pakub viljaka pinnase ebademokraatlikele jõududele
valimas ning pärast nurisevad, kui halvad ja laisad valitsejad Eesti Vabariigi eesotsas maksumaksja rahast ennast ülal peavad. Paratamatult ei ole kogu ühiskond ühtne ning leidub üpriski palju neid, kellele demokraatlik kord ei meeldi. On olemas demokraatia põhimõttelisi vastaseid, kes usuvad, et taoline kord on võimalik teoorias, ent praktikas üsna ebatõenäoline või isegi ebasoovitav. Üheks selliseks oli näiteks vanakreeka filosoof Platon. Kui ka lõpuks lepitakse demokraatiaga ja see tundub loomulik, ei pruugi siiski kõik nii lilleline olla. Rahvas teeb ise vigu enda esindajate valimisel. Tihtipeale valitakse võimule poliitikuid nime järgi. Mõeldakse: ,,Küll see Edgar Savisaar on üks tore mees" või ,,Erki Nool on üks tubli mees jõuab edasi nii spordis kui poliitikas". Ise leian, et selline suhtumine on vale. Hoolimata sellest, er valimisikka olen jõudnud alles hiljuti,
Võib ju raadi näha kui parimatest kodanikest moodustatud vanematekogu, kes on seatud valitsema ja otsustama kõigi kodanike nimel, kuigi ilmselt kõigilt kodanikelt ei küsitud, kas nad sellise võimu delegeerimisega ka nõus olid. Seejuures väärib tähelepani ka asjaolu, et koht raehärrade hulgas ei olnud reeglina pärandatav, vaid peale raehärra surma valisid ülejäänud raehärrad enda hulka uue väärika liikme. Seega ei olnud kindlasti tegemist veel demokraatiaga, kuid ka mitte linnamääri taga valitsenud pärilike feodaalsuhetega, pigem võiks seda pidada aristokraatliku valitsemisviisi erivormiks. Veel üks keskaegsele linnale iseloomulik joon oli keskaegsete linnade kaupmeeste ja käsitööliste oli komme ühineda erialastesse ühingutesse- gildidesse ja tsunftidesse. Neid ühinguid võib mingil määral võrrelda kaasaegsete, mõnes riigis tugevat mõjuvõimu omavate, ametiühingutega, kuna keskaegsed gildid jõudsid sarnaselt
vastu. Andis lugejale mõista, et vene impeeriumi pol korraldus on aegunud, piiramatu isevalitsus tleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga.Peeti vajalikuks eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega. Tallinna radikaalid: juht- Konstantin Päts. Ilmus päevaleht Teataja, mis propageeris majanduse edendamist, pidades eestlaste rahvustunde nõrkuseks majanduslike pos haprust. Sihiks seati maj olukorra parandamine. Eesmärkide saavutamiseks loodi liit vene demokraatiaga. 1904 linnavolikogu valimistel tõrjus eesti-vene valimisblokk sakslased välja ja päts sai linnapeaks. Sotsiaaldemokraatia: sotsialismi ideed jõudsid Eestisse 19saj lõpul, jõuti otsusele saata venemaa suurtes keskustes tabatud sotsialistid vaiksesse provintsi: tööstustöölised tlna ja üliõpl tartu. Erakondlik tegevus oli venes keelatud, siis töötasid sotsialistid illegaalselt, pidades salakoosolekuid ja levitades keelatud kirj. Algul kuulusid eesti
kellele: teema: Demokraatia minu igapäevaelus kellelt: Igapäevaselt puutun tihedalt kokku demokraatiaga. Küll erinevalt, kuid siiski on iga otsus sellega seoses. Tänu sellele, et meie riik on valitsemisvormilt demokraatlik, siis saan ka mina nii elada. Minu otsused ei puuduta otseselt riiki, kuid mõneti siiski. Kasvõi see, et kui tulevad valimised riigikokku, saan mina sõna sekka öelda. Ja minu 1 hääl miljonist on siiski piisav, et otsustada mis ootab meie riiki ees. Lubatakse küll kodanikele palju, kuid palju sellest täidetakse, selgub alles hiljem. Mingil määral ka
Kõik eraomadile tuginevad talumajapidamised ühendati vägivaldselt kolhoosidesse. Riigil polnud vaja ka inimesi, kes oleks võinud segada revolutsiooni teostamist või teisi inimesi mõjutada, et nad hakkaksid Stalini vastu, tehti vangilaagrid ning väga väga palju inimesi saadeti Siberisse. Inimesi hirmutati ka sise- ja välisvaenlastega. Nii muutis Stalin Nõukogude Liidu totalitaarseks diktatuuriks. Inglismaal ja Prantsusmaal oli demokraatiaga hea elu. Inglismaal valitses parlamentaarne monarhia. Seadusi võttis vastu parlament. Valitsus vahetus tihti. Inglismaal oli majandulik tõus, mis katkes, kui algas ülemaailmne majanduskriis. Kuna Inglismaal oli palju kolooniaid, siis tulid inglased majanduskriisist kenasti välja ja nad ei näinud põhjust, miks muuta riigikorda, kui kõik toimis. Prantsusmaal oli juba pikka aega vabariik olnud. Riigi demokraatlik kord oli üsna tugev. Poliitiline
võtavad ise(rahvakoosolekul, hääletusel) vastu poliitilisi otsuseid; tänapäeval on otsese demokraatia põhivahendik referendum. Esindusdemokraatia ehk vahendatud demokraatia- nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete(rahva nimel võimu teostavate) rahvaesindajate regulaarne valimine. 2)Mida tähendavad osalus- ja elitaardemokraatia? Osalusdemokraatia- demokraatiavorm, mida iseloomustab rahva huvi poliitika vastu ning aktiivne osalus selles; mõitseliselt kattub otsese demokraatiaga. Elitaardemokraatia- demokraatia, mille puhul rahva aktiivne osalus poliitikas on tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. 3) Mis on vabade valimiste funktsioonid ja peapõhimõtted? Vabad valimised- demokraatlikud ühiskonnas korraldatavad valimised, mille tunnused on üldine valmisõigus, kandidaatide võistlus ja valimisprotsessi reguleerivate õigusaktide olemasolu. Põhimõtted- · Valimisõigus on üldine · Kodakondsuspiirang
1950-60 jätkas India peaminister Jawaharlal Nehru ja tema partei India rahvuskongressi juhtimisel katseid ühendada demokraatiat ja sotsialismi, jäädes sõltumatuks USA-st ja NSVL- ist. India pani 50ndate aastate keskel aluse nn blokiväliste maade liikumisele. Sisepoliitikas üritas Nehru murda demokraatiaga ühitamatuid traditsioone ja seada avalikku elu europalikele rööbastele. St. avaliku elu ilmalikustamist. 2. siseprobleem- india oli äärmiselt usuline ja keeleliselt mitmekesine. Seetõttu ehitati india üles föderatiivse riigina, mis koosneb osariikidest. 50ndate keskel käivitas Nehru ulatusliku industrialiseerimisprogrammi, kutsus appi NSVL'i ja Lääne-Saksamaa. Kuna indiast rasketööstusgiganti ei saanud, suunati jõud põllumajanduse kaasajastamisele
annaabi.ee 
