Mina ja demokraatia (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

58

docx

"Kodanikud, huvid ja demokraatia"

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium KODANIKUD, HUVID JA DEMOKRAATIA Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1.Demokraatia kui rahva võim............................

Ühiskond

19

pdf

DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REŽIIM

Sisukord: I Antiikaja demokraatia II Euroopaliku demokraatia ideeline alus III Parempoolsed ja vasakpoolsed parteid IV Täidesaatev ja kohalik võim parlamentaarses vabariigis V Totalitaarsed reziimid NB! VI­VII klass õpib peatükid I, II, III. VIII­IX klass õpib peatükid I, II, III, IV. X­XII klass õpib kogu materjali. DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REZIIM Meie kooli õpilased on pärit väga erinevatest peredest. Kuid erinevustele vaatamata on meil kõigil õigus mitte üksnes võrdsele haridusele, vaid ka muudele ühiskondlikele hüvedele (arstiabi, õigusabi, õigus täiskasvanuna kandideerida ükskõik millisele ametipostile riigi, linna või valla juhtimisel, õigus avaldada oma mõtteid suuliselt või kirjalikult, õigus vanaduspensionile jne). Samuti

Ühiskonnaõpetus

17

doc

Mis on filosoofia?

Kanti järgi peaksin alati tõtt rääkima! moraalne intuitsioon võib öelda, et naise elu tuleb kaitsta ning ma ei peaks vägivaldsele mehele ütlema, kus naine on. Võib-olla mehe viha lahtub ja ta läheb hoopis minema. Kanti järgi kuima valetan ja mees teeb seepeale midagi halba, jääb see minu südametunnistusele. Samas, kui olen rääkinud tõtt, olen igal juhul süüst vaba. 3. Eetika on liiga paindumatu, mis ei lase lahendada absoluutsete reeglite vahelisi konflikte. 5. DEMOKRAATIA 1. Mis on demokraatia? Rahva valitsemine rahva enda poolt ja rahva heaks. Krk demos-rahvas, kratos- võim Üks võimu vorme mida iseloomustab vähemuse enamusele allumise printsiibi ametlik deklareerimine ning kodanike vabaduse ja võrdõiguslikkuse tunnustamine. 2. Kes on see „rahvas“ kes demokraatias valitseb? “Rahva” mõiste on olnud erinevatel aegadel erinev: Varased kreeka autorid kasutasid demos’t enamasti tähenduses paljud e halvemas olukorras olevad ja enamasti omandita

Filosoofia

15

odt

Sissejuhatus filosoofiasse

Ei ole õpetus selle kohta, kuidas olla või elada. Et jõuda päris ontoloogiliste probleemideni, tuleb küsimuss Mis on olemas? täpsustada: Mis liiki asju on olemas? Millised on kõige üldisemad olemasolu liigid? Mis liiki asjad eksisteerivad iseseisvalt, sõltumatult? Fundamentaalseteks küsimusteks peetakse näiteks neid, mis puudutavad järgmisi mõisteid: mina(peetakse silmas ego, Kas minu mõtlev vaim on olemas?); nemad(siin küsib "mina", kas teised teadvused on olemas, Kas mina olen ainuke mõtlev vaim maailmas või mitte? Solipsist- see, kes usub, et tema ise on ainuke teadvusega olend maailmas); välismaailm(see, mis on väljaspool mõtteid, Kas väljaspool minu mõtteid, kujutlusi ja teadvust on miski? Kas kead on olemas või see ainult näib nii ja olemas on ainult mõtted ja kujutlused?-idealism); Jumal(Kas on olemas ülimalt täiuslik olend?Kas on olemas kõige oleva algpõhjus?need on religioonifilosoofia küsimused); arvud(Kas arvud eksisteerivad

Filosoofia

17

doc

Demokraatia ja totalitaarne režiim

õigusabi, õigus täiskasvanuna kandideerida ükskõik millisele ametipostile riigi, linna või valla juhtimisel, õigus avaldada oma mõtteid suuliselt või kirjalikult, õigus vanaduspensionile jt.). Samuti on Eestis kõik inimesed võrdsed sõltumatu kohtuvõimu ees. Kui keegi meist rikub seadust, tuleb tal selle eest ka ise vastutada, sest seadus on kõigi kodanike jaoks ühesugune. Kõik need demokraatia hüved tunduvad meile loomulikud. Me ei mõtlegi, et alles paar sajandit tagasi see nii ei olnud. Euroopa demokraatia on väga noor, see sündis umbes 200 aastat tagasi Suure Prantsuse revolutsiooni käigus. Sõna revolutsioon on eestipäraselt pööre. (Algselt pärineb see sõna ladina keelest, kuid meie keelde on see sõna tulnud prantsuse keele kaudu.) Ajaloos on ikka ühel või teisel maal toimunud revolutsioone, mis on mõjutanud nende rahvaste käekäiku

Ajalugu

18

doc

Kes peaks valitsema?

ptk, lk 266) Ükskõik kas riik tundub meile olevat õigustatud või õigustamata, fakt on see, et riik on olemas. Ja meie praeguselt ajalooliselt positsioonilt vaadatuna on väga raske näha, kuidas saaks see olukord iial muutuda. Niisiis huvitab igaühte, isegi filosoofilist anarhisti, küsimus, mis laadi riik ja valitsus meil peaks olema. Missugune peaks olema valitsus? Kes peaks valitsema? Tavaline eeldus on selline, et ainult demokraatia saab olla täiesti õigustatud. Kõik muu türannia, aristokraatia, absoluutne monarhia on määratud nurjuma. Kuid mis on demokraatia? Kas demokraatia on tõesti nii ligitõmbav? Öeldakse, et demokraatia on "rahva valitsemine rahva poolt ja rahva jaoks". Valitsus rahva jaoks on mõte, et valitsus eksisteerib kodanike pärast, mitte valitsejate hüvangu pärast. Demokraatlikud valitsused valitsevad "valitsetavate huvides", kui kasutada Benthami sõnu

Eetika

15

doc

Filosoofia

stereomeetriat, astronoomiat, harmoonikat; peale selle tuleb omandada ka dialektika kunst). Need erinevad voorused ja riigiosad on seotud ka erinevate valitsemisvormidega - aristokraatia (kõige lähemal tema ideaalile), oligarhia ja demokraatiaga, kuid nad kõik hävitavad end sellega, et liialdavad igale valitsemisvormile iseloomulikus põhiprintsiibis. Aristokraatia piirab liialt isikute ringi, kellele kuulub võim. Oligarhias koondub rikkus liialt väheste kätte ja demokraatia liialdab võrdsusega. Platon visandab joonise n riigi allakäigust, mille esimeseks astmeks peab timokraatiat st mõistus ei ole enam valitsev, vaid domineerib armee ja tunded. Au sees sõda ja võit, lubatud eraomandi olemasolu ja haridus mandub. Järgmine aste on oligarhia st domineerib rikkusearmastus. Tunded ja mõistus on allutatud rahale. Järgmine etapp on demokraatia st puudub kontroll ja kõigi huvid on võrdsed. Liialdatakse vabadusega, mis ka purustab demokraatia. Madalaim

Filosoofia

18

docx

LAPSE ARENGU KIRJELDUS

Rakenduskõrgkoolis. Mida aeg edasi läheb, seda enam olen veendunud, et minu valitud eriala, sotsiaaltöö, on mulle sobiv. Vanemad toetavad küll rahaliselt, kuid peagi tahan iseseisvale elule üle minna. Nädalas saadud summasse üritan ära mahtuda. Lisaks aitab vanaema mind eraldi toidukotiga, mille väärtus on kohati kuni 10 eurot. Väiksema aja jooksul soovin ma saada palju uusi teadmisi. Kaugemas tulevikus, milleks kulub rohkem aega, soovin täita oma kõik eesmärgid. Ka mina ainukesena olen see, kes aitab oma ema igal moel. Jooksupoiss ma päris ei ole, aga kui võimalik aitan, sest nagu on teada pole võimalik igasuguseid igal ajal aidata, sest on vaja oma elu ka elada, mitte vastupidi elamata jätta ja lasta minna, ning oma elu arvelt elada teiste elu. See pole õige. Praegusel ajal toetab mind igati üks ja ainulaadne isik, olles samas ajal peale parima sõbrana ka mu boyfriend.

Pedagoogika

Kommentaarid (0)