„Afganistan otsib superstaari“ (0)

„ Afganistan otsib superstaari “
Käisime 26. Novembril klassiga vaatamas filmi „ Afganistan otsib superstaari“.
Filmi vaatama minnes olin lugenud vaid filmi lühitutvustust: „“Afganistan otsib superstaari“ polnud kohalike jaoks lihtsalt saade, vaid nende oma “laulev revolutsioon”, mille finaali vaatas 11 miljonit inimest ehk iga kolmas elanik. Talibani -aastaid, mil muusika oli keelatud, mäletatakse veel selgelt ja popmuusika on noorte vabaduseiha sümbol number üks. Saade annab võimaluse igaühele: mehed ja naised, erinevad hõimud ja rahvused, kõik on oodatud. Lõpuks ometi on ka naistel lava, kus särada. SMS-hääletus, kus meestel ja naistel on võrdne hääletusvõimalus, on paljude jaoks esimene kokkupuude demokraatiaga.”
Enne selle filmi nägemist ma arvasin, et Afganistan on tavaline riik. Ma teadsin küll et see on sõdadest laastatud ja seal on islami usk, aga ma ei teadnud , et seal nii äärmuslik usk on ja et see riik nii laastatud välja näeb. See film šokeeris mind, kuna ma sain teada, et seal ei ole mitte mingit demokraatiat ja et nende usk ei luba neil väga paljusid asju, mida meie usk lubab, teha (nt. tantsimine ja juuste näitamine). Kõige šokeerivam selle filmi juures oli see, et ühele naisele, kes julges laulmise ajal natuke tantsida ja kellel ei olenud vahepeal juuksed kaetud, saadeti surmaähvardusi. Teda mõisteti tema kohatu käitumise pärast hukka, räägiti, et ta alandab enda rahvast ja öeldi, et ta on sellega surma ära teeninud. Sealsed inimesed ei olnud vist varem laulmisega üldse tegelenud, kuna nende käitumisest oli aru saada, et nad olid väga ärevil. Seal ei olnud vist varem selliseid suuri võistlusi ega muid sarnaseid üritusi toimunud, terve riik oli sellest eksataasis. Meiega koos vaatas seda filmi ka üks Afganistanist pärit naine, kes nüüd on juba 20 aastat Rootsis elanud. Tema rääkis meile peale filmi vaatamist, et kui tema seal veel elas, siis ei olnud olukord kaugeltki nii hull, et siis võisid naised tantsida ja juuksed ei pidanud ka koguaeg kaetud olema. Ta oli ise ka üllatunud, et olukord nii hulluks on läinud. Ta rääkis meile ka seda, et seal riigis antakse lastele palju narkootikume ja et narkootikumid on seal levinud. Tänu filmile arvan ma, et Afganistan on ajast maha jäänud ja ebasotsiaalne riik.