,,Miks
osades riikides kehtestati diktatuurid , teistes aga säilis
demokraatia?’’
Ajaloo
arutlus
Diktatuuri kehtestamisega loodeti
taastada riigis kord ja muuta inimeste elu paremaks ning usuti , et
seda suudab teha ainult tugevakäeline karm valitsemine. Peale 1930.
aastate suurte majanduslike raskuste tagajärjel kaotati usk
demokraatiasse, mis on diktatuuri vastupidine valitsusvorm ning
hakati rakendama karmikäelist valitsusviisi mitmel pool Euroopas.
See muutis üha enam pingelisemaks rahvusvahelise olukorra. Esimese
maailmasõja tagajärjel valis enamik uusi riike demokraatliku korra.
Pooldati rahvavõimu ehk demokraatiat, kus olid olemas
Miks osades riikides kehtestati diktaktuur, teistes aga säilis demokraatia? Esimese maailmasõja tagajärjel muutus paljude maade siseriiklik elukorraldus tunduvalt. Oli aru saada, et suured keisririigid, kus puudus täielik demokraatia, ei olnud piisavalt edukad. Samal ajal aga tugeva demokraatliku korraga suurriigid tõestasid edukust sõjas ja katsumustes. Nii valisid peale esimest maailmasõda enamik riike rahvavõimu. Rahvas sai osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kehtestati mitmed kodanikuõigused ja
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Esimeses maailmasõjas ja enne seda oli levinuimaks valitsemisvormiks demokraatia. Demokraatia (kreeka k. demos rahvas ning kratos - võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on rahva osalemine poliitikas. Demokraatia otsene vastand on diktatuur, mis on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil e. diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Diktatuur jaguneb kaheks: autoritaarne ning totalitaarne diktatuur. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval puudub õigus osaleda riigi juhtimises. Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu
tugisambaks SS. Algselt oli see Hitleri ihukaitsevägi, mida juhtis H.Himmler. SS-le allutati riiklik salapolitsei Gestapo. Selle kõrval jälgis korda ka riiklik politsei, mis ei allunud otseselt natside parteile. Majanduse riiklik reguleerimine Natsid tulid võimule majanduskriisi ajal. Hitler püüdis seda lahendada majanduse riikliku reguleerimisega. See tähendas, et kogu rahval ja riigil oli 1 eesmärk- tõsta riigi sõjalist võimsust. Võeti suurtöösturitelt ja pankadelt laenu, kehtestati plaanimajandus neliaastakute kaupa. Rajati sõjatehnika ja varustuse tehaseid, ehitati kiirteid, mis võimaldasid sõjaväge kiiresti liigutada riigi 1 otsast teise. Miljonid inimesed said tööd. Paranes rahva majanduslik olukord, suurenes Hitleri ja ta pooldajate mõjuvõim. Kuid selline majanduskasv sai olla ajutine, seega vajas Hitler tulevikus võidukat sõda. Sõjakas Välispoliitika Majandusliku tugevnemisega muutus välispoliitika aina sõjakamaks. 1935. hakati rääkima
Lipukirjaks oli oma rahvuse ülistamine. Vaenlasteks kuulutati võõrriigid, reeturitest riigijuhid, teised rahvused (juudid, mustlased, slaavlased), kommunistid. Vaenlased tuli hävitada. Natsionaalsotsialism: Kõige meelepärasem riigijuhtimise viis oli hirmuvalitsemine. Lipukirjaks oli oma rahvuse ülistamine. Vaenlasteks kuulutati võõrriigid, reeturitest riigijuhid, teised rahvused (juudid, mustlased, slaavlased), kommunistid. Vaenlased tuli hävitada. 2. Diktatuur: diktatuuri mõiste ja tekkepõhjused Euroopas 1920.-30. aastail (lk 42-43): Diktatuur - valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks (lk 44): Autoritaarses riigis oli kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval pole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises.
KORDAMISKÜSIMUSED 9. KL. KONTROLLTÖÖKS Demokraatia, diktatuur, fasism, natsism 1. Demokraatia: · demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned (õp. lk 30), 1. Demokraatia on rahvavõim. Seda iseloomustavad : Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu · nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail (õp. lk 30), Suurbritannia, USA, Prantsusmaa, Uus-Meremaa
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Sõna ,,demokraatia" tulenes kreekakeelsetest sõnadest, mis tähendasid rahvast ja võimu, seega oli tegemist rahvavõimuga. Esimese maailmasõja tagajärjel teisenes tunduvalt maailma poliitiline kaart ning siseriiklik maailmakorraldus muutus paljudes maades. Demokraatlikud riigid tõestasid oma elujõudu ja suutlikkust raskest olukorrast võitjana väljuda. Võitjate eeskuju innustas paljusid teisi riike valima samuti demokraatlik riigikord, kuid pahatihti ei
mingit kindlat arvamust. Teemad 1.Demokraatlik ühiskond Demokraatlikku ühinkonda iseloomustavad: · Rahvamäärav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises · Kodanikuvabaduste olemasolu · Kodanikuõiguste olemasolu Tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlik suurriikide maine. Nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks paljud uued riigid, sealhulgas ka Eesti. Kuid demokraatia laienes ka siseriiklikult. Esimese maailmasõja aastail ja sellele järgnenud ajal kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid tunduvalt kodanike demokraatlikke õigusi. Eelkõige puudutas see valimisõigusi. 1918.aastal Suurbritannias vastu võetud seadusega suurendati valimisõiguslike kodanike arvu peaaegu 3 korda. Valima lubati kõik mehed alates 21. Eluaastast, sõltumata sellest, kui palju neil vara on. Valimisõiguse said ka naised. Naistele seati siiski vanusepiiranguks 30. Eluaasta. See ebaõiglus kaotati kümme aastat hiljem. Tänu
· Inimelude ohverdamine rahvuse nimel on lubatud Mussolini kujunes diktaatorite ja mittedemokraatlike liikumiste eeskujuks. Isegi Hitler pidas teda oma õpetajaks. 1921. aastal saavutas fasistlik partei võidu. Mussolini, kes tunnetas oma mõjuvõimu kasvu, nõudis peaministri kohta. Oma jõu näitamiseks kutsus Mussolini mustsärklased kokku ja ähvardas Rooma marssida. 1922. Määrati Mussolini peaministriks, sest ka itaalia kuningas oli fasistlike vaadetega. Kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Võeti vastu seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiramatu võimu. Temast sai kogu Itaalia rahva juht. Suured muudatused majanduses: · Rakendati riiklikke abinõusid tööpuuduse vähendamiseks. · Ettevõtteid kontrollis riik · Töölised jagati kutsekogudesse · Tööandjad ja töövõtjad moodustasid korporatsioone · Korporatsioonide ülesanne on tülide lahendamine
Kõik kommentaarid