Miks kujunes osades Euroopa riikides I maailmasõja järel diktatuur? Esimeses maailmasõjas oli võidul demokraatia. Pahatihti aga ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Seega tekkis olukord, mis soodustas diktatuuride võidulepääsu. Miks aga tegelikult tekkisid diktatuurid? Esimene maailmasõda lõppes 1918. aasta novembris. Hirmus sõda nõudis miljoneid inimelusid ning jättis sügava jälje inimeste teadvusse. Esimene sõjajärgne aastakümme oli Euroopas suhteliselt rahumeelne.
Pärast president Hindenburgi surma võttis Hitler ka selle koha endale. Temas sai füürer. Edasi: keskvõim määras juhid võimuorganitesse; ettevõtete juhtide võim kasvas (neile mitteallumine võrdus riigireetmisega); sõna- ja kodanikuvabadused kaotati; inimeste meelsust hakati kontrollima ehk kehtestati totaalne kontroll indiviidi üle...(kuidas?) Saksa totalitarismi sisu Mida tegi NSDAP edasi sisepoliitikas?; majanduses?; välispoliitikas? Kommunistlik diktatuur Venemaal (1917-1939) Pärast Oktoobripööret algas bolsevikel võimu kindlustamine, mis kestis u. 5 aastat. Riigi nimetused: 1) Nõukogude Venemaa (1918-1922); 2) Nõukogude Liit (1923-1991) 1923. a esimene põhiseadus ja seadustekogu. NEP? Pärast Lenini surma, 1924. aastal, algas võimuvõitlus Lev Trotski ja Jossif Stalini vahel. Kuidas see kulges? Jossif Stalin (1927-1953) ja tema ,,suur murrang" 1928-1932: 1) industrialiseerimine; 2) kollektiviseerimine;
juhtkonnas. · Peamisteks rivaalideks olid Jossif Stalin (Dzugasvili) ja Lev Trotski (Bronstein). ÜK(b)P peasekretäriks ja riigijuhiks valiti Stalin, kelle eesmärgiks oli sotsialismi ülesehitamine ühel maal, mis tähendas NSVL-i majanduse ja sõjalise taseme järk- järgulist võrdsustamist kapitalistlike tööstusriikidega ning neist lõppkokkuvõttes arengus möödumist. · Stalini ajal kujunes NSVL -is lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur, millele olid iseloomulikud järgmised jooned: · Majanduses: majandus allutati rangele riiklikule kontrollile. See tähendab, et loobuti nepiaegsest turumajandusest ja eraettevõtlusest ning mindi üle käsumajandusele- Moskavast anti käsud ja keelud, mille järgi tuli ettevõtteid juhtida. alustati üliindustrialiseerimist ehk tööstuse järsku arendamist eelisarendades rasketööstust (peamiselt sõjatööstusega seonduvaid ettevõtteid), ent seda tehti teiste
1 IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1917 Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. 1918 Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. 1919 Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused.
rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Dominioon Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Majanduslik liberalism Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Isolatsionism Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika. Maffia Organiseeritud kuritegevus. Autoritaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Totalitaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Rikuti demokraatlike inimõigusi. Tegemist oli hirmuvalitsusega. Propaganda Uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Interventsioon Välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa asjadesse.
Naistele anti valimisõigused. Tekkisid suured valijate rühmad. 3. Miks toetas rahvas karmikäelist juhti? Sest arvati, et tema suudab tuua korra majja oma karmi käega. 4. Miks sai erakondade paljusus parlamendis takistuseks riigivõimu teostamisel? Sest igal erakonnal on oma eesmärk ja kui erakondi on palju siis on raske oma eesmärgini jõuda. Samuti ei jõuta ka parlamendis pidevalt kokkuleppele. 5. Mille poolest erineb totalitaarne diktatuur autoritaarsest? Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku kätte, rahval ei ole võimalust osaleda valitsemises. Totalitaarses riigis on peale ühe isiku võimu ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle. 6. Milliseid võtteid kasutati juhikultuse kujundamiseks? Piirati kodanikuvabadusi ning inimõigusi. Allutati inimesi täielikult riigivõimule. 7. Milline roll oli diktatuuririigis parteil?
4. rahulolematuse üldine kasv – rahvuslikud vastuolud lõhestasid Venemaad, töölisliikumised Veebruarirevolutsioon 1917. aasta veebruaris algas Peterburis (Petrogradis), sest valitses toidupuudus. Sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle ja võim saadi mitmetes linnades. Nikolai II kirjutas 3. märtsil alla aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu Ajutisele Valitsusele. Kuid ikka ei täidetud rahva nõudmisi. Üritati kehtestada sõjaline diktatuur, kuid asjatult. Enamlased tõusid esile, eesotsas Vladimir I Leniniga. Oktoobrirevolutsioon 1917. aasta oktoobris algas kommunistide poolt Petrogradis. Selle tulemusel loodi ainuparteiline valitsus (Rahvakomissaride Nõukogu) ja kehtestati üheparteisüsteem. 3. märtsil 1918 seoses Bresti rahuga (läbirääkimised Saksamaa ja NSVL vahel) astus Nõukogude Venemaa sõjast välja. 5. Kodusõda Venemaal. Peale revolutsiooni kehtestati diktatuur, mille vastu olid Venemaa valged. 1918
1934 need lõpetati. Sellega algas Euroopas taas võidurelvastumine ning osa riike hakkas tasahilju ette valmistama “suurt sõda” (Saksamaa ja NSVL; Jaapan juba sõdis). 1.5. Rahvusvahelised suhted 1930.aastatel: Rahvusvaheliste suhete pingestumisele aitas kaasa suur majanduskriis (1929-1934), mille süvenemise tulemusena kehtestati paljudes Euroopa riikides diktatuur (vt Euroopa kaarti lk 161). Diktatuuririigid on oma olemuselt demokraatlikest riikidest paju agressiivsemad, sest vabu valimisi ei korraldatud, diktaator rahva tahtest ei sõltunud ja võis sõda alustada nt siseriiklikult probleemilt tähelepanu kõrvale juhtimiseks. Ka ideoloogiad, mille alusel mõningaid diktatuuririike üritati üles ehitada, olid oma olemuselt sageli
Kõik kommentaarid