Demokraatia ehk Rahvavõim (0)

teema: Demokraatia
Demokraatia ehk Rahvavõim on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu  konsensuse , otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia).
Demokraatiat igapäevaelus leidub palju. Demokraatiat leidub koolis, televiisoris kodus, internetis ja teistes kohtades. Minu ümber leidub seda suhteliselt palju. Koolis on demokraatiat ka omakorda palju vaja. Enamus hetki on siis, kui tuleb millegi suhtes kokku leppida midagi. Näiteks ehitusviimistluses tuleb välja selliseid hetki, kus on vaja kokku leppida, mis moodi tuleks viimistleda mingi ruum kuidas seda värvida ja leida erinevaid värvilahendusi. Seda on vajalik kokku leppida, sest kui teed mingit ruumi ning inimesi on rohkem kui üks, kes selle ruumiga parasjagu tegeleb. Vastasel juhul tuleb ruum selline, et erinevate viimistlejate käekirju on palju ja see teeb toa koledaks. Ruum peab olema korrektne . Samamoodi on demokraatiat vaja, siis kui klassivendadega tuleb võtta ette otsus, et mida peaks tegema vahetundide ajal. Kui on midagi kokkulepitud, siis on teada, et me saame vahetunni kiiremini mõõda lasta. Näiteks mängime kaarte, vaatame telekat või läheme sööma. Tavaliselt on need otsused lihtsad. Küsid kas viitsid minna näiteks kuhugi ning kui vastus on jah viitsin, siis on kohe minek. Esialgu ei pea see dokumenteeritud olema. Demokraatiat võiks koolis rohkem olla. Näiteks siis kui õpetaja küsib kas õpilased tahavad kodutööd teha või kui õpilased on otsustanud, et nad tahaksid koju minna, siis õpetaja võiks olla sellega nõus, aga samas siis ei tuleks koolis õppimisest midagi välja, sest arvatavasti keegi ei käikski siis koolis.
Televiisoril on demokraatiaga palju tegemist. Alustades sellest, et kas telekas tööle panna või mitte ja nii uudiste saadeteni välja. Uudistes on suhteliselt palju kasutatud demokraatiat. Poliitikas on see vajalik, sest on otsuseid, mille valib rahvas ja nii see jõuab lõpuks poliitikuteni välja. Seda on vaja, sest kui riik võtab mingi lolli otsuse vastu ning rahvas ei ole sellega nõus, siis on rahvas jälle plakatitega väljas ja lõhuvad Tallinna linna.
Kodus on demokraatiaga ka palju pistmist. Alustades perekonnast ja lõpetades sõpradest. Vahest on see juba päeva alguses, kui ema küsib, kas täna olen peale kooli kodus, kui on vaja mingi kodutöö ära teha. Siis tuleb otsustada, kas olen mina see kes selle ära teeb või olen mina see. Enamus ajast on vaja otsustada, mida teha, kuhu minna, kui olen koos sõpradega. Sarnaseid küsimusi tekib igapäevaselt ning need otsused peavad alati olema vastastikulised, vastasel juhul tekivad konfliktid ning võib tekkida selline seisund , kus keegi enam ei oska või ei taha midagi enam välja pakkuda, sest huvid on täiesti erinevad ja sõpradest saavad tuttavad. Enamuse ajast on vaja otsustada lihtsamaid küsimusi, kus palju valikuvõimalusi ei ole. Viimastel aegadel ongi nii, et küsin näiteks kas mängime arvutis seda mängu või jääme selle eelmise mängu juurde või siis, kas peaks minema poodi või passime kodus ja teisi selliseid lihtsaid küsimusi, kus pole palju valikuvariante.
Demokraatiat leiab viimastel aegadel suurtes kogustes internetis. Kõige suurem koht, kus tänapäeval internetis demokraatiat leiab on Facebook . Sinna lisatakse mitmeid küsitlusi täiesti suvalistel teemadel . Suvalised inimesed lisavad küsimuse ning lõpuks jõuab see läbi tutvusringkondade sinuni. Minuga on nii, et ma lihtsalt ei salli neid, sest neid on nii suures kogustes. Samamoodi tehakse seal mitmeid kommuune ainult sellepärast, et saavutada midagi sellist, mida ei olda nõus tegema. Aga alati ei lähe nii nagu tahetakse. Inimesed Facebookis ülemaailmselt loodavad juba aastaid, et see sait lisaks ‘ei meeldi’ nupu, aga selle asemel lisataks igasugust muud jama sinna ning inimesed hakkavad, siis pommitama seda saiti vihakirjadega.
Sellised asjad võivad siis minuga igapäevaselt juhtuda. Ning isegi kui demokraatia kasutus nii laialdane on siis pole sellest alati minule just kasu. Võib lausa tulla välja, et mingi otsus on minu vastu pööratud ning siis kui rahvas on leidnud ühise hääle, siis pole mõtet sellele enam vastu astuda.