50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
EliisaE
Õppematerjali autor
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Võrgurakendused I IDK0040 Interneti plussid ja miinused Essee Tallinn 2006 Interneti plussid ja miinused Tänapäeval on internet saanud inimestele täiesti igapäevaseks asjaks. Mõni ei suuda päevagi ilma internetita olla, mõni saab täiesti ilma hakkama. Nüüdisaja kiires elutempos on internet aga asendamatu. Kogu maailm on sinust nupuvajutuse kaugusel. Samas internet toob kaasa ka mitmeid negatiivseid nähtusi. Ühesõnaga, nii nagu igal teiselgi asjal, on ka internetil omad plussid ja miinused. Vanasti oli inimestel rohkem aega kui praegu. Kui oli vaja midagi teada saada või millegi kohta infot vaja, siis uuriti raamatuid või arutati teiste inimestega. Praegu on kõigil koguaeg vähe aega ja elutempo on kiire. Ning internet on igapäeva elus info saamiseks hädavajalik. Ükskõik, mille kohta on vaja midagi kiiresti teada saada, saab vaadata internetist. Se
keedavad" loo ,,Ärapanijad". Nad edastavad oma arvamust rohkem mõnitades, justkui ei mõtlekski, mis suust välja ajavad. Teemadki on intrigeerivad. Nad on leidnud enesele ka vastuolulisi vaatajaid. Eesti Päevalehes avaldati selleteemaline artikkel. Mõned aastad tagasi sooviti ajakirjandusse viisakust juurde ja prooviti kehtestada reegleid, mis karistaksid solvajaid, kuid sõnavabadust peeti oluliselt tähtsamaks kui vähemuste tunnete kaitsmist, sest meie meedia on demokraatlik. 1.5. Uudis keelekujundajana Ajakirjandus on üks osa, mis aitab meie keelel säilida ja areneda. Ajaleht toetab uute sõnade keeles muganemist. Palju on pööratud tähelepanu ajalehekeelele, sest me võtame selle lugedes märkamatult omaks. Keel võimaldab kodanikul ennast väljendada. Inimesed erinevad oma keelelistelt võimetelt. Kui toimetused koosnevad erialase ja keelelise väljaõppeta inimestest, siis kahjustab see meie emakeelt, sest vale keelekasutus on kui
haridus. Tehnoloogiad, mis võimaldavad avalikku kommunikatsiooni paljudega pika vahemaa tagant. Ühiskondliku korralduse vormid, mis annavad oskused ja reeglistiku tehnoloogiate kasutamiseks laiemas sotsiaalses kontekstis. 6. Trükimeedia areng: poliitiline ajakirjandus Üks ajalehe tavalisemaid vorme on parteipoliitiline ajaleht, mille eesmärgiks on aktiviseerida, informeerida ja organiseerida. Parteilise pressi ideel on isegi kahanenud vormis demokraatlik roll. Ajaleht ei sõltu tavaliselt riigivõimust, on professionaalselt valmistatud, tõsise sisuga ja püüab kujundada arvamusi. Lehe unikaalsus seisneb lugejate köitmises partei pooldamise alusel, taotluses esindada kildkondilkke huve ja mobiliseerivas funktsioonis parteiliste eesmärkide saavutamiseks. Nt kommunistlike reziimidega parteipress. Parteipressi eesmärgiks on aktiviseerida, informeerida ja organiseerida. 7. Trükimeedia areng: tabloid vs. Kvaliteetpress Tabloid
inimene võib ise valida, keda ja kuidas armastada, aga see peab jääma nende omavaheliseks teemaks. Vastusevariandi C poolt (salliv suhtumine) oli 69 vastajat ehk 69% (naisi 53, mehi 14). Kommentaarid valikule olid järgmised: mul ei ole nende vastu midagi. Ma ei näe, et peaks neid vihkama ilma mingi põhjuseta; see on inimese vaba valik, kellega nad on ja pole nende valida, kes neile meeldivad. Igal ühel on oma viis kuidas õnnelik olla; kui samasooliste kooselu kellelegi/mulle liiga ei tee, siis ma ei näe põhjust nende vastu sallimatuks muutumisel; geid on inimesed, neis pole midagi, mis teeb nad sallimatuks minu jaoks; satun sallivalt suhtesse seni, kuni see jääbki kõigest suhte tasandile. abieludele ja lapsendamisele olen siiski vastu; kuna nad on täiesti tavalised inimesed, olenemata oma seksuaalsest orientatsioonist; Salliv, kuna ise olen homo; kuna mul on mitu sõpra, kes on homoseksuaalsed, ei häiri see mind;
Ei tohi seaduseid rikkuda 2. Pressinõukogude roll eneseregulatsioonis. Võimalikud probleemid Eesti ja teiste riikide näitel. (mapping media) Ära hoida riigi liigset sekkumist meediasse. Samas suurt rolli hakkavad mängima eraisikud, omad huvid mängus. Läbipaistvus. Vahemeremaades aruandekohustust vähe, samuti araabias. Hoida lahus meediaväljaannet juhid nõukogudest. Blogid! Efektiivsus? Saksamaal igal liidumaal oma pressinõukogu? Rahvas saab ise pöörduda, kui on tehtud liiga Eestis – ASN. Rootsis, Hollandis ja Austraalias pressinõukogude esimeesteks on juristid. Kaebuse saab esitada inimene, kes on seotud publikatsiooniga otseselt või kaudselt. Hollandis, Rootsis, Soomes ja Norras võetakse tõsiselt nõukogusid, samaväärsed kui kohtud. On vaja suurte meediafirmade toetust, ajakirjanike organisatsioonid peavad toetama, siis toimib. Sveitsis on Unabhängige Beschwerdeinstanz – UBI (The Independent Complaints
15. Kodulehe navigatsioonimudelid. Võrdle laia navigatsioonimudeli ja sügava navigatsioonimudeli plusse ja miinuseid. Lai navigatsioon- esimese taseme linkide hulk väga suur. Avalehele sattudes peab kasutaja tegema esmase valiku suure hulga kategooriate seast, mis võib õige valiku tegemist raskendada. Seevastu on menüütasemeid vähe, sisu struktuuri jaotus lihtne. Kasutaja jõuab mõne hiireklikiga soovitud informatsioonini. 1) Vähe klikke 2) Lühemad urlid 3) Liiga palju valikuid 4) Pikad menüüd Sügav navigatsioon- algseid valikuid küll vähe, kuid leheküljel olev informatsioon on puukujulise struktuuriga ning paljude jaotustega. Seetõttu on küll algne valik lihtne, kuid külastajal on oht lehekülje struktuuri ära eksida. Informatsioonini jõudmiseks võib olla vaja liikuda läbi mitme lehekülje, mis võtab aega. Sügava navigatsiooni korral on aga võimalik lehekülje inforohkust
ESTL- eesti suhtekorraldustudengite liit. Suhtekorraldust õppivad tudengid. Arusaam suhtekorraldusest eestis Kaja Tampere 2003 Marju Lauristin: avalikkusssuhted on muutunud turumajandusliku meediaühiskonna lahutamatuks institutsiooniks, mille tähendus kaugelt ületab kommertskasumi saamise huvid, olles kogu ühisknna jaoks tähtsa sotsiaalse kapitali, usalduse tekke, suurendamise ja kogumise vahend. Suhtekorraldusfunktsiooni diskursused Eestis 1990ndate lõpuks. Juhid armastavad ennast liiga palju presenteerida või hoiduvad paaniliselt ajakirjandusse sattumast. Organisatsioonid kasutavad kommunikatsiooni ja suhtekorralduse juhtimisel väga vähe strateegilist planeerimist ja minimaalslt kasutatakse uurimustel põhinevat teavet. Organisatsioonidel puudub integreeritud lähenemine kommunikatsioonile ja oskus seostada kommunikatsiooni kogu organisatsiooni tegevusega. Sisekommunikatsiooni roll on eestis veel tähtsustamata.
Noore uurija jaoks on üllatav luule lugemise küllaltki suur protsent. Ehk taas on suunajaks koolitund, aga sealt ju kõik algab, nii see peakski olema. Ise arvan, et luulet mõistab inimene, kellel on suur kujutlusvõime, et ta seetõttu luulesse nn sisse suudab minna, kaasa elada, edasi mõelda, läbi tunnetada, et tekiks elamus. Noorsookirjanduse lugemine kipub minuealistel vast seljataha jääma, kuna käsitletavad probleemid on sarnased ja ei paku enam eriti kaasamõtlemishuvi. Liiga palju on kujutatud meie ühiskonna lõhestumust ja teosest teosesse kordub sama hala. Annan endale aru, et see paneb küll mõtlema, aga tüütab samal ajal, seepärast mõjub ergastavalt klassikaline kirjandus, see ei unune ja puudutab, paneb mõtlema. 8 Mina kui noor lugeja arvan, et tänapäeval on raamatud paljuski nagu uks iseendasse,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid