Uganda ajalugu (0)

Kütid, kaupmehed ja missionärid tulid Botswanasse umbes aastal 1806. Tööstuse revolutsioon Euroopas tekitas vajaduse uutele turgudele ja uutele toormaterjali asukohtadele. Põliselanikele tutvustati ka püsse. Tänu millele paar Boeri hõimu meest tapsid Ndebele hõimu ühes külas kõik. See toimus aastal 1830. Missionärid mängisid olulist rolli pärismaalaste elus. Nad tõid neile usu. Praegu on umbes 70 % inimesi seal kristalsed . Moslemeid on alla 5000. Olukorras, kus tekkisid tsvanadel konfliktid teiste hõimude ja riikidega, otsustas ühe kesksema tsvana hõimu, bamangvatode ülempealik Khama III taotleda inglaste ülemvalitsust ja kaitset. 1885. aastal, aasta pärast seda, kui Tartus oli valminud esimene sinimustvalge lipp , kuulutaski Inglismaa tsvanade maa Betšuaanamaa nime all oma protektoraadiks. Samal aastal sündis raamat „Kuningas Saalomoni kaevandused“, millega on Botswana seotud, sest see kirjeldab sealset elu ja kirjeldab Khama III. Järgmised 70 aastat oli Botswana Inglise protektoraad. Seal oli oma valitsus, kellel olid üpris vabad käed. Sir Charles Rey suurendas kohalikke valitsejate võimu ja andis majanduslikku nõu. Tema oli esimene, kes tuli välja ideega teha sinna rahvuspark. 1950. aastatel saadi aru, et Botswana,sellel ajal Bechunaland) ei saa enam kuuluda Inglismaa alla. 1952. aastal hakkasid Seretse Khama toetajad korraldama poliitilisi miitinguid, rahvuslik vaim tõstis pead isegi vanemates hõimupealikes. Ngwato hõim alustas läbirääkimisi vasekaevanduse avamiseks, mis lõppesid 1959. aastal nõusolekuga. 1961 aastal asutati peale piiratud valimisi asutav kogu. Bechuanaland'i Rahvapartei (BPP) asutati aastal 1960 ning Bechuanaland'i Partei (hiljem Botswana Demokraatlik Partei, BDP) - juht Seretse Khama – 1962. 1965. aastal muutus Bechunaland autonoomseks riigiks, peaministriks sai Seretse Khama.
1966, 30. septemberil iseseisvus Bechunaland (nimi muudeti Botswana Vabariigiks.) Esimene president oli Sir Seretse Khama (tsvana Serêtsê a Sekgoma a Kgama; 1. juuli 1921, Serowes Botswanas - 13. juuli 1980, Gaborones Botswanas).
Iseseisvuse viiel esimesel aastal oli Botswana küll poliitiliselt iseseisev, aga majanduslikult sõltuv Suurbritanniast, sest see oli ainukene võimalus katta kõik kulud ja sellel ajal veel edasi areneda. 1967-71 aastal suudeti Britanniast täielikult eralduda, pärast seda kui Orapast avastati teemande.
Alates 1969 aastast Botswana hakkas mängima olulist rolli rahvusvahelises poliitikas, olles mitterassistliku, liberaalse demokraatiaga eespool näiteks Lõuna-Aafrika Vabariigist, mille suur probleem oli apartheid .
Praegu on Botswana pealinn Gaborone üks Aafrika kiiremini kasvavaid linnu. Botswana rahvuslik kogutoodang inimese kohta on umbes 11 000 dollarit aastas, millega ollakse auväärsel 60. kohal. Võrdluseks: Eesti on 43., Läti 53. kohal; Botswanast jäävad aga maha sellised riigid nagu Venemaa, Mehhiko, Bulgaaria ja Rumeenia.