50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
37 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Siim Suurkask
Õppematerjali autor
rahuldamine toob aga kaasa heaolutunde (Kidron 2001: 107). Sellest tulenevalt ilmneb ka seos motivatsiooniga – vajadus kutsubki esile erilise seisundi – motivatsiooni. Vajaduse rahuldamisel kaob motivatsioonile pinge ning tekivad positiivsed emotsioonid (Bachmann 2003: 75). Ameerika psühholoog Abraham Maslow mõtles välja lihtsa teooria, mille kohaselt inimese põhivajadused moodustavad hierarhia. Maslow arvas, et indiviidi vajadused alluvad kindlale loogikale (Adair 2006: 29). Miks inimesed üleüldse töötavad? Nad töötavad, sest nad on näljased, nad on janused, neil on vaja kohta, kus magada. Suurem osa meie palgast kulub iseenda ja pere füsioloogiliste baasvajaduste rahuldamiseks. Niipea kui inimesel on piisavalt süüa ja juua, niipea kui on koht kus magada, kerkivad inimese südamesse teised vajadused: inimesed hakkad huvi tundma pensioni, töökoha säilimise ja töö turvalisuse vastu (Adair 2006: 30).
rolleri staatus muutus Euroopas, kui seda hakati peale esimest maailmasõda tootma. Alguses oli see ,,mehaanilise seksismi" objekt: skooter suhestatuna mootorrattaga oli nagu naine oli suhestatud mehega. Alam ja sõltuv. Kuni 50ndateni oli skuuter pealegi itaalia konnotatsiooniga - imelik mehelikkus, võõrapärane, oht inglise autotööstusele jne. Mis muutus aeglaselt, kuid kindlasti. 1955 oli autoshowdel mootorrattaid kordades skuutritest vähem. Hebdige: Ehkki ilmselge on teoreetiliselt, et inimesed omistavad asjadele tähendusi, siis metodoloogiliselt tuleb asju vaadata. Modide subkultuur aitas sellele kõvasti kaasa. Modernist sai käibesõnaks, tarbimise kasv ja tarbides saadav identiteet muutus igapäevaseks ja promotavaks. See, et tarbimiskultuur on seotud reklaamiga, pole mingi uudis, ilmselt. 4. Sotsiaalsetel eludel on asjad ehk asjad kannavad tähendust Võiks mõelda, mida tähendab üldse sõnapaar materiaalne kultuur. Mingis mõttes on
Tarbijakäitumist ei mõjuta ainult kultuuriline keskkond, vaid ka sinna kuuluvad subkultuurid. Subkultuurid on kultuuri alamrühmad, mille kandjad pärinevad küll ühesugusest kultuurilisest keskkonnast, kuid erinevad spetsiifiliste väärtushinnangute poolest. Harilikult on subkultuurideks jagunemine seotud rassiliste, usuliste või rahvuslike erinevustega. Subkultuure moodustvad aga ka teismelised, pensionärid, hipid või punkarid. Üldjuhul kuuluvad kõik inimesed mingisugusesse subkultuuri. Turundus arvestab subkultuuriliste erinevustega siis, kui vastavad rühmitused loovad piisavalt suuri turge. Sagedamini moodustuvad sellised turud seoses toidukaupade, riiete, autode, muusika, mööbli jms. ostmisega. Sotsiaalsed mõjurid Tarbijate käitumine ei sõltu ainult majanduslikest ja kultuurilistest mõjuritest, vaid ka ümbritsevatest inimestest ja nendega suhtlemisest. Kokku moodustab see sotsiaalse keskkonna
Klassikalise liigituse alusel eristatakse 2 konkurentsitüübiga turgu: · Atomaarne, kus on palju müüjaid (väikeettevõtted) · Oligopoolne, kus on mõned müüjad (suurettevõtted) Praktikas esineb nende kahe segatüüpi turge. 8. Sisemise turunduse kontseptsioon Sisemise turunduse sihtgrupiks on ettevõtte personal, välise (traditsioonilise) turunduse puhul aga ettevõttest väljaspool olevad inimesed (äriturunduse puhul teised ettevõtted). Turundustegevus peaks algama sisemise turunduse arendamisest, sest enne tarbijakeskset tegutsemist tuleb tarbijakesksuse olemust mõista ning vastavaid põhimõtteid aktsepteerida. Seega on sisemise turunduse peamiseks ülesandeks kliendikesksuse seisukohtade "müümine" ettevõtte personalile. Vale oleks oodata, et need ideed (nagu välise turunduse korral tooted) "müüksid" ennast ise
Turundusmeetmestik II segment Kontsentreeritud turundus Joonis 7. Diferentseerimata, diferentseeritud ja kontsentreeritud turundus 20 4.3 Turu segmentimine Turu segmentimine tähendab turu jaotamist erinevateks ostjagruppideks, kes nõuavad erinevaid tooteid ja turundusprogramme. Teisiti, turu segmentimine on protsess, kus sarnaste vajadustega inimesed ühendatakse rühmadesse (turusegmentidesse), kusjuures tarbijate gruppidesse jaotamise protsess toimub erinevate omaduste, vajaduste või käitumise alusel. Turusegment ehk lõik on sarnaste vajadustega tarbijarühm, kes reageerib ühesuguselt teatud turundustegevusele. Turg on homogeenne, kui koosneb sarnaste vajadustega tarbijatest, või heterogeenne, kui sisaldab mitmesuguste tootenõuetega isikuid ja organisatsioone.
võimalust ka tulevikus. Mitte-taastuvad ressursid on need, mille ärakasutamisega täna jätame tulevased põlved neist ilma. Mitte-taastuvate ressursside hulka kuuluvad enamik maavarasid, näiteks maagaas, nafta, kivisüsi, põlevkivi jne. Töö kui ressursi hulka loetakse inimeste vaimsed ja füüsilised jõupingutused, mida nad kasutavad hüviste valmistamiseks. Tööjõu moodustavad kõik tööealised töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed. Tööealise elanikkonna hulka kuulub lisaks tööjõule ka mitteaktiivne rahvastik. Sõnal ,,kapital" on majanduses mitu erinevat tähendust. Ressursi mõistes tähendab kapital kõiki tootmisvahendeid (hooneid, tööriistu ja masinaid), mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Raha ise- enesest ei ole kapital, vaid on vahend teiste ressursside ehk tootmistegurite soetamiseks. Ressursside ehk tootmistegurite hulka loetakse ise ka ettevõtja ja ettevõtlikkus, sest just tänu
Tänapäeva infotulvas on reklaami üheks võtmeküsimuseks tähelepandavus, kuidas seda võita, hoida ja juhtida. Tähelepanu mõjutavad individuaalsed faktorid pole reklaami valmistaja kontolli all: -vajadused ja motivatsioon (näljased on toitumisstiimulite suhtes palju tundlikumad) 2 -hoiakud. Kogntiivse tasakaalu teooriate kohaselt taotleb inimene hoiakute vahelist tasakaalu. Inimesed on vastuvõtlikumad infole, mis on kooskõlas nende hoiakutega ja võivad vältida hoiakutega vastuolus olevaid teateid. Reklaamil on raske köita toote vastaste tähelepanu, st uusi kliente raske saada. -Adaptatsiooni tase. Harjumuslikku ei märgata tähelepanu tõmbab ootamatu esitamine harjumuspärases keskkonnas. -Tähelepanu mahu piiratus - ühele stiimulile keskendumise aeg on piiratud. Töödelda ei saa suurt hulka infot korraga.
samu ressursse. Näiteks on õpilasel, kelle koolipäev algab kell 9.00, võimalik valida koolimineku ja magamise vahel. Kas magada või minna kooli? Kooli minemise alternatiivkuluks õpilasele, kes armastab magada ongi kaotatud uneaeg. Mitte kõik alternatiivkulud ei ole seotud meie individuaalsete valikutega. Mõnikord tekib alternatiivkulu ka tulenevalt teiste inimeste valikutest. Näiteks kui te tipptunnil ei mahu linnaliini bussi, siis tuleb teil kanda kulu valikutest mida tegid need inimesed, kes on selle bussi täitnud. Kõigel mida me teeme ja kõigel mida me tarbime on alternatiivkulu. Tehes valiku mingi tegevuse kasuks oleme me otsustanud, et kulutused, mis selle valikuga kaasnevad (s.t. tegevus millest me sealjuures loobume), on seda väärt et maksta. Seega ei too nappus endaga kaasa mitte ainult kulutusi vaid viitab veel ühele olulisele probleemile inimeste elus - konkurentsile. Kui soovid ületava võimalusi mida maailmas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid