Inimesed tarbijana (1)

Inimesed tarbijana
Elame maailmas, kus päevast-päeva puutume kokku tarbimise ning pakkumisega. See on moodsa ühiskonna lahutamatu osa. Tarbija staatus käib meiega kõikjal kaasas, iseasi, kui palju me seda ise tähele paneme.
Liikudes ringi kaubanduskeskustes on tarbimine lihtsasti märgatav. Hoolimata faktist, et on majanduslikult keerulised ajad terves maailmas on kauplused puupüsti inimesi täis. Alles olid jõulud ehk aeg, mil tervet planeeti valdas ostu- ja tarbimishullus. Kuigi täna on jõulud möödas, ei ole külastajate arv poodides sugugi vähenenud , sest nüüd meelitatakse inimesi allahinnatud kaupadega. Korraldatakse kampaaniaid, teiste seas niinimetatud „ostuöö“, „ hullud päevad“ jne. Inimesed lähevadki poodi, sest avaliku arvamuse survel ning tarbimishulluses ei näe nad, kuidas neid ära kasutatakse. Kõige hullem asja juures on veel see, et tarbimine on tänapäeva ühiskonnas moes ja sellesse suhtutakse uhkusega. Nii-öelda ostuhullud ei näe, et nad teeksid midagi valesti, ostes kokku kõiksugu ebavajalikku. Kõrvalolijad on pigem kadedad kui uhked selle üle, et nemad sel määral reklaami- ning peibutusohvrid pole.
Üheks tarbimise osaks ongi pakkumine potentsiaalsele ostjale võimalikult ahvatlevaks teha. Olgu pakutavaks siis toiduaine, riideese või mõni muu igapäevane tarve . Iga tootja püüab teha oma toodet maksimaalselt pilkupüüdvaks ja eriliseks , et ostja just selle valiks. Kauplejad seevastu on asjatundjad, nemad peaksid ostjaid igati informeerima, ent kas see alati ka nii on. Ostja seevastu peaks võimalikult palju kauba kohta informatsiooni kogume, enne kui ta midagi ostab, et vältida hilisemaid probleeme. Kauplejad on turu tugevam pool, ostjad nõrgem pool. Eriti meil, Eesti Vabariigis, noore demokraatiaga riigis. Eestil pole omal veel igal alal kogemusi ning seetõttu peame palju juhinduma teiste riikide kogetust.
Igal tarbijal on omad nõrgad kohad: meestele mõeldud toodete reklaamimisel kohtab sageli poolpaljaid naisi ning autosid, naiste reklaamides lilli, värve ja lapsi. Selliste rohkem- või vähemtuntud turundusvõtete väljatöötamiseks näevad selle eriala inimesed iga päev vaeva. Mina leian, et peaksime oma silmi rohkem avama ja taolistest reklaamitrikkidest kerge südamega läbi vaatama. Kui iga inimene kaalutleks enne ostu hoolikalt, siis ei oleks ka tänane majanduskriis nii valus . Kui tarbija on harjunud vähesega läbi ajama, siis ei ole muutustest tingitud haavad nii sügavad.
Kaasaegset ühiskonda iseloomustab ületarbimine ning see on kasvav trend. Liigne tarbimine leiab aset meie kodudes: toidulaual, vannitoas, autodes , kodumasinates. Suur mõjutus on kindlasti lääne ühiskonnal. On kujunenud arvamus, et kõik, mis tuleb Ameerika mandrilt on hea, kuid mitte alati. On teada, et üle kuuekümne protsendi Ameerika Ühendriikide elanikest on ülekaalulised. Ka see on ehe näide tarbimishullusest. Sama joont jätkates sureb inimsugu lihtsalt välja.
Seega oleks juba ammu aeg hakata mõtlema, kuidas saaks elada säästlikumalt. Nii, et ka meie järglastele oleks tagatud väärikas elu. On aeg, mil inimesed peavad oma harjumusi ümber kujundama. Õnneks on loodud ka mitmeid keskkonnakaitse organisatsioone muutmaks harjumuspärast käitumist.
Tarbimine on saanud oluliseks osaks inimeste elus, kuid mina leian, et seda ei tohiks ületähtsustada. Minu arvates tuleks tarbida võimalikult vähe ning iga ostu tuleks teha kaalutletult. Osta tuleks asju ja vahendeid, milleta tõesti hakkama ei saa. Sest lõppudelõpuks peaks siiski lähedased inimesed olema need, kes teevad õnnelikuks, mitte kokku kogutud asjad. Rikas ei ole see, kellel on surres palju raha ja asju. Rikas on see, kellel on elu lõpul kasvõi üks inimene, kes temast väga hoolib.