Eesti demokraatia tugevused ja nõrkused (0)

Eesti demokraatia tugevused ja nõrkused
Eesti Vabariik on demokraatlik riik. Demokraatlikud on oldud alates ajast, mil me taasiseseisvusime. Churchill on öelnud: „Demokraatia on halvimatest parim,“ ning nii kaua, kui ei ole leutatud veelgi sobivamat riigikorraldusvormi, tuleb sellega leppida. Kas me aga ikka oleme need tulised demokraadid – halvimatest parimad, või leidub Eesti demokraatias ka tumedamaid varjundeid?
Üks tähtsamaid demokraatia tunnuseid on valimisõigus, kuna antud vorm põhinebki rahva arvamusel ja võimul. Eestis tõepoolest kehtib täielik valmisõigus kõigile, kes on üle 18 aasta vanad. Eesti on ainulaadne riik, kuna sellest on alguse saanud e-hääletamine ning tänu sellele on kindlasti rohkemgi inimesi arvamust avaldama meelitatud.
Üks osa Euroopa Inimõiguste Hartast on õigus haridusele. Eestis on ehk isegi rohkematki, kui lihtsalt ´õigus´ sellele. Eesti on avatud riik, ning noorel eestlasel on kõik uksed valla, et omandada justnimelt selline haridus , milline soovitakse. Kui Eesti pind peaks kellegile liialt väikeseks jääma, lubatakse lahkelt Eesti noori välismaale õppima. Minuarvates on see üks suurimaid demokraatia plusse , et kõik piirid on vabad, ning riik lausa toetab noorte õppimist, ka välisriikides. Seega võib väita, et sotsiaalne mobiilsus on Eesti puhul täielikult eksisteeriv.
Tsensuuripuudust võib Eesti puhul pidada nii positiivseks , kui ka negatiivseks. Vabadus enda arvamust avaldada on oluline, ning Eestis on see võimalus olemas. Täna võib pea igaüks kirjutada arvamusartikli, ning selle avaldada, kui vaid soovib. Teisiti, see võib halb olla vaid seetõttu, et tihti ei tajuta ´hea normi piiri´ ning paljud uudislood ja aktiklid kaotavad oma väärikuse – seda nii teksti autor, kui ka halvemal juhul uudiste väljaandja.
Selliseid situatsioone on olnud pigem vähe, ning seetõttu jääb tsensuuripuuduse kaalukauss siiski tugevalt positiivsuse poole.
„Halvimatest parim...“ Kuid mida peetakse siis demokraatia miinusteks? Kas niivõrd paindlikul valitsusvormil saab olla negatiivseid külgi? Kahjuks küll.
Kui suur on aga „rahva võim,“ mida igal pool alatihti kuulutatakse? Demokraatliku süsteemi puhul on tihtipeale nii, et tugevamad võidavad ning vähemus saab oma tahtmise. Riigikogus on alati mingi osa inimesi puudu, ning nii võibki sündida asjaolu, et mõne küsimuse poolt ei hääleta mitte 101 inimest, vaid mingi osa neist.
Üks negatiivsemaid külgi on veel see, et kui mõni uus seadus ongi võetud arutellu, siis selle vastuvõtmine võtab liiga kaua aega. Maksimaalne seaduse vastuvõtmisaeg on Eestis 8 aastat, ning pea 10 aasta jooksul võib ju muutuda nii mõndagi. Selleks ajaks, kui uus vajalik seadus vastu võetakse, ei olegi seda ehk enam niiväga tarvis või on avastatud juba mõni muu, parem lahendus?
Eespool toodud demokraatia positiivne näidet valimisõiguse kohta võib pidada tegelikult ka negatiivseks. Tänapäeva valija on väga kergesti manipuleeritav ning kohati ka üpris rumal. Antud väide ei käi küll kõigi inimeste pihta, kuid on palju äsja valimisõiguse saanud noori, kes ei oska oma hääleõigusega midagi peale hakata, ning hääletavad selle inimese poolt, kellel uhkem valimisrekaam on. Taustatööd tegemata võib aga otsa komistada inimesele, kes on tõepoolest maksnud palju raha uhke reklaami eest, kuid kas on ka tõsiseltvõetav esindaja rahvale? Samas võib tekkida ka teine probleem, kus noorte ja rumalate või justnimelt vanemate inimeste hääled ostetakse ära ning kantakse edasi inimesele, kelle poolt hääleandja ehk mõned eurod teenunud on.
Demokraatial on tõepoolest nii nõrku, kui ka tugevaid külgi. Olgugi, et ka täna parima valitsusvormi juures on omad varjud, pole siiski ideaalsemat välja mõeldud, ning niikaua , kui seda tehtud ei ole, tuleb leppida halvimatest parimaga – demokraatiaga.