7. 12. klassis õpilased õpivad matemaatikat, füüsikat, ajalugu, ingliskeelt, bioloogiat, ühiskonda, kirjandust, eesti keelt ja vene keelt. 8. Abituriendid teevad ühe eksami. See on eesti keeles. 9. Gümnasistid teevad valikuliselt tavaliselt 3-4 eksamit. Need on matemaatika, füüsika, keemia, ajalugu. 10. Eestis on palju erakoole. Need on Eesti ärikool(EBS), Rocca-al-Mare kool, Nõmme põhikool. 11. Enamik lapsi õpib riiklikes koolides. 12. Palju koole suletakse demograafiliste probleemide pärast, Eestis on vähe lapsi. 13. Eestis on riiklikke- ja erakõrgkoole. 14. Tudengid õpivad 3 aastat bakalaureust ja 2 aastat magistrit. 15. Eesti kõige preztiisem ülikool on Tartu Ülikool.
väärtused (millised on väärtused, mida elus kõige enam hinnatakse); traditsioonid ühiskonnas (normiks peetav laste arv peres, suhtumine laste saamisse ja pereellu); naiste ja meeste seisund ühiskonnas, võimalused ja vabadus oma elu korraldada; majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks (toit, raha, eluase, riigi poliitika). Suremus Suremus on surmajuhtude esinemine mingi piirkonna rahvastikus või selle osas(või ka mingis perekonnas). Suremust iseloomustavad demograafiliste näitajate seas surmajuhtude arv mingis ajavahemikus (tavaliselt aastas) ning suremuskordajad, sealhulgas suremuse üldkordaja. Suremust põhjustavad: vaesus; halb tervisehoiukorraldus; arstiabi kehv kättesaadavus; ebaterve eluviis; Surma põhjused olenevad inimese vanusest. Lapseiga on tänapäevani suhteliselt ohtlik.
tööealine elanikkond 15-64 Vanadussõltuvuse määr inimesed vanuses üle 65 x 100/ tööealine elanikkond 15-64 Töötud loetakse neid tööjõu hulka kuuluvaid inimesi, kes ei suuda tööd leida Sündivuse määr ehk oodatav sündide arv sünnitusealise naise kohta Demograafilis-majanduslik paradoks negatiivse sõltuvuse rikkuse ja sündivuse määra vahe 6. Demograafiliste siirete kolm etappi. Enne 1900. a oli: 1) kasv aeglane, 2) vanuseline struktuur oli konstantne, 3) vähe inimesi elas üle 65 a vanaks 20. sajandi II poolt iseloomustab: 1) keskmine vanus tõusis, 2) elanikkonna arv kasv kiirenes, 3) esialgu jäi vanuseline struktuur samaks 20. sajandi II poolel jõudis maailm uude faasi: 1) sündivus kahanes 2x 2) elanikkonna kasv aeglustus, 3) noorte osakaal langes, 4) vanade inimeste osakaal tõusis,
sündimus ja suremus ning rahvaarvu aeglane kasv või isegi kahanemine. Demograafiline plahvatus- demograafilise ülemineku etapil toimuv kiire rahvastiku kasv suremuse kiire vähenemine ja suure sündimuse olukorras. Rahvastiku vananemine- on rahvastiku kesmise vanuse kasv laste osatähtsuse vähenemise ja vanurite osatähtsuse kasvu tõttu. Sündimus- on sündide esinemine ingi piirkonna rahvastikus või selle osas. Sündimust iseloomustavad demograafiliste näitajate seas sündide arv ja elussündide arv mingis ajavahemikus (tavaliselt aastas) ning sündimuskordajad, sealhulgas sündimuse üldkordaja(sündide arv tuhande elaniku kohta, väljendatakse promillides). Suremus- on surmajuhtude esinemine mingi piirkonna rahvastikus või selle osas. Suremust iseloomustavad demograafiliste näitajate seas surmajuhtude arv mingis ajavahemikus (tavaliselt aastas) ning suremuskordajad, sealhulgas suremuse üldkordaja(
viiakse ellu kas kogu rahvastikule või selle teatud rühmadele suunatud tervist mõjutavate sekkumiste kaudu. RAHVATERVIS (Rahvatervise seaduse mõistes) sektoritevaheline valdkond, mis hõlmab kõiki rahvastiku tervist parandavaid ja ebasoovitavat tervisemõju ennetavaid ja vähendavaid organiseeritud tegevusi eesmärgiga pikendada elanike eluiga, parandada nende elukvaliteeti ning vähendada tervisealast ebavõrdsust. RAHVASTIKU TERVIS (Population Health) Terviseseisundi statistiliste ja demograafiliste näitajatega mõõdetav riigi või piirkonna rahvastiku või selle osa tervisetase. Rahvatervise seaduses kasutatakse rahvastiku tervise mõistet kui kindla territooriumi elanike füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisundit ning selle jagunemist erinevate rahvastikurühmade vahel.
250 200 Surmajuhte 1000 lapse kohta 150 100 50 0 50-55 56-60 61-65 66-70 71-75 76-80 81-85 86-90 91-95 Aastad 19- Linnastumine Demograafiliste protsesside üheks osaks on ka linnastumine. Maailma linnastumisaste on kasvanud 1950. a 29% 1990. a 43% protsendile. Aastaks 2000 arvatakse Maal olevat 391 miljonilinna, neist 26-s elab enam kui 10 miljoni inimest. Linnastumisega kaasnevad kindlasti elukohtade puudus ja õhu ja vee saastatus. Praegusel ajal on ainult 40% arenguriikide linnakodudest ühendatud kanalisatsiooniga. Linnad on ka suured energia tarbijad. Eestist
Esmatasandi tervishoid (primary health care) Inimestele elukohajärgselt kättesaadav teenuste kogum, mis hõlmab tervisedendust, haiguste ennetamist, perearsti abi, õendusabi, ämmaemandust, füsioteraapiat, hooldusravi jt ambulatoorseid tervishoiuteenuseid, mis on kooskõlas elanike vajaduste ja tervishoiusüsteemi käsutuses olevate ressurssidega. Rahvastiku tervis (population health) Terviseseisundi statistiliste ja demograafiliste näitajatega mõõdetav riigi või piirkonna rahvastiku või selle osa tervisetase. Rahvatervis (public health) Tervise edendamise, haiguste ennetamise ja eluea pikendamise teadus ja praktika, mida viiakse ellu kas kogu rahvastikule või selle teatud rühmadele suunatud tervist mõjutavate sekkumiste kaudu. Kirjanduses tehakse vahet rahvatervise ja "uue rahvatervise" vahel, selleks et rõhutada oluliselt erinevat lähenemist tervise mõjurite
Konservatiivne heaolumudel Ajaloolised tingimused: 1) Nõrk liberaalne traditsioon 2) Tugev katoliku kirik 3) Selge staatuse teadlikkus Eelised: 1) Säilitab eelneva sissetuleku taseme 2) Võimaldab erasektori osalemist teenuste pakkumisel 3) Keskmine maksude tase Puudused: 1) Suured tööjõu kulutused 2) Võib produtseerida uut vaesust kuna on vähe toetust 3) Tundlik tööjõuturu ja demograafiliste tingimuste suhtes Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel Ajaloolised tingimused: 1) Tööliste ja talurahva koostöö 2) Vasakparteide domineerimine 3) Keskklassi hiline kujunemine Eelised: 1) Kõrge tööhõive 2) Kõrge toetuste tase 3) Sotsiaalsete vastuolude vähendamine Puudused: 1) Kallis ja bürokraatlik 2) Kõrged maksud 3) Riigi/valitsuse domineerimine Liberaalne heaolumudel Ajaloolised tingimused: 1) Turumajanduse domineerimine
tugevuse ja poliitilise stabiilsuse varem kui muu endine kommunistlik maailm. Neis riikides keskmine eluiga pikeneb ja sündimus kasvab, kaugemal idas toimuvad need protsessid palju aeglasemalt. Üks märkimisväärsemaid tulevikuaspekte on veel muulaste osatähtsuse kasv Euroopa rahvastikus, mis võib püsivalt muuta Euroopa ühiskondi. See sõltub eelkõige immigratsioonipoliitikast ja arusaamisest sisserändest kui lahendusest teistele demograafiliste muutuste aspektidele ning majanduslikele väljakutsetele.
See probleem esineb reeglina ainult arenenud riikides, sest arengumaades on sündimus endiselt nii kõrge, et rahvastikust moodustavad enamuse noored. Arenenud riikides on aga suremus üha madalam ja sündimus näitab samuti vähenemistendentsi. Nii tekib varsti terav probleem pensioni maksmisega, kuna riigile makse maksva elanikkonna osa võib jääda väiksemaks kui nende maksude arvelt elavate inimsete hulk. Demograafiliste protsesside üheks osaks on ka linnastumine. Linnastumine on tööstuse arenedes loomulik protsess, mis toimub enamuses maailma riikides. Maailma linnastumisaste on kasvanud 1950. aasta 29 protsendilt 1990. aasta 43 protsendile. Aastal 2000 elas maailmas 50% elanikest linnades, neist 26-s elab enam kui 10 miljoni inimest, sealjuures pooled ülisuurtest linnadest asuvad Aasias. Linnastumisega kaasnevad kindlasti ka õhu ja vee saastatus
taastearengu kindlustamisega XXI sajandi geopoliitilises keskkonnas, teine niisuguste rahvastikutrendidega, mis Eestit käesoleval ajal Euroopast eemale kannavad. Mõlema probleemirühma lahendus sõltub sellest, kuivõrd ja kui kiiresti ning kas üldse hakkavad riigikorralduses seas tooni andma riigimehelikult mõtlevad juhid. Eesti rahvastikutaaste hälbed Eesti maa ja rahva taastearengu kindlustamisküsimuse kõrval nõuab rahvastikuteaduslik lähenemine veel nende demograafiliste arengutrendide väljatoomist, mis kuidagi ei soodusta Eesti liikumist Euroopa integratsiooni suunas, pigem vastupidi, väljaöeldud soovide ja mõneti ka vastava toimetamise kiuste nihutavad meid koguni Euroopast eemale. Eesti rahvastikuprotsesse on vaadeldud nende rahvaste ja riikide kontekstis, kellega oleme demograafilise arengu ajastuselt võrreldavad. Esiteks Eestis on demograafiline seisund ilmselgelt halvem kui teistes sama demograafilise arenguetapiga riikides
vähendamine, laialdane populaarsus. Puudused- kallis ja bürokraatlik, kõrged maksud(astmeline süsteem), riigi/valitsuse domineerimine. 2) Konservatiivne- Tööpanusega arvestamine, sh kindlustusmaksete tegemistel, süsteem soosib kõrge kvalifikatsiooniga ning pika tööstaaziga palgatöötajaid. (Saksamaa, Belgia, Prantsusmaa) Eelised- säilitab eelneva sissetuleku taseme, võimaldab erasektori osalemist teenuste pakkumisel, keskmine maksude tase. Puudused- Tundlik tööjõuturu ja demograafiliste tingimuste suhtes. Karistab töövõtjaid spetsiifilistes sektorites, produtseerib uut vaesus, vähe toetust välaspool kindlustussüsteemi. 3) Liberaalne- Minimaalne riik, põhiline vastutaja on inimene, toetused vaid vaestele, madalad maksud.(Austraalia, Suurbritannia, Iirimaa, USA) Eelised- vähemtundlik demograafilistele protsessidele, madalad üldised maksud, stimuleerib aktiivset tööturgu, eriti madala palgalist. Puudused- Kõrge ebavõrdsus ja suured sotsiaalsed vastuolud, madal
Demograafilised ülevaated näitavad, et inimeste arv vanuses üle 65 aasta on Euroopa kõrgeim (19,4%).On arvata, et see arv kasvab.Meeste keskmine eluiga on 79 ja naistel 84,6. Rahvastiku langus hoiab 0% juures, sest migrantide sissevool suurendab sündivust. Praegusel ajal on enamik itaallasi vanuses 45 – 65, see on seotud nn „beebibuumiga” , mis võttis aset II Maailmasõja ja 60. aastate vahel. Nende demograafiliste muudatuste tagajärjed on omakorda tugevalt mõjutanud majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurialast konteksti. (Vikipeedia 02.11.2014) Tabel 1 Suuremad linnad Elanike arv Jrk Linn Maakond (31.detsember 2010)
Loo Keskkool EESTI RAHVASTIKU ARENG Referaat Autor: Aleks Aasaru Klass: 11 Loo 2008 Loo Keskkool Eesti rahvastikutaaste hälbed Eesti maa ja rahva taastearengu kindlustamisküsimuse kõrval nõuab rahvastikuteaduslik lähenemine veel nende demograafiliste arengutrendide väljatoomist, mis kuidagi ei soodusta Eesti liikumist Euroopa integratsiooni suunas, pigem vastupidi, väljaöeldud soovide ja mõneti ka vastava toimetamise kiuste nihutavad meid koguni Euroopast eemale. Kõnealused probleemid peaksid valmistama riigijuhtides muret, kuid tegelikult mitte. Riigikorralduslikud reformid on aga hädavajalikud. Muidugi saab rahvastikuarengut analüüsida ja välja tuua selle positiivsed ja
(kõrg)koolides ja teisi , kellele hariduselu möödus erinevates NSVL paikades. · Praegu on suur hulk õpetajaid, kes on saanud oma hariduse nõukogude ajal. · Vaatlused ja esialgsed uuringud näitavad, et õpetajate arv, kes tunnustavad eesseisvaid muutusi ja lülituvad neisse juba praegu aktiivselt kasvab kiiresti. Õpetajatest väljaspool toimub lähema aastakümne keskel samuti oluline muutus - laste arv koolides väheneb kuni kaks korda - see on demograafiliste protsesside tulemus, kui seda ei muuda just suur sisserändajate vool. Niisiis ootab õpetajaskonda eest · Õpilaste arvu järsk vähenemine demograafilise protsesside tõttu, seega õpetajate arvu vähenenemine ; suureneda võib küll täiskasvanud õpetajate arv · Siiski jääb õpetaja - leib suhteliselt kindlaks, kuigi mitte rikkalikuks elatise allikaks · Õpetaja kui elukestese õppija jaoks näevad kõik stsenaariumid ette enam või vähem
tähtsust. Indiviidi otsus tarbida rohkem haridusteenuseid võib avaldada mõju tema naabrite sissetulekutele. Näiteks talupidaja, kes rakendab uut põllumajanduslikku tehnoloogiat, mõjutab seeläbi ka oma naabreid - naaber võib võtta sama meetodi kasutusele järgides haritud naabri tegevust. Kõrgem haridustase võimaldab tervemat ja täisväärtuslikumat elu, vähendades kulutusi sotsiaal- ja tervishoiusüsteemile. Tõestatud on ka demograafiliste muutuste seos haridustaseme tõusuga. MIKROTASAND MAKROTASAND Hariduse mõjud tervishoiule, rahvastiku Madalam rahvastiku kasvule ning investeeringutele : juurdekasv ning parem laste kõrgem haridustase; tervis (tööjõu kvaliteedi laste parem tervis ja väiksem suremus; tõus) väiksem sündimus
aasta 1. jaanuarist kergitavad inflatsiooni 0,34% võrra. Lisaks väliskeskkonna mõjude (energia, toit) taandumisele väheneb aktsiisimäärade tõstmise mõju ning arvestades nõrga majanduskonjunktuuriga kaasneva baasinflatsiooni aeglustumisega, pidurdub tarbijahindade tõus aastatel 20092010 märgatavalt (Rahandusministeeriuj, 2008). Tarbijahindade kasvuks 2009 aastal prognoosime 4,8% (Eesti Pank, 2008). Tööjõupakkumise kasv on vähenemas nii demograafiliste protsesside kui ka väljaspool Eestit töötamise võimaluste tõttu. Reservid on peamiselt mitteaktiivsete seas, ettevõtjaid peavad keskenduma ka tootlikkuse tõstmisele. Nõudluse vähenemisele reageeris see suhteliselt kiiresti läbi hõive: vähenes tööealiste aktiivsus pensioniealiste ja noorte seas, palgasaajate arv ning täistööajaga töötajate arv (Viilmann, 2008) Tööturuandmed kinnitavad palgakasvu aeglustumist, kuigi tegevusalade vahel esineb selles suhetes erinevusi. 2009
Kõigi teooriate puhul on väljaspool vaadet põhilised ja põhimõttelised põhjused. Seega keskenduvad teooriad mõistlikult lähedastele teguritele. Käitumisteooria: Käitumine on peamine vaesust põhjustav mehhanism. Selle selgituse kohaselt on vaesed vaesed, kuna nad käituvad ebasoodsas, vaesust suurendavas käitumises või riskivad nagu üksikemadus või töötus. Vaesus on kontekstis suur, kuna sellisele käitumisele viitavad demograafiliste tunnustega inimesed on sageli levinud. Vaesuse vähendamiseks peame vähendama sellise käitumisega inimeste levimust. Struktuuriline teooria: See teooria baseerub majanduse ja demograafia põhjal. Selles teoorias pole rõhk sisul ja käitumisel, vaid just vaesuse elamise struktuuril. Sinu vaesus sõltub mis riigis sina oled sündinud ja elad praegu. Poliitiline teooria: Need väidavad, et vaesus on poliitiline tulemus, mille taga on
Mõlemad seisukohad on inimlikust seisukohast kritiseeritavad. Rahvastiku dünaamika on tsükliline, kusjuures omavahel seotud on rahvastiku dünaamika ja majanduse areng. Majanduskasvu perioodil on noortel paremad võimalused alustada varem iseseisvat elu ja sünnitada lapsi. Majanduslanguse perioodil sünnitatakse lapsed hiljem (tendentsid võivad ilmneda väikese nihkega). Demograafilise ülemineku teooria ... on keskne rahvastikuteooria. Suuremad muutused demograafiliste protsessides on toimunud 19. sajandist ehk industrialiseerimisajastust alates Muutused seisnevad sündimus-, suremus-, rände- ja abiellumiskäitumises. Demograafilise ülemineku teooria · Traditsioonilisel etapil on sündimus ja suremus kõrged · Modernsel etapil on sündimus ja suremus madalad · Nende kahe etapi vahelist perioodi nimetatakse demograafiliseks üleminekuks. Seega on demograafilisel üleminekul 3 staadiumit Demograafilise ülemineku teooria
Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 10 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline nimetatud komponentidest ei ole ärikeskkonna mikrokeskkonna element? Vali üks: a. tarnijad b. tarbijad c. tehnoloogia d. konkurendid Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: tehnoloogia Küsimus 11 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Segmenteerimise alused. Milline faktor ei kuulu demograafiliste printsiipide hulka? Vali üks: a. tulude tase b. elulaad c. vanus d. sugu Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: elulaad Küsimus 12 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst SWOTanalüüsi komponendid on: Vali üks või enam: a. ohud b. väärtused c. tugevused d. otsused Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: tugevused, ohud Küsimus 13 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus
muutumisele; - Arendada oma kliendirühma nõudmistele ja ootustele vastavat klienditeenindust; - Kasutada oma kliendirühmadele sobilikku teavitust ja reklaami, samuti müügisoodustusi; - Kasutada optimaalselt ettevõtte ressursse; - Efektiivsemalt hinnata ettevõtte ja selle konkurentide tugevaid ja nõrku külgi konkreetsete kliendirühmade teenindamise sisukohast. Kliente võidakse rühmitada : demograafiliste, geograafiliste või psühholoogiliste tunnuste alusel. Demograafilised tunnused Sugu ,rahvus , haridus , elukutse , sissetulekute suurus , sotsiaalne positsioon ühiskonnas , perekonna suurus ja arengufaas ,vanus. Geograafilised tunnused Riik, regioon, asum jne. Ettevõte võib piiritleda oma kliendirühma näiteks mingis asulas, linnas, linnarajoonis, piiritleda piirkonnas elavate/töötavate inimestega, seal asuvate ettevõtetega. Teisalt võib
– Erilised liigid ja piirkonnad 22. Maakera elurikkuse kuumad punktid e hot spots; kus ja kuidas defineeritud? Saared – bioloogilise mitmekesisuse rikkad alad *maismaal (Kesk-Ameerika, Brasiilia, Hiina, India, Malaisia, *suured e. kontinentaalsed saared (Uus- Meremaa, Austraalia, Madagaskar) * okeaanide saared (Havai, Galapagos, Mauritius) – Suur liikide arv – endeemsus – erilised kooslused Raamat sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse 23. Demograafiliste muutuste mõju liigikaitse aspektist Demograafilised kõikumised muutuvad olulisteks siis, kui arvukus kahaneb elupaiga hävitamise või killustumise tõttu. Sel juhul langeb arvukus suure tõenäosusega ka edaspidi ja juhuste kokkulangemise korral (nt aastal, mil sündimus on madal ja suremus kõrge) võib populatsioon isegi välja surra. Liigid, mille sündimus ja suremus on väga varieeruvad (nt üheaastased taimed ja lühiajalised putukad) on demograafilisest kõikumisest eriti ohustatud
Alates 60-ndatest on toimunud tugev ja pidev areng rahvusvahelises turismis, mõningate tagasilöökidega 70-ndatel - see oli põhjustatud energiakriisist. 1978-1988 oli aastane keskmine juurdekasv 5% hoolimata üldisest majanduslikust langusest, poliitilisest ebastabiilsusest ja vahetuskursidest. Järgneval kümnendil täheldati umbes 4%-list keskmist juurdekasvu aastas. Turism ja meelelahutus on tulnud, et jääda, kuid kui soovitakse areneda, tuleb kohaneda demograafiliste suundumustega, moe, kliima ja hoiakute muutustega. Aina rohkem peavad turismi arendajad jälgima järgmisi kriteeriume: *kas turg on olemas ? *kas see on majanduslikult tasuv ? *kas see on sotsiaalselt tasuv ? * kas see on keskonna seisukohalt vastuvõetav ? Selleks,et ennustada,mida tähendab turism kümne aasta pärast,peaks uurima demograafilisi, sotsiaal- majanduslikke ja poliitilisi suundumusi. Sotsiaal-majanduslikud faktorid mõjutavad generatsiooni ja sihtkohta
Jõupingutused, et selgitada, mis on juhtunud, algasid koheselt. Huvitaval kombel need esimesed selgitused eeldasid et see fenomen kajastas seda, mida inimesed oma elult soovisid. Dumont ütles, et inimeste soov olla liikuv ongi selle fenomeni põhjuseks. Ronimaks sotsiaalsel redelil üles, on suur pere kahtlemata takistuseks. Dumont võttis selle kokku nii: kui suremus tõuseb, sündimus langeb. II maailmasõja lõpupoole ja ka peale seda, ameerika teadlased võtsid juhtrolli demograafiliste muutuste arutelus. Arutelu tulemusena eelistused olid rohkem majanduslikku laadi ning mõiste ,,üleminek" asendus sõnaga ,,revolutsioon". Muutusi demograafilises käitumises peeti põhiliselt ühiskonna edukuse funktsiooniks. Notestein (1945), kes mängis otsustavat rolli demograafilise üleminekuteooria formuleerimisel, rõhutas suremuse vähenemise mõju ja moderniseerimisprotsessi mõju inimeste elule ja kogu ühiskonnale, ülekaalukat tähtsust. Ta
Suurimad lüngad meie teadmistes: Ökosüsteemid: meri ja troopilised vihmametsad Taksonid: parasiidid ja parasitoidid, seened ja mikroorganismid, ümarloomad, kõdulestad, putukad 22. Maakera elurikkuse kuumad punktid e hot spots; kus ja kuidas defineeritud? Kuumad punktid on piirkonnad, kuna on suur liigirikkus ja suur endeemide rohkus. Nt: Himaalaja, Sri Lanka, Tansaania, Amazonase vihmametsad, Hawaii. 23. Demograafiliste muutuste mõju liigikaitse aspektist Stabiilses keskkonnas suureneb populatsiooni arvukus tavaliselt kuni keskkonna kandevõime piirini, pärast seda tasandub keskmine sündimus võrdseks keskmise suremusega ning populatsioon enam ei kasva. Reaalses populatsioonis aga ei anna iga isend keskmise sündimuse tasemega võrdselt hulgal järglasi – ta ei pruugi neid üldse saada või saab vähem või rohkem.
20%, kaubanduses 12%, tööstuses 10% ja mujal 15%. Seejuures töötasid ümbrikupalka saanud inimesed peamiselt keskmise suurusega ettevõtetes, kus on kokku 5-49 töötajat. Piirkonniti on regulaarselt makstud ümbrikupalka keskmisest enam Kirde-Eesti ja Kesk-Eesti töötajatele. Vanuse alusel on ümbrikupalka makstud sagedamini noorematele töötajatele. Sagedamini saavad ümbrikupalka mehed ning madalama haridustasemega töötajad. Nimetatud sotsiaal-demograafiliste gruppide lõikes oli seetõttu ka ümbrikupalga osakaal kogutöötasust kõrgem. Kui keskmiselt moodustas ümbrikupalk 40% selle saajate aastasest töötasust, siis näiteks Kirde-Eestis oli vastav näitaja 59% ning alg- ja põhiharidusega ümbrikupalga saajatel 52%; seega moodustas ümbrikupalk töötasust suurema osa kui legaalne tasu. Ümbrikupalka sai 2004. aastal 14% palgatöötajatest, selle jõudsin juba välja tuua. Aga sellel teemal
regionaalset (eri riigisisesed tasandi), kohalikku. Asustussüsteemid kui ruumistruktuurid on üldjoones stabiilsed ja inertsed. Muutuvad “suurte sündmuste”, pikaajaliste protsesside käigus, võimalik muuta strateegialise planeerimise käigus. Asustussüsteem on kujunenud väga paljude majanduslike, poliitiliste, sõjaliste, etnilis- kultuuriliste, demograafiliste jms. protsesside mõjul, millede omavahelised kombinatsioonid muudavad linnad ja asustussüsteemid mõneti ainulaadseks (v.a. barakk-asulad), kuid teatavate tunnuste alusel saab neid siiski klassifitseerida. 2B. Asustussüsteemide tüübid: 1) Kandid/paikkonnad – esmatasandi maalised asustussüsteemid; 2) Vallad – administratiivsed maalised asustussüsteemid; 3) Kohalikud/piirkondlikud asustussüsteemid – (enamasti) väikelinnalinnalised;
tervise üle ning tugevdada seeläbi oma tervist. Elukeskkond ja eluviis mõjutavad tervisenäitajaid rohkem kui meditsiiniteenused. Kehaline aktviisus parandab elu kvaliteeti ja psühhosotsiaalset heaolu. 13. Eesti rahvastiku tervis ja tervisepoliitika suundumused/dokumendid ning põhilised demograafilised näitajad (keskmine eluiga, tervelt elatud eluaastad). On terviseseisundi statistiliste ja demograafiliste näitajatega mõõdetav riigi või piirkonna rahvastiku või selle osa tervisetase. Viimaste aastate arengud Eesti rahvatervises on olnud positiivsed sündivus tõusnud, eluiga pikenenud. Sealjuures on eluiga pikenenud kiiremini kui Euroopas keskmiselt. Eesti keskmine eeldatav eluiga on 73,2 aastat, Euroopa Liidu keskmine 78 aastat. 2006.a andmetel sünnimomendil ennustava 52 tervelt elatud eluaasta poolest nii meeste kui naiste lõikes Euroopas ühel viimastest kohtadest
vihmametsad; taksonid –parasiidid, seened, putukad; erilised liigid ja piirkonnad. 22.Maakera elurikkuse kuumad punktid e hot spots; kus ja kuidas defineeritud? Bioloogilise mitmekesisuse rikkad alad (seal on suur liikide arv, erilised kooslused, esinemine ainult teatud piiratud aladel, gigantsus roomajatel ja lindudel, kääbusjad imetajad, lennuvõimetus ). Maismaal - Brasiilia, Hiina, India; Suured saared - Uus- meremaa, Austraalia; Ookeanide saared – Havai. 23.Demograafiliste muutuste mõju liigikaitse aspektist Inimese arvukus, tihe asustus, teadmatus, hoolimatus avaldavad mõju liigikaitsele. Nt: Teede- ja liiklustihedus, metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, vee ja õhu reostamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne muudavad kõik erinevate liikide elutingimusi märkimisväärselt. ,30 24.Populatsioonide väljasuremiskeeris on populatsiooni geneetilise mitmekesisuse kadu igas järgmises
ja soovide muutumisele · arendada oma kliendirühma nõudmistele ja ootustele vastavat klienditeenindust · kasutada oma kliendirühmadele sobilikku teavitust ja reklaami, samuti müügisoodustusi · kasutada optimaalselt ettevõtte ressursse · efektiivsemalt hinnata ettevõtte ja selle konkurentide tugevaid ja nõrku külgi konkreetsete kliendirühmade teenindamise sisukohast Kliente saab rühmitada: · demograafiliste tunnuste alusel - vanus, sugu, rahvus, haridus, elukutse, sissetulekute suurus, sotsiaalne positsioon ühiskonnas, perekonna suurus ja arengufaas · geograafilise paiknemise alusel - riik, maakond, regioon, linn, vald, asula · psühholoogiliste tunnuste alusel - elulaad, suhtumised, hoiakud, juhus · eesmärkide ja motivatsiooni alusel Raskete ja erivajdustega klientide teenindamine: · Paku abi, kuid ära käi peale
ligikaudu 1000 ha) alad on nn afrikanerite (Euroopast ümberasukate järeltulijad, kes peavad oma kodumaaks Aafrikat) käes. Suurtes linnades on majandusliku ebavõrdsuse kontrastid paremini märgatavad. Nii on Mexicos (Mehhiko) juba ühed maailma kallimatest hotellidest ja kaupustest, samas ühel kolmandikul elanikkonnast ei ole kanalisatsiooni, väga palju on kodutuid ning isegi väga haritud inimestel on raske leida elamispinda. Linnastumine, tööpuudus Demograafiliste protsesside üheks tähtsaks osaks on ka linnastumine. Linnastumine on tööstuse arenedes loomulik protsess, mis toimub enamuses maailma riikides. Maailma linnastumisaste on kasvanud 1950. aasta 29 protsendilt 1990. aasta 43 protsendile. Aastal 2000 elas maailmas 50% elanikest linnades, neist 26-s elab enam kui 10 miljoni inimest, sealjuures pooled ülisuurtest linnadest asuvad Aasias. Linnastumisega kaasnevad kindlasti ka õhu ja vee saastatus. Praegusel ajal on ainult
(haistmine). Tajumine kui meelelise tunnetuse terviklik protsess tugineb aistingutele, kuid sõltub ka eelnevatest kogemustest, mõtlemisest ja emotsioonidest. (Vihalemm 2008:95-97) Reklaamipsühholoogia kasutamine turunduses 7 2. TARBIJAPSÜHHOLOOGIA JA REKLAAM 2.1. Turu segmenteerimine Antud juhul nimetame turuks ostjas- või tarbijakeskkonda koos selle geograafiliste, demograafiliste ja psühholoogiliste omadustega ning tunnustega. Geograafilise segmenteerimise puhul lähtutakse tarbija psühholoogiliselt oluliste omaduste fikseerimisel sellest, kus tarbija asub (elab, töötab, puhkab) ning kus ta liigub. Selle puhul arvestab reklaamija olulisena veekogu lähedust, kliimat, rahvastikutihedust, linnade suurust, maanteede iseloomu jm. Demograafia kui valdkond tegeleb populatsiooni kvantitatiivsete tunnuste mõõtmise ja uurimusega.
võtta arvesse eri käitumuslikke ja kliinilisi ilminguid. Täiskasvanuna alustanud tarbijatel võib olla vähem või teistsuguseid sõltuvushäireid. Diagnoosimine ja hindamine Lihtsaid täiustatud jälgimismenetlusi saaks rakendada korduvretseptide ja/või mitme ravimi määramise piisava seire kaudu. Kontrolli ja hindamisküsimustikud võib koostada just eakate probleeme arvesse võttes. 6. Raviks sekkumine ja teenused Demograafiliste muutuste tegelikud tagajärjed ning vananevate sõltuvusaine kuritarvitajate kasvavad ravivajadused kurnavad olemasolevaid finantsressursse. Ka ravita jätmine tekitab kulusid ja võib järgnevate kriiside tõttu osutuda isegi kulukamaks kui ravi. Eakate vanuserühma üldkulusid saab vähendada, pakkudes õigeaegseid ja tõhusaid sekkumismeetmeid sobivates tingimustes. Eakatega seotud riskid
?? Tarbija ostukäitumise mudel õpik lk 87) Individuaalsed tegurid: Ressursid, vajadused, motivatsioon, isiksus, elustiil, hoiakud Välised tegurid: Kultuur, sotsiaalne klass, grupimõjud, arvamusliidrid, perekond, turundusmeetmed, situatsioon Psühholooglised tegurid: tajumine, mälu, õppimine 5.Milliseid näitajaid tuleks tarbijakäitumise juures arvestada ja kuidas jagunevad Eesti tarbijad ostujõult? Segmenteerimine???? Geograafiliste tunnuste alustel, demograafiliste tunnuste alusel, sotsiaal-majanduslike tunnuste alusel, Isiksuse ja hoiakute tunnused, toote kasutamise alusel, (õpik lk 126-129) 6.Iseloomustage sotsiaalseid klasse sotsiaalsete mõjurite seisukohast. (õpik lk 108-109) Iseloomulikud tunnused: sotsiaalsed klassid tihedalt seotud sotsiaalse staatuse mõistega, dünaamilisus (inimesed alamatest kihtidest pürivad pidevalt ülemistesse kihtidesse), multidimensioonilisus (sotsiaalse klassi
· Mitmekesisus on erinevate elukeskkondade üldine muutlikkus või siis teatud keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide paljusus · Liigirikkus on teatud ala liikide mitmekesisus · Liigierisus näitab kuidas antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahel · Sündimus sündide esinemine mingi piirkonna rahvastikus · Immigratsioon sisseränne, inimeste ränne ühest riigist teise · Suremust iseloomustavad demograafiliste näitajate seas surmajuhtude arv mingis ajavahemikus (tavaliselt aastas) ning suremuskordajad · Emigratsioon väljaränne ühest riigist teise · Vanusepüramiid on populatsiooni vanuselise koosseisu graafiline kujutis · Elumus on mingi taksoni isendite määr kas pärast kahjustavate tegurite toimet või pärast mingit ajavahemikku · Populatsioonilained on populatsiooni arvukuse suured kõikumised keskmise taseme
"mõõdetakse"= valimi suurus ja valiku printsiibid ning millist asetleidnud surmajuhtude kohta, kui surnud isik oli seitse või enam - tabelite ja kirjeldavate statistikute abil, kui ka graafiliselt. statistikat kasutatakse. Epidemioloogia liigid ·Rutiinne e igapäevane päeva vana. Elulemus · näitab negatiivse sündmuse (surma) 1.Sagedustabel: · Mittearvulised või diskreetsed tunnused (mitu korda epi: demograafiliste ja meditsiiniliste andmete kogumine, puudumist teatud ajaperioodi jooksul · Annab ettekujutuse ravi esineb iga erinevat väärtust valimis, esinemiste arvu nimetatakse andmebaasid, registrid ·"Akuutne" epi: nakkushaigused, puhangud, efektiivsusest · Omab tähtsust haiguse kirjeldamisel prognoos · sageduseks). Valimi jaotuse all mõistetakse valimi jagunemist erinevate
probleem- rahvastiku vananemine. See probleem esineb reeglina ainult arenenud riikides, sest arengumaades on sündimus endiselt nii kõrge, et rahvastikust moodustavad enamuse noored. Arenenud riikides on aga suremus üha madalam ja sündimus näitab samuti vähenemistendentsi. Nii tekib varsti terav probleem pensioni maksmisega, kuna riigile makse maksva elanikkonna osa võib jääda väiksemaks kui nende maksude arvelt elavate inimsete hulk. Demograafiliste protsesside üheks osaks on ka linnastumine. Linnastumine on tööstuse arenedes loomulik protsess, mis toimub enamuses maailma riikides. Maailma linnastumisaste on kasvanud 1950. aasta 29 protsendilt 1990. aasta 43 protsendile. Aastal 2000 elas maailmas 50% elanikest linnades, neist 26-s elab enam kui 10 miljoni inimest, sealjuures pooled ülisuurtest linnadest asuvad Aasias. Linnastumisega kaasnevad kindlasti ka õhu ja vee saastatus. Praegusel ajal on ainult 40% arenguriikide
Heaoluökonoomika (welfare economics) on politsei, riigivalitsemine, seadusandlus jne) kahju; vanadussõltuvusmääraks. Selle suurus on majandusteooria haru, milles uuritakse seda, positiivse kõrvalmõjuga kaubad (haridus, T kindlustusseltsi halduskulud ja määratud põhiliselt demograafiliste teguritega: kuidas majandustegevus peaks olema inimeste vaktsineerimine) normaalkasum. sündimus, suremus ja migratsioon. korraldatud, et saavutada suurimat hüvede sellised infrastruktuuri teenused, mis on Netohind on brutomakse ja keskmise Pensionikorralduse seisukohalt on hulka ning sotsiaalset õiglust
aasta algul pilapildiskandaali näol, mille käigus süüdati Taani saatkonnad Iraanis ja Süürias. Taani osaleb algusest peale praeguses Iraagi sõjas. Tõsi küll, 2003. aasta sissetungi ajal piirdus osalus vaid ühe allveelaevaga. Sügisel 2006 oli Iraagis umbes 500 Taani sõdurit. Teised olulised arutlusteemad praeguses Taanis on globaliseerumine ning Taani hariduse, tööstuse ja teaduse valmisolek ülemaailmseks konkurentsiks, heaoluühiskonna jätkusuutlikkus praeguste demograafiliste trendide taustal, keskkonnakaitse, Lähis-Ida probleemid, Taani koolisüsteem jpm. Haldusjaouts 6 Alates 2007. aastast jaguneb Taani 5 piirkonnaks: Kesk-Jüütimaa, Lõuna-Taani, Pealinna, Põhja-Jüütimaa ja Sjællandi piirkond. Ajalugu Esiajalugu
Oma terviseseisundi ja patsiendiõigustega kursisolek võimaldab isikut enam kaasata raviprotsessi ja parandada ravitulemust ??? 16. Haiguste ennetamise efektiivsus, seos heaoluga. Ennetustegevus võimaldaks ära hoida 70% haigustes 17. Eesti rahvastiku tervis ja tervisepoliitika suundumused/dokumendid ning põhilised demograafilised näitajad (keskmine eluiga, tervelt elatud eluaastad). Rahvastiku tervis – terviseseisundi statistiliste ja demograafiliste näitajatega mõõdetav riigi või piirkonna rahvastiku või selle osa tervisetase Viimaste aastate arengud Eesti rahvatervises on olnud positiivsed – sündivus tõusnud, eluiga pikenenud. Sealjuures on eluiga pikenenud kiiremini kui Euroopas keskmiselt. Samas on vahe Lääne-Euroopa ja Põhjamaadega ikkagi suur ja iive on endiselt negatiivne. Samas on ka mitmeid põhjusi muretsemiseks, - näiteks suurenev vaimne pinge,
Selliste andmete abil on võimalik suunata meditsiinilist personali ja vaktsiini just nendesse asukohtadesse, kus seda kõige rohkem vajatakse ning seeläbi ära hoida haiguse levikut võimalikult efektiivselt. Suurandmed ei mõjuta ainult meditsiinimaailma. Suurandmetelt loodavad suurt kasu lõigata ka ettevõtjad, sest andmeid saab potentsiaalselt kasutada nii klientide äratundmiseks kui ka klientide ostutrendide uurimisel. Samuti annavad suurandmed häid andmeid inimeste demograafiliste andmete kohta. [9] Sageli kasutatakse ära andmekaevamist, mis koosneb laiast valikust rakendustest ja tehnoloogiatest, mida kasutatakse andmete kogumiseks, hoiustamiseks, analüüsimiseks ja andmetele ligipääsu võimaldamiseks. Selle tulemusel tekitatakse informatsioon, mille põhjalikul analüüsimisel saab langetada ärilisi otsuseid paremini ja kiiremini kõikides juhtimise tasemetes, mis tõstab ettevõtte efektiivsust. [10]
see reaalses ajas reklaami lõplikus variandis peaks olema. Reklaamielementide õige vahekorra probleem on soovitava psühholoogilise mõju saavutamise juures 1 kesksemaid. Reklaamiapellatsioon on virtuaalelement, mis tekib kõigi teiste elementide koosmõju tulemusena ning peitub reklaamielementide psühholoogilises suunitluses ja sisus. Teemade probleemiasetus: 1. Kes on reklaamitava toote/teenuse kõige tõenäolisem tarbija? 2. Kui jäigalt peab ta olema määratletud oma demograafiliste, psühholoogiliste ja elulaadiga seotud omaduste alusel? 3. Milline peaks olema selle perspektiivse kliendi isiksus? Reklaamiapellatsioon toetub esmajärjekorras just tarbija motivatsioonisfäärile. See sisuline kontsentreeritud tervik, mis on suunatud reklaami vastu võtva isiksuse mingile psühholoogilissotsiaalsele kihistusele ning mis on teostatud reklaamielementide oskusliku loomise, valiku ja kombineerimise teel, ongi reklaami apellatsioon.
456.369 99.538 487 7 Rwanda 10.718.379 26.338 407 8 Liibanon 4.224.000 10.452 404 9 Holland 16.760.000 41.526 404 10 Iisrael 7.697.600 20.770 371 Rahvastikku iseloomustavad näitajad Rahvaarv ja selle muutumine Majandusarengu tase, elutase 5 Demograafiliste protsesside intensiivsus: sündimuskordajad, suremuskordajad, loomulik iive, abielude arv Rahvastiku paiknemine ja tihedus, linnastumine, ränne Soolis-vanuseline koosseis ja perekonnaseis Rahvastiku kirjaoskus Rahvastiku rassiline, keeleline, etniline ja usuline koosseis Inimtegevuse mõju keskkonnale 6 Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda
Juriidilis-õiguslik keskkonda mõjutavad poliitilised jõud, erinevad ametkonnad ja õigusaktid. Mõisad nagu ka muud ettevõtted peavad kinni pidama erinevatest riigis kehtivatest õigusaktidest ja seadustest. Demograafiline keskkond on rahvastikuga seonduv. Siia alla kuuluvad inimeste keskmine vanus, sooline jaotus, vähemusrahvuste olulisus jne. Mõisate kui turismiettevõtete puhul on oluline arvestada mitte vaid siseriikliku demograafiaga, vaid ka teiste riikide demograafiliste aspektidega. Peamiseks Eestit külastavateks turistideks on eakamad soomlased. Seega peavad ka mõisad kui turismiobjektid arvestama sellega. Kultuuriline keskkond koosned inimeste haridusest, käitumisnormidest, uskumustest ja väärtushinnangutest. Ka selle keskkonna puhul peavad turismiettevõtted arvestama mitte ainult oma riigi inimestega, vaid ka välisturistidega. Tehnoloogiline keskkond on kõik kaasajal kasutusel olevad asjad, mida pidevalt edasi arendatakse
nimetatud piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.12 Seega peab säte, mis isiku põhiõiguseid ja vabadusi piirab olema sobiv, vajalik ja mõõdukas. Sobivaks peetakse abinõud, mis soodustab eesmärgi saavutamist. 13 Kohustusliku kogumispensioni eesmärk on tulenevalt rahvastiku vananemisest tingitud demograafiliste 9 Kogumispensionide seadus - RT I 2010, 38, 231 - § 6 10 Ibid, § 3 lg 1 11 Ibid, § 66 lg 1 12 Eesti Vabariigi põhiseadus - RT I 2007, 33, 210 - § 11 13 Eesti Vabariigi põhiseadus : kommenteeritud väljaanne. Juura, 2008, lk 126 muudatustega kaasas käia. Enamikes riikides sh ka Eestis leiab aset pidev vananemise trend, mis tähendab, et toimub pidev ülalpeetavate arvu kasv maksumaksjate suhtes. See tähendab,
praktikat, mis võivad potentsiaalselt mõjutada käesoleva ja tulevaste põlvkondade tervist. rahvatervis – riigist inimeseni, ühiskond, haiguste ennetus (programmid jne), public. Tervise edendamise, haiguste ennetamise ja eluea pikendamise teadus ja praktika, mida viiakse ellu kas kogu rahvastikule või selle teatud rühmadele suunatud tervist mõjutavate sekkumiste kaudu. rahvastiku tervis – üle maailmne, statistiline, population. Terviseseisundi statistiliste ja demograafiliste näitajatega mõõdetav riigi või piirkonna rahvastiku või selle osa tervisetase. salutogenees, salutoloogia – ehk tervise areng on üksikisikute ja rahvastikurühmade terviseseisundi jätkuva paranemise protsess. Teadus, mis uurib tervise arengu ehk salutogeneesi protsesse. sotsiaalne kapital, sidusus, toetus ja tõrjutus – indiviididevahelised sidemed, sotsiaalsed võrgustikud, normid, vastastikune usaldus ja toetus. Sotsiaalne
tegemata jätmine. Ning mille tulemusel annab valet informatsiooni majandus tulemuste kohta. Majandusaruanded võltsitakse selleks, et meelitada investoreid investeerima ettevõttesse, tõstmaks ettevõtte väärtust, viima rahavoogude aruanne vastavalt nõudmistele ja peita ettevõtte kadusid ja muid tehingutega seonduvaid probleeme. Kes sooritavad pettusi ning miks need avastatakse? Teadlased on inimesed jaotanud psühholoogiliste ning demograafiliste tunnuste järgi kolme gruppi: ametialased kurjategijad, vägivaldsed kurjategijad ja üldsus ise. Nimetatud kurjateegijate pettused on mõneti erinevad. Näiteks ametialased kurjategijad on kas rahulolematud oma töö tingimustega või mitte sõbralikes suhetes oma ülemusega, mille tagajärjel otsib kättemaksu läbi pettuse. 5
a. viidi USA-s läbi tööjõu uuring, mis haaras 6000 leibkonda. Iga parameetri jaoks eraldi Eesmärgiks oli uurida, kuidas tööjõu pakkumine (töötunnid aastas) Nullhüpotees H0: bj = 0 sõltub sissetulekust ja tunnitasust. Sisukas hüpotees H1: bj 0 Leibkonnad jagati demograafiliste tunnuste alusel gruppidesse ja leiti kõikide tunnuste keskmised igas grupis. Gruppe on 36 (so valimi maht). b^ j t-test, teststatistik tj Sõltuv tunnus se(b j )
Kuid on ka teisi elastseid mõõdupuid, mille üle peaks muret tundma. Mil viisil me tajume ja hindame aega ja inimesi rohkem püsivamalt kui vahemaad? Kas võime kindlalt väita, et üks tund on ekvivalentne tunniga või et üks imik teise imikuga, kui ühte ühiskonda võrreldakse teisega või näiteks kui me vaatame sama ühiskonda erinevatel aegadel? Me võime saada ebatäpseid numbreid. Rändeüleminekust terviseüleminekule ei ole potentsiaalsete demograafiliste üleminekute numbrid veel ennast ammendanud. Terviseülemineku suhteliselt varajane avastamine võib olla selle terav mõju kolme kõige enam nähtavamale ja olulisemale statistilisele indeksile- sündimuse üldkordajale ja suremuskordajale. Tööalast üleminekut on sageli täheldatud kirjanduses, kuid mitte kunagi täpselt määratletud. Sarnaselt kirjandus on täis haridusüleminekute vihjeid. Tähtsad sammud täiesti kirjaoskamatust ühiskonnast
organisatsioonide keskseteks. M Keresztesi tuletab rahvusvahelise ja võrdleva raamatukogunduse definitsiooni käsitlusobjektist tulenevalt. Tänapäeva arusaam võrdlevast ja rahvusvahelisest raamatukogundusest on teisenenud ning baseerub tuntavalt John Harvey ja Frances Carrolli definitsioonile (1987) Raamatukogundust eri aspektidest uurides, sarnasuste ja erinevuste leidmisel ning nende tõlgendamisel kultuuriliste, demograafiliste, majanduslike, hariduslike, ajalooliste, poliitiliste, sotsiaalsete või teiste faktorite taustal Kaasajal kasutatavaid seisukohti rahvusvahelisest raamatukogundusest on kujundanud oluliselt Joseph Z. Nitecki Michael Buckland (1992)on määratlenud 3 rahvusvahelisele raamatukogundusele omast tunnust: 1) Rõhuasetus kontekstil, st raamatukogu- ja infoteaduse kui nähtuse konteksti mitmekesisus; 2) Keelest, kultuurist, geograafilistest vahemaadest tulenevad praktilised raskused
annaabi.ee 
