Priionid ja haigused (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Mitterakulised struktuurid : priionid ja viirused

Mitterakulised struktuurid : priionid ja viirused Priionid 1. normaalseid priioneid esineb kõigil imetajatel. 2. esinevad vaid kesknärvisüsteemis. 3. on evolutsiooniliselt vanad.(eri imetajate liikidel on need valgud väga sarnased. 4. normaalsed priionid reguleerivad ööpäevaseid rütme. Erinevus normaalse ja tõvestava priionvalgu vahel : normaalne priionvalk on alfa- spiraal, tõvestav valk on aga beeta-struktuur. Tõvestavad priionvalgud : … tekitavad priionhaigusi (lammaste kratsimistõbi , hullulehmatõbi) 1) priionhaigustele pole ravi ning need lõpevad surmaga. 2) tõvestavad priionvalgud on erilised : a) ei lagune ensüümide toimel. b) ei denatureeru kõrgel temperatuuril, kiirguste ega lahustite toimel.

Bioloogia

3

doc

Viirused

a) viiruse tungimine organismi b) viiruse kinnitumine sihtmärkrakule  c) viiruse nukleiinhappe liikumine raku tuuma ja seostumine kromosoomidega DNA kujul (DNA viirus läheb otse, RNA viirusel tehakse RNAst DNA ja alles siis seostub) Järgnev jaguneb kaheks: 1. Lüütiline tsükkel, st rakus algab intensiivne viirusosakeste taastootmine, mõne aja pärast rakk sureb, laguneb ehk lüüsub ja vabanevad viirusosakesed nakatavad uusi rakke. a) äge - haigus areneb kiirelt, sellel on 2 väljundit: organism kas terveneb (täielikult või jääknähtude/tüsistustega) või sureb. Nt gripp, puukentsefaliit, marutõbi b) krooniline - organismis pidevalt hukkub viirusnakkusega rakke, kuid uute rakkude lisandumine suudab seda kompenseerida teatud aja vältel. Isikud on koguaeg nakkusohtlikud. Nt HIV, hepatiidi need vormid, mis levivad biovedelikuga 2

Üldbioloogia

7

doc

Viirushaigused

B-hepatiidi viiruse esimesed haigussümptomid ilmnevad 2-6 nädala möödumisel nakatumisest: palavik, iiveldus, väsimus, peavalud, kogu keha sügelus, kollased silmavalged, tume uriin, hele väljaheide, kõhuvalu. Ligi kolmandik nakatunutest põeb B-hepatiidi läbi peaaegu ilma sümptomiteta. Lühema või pikema põdemise järel paraneb 90% haigetest ning nad saavutavad eluaegse immuunsuse, ülejäänud 10%-l muutub haigus krooniliseks. Väikesel osal kroonilise B-hepatiidiga patsientidel võib välja kujuneda maksatsirroos või maksavähk. Hepatiit B-d on võimalik vältida vaktsineerimisega. Hepatiit C viirus levib vere kaudu. Sugulisel teel ja olme kaudu levib nakkus harva, umbes 5­10% juhtudel. Imik võib nakkuse saada siis, kui ema on nakatunud raseduse viimases kolmandikus. Haigus ei pea avalduma kohe pärast sündi, haigeks võib jääda ka hiljem. Nakatunud ema tohib last

Bioloogia

3

docx

KT Viirused

Viirused ­ nukleiinhapetest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, mille puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismi rakke Viiruse ehitus:1)ümbris, 2)kapsiid, 3)genoom Virioon ­ viirusosake väljaspool rakku Viroloogia ­ teadus, mis uurib viirusi Kapsiid ­ kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku Genoom ­ DNA või RNA, mis säilitavad pärilikku infot ja määravad viiruse omadused Genoomides on olemas 3 sorti geene: 1)replikatsioonigeenid/valgud ­ kindlustavad viiruse genoomi paljunemise, 2)regulaatorgeenid/valgud ­ mõjutavad peremeesraku ainevahetust, 3) struktuurgeenid/valgud ­ kindlustavad viirusvalkude sünteesi Elus või eluta? Elus organismid Eluta organismid Ehituses on valgud ja nukleiinhapped Puudub ainevahetus Evolutsioneeruvad Ei paljune ilma peremeesrakuta Muteeruvad Puudub rakuline ehi

Bioloogia

6

docx

Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused

3. Viirushaiguste ennetamiseks viiakse organismi vaktsiini (nõrgestatud haigustekitajate kogum), selle tulemusena hakkab organism tootma antikehi. 4. Viirushaigustest on võimalik hoiduda vaktsineerides 5. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. 6. Viirus ja viirushaigus – mille poolest erinevad? Viirus – bioloogiline objekt Viirushaigus – viiruse poolt põhjustatud haigus 7. Organismi immuunsussüsteem võitleb viirushaigustega. Taimi kaitseb viiruste eest vahakiht. 8. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega 9. Elus organismi tunnused Eluta organismi tunnused o Ehituses on valgud ja nukleiinhapped o puudub rakuline ehitus o Evolutsioneeruvad o puudub ainevahetus o muteeruvad o ei paljune ilma peremeesrakuta

Bioloogia

6

docx

Molekulaargeneetika ja viirused

3. Viirushaiguste ennetamiseks viiakse organismi vaktsiini (nõrgestatud haigustekitajate kogum), selle tulemusena hakkab organism tootma antikehi. 4. Viirushaigustest on võimalik hoiduda vaktsineerides 5. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. 6. Viirus ja viirushaigus – mille poolest erinevad? Viirus – bioloogiline objekt Viirushaigus – viiruse poolt põhjustatud haigus 7. Organismi immuunsussüsteem võitleb viirushaigustega. Taimi kaitseb viiruste eest vahakiht. 8. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega 9. Elus organismi tunnused Eluta organismi tunnused o Ehituses on valgud ja nukleiinhapped o puudub rakuline ehitus o Evolutsioneeruvad o puudub ainevahetus o muteeruvad o ei paljune ilma peremeesrakuta

Bioloogia

83

pdf

Esimese nelja kursuse materjal

3. Ensüümide toimet saab reguleerida lähteainete hulga kaudu. ------------------------------------------------------------------------------------------------ II tsükkel : Rakubioloogia. Mitterakulised struktuurid : Priionid(ainult valguline) ja viirused. 1. normaalseid priioneid esineb kõigil imetajatel. 2. esinevad vaid kesknärvisüsteemis. 3. on evolutsiooniliselt vanad.(eri imetajate liikidel on need valgud väga sarnased. 4. normaalsed priionid reguleerivad ööpäevaseid rütme. 5. Imetajad saavad ka ilma nendeta elada. Tõvestavad priionvalgud : - tekitavad priionhaigusi (lammaste kratsimine -> hullulehmatõbi -> C-J haigus) 1) Priionhaigustele pole ravi ning nad lõpevad surmaga. 2) Tõvestavad priionvalgud on erilised : a) ei lagune ensüümide toimel. b) ei denatureeru. kõrgel temperatuuril, kiirguste ega lahustite toimel. 3) organism ei erista normaalseid ja tõvestavaid priionvalke. (antikehi ei teki =

Bioloogia

37

doc

Üldbioloogia konspekt (1. osa)

Priionid ­ kesknärvisüsteemi tõvestavad valgud, mis põhjustavad alati surma 1) Normaalsed priionvalgud ­ teatud osa alfaspiraalis. Kõikidel imetajatel ajus. Tegemist ürgsete valkudega, mille koostis ja struktuur on sarnased. Normaalsete priionvalkude funktsioon pole päris selge 2) Tõvestavad priionvalgud ­ sama osa beetastruktuuris a. Haigustekitaja koosneb ainult valgust. Nukleiinhapet pole b. Haigus levib induktsiooni teel. Induktsioon ­ tõvestaja puutub okku normaalse valguga ja muudab viimase tõbiseks c. Tõvestavad valgud ensüümide toimel ei lagune. Kuhjuvad ajurakkudes ja tapavad neid d. Antikehi ei moodustu ­ kaitsesüsteemid ei rakendu e. Tõvestavad valgud on denaturatsioonile vastupidavad. Taluvad edukalt: keetmist, ülerõhku, etanooli, uv-kiirgust f

Üldbioloogia

Kommentaarid (0)