Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Creutzfeldti-Jakobi tõbi (0)

1 Hindamata
Punktid

Creutzfeldti- Jakobi tõbi
Daniil  Petrov
 Creutzfeldti- Jakobi  tõbi on harva esinev 
(üks  haigestumine  miljoni elaniku kohta 
aastas) neurodegeneratiivne haigus.
   Dementsus , mis tekib Creutzfeldti-Jakobi tõve 
tagajärjel, kodeeritakse RHK-10s  koodiga  
F02.1.
 Dementsus on sündroom, mida iseloomustab 
peamiselt intellektuaalsete võimete 
taandareng.
 neurodegeneratiivne haigus ehk närvisüsteemi 
haigus.
 Haigust kirjeldas esimesena 1920. 
aastal Saksa  neuroloog  Hans Gerhard 
Creutzfeldt ja varsti pärast Creutzfeldti 
teine Saksa neuroloog – Alfons Maria 
Jakob. 1922. aastal nimetati haigus 
Creutzfeldti-Jakobi tõveks.
 Creutzfeldti-Jakobi tõve tekitajaks peetakse priooni, 
mis võib edasi kanduda nii pärilikult kui ka 
nakkuslikult
 Prioonid on ebanormaalselt muundunud, 
iselaadseid haigusi tekitavad 
isekordistuvad valgumolekulid.
 Haigusele on iseloomulikud järjest süvenevad 
ebakindel kõnnak, dementsus, mäluhäired, isiksuse 
muutused, hallutsinatsioonid, lihasetõmblused, 
lihasejäikus.
 Võib esineda ka unehäireid, nägemishäireid, 
kõnehäireid, raskusi kõnest arusaamisega, 
peapiirkonna närvide halvatust, krambihooge.
 Prognoos elule on halb: haigus lõpeb 
tavaliselt surmaga 3–12 kuud pärast 
haigestumist.

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
Creutzfeldti-Jakobi tõbi #1 Creutzfeldti-Jakobi tõbi #2 Creutzfeldti-Jakobi tõbi #3 Creutzfeldti-Jakobi tõbi #4 Creutzfeldti-Jakobi tõbi #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Altair32 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Prioonhaigused
6
pdf

Prioonhaigused

Prioonid​ ​e.​ ​priionid​ ​on​ ​normaalsete​ ​valkude​ ​nakkuslikud​ ​vormid,​ ​mis​ ​muudavad​ ​terveid​ ​valke endasarnasteks. Prioonvalgul​ ​on​ ​olemas​ ​kaks​ ​erinevat​ ​konformatsiooni:​ ​rakkudes​ ​ohutu​ ​PrP​C​-vorm​ ​ning​ ​haigusi põhjustav​ ​PrP​Sc​-vorm.​ ​​ ​Normaalseid​ ​PrP​C​-vormis​ ​valke​ ​võib​ ​leida​ ​kõikide​ ​imetajate​ ​ajukudedest, nende​ ​ülesanded​ ​ajus​ ​pole​ ​täpselt​ ​teada,​ ​ent​ ​arvatavasti​ ​edastavad​ ​need​ ​ajus​ ​levivaid molekulaarseid​ ​signaale​ ​ning​ ​reguleerivad​ ​ööpäevaseid​ ​rütme.​ ​PrP​Sc​-vormis​ ​prioonvalgud omavad​ ​samasugust​ ​aminohapete​ ​järjestust​ ​nagu​ ​PrP​C​-vormis​ ​normaalsed​ ​valgud.​ ​PrP​Sc​-vorm tuleneb​ ​kas​ ​mutatsioonist​ ​PRNP-geenis?

Bioloogia
Prioonhaigused
11
pptx

Prioonhaigused

Prioonhaigused Kristin Tisler 12.klass Inimesel on eristatud nelja prioonhaigust: Kuru CreutzfeldtJakobi tõbi (CJD) GerstmannStraussleri tõbi (GSD) enamus juhtudest leitud perekondlikult pärilikuna Fataalne perekondlik unetus ainult pärilikuna mõnes suguvõsas Loomadel kreibi lammaste ja kitsede kratsimistõbi veistehullus ehk hullulehmatõbi (BSE) Nakatumine Prioonhaigused on nakkushaigused, kuid on ka võimalik haigestumine ilma välise nakkuseta. Haigestunud organismis ei teki antikehi priooni vastu. Haiguse peiteaeg on väga pikk, olenevalt

Geneetika
ALZHEIMERI TÕBI
8
docx

ALZHEIMERI TÕBI

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool HT13 Mairit Mattis ALZHEIMERI TÕBI Referaat Juhendaja: Mari Viik Mõdriku 2014 Sissejuhatus e. mis on Alzheimeri tõbi: Alzheimeri haigus põhjustab aju närvirakkude järkjärgulise hävinemise, mille tulemusena aju muundub ja ei tööta enam normaalselt. Lõpuks Alzheimeri haigusega inimesed muutuvad aina vähem võimeliseks teha järeldusi väliskeskkonnast saadud informatsioonist ja ei suuda saata informatsiooni oma kehale. Alzheimeri haigust põdevad inimesed muutuvad võimetuks mõtlema, meenutama ehk mäletama, arusaama ja otsustusvõimetuteks

Sotsiaalpsühhiaatria
Alzheimer
4
rtf

Alzheimer

Haigused ja seisundid Esileht / Haigused ja seisundid Alzheimeri tõbi Morbus Alzheimer (lad.k) Alzheimer disease (ingl.k) Seletus Alzheimeri tõbi (AT) on aeglaselt süvenev, nõdrameelsust põhjustav närvisüsteemi haigus, mis tavaliselt algab vanemas eas . Ülevaade AT on 20. sajandi algusest tuntud progresseeruv haigus, mille kestus esimestest sümptomitest surmani on keskmiselt 10 aastat. Alzheimeri tõbi on kõige sagedasem dementsuse ehk nõdrameelsuse vorm. Dementsust iseloomustab raske kognitiivsete funktsioonide (mälu, intellekt) kahjustus ilma teadvuse häireteta, mis märgatavalt häirib inimese igapäevast toimetulekut. Mõningatel juhtudel on täheldatud AT pärilikkust ning haiguse sagedasemat esinemist naistel. Kõige olulisem haiguse riskifaktor on vanus. Haiguse levimus on üle 65-aastaste seas 6-8 % ja AT moodustab üle poole kõigist dementsussündroomidest.

Inimese õpetus
KOHTUPSÜHHIAATRIA konspekt eksamiks
20
docx

KOHTUPSÜHHIAATRIA konspekt eksamiks

krooniline valu D komorbiidsus: Puhast D 21% ; Alkoholisõltuvus 25% ; Isiksusehäire 44% ; Ärevushäire 57% Depressiooni põhjustavad ravimid: Digoksiin, L-Dopa, Steroidid, Beeta-blokaatorid, Teised antihüpertensiivsed ravimid, Bensodiasepiinid(pikaajalisel kasutamisel), Neuroleptikumid(pikaajalisel kasutamisel) Depressiooni põhjustavad haigused: Insult,infark ; B1,B2,B6,B12 foolhappe defitsiit; diabeet, hüpo/hüpertüreoos, Hüpo/hüperadrenalism, Hüpo/hüperparatüreoos, Parkinsoni tõbi, Porfüüria, Kasvajad(pankrease vähk) Kompleksus: Sümptomid: Psühholoogilised, käitumuslikud, sotsiaalsed, närvisüsteemi muutused, hormonaalse süsteemi muutused. Ravimeetodid: bioloogilised psühholoogilised, sotsiaalsed Ravimeetodi valik: Mõõdukas v raske D ­ bioloogiline ravi /Kerge v mõõdukas D ­ psühhoteraapia Vähemalt 1 ja võimalusel kombinatsioon! D-ga seotud suitsidaalsus: Rasked depressioonid 20-40% Depressiivsusega seotud 2/3 suitsiididest

Õiguskaitseasutuste süsteem
DEMENTSUS
22
ppt

DEMENTSUS

DEMENTSUS Sisukord · 1. Sihtrühm . · 2. Dementsuse sümptomid · 3. Dementsuse diagnoosimine · 4. Dementsuste ravi · 5. Sümptomid ehk avaldumine · 6. Dementsuste staadiumid · 7.Prognoos. · 8.Kokkuvõtte. Sihtrühm · Ravijuhendi sihtrühm on neuroloogid, psühhiaatrid, kes püstitavad diagnoosi ja alustavad ravi ning otsustavad koos hooldajaga selle katkestamise üle. Oluliseks sihtgrupiks on neuropsühholoogid ja radioloogid, kellelt abiuurimismeetoditest saadud lisaandmed on vajalikud dementsuste diagnoosimisel. · Teiseks sihtgrupiks on perearstid, kes vastutavad esmase skriiningu, üldsomaatilise seisundi hindamise, vajalike abiuuringute teostamise ja spetsialisti konsultatsioonile suunamise eest, samuti ravi jätkamise eest. · Nii perearstide- kui koduõendusteenuse eest vastutavad õed tegelevad esmase nõustamisega ja kriisisituatsioonis olevate dementsusega inimest kool

Rahva tervis
NEUROLOOGIA-EKSAMIKS
33
doc

NEUROLOOGIA-EKSAMIKS

ajukoe koldelised kahjustused (insuldid, ajukasvaja, ajutrauma, infektsioonid), pikaaegselt tõusnud koljusisene rõhk, pikaaegsed üldised ainevahetuse häired. Korduvatest ajutraumadest tingitud intellektuaalsete võimete langus on tuntud professionaalsetel poksijatel kroonilise traumaatilise ajukahjustusena. Dementsus põhjustab elamistoimingute/igapäevategevuste raskendatust, avaldudes apraksia, agnoosia jm sümptomitena. Dementsussündroom: alzheimeri tõbi, vaskulaarne dementsus, ..jne. Alzheimeri tõbi Dementsust põhjustav tõbi. Reeglina algab mäluhäiretega ­ uut informatsiooni ei suudeta omandada, säilitada ega reprodutseerida. Alzheimeri tõve varajases staadiumis võib olla kergeid raskusi ka tähelepanu, planeerimise, paindlikkuse ja abstraktse mõtlemisega ning semantilise mälu (tähenduste ning mõistetevaheliste suhete mälu) halvenemist. Iseloomulikud on kõnehäired: sõnavara väheneb,

Neuroloogia
Neuroloogia konspekt
17
docx

Neuroloogia konspekt

Alzheimeri haigus), ajukoe koldelised kahjustused (insuldid, ajukasvaja, ajutrauma, infektsioonid), pikaaegselt tõusnud koljusisene rõhk, pikaaegsed üldised ainevahetuse häired. Korduvatest ajutraumadest tingitud intellektuaalsete võimete langus on tuntud professionaalsetel poksijatel kroonilise traumaatilise ajukahjustusena. Dementsus põhjustab elamistoimingute/igapäevategevuste raskendatust, avaldudes apraksia, agnoosia jm sümptomitena. Dementsussündroom: alzheimeri tõbi, vaskulaarne dementsus, ..jne. Sclerosis multiplex. Sclerosis multiplex (SM) on kõige sagedasem noori inimesi tabav pea- ja seljaaju haigus. Mille korral kahjustub närvirakkude ümber olev müeliinkiht - häirub närviimpulsside koordineeritud levimine. Sclerosis multiplex on noori inimesi invaliidistavaist kesknärvisüsteemi haigustest ja ka demüeliniseerivaist haigustest kõige levinum. Haiguse käigus tekib autoimmuunne põletik - inimese loomulikud kaitsemehhanismid pöörduvad

Eripedagoogika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun