Raku ja embrotehnoloogia (0)

Anni Rikker 12.b
kontrolltöö lk 19-36. Raku- ja embrüotehnoloogia
1.mõisted:
kloonimine - DNA- fragmentide , rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine.
kloon- isendi, raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond.
meristeempaljundus - taimede vegetatiivne paljundamine meristeemkoest.
hübridoomitehnoloogia- rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks – immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine, immunuloogiline testimine ja monokloonsete antikehade produtdeerimine
antiseerum - immuunseerum, mis sisaldab antikehi kas ühe või mitme antigeeni vastu, iga antigeen on põhjustanud mitme erineva antikeha tekke.
transgeensed organismid- geneetiliselt muundatud organismid – GMO. Organismid, kelle genoomi on siirdatud mõne võõrliigi geene, mis neid organismides avalduvad ja ka järglastele päranduvad.
asendusema ehk surrogaatema - emaimetaja, kes sünnitab talle siirdatud võõrast päritolu embrüost arenenud järglase
totipotentsus- rakkude arenguline täisvõimelisus; sügoodi, esimeste blastomeeride ja meristeemirakkude võime diferentseeruda mis tahes tüüpi organismiomasteks rakkudeks ja areneda tervik organismiks.
tuumkloonimine - selgroogsetel teostatav kloonimine somaatilise raku tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud .
rakuteraapia ehk rakkravi- kahjustunud või hävinud kudede ja elundite funktsiooni parandamine või taastamine vastavalt diferentseerunud rakumasside siirdamisega.
tüvirakk- hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk, mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkudeks.
2.Millised on kloonimise eelised?
Kasutatakse ravieesmärkidel, tänu meristeemirakkude kasutamisele võib saada ühelt taimelt palju vegetatiivseid järglasi. Saaks paljundada väljasuremisohus olevaid liike.
3.Miks kasutatakse meristeempaljundust ja kus?
Põhjused, miks hakati meristeempaljundusmeetodit kasutama:
võimalik raskestipaljundatavate taimede istutusmaterjali kiire tootmine
meristeemrakud on tavaliselt viirusvabad
looduskaitse (hävimisohus taimeliikide kaitse)
Hakati kasutama raskesti paljunevate taimene ( orhideed, viljapuud ) istutusmaterjali kiireks tootmiseks. Hiljem, kui avastati, et meristeemirakkud on viirusvabad, siis kasutati neid jõulisemtae taimede kasvatamiseks. Veel kasutatakse meristeempaljundust looduskaitses.
4.Kuidas saadakse hübridoome?
Mingi antigeeniga immuniseeritud hiire põrnast eraldatud lümfotsüüdid viiakse kokku hiire vereloomekasvaja müeloomi rakkudega lahuses, mis stimuleerib rakkude ühinemist. Nii tekib nende rakkude hübriide, mida nimetatakse hübridoomideks.
5. Kuidas toimub embrüosiirdamine?
Embrüosiirdamine on embrüo ülekanne indleva emaslooma või rasestumisvlami naise emakasse.
Toimub loomadel:
Lehmal kutsutakse esile superevolutsioon (5-10 ka 30 munarakku)
Kunstlik seemendamine : 6-8 päeva pärast pestakse embrüod emakast välja
Embrüod hoitakse söötmel, siis uuritakse mikroskoobiga ja selgitatakse välja kõige paremad
Valitud embrüod siirdatakse või hoitakse vedelas lämmastikus
Embrüodes toimud siirdamine
Toimub Inimesel:
Toimub kehaväliselt, katseklaasis, kus embrüo on 2-5 päeva
6. Miks on vajalik embrüosiirdamine?
Vajalik: võib saada rohkem järglasi, kui tava viisil, naisel, kellel on mõni terviserike ja ei saa lapsi, on see hea võimalus, samamoodi kasutatakse seda võimalust juhul, kui mehel on viljakushäired.
7. Nimeta embrüosiirdamise eelised ja puudused.
Eelised
Puudused
Võimaldab loomadelt palju järglasi
Kallis
Võimalik transportida kaugete vahemaade taha, sest emrüo säilib sügavkülmutamisel
Ei saa garanteerida siirdamise õnnestumist
Võimaldab saada lapsi ka neil, kellel on terviserikked.
Seda vpeetakse inimelu pühaduse rikkumiseks.
8. Mis tähtsus on Dollyl geneetika ajaloos?
Lammas Dolly läks 1997.aastal teadusajalukku kui esimene täiskasvanu rakust kloovitud imetaja . Kasutati tuumkloonimise meetodit.
9. Miks on tuumkloonimise efektiivsus väike?
Sest see on siiski katseeksitusmeetod. Ahve pole suudetud siiani kloonida , lammas Dolly saadi 277 munaraku tuumasiirdamisest, milledest saadi ainult 29 arenevat embrüot.
10. Millised on inimese kloonimise probleemid?
1) kloonida saab indiviide, kellest on olemas elusaid rakke.
2) klooniindiviidid on inimese geneetiline, mitte aga isiksuse koopia
3) metoodika on katsetamisjärgus
11. Milleks on vajalik terapeutiline kloonimine ja kuidas see toimub?
Neid kasutatakse tuumadoonorile geneetiliselt ja immunoloogiliselt identsete kudede ja organite kasvatamiseks.
Toimub embrüote tekitamine kavatsusega nad hävitada.
12. Kuidas toimub reproduktiivne kloonimine?
Somaatilise raku tuuma siirdamine tuumata munarakku, embrüo areng, blastotsüsti siirdamine asendusema emakasse, võib sündida kloonlaps.
13. Millise tüviraku päritoluga tüvirakke kasutatakse?
1) embrüonaalsed tüvirakud
2) nabaväädivere tüvirakud
3) täiskasvanu tüvirakud
14. Millised on tüvirakkude kasutamise võimalused?
Kasutatakse:
Põletuse tagajärjel
Luuüdi siirdamisel
Diabeedi korral
Seljaaju kahjustuse korral
Infarkti puhul
Parkinsoni tõve puhul
15. iseloomusta Parkinsoni tõve?
On inglise arsti James Parkinsoni poolt esmakordselt avastatud aastal 1817. Algab tavaliselt 50. ja 70. eluaasta vahel. Selle põhitunnuseks on käte ja hiljem kogu keha värin, liigutuste aeglus ja kohmakus. Sageli ilmneb psüühikas depressioon , hiljem areneb paljudel nõdrameelsus ehk dementsus .
Põhjuseks on aju basaaltuumade dopamiini tootvate neuronite hävimine.
Sellele haigusele seni kindlat ravi ei ole .