alfa 0 30 45 60 9 1 2 3 0 8 7 6 0 0 0 sin 0 0.5 Rut2 Rut3 1 0 -1 0 /2 /2 cos 1 Rut Rut2 0.5 0 -1 0 1 3/2 /2 tan 0 Rut 1 Rut3 - 0 - 0 3/3 cot - Rut 1 Rut3 1 - 0 - 3 /3
docstxt/15290443251415.txt
milli- m 10-3=0,001 mm; mV 215 mV = 215×10-3 V = 215×0,001 V = =0,215 V mikro- µ 10-6 µV; µm 2,5 µm = 2,5×10-6 m nano- n 10-9 nm; nV 4 nC = 4×10-9 C Võime asendada 1 cm = 10-2 × 1m = 0,01 × 1 m = 0,01 m Pikkusühikud: meeter (m); kilomeeter (km); detsimeeter (dm); sentimeeter (cm); millimeeter (mm) Ühikute vahelised seosed: 1 km = 1000 m = 103 m 1 m = 0,001 km = 10-3 km 1 m = 10 dm 1 dm = 0,1 m 1 m = 100 cm 1 cm = 0,01 m = 10-2 m 1 cm = 10 mm 1 mm = 0,1 cm 1 m = 1000 mm 1 mm = 0,001 m = 10-3 m Näiteid: 1,5 km = 1,5 × 1000 m = 1500 m 12 mm = 12 × 0,001 m = 0,012 m 8,8 cm = 8,8 × 0,01 m = 0,088 m Ajaühikud: sekund (s); minut (min); tund (h); ööpäev Ühikute vahelised seoseid: 1 min = 60 s 1
Siis 2={(2,2),(2,4),(2,6),(3,3),(3,6)}. Näide 2. Olgu hulgaks kõigi naturaalarvude hulk ning seoseks osahulk hulgas ×, mis koosneb kõikidest paaridest (,), mille korral arv on arvu jagaja. Seega ={(,) ,, | }. Seda seost nimetatakse jaguvusseoseks. Näide 3. Olgu mistahes hulk ja ={(,) | }. Mistahes elementide , korral (,) parajasti siis, kui =. Seda seost nimetatakse võrdusseoseks hulga elementide vahel. Ülesanne 1. Olgu täisarvude hulgal antud järgmised seosed: 1 = {(, ) | }, 2 = {(, ) | > }, 3 = {(, ) | = või = -}, 4 = {(, ) | = }, 5 = {(, ) | = + 1}, 6 = {(, ) | + 3}. Millised seosed sisaldavad paare (1, 1), (1, 2), (2, 1), (1, -1) ja (2, 2)? Lahendus. Paar (1, 1) kuulub seostesse 1, 3, 4 ja 6. Paar (1, 2) kuulub seostesse 1 ja 6. Paar (2, 1) kuulub seostesse 2, 5 ja 6. Paar (1, -1) kuulub seostesse 2, 3 ja 6. Paar (2, 2) kuulub seostesse 1, 3 ja 4. Kui palju erinevaid seoseid saab olla hulgal, milles on elementi? N^2
Kas musikaalsus on pärilik või õpitav? Musikaalsust on tihti seostatud pärilikkusega. Näiteks võib tuua klassitsismiajastu tuntuima helilooja Wolfgang Amadeus Mozarti, kellele oli looduse poolt antud anne luua heliteoseid muusika kirjutamise eeskirju järgimata. Kuid kas see vastab tõele, et musikaalsus on saadud pärandusena oma eelnenud sugupõlvedelt või on see saavutatud pikaajalise töö tulemusena? Äkki hoopis mõlema aspekti kombinatsioon? Musikaalsus tähendab tundlikkust, teadmist või annet muusikas. See koosneb mitmest komponendist, millest kõige komplitseeritum on tihtipeale muusikaline kuulmine. Rütmitunne on kõigil välja arendatav, kui pole just suuremat kõrvalekallet. Sündides oleme me kõik pärinud musikaalsuse, kuid mina arvan, et mõnele on antud seda rohkem kui teistele. Inimene saab selle ande kallal töötada, seda edasi arenada. Mozart päris kapellmeistrist isa käest surepärased muusik...
LÄÄNE - VIRU RAKENDUSKÕGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09 KÕ Else Luik JUHTIMISARVESTUS, SELLE OLEMUS NING SEOSED FINANTSARVESTUSE NING INFOSÜSTEEMIDEGA Äriökonoomika kursusetöö Õppejõud: Raili Kuusik Mõdriku 2012 2 SISUKORD JUHTIMISARVESTUS, SELLE OLEMUS NING SEOSED FINANTSARVESTUSE NING INFOSÜSTEEMIDEGA.....................................................................................1 SISUKORD....................................................................................................................3 SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. JUHTIMISARVESTUS JA SELLE OLEMUS......................................................... 5 3
14. Milline on reostaadi ehitus? Joonis teha õpikust lk 86 Keraamilisest materjalist torule on tihedalt traat peale mähitud. Mähisega toru kohal on metallvarras, mida mööda liigub liugur (liikuv klemm). Viies liugurit kasutatavast otsaklemmist eemale suureneb mähitud traadi pikkus, mida mööda vool liigub ja sellega ka suureneb takistus. Reostaati iseloomustatavateks suurusteks on reostaadi suurim takistus ja suurim lubatud voolutugevus. 15. Panna kirja seosed mis kehtivad juhtide jadaühenduse kohta. 1. voolutugevus on kõikides takistites ühesugune I = I1 = I2. 2. kogupinge on võrdne üksikute pingete summaga. U = U1 + U2+ U3. 3. kogutakistus on võrdne üksikute takistuste summaga. R = R1+R2. 16. || juhtide jadaühenduse kohta. 1. Voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne üksikute voolutugevuste summaga hargnemata osas. I=I1+I2. 2. Pinge on kõikidel takistitel ühesugune. U=U1=U2 3
Aineklassid ja nendevahelised seosed Aineklassid Lihtained: · Metallid (Na, Zn, Fe, Cu...) · Mittemetallid (C, Si, B, O2, H2, N2, F2, Cl2...) Liitained · Oksiidid (koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik o.a-ga II; Na2O, CO, Cl2O3...) o Keemiliste omaduste järgi Aluselised oksiidid peamiselt metallioksiidid (eriti madalamas o.a-s); reageerivad hapetega; Na2O, CaO, BaO Happelised oksiidid peamiselt mittemetallioksiidid; reageerivad alustega; SiO2, SO3, CO2 Amfoteersed võivad reageerida nii hapete kui alustega; Al2O3, ZnO Neutraalsed ei astu tavaliselt keemilisse reaktsiooni; NO, N2O, CO · Happed (koosnevad ühest või mitmest vesinikust ja happe(jääk)anioonist; HCl, H2SO3, H3PO4...) o Vesiniku aatomite arvu järgi: Ü...
Renessansikirjandus ja Dekameron Novellikogumik ''Dekameron'' on Boccaccio, keda peetakse novelli kui kirjanduszanri loojaks, peateos. Raamat sisaldab seitsme neiu ja kolme noormehe kümne päeva jooksul jutustatud sadat novelli. Kuna raamat on kirjutatud renessansiajastul, siis on sel palju ühiseid jooni ja tunnuseid renessansikirjandusega. Millised on seosed renessansiajastu ja selle kirjanduse vahel? Üheks tunnuseks või renessansiaja sümboliks on seitse põhipattu: uhkus, ihnus, kadedus, viha, himurus, aplus ja laiskus. Need on Boccaccio esimeses novellis hästi välja toodud. Kui notar Ciappelletto oli väga haige ja suremas, siis talle kutsuti koju munk, kellele ta saaks oma patud ära pihtida. Ta oli elus olnud väga jumalakartmatu, et tal ei tulnud kordagi meeldegi pihtida või mingit sakramenti vastu võtta. Kui ta oleks
Sirge tõusunurgaks nimetatakse nurka (alfa), mis on x-telje positiivse suuna ja sirge vahel. Sirge tõusuks nimetatakse suurust tan(alfa). Sirge algordinaadiks nimetatakse ordinaadi väärtust, kus sirge lõikab y-telge. Sirge võrrand kahe puntki abil: x-x1 / x2-x1 = y-y1 / y2-y1 Sirge võrrand ühe punkti ja sihivektoriga: x-x1 / s1 = y-y1 / s2 Sirge võrrand punkti ja tõusuga: y-y1 = k(x-x1) Sirge võrrand tõusu ja algordinaadiga: y = kx + b Ühel sirgel on lõpmata palju sihivektoreid. Teame järgnevaid sirge määramise viise: kahe punkti abil, punkti ja sihivekotriga, punkti ja tõusuga, tõusu ja algordinaadiga. Sirge on omavahel risti kui nende tõusude korrutis on -1, s.t. k1 * k2 = -1. N: 12x 3y = 0; 2x + 8y 9 = 0 s1(3;12) s2(-8;2) s1*s2=3*(-8)+12*2=0 Sirge üldvõrrand: ax + by + c = 0 => s(prim) = (-b; a) Kahe sirge vastastikused asendid: s: a1x + b1y + c1 = 0 t: a2x + b2y + c2 = 0 I ühtivad: a1/a2=b1/b2=c1/c2 II p...
Seosed täisnurkses kolmnurgas neljapäev, 29. jaanuar 2015. a Teoreem: Täisnurkses kolmnurgas hüpotenuusile joonestatud kõrgus jaotab selle kolmnurga kaheks kolmnurgaks, mis on sarnased esialgse kolmnurgaga ja C omavahel. B A D A A C D B D C D C B BDC BCA (NN tunnus) CDA BCA (NN tunnus) BDC CDA (NN tunnus) m.o.t.t. Geomeetriline keskmine Kui a, b ja x on mittenegatiivsed arvud, siis nimetatakse arvu x arvude a ja b geomeetriliseks keskmiseks, kui ta on ruutjuur nende arvude korrutisest x a b Kaatetite projektsioonid Hüpotenuusile ...
I. Oksüdatsiooniaste: 1)lihtaine o.a. = 0 2)liitaines kõigi aatomite o.a.-te summa = 0 3)A-rühmade metallidel tavaliselt püsiv o.a., mis võrdub nende rühma numbriga 4)B-rühmade metallidel o.a. tavaliselt muutuv, sagedasti esineb o.a. II 5)Mittemetallide o.a.-d muutuvad vahemikus ,,rühma nr" (maks) kuni ,,rühma nr 8" (min) 6)Hapnikul alati II, vesinikul alati I II. Anorgaaniliste ainete põhiklassid: Anorgaanilised ained Liitained ehk keemilised ühendid Lihtained Metallid Mittemetallid Oksiidid Happed Alused Soolad 2. Oksiidid ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik V -II N2 O5 a) Saamine: 1) Lihtaine põlem...
Trigonomeetria põhiseosed Lihtsustamiseks kasutatakse 1. Trigonomeetria põhiseoseid: sin 2 + cos 2 = 1 1 - cos 2 = sin 2 sin 1 - sin 2 = cos 2 = tan cos cos tan = sin 1 1 + tan 2 = tan cot = 1 cos 2 1 cos tan = = cot cot sin 2. Ühise teguri sulgude ette toomist 3. Ühise nimetaja leidmist 4. Abivalemeid: ( a + b )( a - b ) = a 2 - b 2 ( a + b) 2 = a 2 + 2ab + b 2 ( a - b) 2 = a 2 - 2ab + b 2 Näited: 1. (1 - sin )(1 + tan ) - cos = co...
OKSIIDID keemilised omadused: ALUSED keemilised omadused: 1. al.oksiid+hape=sool+ves 1. alus+hape=sool+vesi 2. al.oksiid+hap.oksiid=sool 2. alus+hap.oksiid=sool+vesi 3. tugevalt al.oksiid+vesi=leelis 3. leelis+sool=uus sool+uus alus (üks neist 4. nõrgalt al.oksiid+vesi=? sade, esimesed lahustuvad vees) 5. hap.oksiid+alus=vesi+sool 4. lahustumatu alus (t)= oksiid+vesi 6. hap.oksiid+al.oksiid=sool ALUSED saamine: 7. hap.oksiid+vesi=hape 1. akt.metall+vesi=leelis+vesinik 8. amf.oksiid+hape=sool+vesi 2. akt.met.oksiid+vesi=leelis OKSIIDID saamine: 3. sool+leelis=alus+sool (esimesed vees 1. metall+hapnik=oksiid lahustuvad) 2. mit.metall+hapnik=oksiid SOOL...
Eestlased Antarktikas Eestlaste ajalugu Antarktikas algab 1820.-ndal aastal Lõunamandri avastaja baltisakslasest mereväeohvitseri Fabian Gottlieb von Bellingshauseni juhitud Vene ekspeditsioonist, kuhu suure tõenäosusega kuulus ka eestlasi: nimed Olev Rannakoppel ja Paul Jakobson vihjavad sellele. Veel on teada, et 20. sajandi algul sai Vihula valla mehest Gustav Hämalasest Lõunaookeanis hülgeid küttiva Norra laeva kapten, maetud on ta Lõuna-Georgia saarele. Teise maailmasõja ajal põgenes Eesti perekond Oona USAsse sõjapakku. Perepoegadest said esimesed eestlased, kes Antarktikas talvitusid, kuid ajalukku kirjutasid nad end oma teadussaavutustega: Henn tegeles eri tüüpi virmaliste füüsikaliste tagamaade väljaselgitamisega, osales jääkihtide vanuse määramises ja isegi pingviinide koduinstinkti uurimises ning Haini erialaks oli ionosfääri uurimine. Mount Oona ja Oona Cliff on nimetatud ...
kui ka vokaalteoseid ning hiline looming koosnes taas peaaegu ainult klaverisonaatidest. Beethoveni looming oli alguses varaküps ja lapselik, keskel natuke melanhoolne ja traagiline, mis oli tingitud tema kuulmishäiretega, kuid hilisemas elus, kui ta oli oma probleemid seljataha jätnud, oli tema looming jällegi suurepärane võib isegi öelda, et oma eluaja lõpus valmisid tema suurteosed. Kokkuvõttes teemat helilooja loomingulise käekirja seosed tema saatusega, võib öelda, et Beethoveni alkohoolikust isa, mure ema pärast, vahepealne depressioon ning lõplik kurtus on tema loomingus väga palju rolli mänginud. Ta oli piisavalt tugev, et sellest kõigest üle saada, et valmistada need suurepärased teosed ning oma nimi ajalukku jäädvustada. Beethoven ei kurtnud, ta elas oma elu täisväärtuslikult ning proovis alati kõigega ise hakkama saada. Tema saatus on teoste juures väga suures osakaalus.
Matemaatika Naturaalarvud loendamise teel saadud arvud /positiivsed täisarvud (1,2 ... ) Null ei ole naturaalarv. Tähistatakse : N Algarvudeks nimetatakse naturaalarve, millel on 2 tegurit 1 ja tema ise nt 3 : jagub 1'ga ja 3'ga Kordarvudeks nimetatakse naturaalarve, millel on rohkem kui kaks tegurit. Nt 8 : jagub 1'ga, 2'ga, 4'ga, 8'ga Naturaalarvude hulgast saame täisarvude hulga kui lisan nulli ja naturaalarvude vastandarvud Täisarvud koosnevad naturaalarvudes, nende vastandarvudest ja nullist. Tähistatakse : Z Paarisarve tähistatakse 2n kus 'n' kuulub naturaalarvude hulka. Paarituid arve tähistatakse 2n+1 / 2n1 Ratsionaalarvud = täisarvud (Z) ja positiivsed ja negatiivsed murdarvud Tähistatakse : Q Kümnendmurrud jaotatakse lõpmatuteks ja lõplikeks Irratsionaalarvud = lõpmatud mitteperioodilised kümnendmurrud (I) Reaalarvud = N Z Q I hulkasid Tähistatakse : R Kümnendmurrud jagunevad...
· Koordinaatide alguspunkti ristkoordinaadid: x0 = 6 375 000m y0 = +500 000m 11. Eesti kaardilehtede nomenklatuur, selle praktiline vajadus. 12. Eesti ristkoordinaatide süsteem L-EST 97 Põhineb LAMBERT-EST-il. x telg on kollineaarne LAMBERT-EST telgmeridiaaniga. Lähtepunkti geodeetilised koordinaadid: B0=57°31'03.19415" L0=24°00' Lähtepunkti ristkoordinaadid: x0= +6375 000 m y0=+500 000m 13. Joone orienteerimine: asimuut, direktsiooninurk, nendevahelised seosed. Meridiaanide koondumine. Rumb, tabelinurk. Asimuut on horisontaalnurk, mida mõõdetakse meridiaani (keskpäevajoone) põhjasuunast päripäeva kuni antud jooneni ( 0°- 360°). Asimuut on kas magnetiline või geograafiline. Eestis on nende erinevus 7°. Direktsiooninurk horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaani või temaga paralleelse joone põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni
Maa süsteemide vahelised seosed Omavahel vastasmõjudes olevad Maa sfäärid moodustavad süsteemi, kus seosed avalduvad energiavoogude ning aine liikumise kaudu. Muutus ühes sfääris kutsub esile muutusi ka teistes. Biogeokeemiline ringe Toitainete ringvool, mis seob ökosüsteemi elusaid kui ka elutaa osi. Geograafiline sfäär Ruum, mis tekib atmo, hüdro, lito ja biosfääri vastastikusel mõjualal. Koosneb väga eriilmelistest maastikest. Maastikinimese poolt tunnetatav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud ala.
TULETIS · Tuletise moodustamine: On antud funktsioon y = f ( x) . Järgnevalt on vaja leida funktsiooni muut: y = f ( x + x) - f ( x ) Seejärel lihtsustada muudu valemit. Lõpuks on vaja leida funktsiooni piirväärtus, mis ühtlasi on ka tuletis. Tuletist märgitakse [y']-ga. y f ( x + x ) - f ( x ) y ' = lim = lim x x x x Pärast koondamist ja taandamist lähendada või panna x võrduma nulliga. Nii kaob funktsioonist x ära. Järelejäänud avaldis ongi tuletis. NÄIDE: 1 Funktsioon: y = x 1 1 Muut: y = - ( x + x ) x 1 1 x - ( x + x) x - x - x -x Lihtsustus: y = - = = = ( x + x ) x x( x + x ) x ( x + x) x( x + x ) ...
Keemia ja ühiskonna seosed Keemia on tänapäevase elukvaliteedi pant. Kuna kemikaalina käsiteletaksee ainet või valmistist, mis on looduslik või saadud tootmismenetluse teel, siis kõik meie sees ja ümber ongi keemia. Laialdaselt levinud arusaam nagu oleksid kemikaalid vaid laborites kasutatavad või sünteetilised ained, on tões väga kaugel. Kuna elusolemise ja ümbritseva tunnetamise aluseks on meie kehas toimuvad biokeemilised reaktsioonid, siis on maailma mõistmiseks hädavajalik omandada teadmisi keemiast
Maa süsteemide vahelised seosed. 1. Iseloomusta biogeokeemilist aineringet? Ehk ainete ringkäik looduses on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal, sfääri piires või ühest sfäärist teise. Aineringe on Maa sfääride ja nende osade üks iseloomulikumaid omadusi. Põhiliseks energiaallkikas on päikesekiirgus. 2. Iseloomusta geoloogilist aineringet? Geoloogiline aineringe viib Maa pinnal murenenud kivimid maakoore liikuvais osades suurde sügavusse, kus need moonduvad ja toob moondekivimid hiljem jälle maapinnale murenema. 3. Iseloomusta bioloogilist aineringet? Bioloogilises aineringes sünteesivad rohelised taimed orgaanilist ainet, mida teised organismid kasutavad oma orgaanilise aine ülesehitamiseks. Bioloogilise aineringe sulgeb orgaanilise aine lagunemine mineraalaineiks, süsihappegaasiks ja veeks. Selline aineringe toimub veekogudes, mullas ja ökosüsteemides. 4. Mida iseloomustab ...
Seoseks nähtuste vahel nimetatakse olenevust, mille puhul ühtede objektide (nähtuste) olemasolu, puudumine või muutumine on teiste objektide olemasolu, puudumise või muutumise eelduseks. Seadusteks nimetab teadus nähtuste vahel püsivalt ja korduvalt esinevaid olulisi seoseid. Üldiselt eeldatakse, et seaduse aluseks olev seos on põhjuslik ning tema mõju on paratamatu Nähtuste kulgu selgitavate seoste hulgas on väga olulisel kohal põhjuslikud ehk kausaalsed seosed. Sellisel juhul on meil tegemist kahe nähtuse või nähtuste kompleksiga, millest üht nimetatakse põhjuseks ja teist tagajärjeks. Seos kahe nähtuse vahel on põhjuslik, kui põhjusnähtus on tagajärgnähtuse esilekutsumiseks ühtaegu piisav ja tarvilik. Nähtuste kompleksist koosneva põhjuse korral on võimalik ja sageli ka tarvilik vaadelda teda koosnevana reast osapõhjustest Põhjuslik seos alati mingi kindla suunaga
Esimene Teine maailma Seos maailmasõda sõda Oluline Esimese maailma Teise maailmasõjal Sellele ajal sai sõja ajal algas tehti erinevaid tehnoloogia endale leiutiste suur rohtusid tuule tiibadesse. tähelend. Leiutati haavatutele. meie jaoks praegu vajalikke asju. Leiutati mürgigaas, lennukid jne. Olulisem Esimese maailma Kuus miljonit juuti Need olid maa, sõja ajal olid tapeti teises usu, kultuuri, keele mustad sõdurid maailmasõjas. ja nahavärvi sõjad. eraldatud valgetest sõduritest, aga rühma pealik oli alati valge ametnik. Kõige olulisem ...
Anorgaaniliste ainete klasside vahelised seosed Ülesanded (2018/2019 õa) 1. Kirjutage ja tasakaalustage reaktsioonide võrrandid (iga alapunkti kohta 4), mille tulemusena: a) tekib vesi (lähtudes ERINEVATE aineklasside esindajatest); V: 2HCl+Mg(OH)2- MgCl2+2H2O MgO+2HCl- MgCl2+H2O Al(OH)3+3HNO3- Al(NO3)3+3H2O Cu(OH)2 (kuumutamisel)- CuO + H2O b) tekib SO2 (lähtudes ERINEVATE aineklasside esindajatest); Na2SO3+2HCl-2NaCl+H2SO3-2NaCl+H2O+SO2 S+O2-SO2 H2SO3(t)-H2O+SO2 Cu+2H2SO4-CuSO4+SO2+2H2O c) reageerib SO2 (ERINEVATE aineklasside esindajatega); SO2+CuO-CuSO3 SO2+Cu(OH)2-CuSO3+H20 SO2+H2O-H2SO3 2SO2+O2-2SO3 d) tekib CuO (lähtudes ERINEVATE aineklasside esindajatest); Cu+O2-CuO 2Cu2O+O2-4CuO Cu(OH)2(t)-CuO+H2O CuCO3(t)-CuO+CO2 e) reageerib CuO (ERINEVATE aineklasside esindajatega). CuO+H2SO4-H2O+CuSO4 CuO+SO3-CuSO4 CuO+Fe-Fe2O3+Cu CuO+MgSO3-MgO+CuSO3 2. Järgnevalt on toodud erinevate oksiidide loetelu: N2O, SiO2, MgO, SO3, FeO, CO, Na2O, ...
Keskkonnapoliitika EKSAMIKS Keskkonnapoliitika kujunemine, seosed teiste poliitikatega, poliitikaprotsess ja vahendid. Poliitika traditsiooniline poliitika. Halduspoliitika - ühe või mitme osapoole poolt ette võetud sihipäraste tegevuste kogum, mis on suunatud tõstatatud probleemi lahendamisele. Keskkond organismi mõjutavate a-biootiliste ja biootiliste tegurite kogum. A-biootilised tegurid: temperatuur, vesi, valgus. Biootilised: liigikaaslased, muud ümbritsevad elusorganismid . Eristatakse : Looduskeskkond, Tehis- / tehnoloogiline keskkond,
Konstruktivistlik õppimiskäsitlus Konstruktlivistlik õppimiskäsitlus on selline, mis põhineb õppija enese aktiivsusel reaaleluliste probleemida lahendamisel. See õppimiskäsitlus ütleb, et teadmisi ei saa õpilastele valmiskujul anda. Õppija seob oma uued teadmised ise kokku, toetudes enda varasematele kogemustele ja teadmistele. Uued teadmised seab ta ühte süsteemi varemõpituga. Teadmised, mis õppijal kujunevad, on paindlikud ja elulähedased. Neid saab kergesti kasutada uutes situatsioonides, probleemide lahendamisel, aruteludes ning edasises õppimises. Õpetaja roll konstruktivistliku õppimiskäsitluse juures on olla toetaja, juhendaja, mentor, mitte teadmiste ainuvaldaja ja esitaja. Õpetaja peab julgustama õppijat mõtlema kriitiliselt ning aitama tal arendada analüüsimise oskusi. Tähtis on see, et õpetaja õpib ka ise õppeprotsessi käigus, mitte ei ole kõiketeadja. Seosed alusharidusega: § 3. Õppe- ...
Armastus ,,Hamletis" Armastust on ,,Hamletis" mitmel eri viisil kajastatud. Küll poja armastusena isa vastu kui ka naise armastusena mehe vastu. Armastus ja kättemaks käivad enamasti käsikäes ja need on ka selle raamatu läbivad teemad. Hamlet armastas oma isa väga. Raamatu tegevus toimub ka ajastul, mil peeti isasid igal pool väga austatud meesteks. Hamleti isa oli Taanimaa kuningas, mis seetõttu muutis ta isegi veel olulisemaks ja austatumaks. Peale vana Hamleti (Hamleti isa) surma hakkas Hamlet uurima oma isa surma, nagu seda teeks ka iga teine oma isa armastav poeg. Hamlet tapab oma kasuisa, kes on ühtlasi ka vana Hamleti tapja. Sealt tuleb välja ka see milleks on Hamlet valmis oma isa armastuse nimel tegema. Tänapäevalgi hoitakse enamast austust vanemate vastu kõrgel. Eestis enamasti võetakse oma vanemaid iseenesest mõistetavalt, me ei teieta neid, ja paljud meist ei austa neid ka nii kõrgelt. See on tingitud ilmselt ajastust...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Mario Madisson Toidu raiskamise ja intensiivse põllumajanduse seosed. Juhendaja: Aino Juurikas Pärnu 2013 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................. ...............................3 1.Toidu raiskamise ja intensiivse põllumajanduse seosed...............48 KOKKUVÕTE.............................................................................. ................................9
Konspekt Kreeka jumalatest ja nende vahelistest seostest Tuntuim Kreeka jumal Zeus on sündinud kahe titaani Rhea ja Kronose liidust. Zeus oli Kronose noorim poeg. Rhea ja Kronose lastena sündisid veel Hades (allmaailma jumal), Hera (abielu kaitsja), Poseidon ( merede valitseja), Hestia (kodukolde jumalanna) ja Demeter ( viljakus- ja põllutööjumalanna). Rhea ja Kronose lastest on tuntumad jumalad Zeus, Hera, Hades, Poseidon ja Hestia. Zeusi naiseks sai aga tema enda õde Hera, kellega oli neil 7 last: Ares (sõjajumal), Apollon (valguse jumal), Athena (tarkuse jumal), Aphrodite (armastus- ja ilujumalanna), Hermes (jumalate käskjalg), Artemis (jahijumalanna) ning Hephaistos, kes oli tulejumal. Palju oli ka teisi jumalaid. Näiteks Aphrodite poeg armastusjumal Eros ja veini- ja sigivusjumal Dionysos ehk Bakchos. Jumalate poole pöörduti lauludega, täpsemalt kultuselaulude ehk hümnidega. Apolloni poole ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Melissa Alliku Toidu raiskamise ja intensiivse põllumajanduse seosed Referaat Juhendaja: Aino Juurikas Pärnu 2013 SISUKORD Sisukord ................................................................................................ ......................... 2 Sissejuhatus ................................................................................................ .................. 3
1 Juhtimise klassikalised funktsioonid Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaudu, teiste inimeste tegevuse koordineerimine niisuguste tulemuste saavutamiseks, milleni üksi tegutsedes pole võimalik jõuda. Üldistavalt võib defeneeda juhtimist järgmiselt- See on organisatsiooni eesmärkide teostamine tegevuse planeerimise, personali juhtimise, organiseerimise, eestvedamise ja kontrollimisega. Planeerimine on juhtimise osategevus, mis hõlmab eesmärkide seadmist ja otsuste tegemist selle kohta kuidas neid on kõige parem saavutada, kaasa arvatud muutuste tegemine ja julgustamine. Juhi tööplaane mõjutavad: nõudmised ja ülesanded, mida juhil tuleb täit a või saavutada ja mida tal on raske ignoreerida; piirangud nii organisatsioonis kui väljaspool, mis takistavad juhi tegevust, näiteks ressursside piiratus, seadusandlus, leping töövõtjate esindusega, tehnoloog...
Indrek Semm Tartu õppekeskus, 1. kursus, Ärijuhtimine Minu töö eesmärk on analüüsida artiklit teemal: Eestlase nõrkus: armastus sensitiivide vastu (Postimees Arter, 9.01.2010: 10-11). TEES: Eestlase nõrkus: armastus sensitiivide vastu. ARGUMENDID: 1. Eesti inimestest usub ligi pool miljonit selgeltnägijaid 2. Esoteerika buumi tõus 3. Suur populaarsus kajastub raamatuväljaannetes 4. Ebastabiilsed ajad võimaldavad esile tuua liba-sensitiive 5. Vajadus uskuda millegisse 6. Eluks vajalike vastuste otsimine 7. Soov lihtsate lahenduste järele Asjakohased argumendid. Argumentide tõesus on kontrollitav ja teesi kohta käivad argumendid aitavad kaasa tunnetusliku eesmärgi saavutamiseks. Mittekohaseid argumente ei esine. 8. Probleemid algavad esoteerikast sõl...
(toote) turuhinna P ning ressursi piirprodukti MP VMP = MP × p TÖÖ(JÕU) PIIRPRODUKTI VÄÄRTUS VMPL = MPL × p Kui firma tegutseb täieliku konkurentsi turul (TKT-l), on VMPL = MRPL mittetäieliku konkurentsi puhul VMPL MRPL AINULT TKT-l ja TKF-i puhul kehtivad seosed, et töö(jõu) piirprodukti tulu MRP L MRPL = MPL × P = MRCL ja töö(jõu) piirkulu =palk (palgamäär) MRPL = MRCL = w KASUMI MAKSIMEERIMISE KULDREEGLI kohaselt tuleks täiendavaid tootmisteguri ühikuid (näiteks tööjõudu) palgata seni, kuni MRPL MRCL (MCL ehk MFCL )
Freoonid CFC (freoonid) ühendid avastati 1928. aastal Thomas Midgley poolt General Motorsi laboratooriumis. Gaas näis paljulubav - teda võis ohutult sisse hingata, ta ei põlenud, oli tavaelus inertne, ehk tundus lausa ideaalne külmkappide, aerosoolide ja vahtplastide täiteainena. Keemiafirmad hakkasid iga aastaga seda liiki gaase tootma ja turustama. Alles aastate pärast sai selgeks, et aastatega jõuavad freoonid stratosfääri ja lagunevad Päikese UV kiirguse toimel. Ultraviolettkiirgus lõhub seal freoonid radikaalideks, mis lagundavad osooni. Samuti tekitavad kasvuhooneefekti. Freoonid (CFC) on gaasilised orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku ja fluori, paljudel juhtudel ka muud halogeeni (enamasti kloori) ja vesinikku. Madala molekulmassiga ja alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro-kloroderivaadid. Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemise...
Turismi mõiste. Turismi ajalugu ja areng, roll tänapäevaühiskonnas ja seosed teiste majandusharudega. Teema eesmärk: Õppija tunneb turismi mõisteid, arengulugu, hetkeolukorda ning tulevikusuundumusi maailmas ja Eestis. Alateemad: 1. Turismi mõisted 2. Turismi ajalugu ja areng 3. Turismi roll tänapäevaühiskonnas ja seosed teiste majandusharudega Turismi mõisted Turismi mõiste võeti kasutusele 18. sajandi lõpul, kui Euroopas hakati reisima lõbutsemise ja puhkamise eesmärgil "tour". Turism on majandussektor, mille peamisteks komponentideks on: · majutus koos toitlustamisega · reisitransport lennu-, mere-, maantee- ja raudteetransport · looduslikud ja tehislikud vaatamisväärsused ning nende haldajad · reisiettevõtjad reisikorraldajad ja reisibürood
Alalisvool-elektrivooluks nim. laetud osakeste suunatud liikumist. Põhiliselt kasutame vabade elektronide liikumist, mõnel pool ka ioonide liikumist (akudes, keem. seadmetes, elektrolüüsivannides). Joonis- vabad elektronid liiguvad juhtides kaootiliselt. Kui rakendame juhiotstele pinge, siis lisandub kaootilisele liikumisele suunatud liikumine, mille kiirus on >1mm/s. C=3x10 8m/s paneb vabad laengud korraga liikuma. Elektrivoolu tekkimiseks on vaja: 1)vabu laenguid ja 2)pinget. Elektrivoolu olemasolu ja tugevust määratakse toimete põhjal: 1)soojuslik- iga juht soojeneb voolu toimel, ülijuhid ei soojene 2)magnetiline -iga vool tekitab magnetvälja 3)keemiline- paljudes ainetes võib el. vool põhjustada keemilisi reaktsioone (lagundada vee) 4)bioloogiline-tekitab närvi ärritusi. Elektrivool tekitab erinevaid tundeid, põhjustab lihaste kokkutõmbeid. Voolu suunda mõõdetakse pluss laengutega liikumise suunda. Voolutugevus- voolutugevuseks nim...
Tegelikkus ja kirjandus - mis on nende seosed? Peeter, hapupiim, karussell - kõik me oleme neid sõnu kohanud nii raamatukaante vahel kui ka tegelikkuses. Me puutume sõnadega igapäev kokku, tahes-tahtmata on iga inimene sündinud sotsiaalseks olevuseks, kes ilma suhtlemist kasutamata läheks hulluks. Nagu näha on mõlemal omavahel palju seoseid, kuid mis nendeks täpsemalt on? Kirjandus ning tegelikkus käivad käsikäes, nende vahel toimub justkui ahelreaktsioon. Kõik need
TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Elisabeth Jänes Eestikeele kirjandi ja võõrkeele riigieksamite tulemuste seosed Majandusmatemaatika uurimistöö Juhendaja: Reelika Leopard Tartu 2011 1 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Riigieksami tulemuste koondtabel...........................................................................................5 2. Esimene punkt.......................................
AINETE PÕHIKLASSID JA NENDE VAHELISE SEOSED . Oksiidid. *Oksiid-aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik(o/a-II). -aluselised oksiidid (metall + hapnik) reageerivad hapetega. Tugevalt aluseliste oksiidide reageerimisel veega tekivad leelised ehk lahustuvad alused(tugevad alused). Nt. NaOH -happelised oksiidid(mittemetall + hapnik) reageerivad alustega. Happeliste oksiidide reageerimisel veega tekib enamasti hape. Nt. H2SO4. -amfoteersed oksiidid (Al2O3;Cr2O3;Fe2O3;ZnO) reageerivad nii aluste kui hapetega
Õendusteaduse kesksed mõisted ja nendevahelised seosed Svetlana Kalmaznina 07.11.2013 Jacqueline Fawcett Õenduse metaparadigma: hetkeolukord ja tuleviku arengud Metaparadigma õendusalast tegevust suunav üldine ja lai raamistik ehk globaalsete mõistete ja teemade kogum, mis määrab kindlaks valdkonna kesksed nähtused (Fawcett 1984, 1994) Õenduse metaparadigma · on identifitseeritud ja formuleeritud kui
Mälk ja meri Lugesin läbi August Mälgu romaani ,,Hea sadam". Aet Vaemla kirjeldas seda raamatut nii: ,,Mõnus jutustus, täis lahedat meretuult, avaraid südameid ja kergel käel antud julgustavat eluhoogu, vaatamata sellele, et tegevus sünnib kehvas ja viletsusega võitlevas rannakülas" Just täpselt selline oligi kogu see romaan. See romaan räägib noorest poisist, Juuljusest, kes peab olude sunnil jätma maha oma väikse õe, kes teoses siiski tagasi oma venna juurde pääseb ja minema vanasse rannakülla, vanale viinalembelisele taadile, Taavile, sulaseks. Raamat räägib sellest raskest, tõsisest, kuid siiski põnevast rannaküla elust. Nagu ka tavaelus kombeks on liiguvad kõik mingil ajal edasi ja nii ka Juuljus, kes otsustab ühineda kaubalaeva meeskonnaga. Ta näeb maailma ja saab juurde pidevalt uusi kogemusi. Teose lõpus kolib ta tagasi rahulikku rannakülla koos oma isaga, kellega ta imekombel Tallinnas kokku juh...
Hariduse ja õnnelikkuse seosed Tänu haridusele on võimalik elus palju korda saata. See aitab meil tänapäeva ühiskonda sobituda, tööd leida ning majanduslikult hakkama saada. Kui esmased vajadused on kaetud jõuab järg ka emotsionaalsete vajaduste kätte ning nende rahuldamisega võivad hätta jääda ka pealtnäha edukad inimesed. Üldiselt levinud arvamus, et targad inimesed on ka õnnelikumad, ei ole alati tõsi. Praegune haridussüsteem keskendub noorte harimisele aladel, mis on suures osas kindlaks määratud juba antiikajal. Selliseid matemaatilisi või kirjanduslikke teadmisi saavad koolis käijad rakendada ehk oma tulevastel tööpostidel, aga suhetest, emotsioonidest ja muust sellisest koolis juttu kauaks ei jätku. Need vähesed tunnid, mis üritavad lapsi edasiseks eluks ette valmistada on paraku alahinnatud nii laste enda, kui ka süsteemi loojate poolt. Nii peavadki ellu astujad katsetama ja ise leidma oma tee vaimse ...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, .....................................................
PÕHISEOSED tan cot = 1 sin 2 + cos 2 = 1 + y + - y + - y + sin 1 tan = 1 + tan 2 = cos cos 2 x x x cot = cos 1 + cot 2 = 1 - - - + + - sin sin 2 +sin +cos ...
LABORATOORNE TÖÖ 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus Kasutusel on erinevad ideaalgaaside seadused ja nende abil leitakse süsinikdioksiidi molaarmass. Leida tuleb CO2 tihedus kolvis normaaltingimustel kasutades gaaside absoluutse tiheduse (1 dm3 gaasi mass normaaltingimustel) valemit: M gaas [ g / mol ] ° = g / dm 3 [ 3 22,4 dm / mol ]
Seosed anorgaaniliste ainete põhiklasside vahel 1. Kontrolli, kas oskad selgitada küsimustes toodud mõisteid ja teema teoreetilist tausta. 2. Kuidas liigitatakse oksiide keemiliste omaduste järgi? Tooge näited (kirjutage nii valem kui ka nimetus).--------1)aluselised oksiidid: CaO-kaltsiumoksiid 2)happelised oksiidid: SO₂- vääveldioksiid 3)amfoteersed oksiidid: Al₂O₃- alumiiniumoksiid 4)neutraalsed oksiidid: CO-vingugaas 3. Kuidas liigitatakse happeid a. vesiniku sisalduse, ------- Üheprootonilised: HBr-vesinikbromiidhape; Mitmeprootonilised happed: H₂SO₄-väävelhape b. hapniku sisalduse,--------hapnikhapped: H₂SO₄- väävelhape; Hapnikuta happed: HCl-vesinikkloriidhape c. tugevuse järgi?-------tugevad happed: HCl-vesinikkloriidhape; Nõrgad happed: H₂CO₃-süsihape Tooge igal juhul näited (kirjutage nii valem kui ka nimetus). 4. Kuidas liigitatakse aluseid lahustuvuse (tugevuse) järgi? Tooge näited (kirjutage nii valem kui ka nimetus).---...
Luunja Keskkool KOOLIPÄEVA ALGUSE KELLAAJA JA UNETUNDIDE VAHELISED SEOSED Loovtöö Koostaja: Riian Rõuk 8.klass Juhendaja: Sirle Suurväli Luunja 2014 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Minu loovtöö põhineb Riina Kanguri artiklil, kus ta räägib Eesti üleväsinud, tüdinud ja õnnetutest lastest, kelle sarnast ta pole mujal riikides töötades märganud. Sellest tekkis idee
Toitumise ja töömälu vahelised seosed Üha enam tõuseb meedias teemana üles tervislik toitumine ja räägitakse palju sellest, mida ja kui palju peaks sööma. See võib inimestes suurendada soovi ja samas ka survet tarbida just tervlislikku toitu. Siiski on liigsöömine ja ülekaalulisus arenenud maades suur probleem. Mind on pannud mõtlema just olukorrad, kus inimesed üritavad pidada dieeti või luua endale uusi toitumisharjumusi, kuid mingil põhjusel see ei õnnestu. Miks on see nii? Põhjuseid on
Laupäev, 17.04 KONSULTATSIOON INIMENE SISEHEITLUSES HEA ja KURJA VAHEL SISSEJUHATUS Elu mõtte otsimine on arvatavasti üks kandvatest liinidest, mis ühendab inimkonda põlvest põlve. Nõrgemad ja mõjutatavamad isiksused lasevad end esimestest viltuvedamistest hõlpsasti heidutada, tugevamad aga leiavad endas jõudu raskustega silmitsi seista ja kiusatustest jagu saada. Inimesed kui arenenud mõistusega olendid, kes nimetavad ennast uhkusega looduse krooniks, peaks oskama ja suutma seada elu nii, et olla ise rahul ning suhtuda kaaskodanikessegi tolerantsi ja respektiga. Samas pole sugugi lihtne alati ilmeksimatult õiget rada leida. VÄIDE: Sageli kulub aastaid, et jõuda endas selgusele ning leida seesmine tasakaal. PROBLEEM: Missugused vastuolud kimbutavad endas kahtlejat rahulolu pakkuva olemisviisi otsingutel? VÄIDE ILUKIRJANDUSE PÕHJAL: Tihti hoiatab ilukirjandus lugejaid valede valikute eest ning jagab näpunäiteid, kuidas vigadest õpp...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
