I maailmasõda (8)

Q: Miks nimetatakse seda diktaadiks?

Vastus leiad õppematerjalist: I maailmasõda

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks nimetatakse seda diktaadiks?

I maailmasõda
Esimene maailmasõda toimus 1914. 28.juuli – 1918. 11. november kell 11:00
Esimese maailmasõja põhjused:

Imperialism – suurriikide soov domineerida väikerahvaste (ja väikeriikide) üle. Venemaa domineeris Läänemereäärsete väikerahvaste üle. 1908. aastal liitis Austri – Ungari kaksikmonarhia oma valdustega Bosnia ja Hertsegoviina. Türgi huvi Balkani piirkonnas.

Suurbritannia ja Saksamaa rivaliteet koloniaalvalduste ja laevastiku osas. Suurbritannial oli kõige rohkem kolooniaid ehk asumaid. Saksamaa soovis oma kolooniate arvu suurendada.

Puudus rahvusvaheline organisatsioon , mis oleks suutnud konflikte rahumeelselt lahendada ja sõdu ära hoida.

Sõda oli romantiseerunud. Viimane sõda oli Euroopas aset leidnud 1870 – 1871

Natsionalism – osad rahvused pidasid ennast teistest kõrgemal seisvateks. Näiteks sakslased .

Fatalism – saatusesse uskumine, et nii peabki olema.

Saksa – Prantsuse vastuolu. 1870 – 1871 toimus Saksa/Preisi – Prantsusmaa sõda, mille tulemusena Prantsusmaa kaotas Elsass – Lotringi.
Sõja osapooled
Antanti riigid: Suurbritannia (Hannoveri dünastia)
Venemaa ( Romanovite dünastia)
Prantsusmaa (vabariik)
USA liitus 6. aprillil 1917. aastal ( Wilson )
Itaalia ( kuningriik )
Jaapan (kuningriik)
Keskriigid : Saksamaa (Hohenzollernite dünastia)
Austria – Ungari (Habsburgide dünastia)
Türgi ( Osmanid )
Bulgaaria ( Ferdinand I)
Olulisemad muutused sõjapidamises

Võeti kasutusele sõjalennukid

Võeti kasutusele tankid (1916. aastal Somme´i lahingus)

Võeti kasutusele mürkgaas

Positsioonisõda ehk kaevikusõda

Propaganda kasutamine (tegelikult kasutati natuke ka varem)
Olulisemad lahingud
1) 1914. aastal Tannenberg´i lahing
2) 1914. aastal septembris Marne ´i lahing
3) 1916. aastal Somme´i lahing
4) 1916. aastal Jüüti merelahing
5) 1916. aastal Verdun´i lahing (hakklihamasin)
6) 1917. aastal Ypres ´i lahing
Esimese maailmasõja tulemused

Võitsid demokraatlikud riigid, demokraatia laienemine pärast esimest maailmasõda.

Impeeriumite lagunemine : Austria – Ungari, Saksamaa, Venemaa, Türgi.

Tekkisid mitmed väikeriigid: Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola, Ungari, Jugoslaavia , Tsehhoslovakkia .

Uute riikide loomisel ei arvestatud rahvuspiire. Näiteks Tsehhoslovaikka aladel elas umbes 3 miljonit sudeedisakslast ja ka Jugoslaavia koosnes mitmetest väikearahvastest.

Rahvasteliidu loomine (loodi 1920. aastal, peakorter asus Genfis, eesmärk oli kultuuriline-, majanduslik-ja poliitiline koostöö riikide vahel ning hoida ära ka sõdu, nõrkuseks oli see, et probleeme ei suudetud enam lahendada, kui sekkunud olid suurriigid ).

Naiste poliitiliste õiguste suurenemine.

Versailles ´ diktaat
Esimene maailmasõda lõppes 1918. aastal 11. novembril kell 11:00, mil Saksamaa allkirjastas Compiegne ´i vaherahu . Novembri alguses oli Saksa keiser Wilhelm II põgenenud Hollandisse (suri 1940.aastal).
Versailles ´diktaat
Versailles´ diktaat sõlmiti Pariisi rahukonverentsil 28. juunil 1919, aastal Antanti ja Saksamaa vahel. Ferdinand oli tapetud 28. juunil 1914. aastal ja Versailles´ rahuleping sõlmiti seetõttu sellel päeval (28. juunil 1919. aastal), et alandada. Allkirjastamine toimus veel Versailles´ lossi peeglisaalis, kus 48 aastat tagasi oli välja kuulutatud Saksa keisririik . Versailles´ rahulepingu sisu:

Saksamaa pidi maksma 132 miljardit kuldmarka reparatsioonimakse

Saksamaa kaotas 1/8 oma territooriumist. Elsass – Lotring antakse tagasi Prantsusmaale, Sudeedimaa Tsehhoslovakkiale, Saarimaa jääb viieteistkümneks aastaks Rahvasteliidu haldustesse, loodi Poola koridor , mis jaotab Saksamaa kaheks, loodi ka Danzigi vabalinn.

Loodi Reini jõe demilitariseeritud tsoon, et Saksamaa ei ohustaks Prantsusmaad.

Lubati Saksamaal omada 100 000 vabatahtlikku jalaväelast ja 15 000 mereväelast, samuti ka 4000 ohvitseri.

Saksamaa jäi ilma oma kõikidest kolooniatest

Tal keelati omada raskerelvastust

Esimest korda ajaloos anti sõjaroimarid kohtu alla. Karistuseks oli vanglakaristus või rahatrahv.
Miks nimetatakse seda diktaadiks?
Saksamaad ei võetud Rahvasteliitu, sest pidi esialgu tasuma reparatsioone, kohustus maksta reparatsioonimakse, sõjasüüdlaseks kuulutamine, võimalus omada vaid 100 000 vabatahtlikku sõdurit, Saksamaa ei omanud mingisugust sõnaõigust ja pidi alluma.
Versailles´ süsteem – esimese maailmasõja järgne maailmakorraldus, mis tugines Pariisi rahukonverentsil sõlmitud Versailles´ rahulepingule, hõlmas territoriaalseid muutusi, Rahvasteliidu loomist, reparatsioonikohustust ja piiranguid sõjaväel.

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 151 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

151 laadimist Kokku alla laetud

8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

zip Õppematerjali autor

Annab ülevaate Esimese maailmasõja põhjustest, tulemustest, olulisematest lahingutest, osapooltest ja räägib, mida kujutab endast Versailles´diktaat

esimese maailmasõja põhjused tulemused tähtsamad lahingud olulisemad muutused sõjapidamises versailles´diktaat esimese maailmasõja osapooled

Sarnased õppematerjalid

docx

Maailm 20. sajandi alguses. Esimene maailmasõda - olümpiaad

Marjanne Priidik 12.c klass Ajaloo olümpiaad Maailm 20. sajandi alguses. Esimene maailmasõda Maailma poliitiline kaart 20. sajandi algul : Impeeriumid : · 20. sajandi alguses oli Eestist kujunenud Vene impeeriumi majanduslikult ja kultuuriliselt enamarenenud alasid, kus toimus ülevenemaalisele turule orienteeritud tööstuslik ja põllumajanduslik suurtootmine. Sõjalised konfliktid 19. sajandi lõpus* ja 20. sajandi alguses : Inglise-Buuri sõda (18991902):

Ajalugu

docx

Esimene maailmasõda 1914 (28 juuli)-1918(11 November)

kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida- Preisimaa ning Austria-Ungari vahel. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria- Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. I maailmasõja algus: I maailmasõda algas 28. juulil 1914, mil Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Sellega avati Balkani rinne, sest Serbia seljataga seisis Venemaa ja Austria-Ungari seljataga Saksamaa. 29. Juuli Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni (reservväelaste tegevteenistusse kutsumine). Saksamaa nõudis mobilisatsiooni peatamist, lubades seejuures mõjutada Austria-Ungarit mitte alustama sõda Serbia vastu. Venemaa ei peatanud mobilisatsiooni ja 1

Ajalugu

pptx

Esimene-maailmasõda

seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, IdaPreisimaa ning AustriaUngari vahel. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök AustriaUngarile ning vallutada Budapest ja Viin. I maailmasõja algus I maailmasõda algas 28. juulil 1914, mil Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Järgnes Saksamaa sõjakuulutus Venemaale seejärel Prantsusmaale, tungides kallale Belgiale. Läänerinne 1914 Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914.a., mil Saksa väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi. 4. augustil alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse kohates seal tugevat vastupanu. 21-25 augustil 1914.a

Ajalugu

doc

I maailmasõda (lahingud, tulemused, isikud, mõisted)

Ypres’i lahing – 1915. aastal toimunud lahing sakslaste ning inglaste ja prantslaste vahel. Antandi väed proovisid läbi murda läänerinnet, kuid ei saanud sellega hakkama, sakslased piirdusid läänerindel üksnes kaitsega. Selles lahingus kasutati esimest korda mürkgaasi. Lahingu tulemusena ei muutunud mitte midagi, ka 3 aastat polnud nende positsioonid muutunud. Kaotused olid aga meeletud. Pariisi rahukonverents kutsuti kokku pärast Esimest maailmasõda ja töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. See töötas natuke enam kui aasta, ning selle istungeid peeti Versailles' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks. Kõige raskemate tingimustega Versailles' rahulepingus pidi nõustuma Saksamaa, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks. Versailles’ süsteem – pärast I maailmasõda Euroopas välja kujunenud poliitiline

Ajalugu

docx

I Maailmasõda

tühistati. Venemaa 1917.aastal Tsaari valitsus lõpp veebruarirevolutsioon 1917, viimane tsaar Nikolai II (3.03.1917 võim Ajutisele Valitsusele) Ajutine Valitsus 3.03.1917, valimisi pole, juhtpositsioonil esialgu vürst Georgi Lvov, hiljem Aleksander Kerensk (VSDTP kommunistlik partei) 25.10.1917 oktoobipööre, eesotsas V.Uljanov-Lenin Nõukogude võim 25.10.1917 26.12.1991saadeti ametlikult laiali Veebruari revolutsiooni põhjused: 1) I maailmasõda oli põhjustanud palju majandusraskuseid, majandusliku kriisi tõttu olid mitmed puudused 2) Rahutused sõjaväes 3) Sisekriis G.Rasputin tsaari õukonnad ennustas, ravis migreenihood, ravis troonipärija Aleksei hemofiilia ja andis nõu Nikolai II'le Oktoobripööre, 25.okt 1917 Kehtestati Nõukogude võim, Rahvakomissaaride Nõukogu juht Lenin Rahu- ja maadekreet (maa oli kõigi omand) 3.03.1918 Bresti rahu Nõukogude liidu ja Saksamaa vahel

Ajalugu

pptx

Esimene maailmasõda 1914-1918

rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ning Austria- Ungari vahel. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria-Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. I maailmasõja algus I maailmasõda algas 28. juulil 1914, mil Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Järgnes Saksamaa sõjakuulutus Venemaale seejärel Prantsusmaale, tungides kallale Belgiale. Läänerinne 1914 Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914.a., mil Saksa väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi. 4. augustil alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse kohates seal tugevat vastupanu. 21-25 augustil 1914.a

Maailmasõjad

pdf

I Maailmasõda

rahulepinguga loovutama Soome, Eesti, Läti, Ukraina, Leedu ja Poola. Compiegne´i vaherahu | 11. november 1918 Lõpetas esimese maailmasõja, sõlmiti Saksamaa ja Antandi riikide poolt. Pariisi rahukonverents (18. jaanuar 1919): Wilsoni 14 Punkti ehk Neliteist teesi Wilsoni 14 punkti olid seisukohad Euroopa taasülesehitamise põhimõtete kohta. Kõnes esitas Wilson plaani õiglase ja püsiva rahu saavutamiseks Euroopas pärast I maailmasõda. Mõned punktid: Salakokkulepete kaotamine. Desarmeerumine. Vabakaubandus. Versailles rahuleping | 28. juuni 1919 Saksamaa pidi andma Prantsusmaale tagasi Elsass-Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Pidi loobuma kõigist kolooniatest. Saksamaal kaotati sõjaväekohustus. Saksamaa pidi maksa reparatsioonimakse. Saint-Germaini rahuleping | 1919

Ajalugu

odt

ajaloo kordamine 12 klass

Austria- Ungari liit, Itaalia Keskriigid- Saksamaa, austria,-ungari, türgi ja bulgaaria 5. Milline riik liitus Antandiga 1917.a.? - USA 6. Nimeta I maailmasõja põhjused- 1.kolooniate ümberjagamine, 2. vastuolud maailma suurvõimude vahel, 3. ohu alahindamine, 4. puudusid organisatsioonid, mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise 7. mis oli sõja ajendiks?- sõja ajendiks oli austria troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Serbia salaorganisatsiooni poolt 8. Millal toimus I maailmasõda?- 28. juuli 1914 – algas I maailmasõda, kui Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja 9. Selgita mõisteid: kaeviku ehk positsioonisõda - sõda toimus ühel rindejoonel, ohvriterohke. Kaitserelvad ka – vahendid olid ründerelvadest tõhusamad, seetõttu oli hästi kindlustatud kaevikuliinist raske läbi murda. Piiramatu allveesõda- 1915 a Saksamaa alustas vastaste kaubalaevade ette hoiatamata uputamist allveelaevade poolt 10. Ypres` lahing- 22

12. klassi ajalugu

Rohkem sarnaseid