Antiikkirjandus (2)

Antiquus – vana, muistne . Periood: arhailine(8-6 saj eKr), klassikaline(5-4saj. eKr), hellenismi (3-1 saj eKr), Rooma (1-5 saj pKr). Maailma teke – kõigepealt oli suur Kaos , sellest eraldunud Maa ja tema abikaasa Taevas, nende lastest kõige noorem Kronos sai maailma isandaks, ja alles tema lapsed ja lapselapsed on kreeka jumalad. Võimule jumalad: Kronose lastest jäi Zeus ainukesena ellu, ta kukutas isa troonilt (kastreeris), siis saigi Zeus võimule. Homeros –legendaarne kreeka pime laulik , eeposte looja. Ilias - Homerose eepos, Iliose e Ilioni lugu, mis on loodud 8 saj keskel, aineteks Trooja sõjaga seotud müü­did, puhtakujuline kangelaseepos. Odysseia - lood Odysseusest, tegevus toimub järjestikku toimuvate sündmustena, leidub mui­nasjutulist-fantastilist ainet, foiaakidele jutustades. Käsikirjad: Euroopa kliima pole sobiv papüürusele ning ned võisid maha kuluda ja põleda. Trooja sõda: oli merenümf, tema pulmadesse ei kutsutud Erist, ta solvus ja viskas pulma seltskonna keskele kuldõuna (kõige kenamale), 3jumalannat läksid omavahel riidu, kes selle saab. Zeus teadis mis saab neist kes ei saa seda õuna, ning andis otsustamisõiguse Parisele, kes vali hoopis Helena. Pärast seda röövis Helena. Antiikteatri algus: Dyonisuse auks korraldatud pidustused. Tragöödia – lepitamatu konflikti ja traagilise lahendusega ülevvõimas kurbmäng. Komöödia – meelelahutuslik naljamäng. Saatürdraama – etendus pärast 3 tragöödiat, kus tegelasteks on saatürid ( soku pea ja sabaga mees); sisu: koomiline ning eesmärk leevendada tragöödias tekkinud halbu emotsioone. Dionysos – veini ja sigivusjumal. Teatrihoone : südameks tasane ringikujuline väljak kahe küljesissekäiguga koori jaoks, keskel Dionysose altar , orkestra taga skenee . Deux ex machina – jumal masinast; seadeldis, mille abil sai tõsta näitlejat „taevast maale“. Sophokles tõi teatrisse keerukama tragöödia, kus oli karakteriseerimine peenem, stiil paindlikum ja harmoonilisem. Oidipuse probleem: inimese ja tema saatuse suhe.-näidend põhineb Teeba müütidel, mille aineks on Kadmose suguvõsa häving väärtegude pärast. Zeus, Jupiter (äkiline, õiglane, liiderlik ). Kükloop-vanakreeka hiigelolend ühe silmaga lauba keskel. Kentaurid – mütoloogia tegevus, kel oli hobuse kere ent mehe ülakeha ja pea. Sireen -lauluga meremehi hukutav nümf. Faiaagid – müütiline rahvas eeposest O. Faun – metsvaim. Amatsoonid – naissõdalased. Vanarooma periood: 3saj eKr – 5saj pKr Aeneis – samad sündmused mis Odysseias, aga teine vaatenurk, dramaatiliste stseenide kiire vaheldumine ja ägedate tunnete põimimine, sündmuste põhimotiiviks on armastus. Plautus – populaarne draamakirjanik. Caesar – silmapaistev kõnemees, kirjanik, väejuht ja riigitegelane , kes teostas rohkesti reforme. Cicero – suurim rooma kõnemees, riigitegelane ja kirjanik. Vergilius – ülistatuim luuletaja. Ovidius – tuntuim eleegik. Miim ja atellaan kujutasid tüüpmaske, mis paistsid silma jämeda huumori, traditsiooniliste ja korduvate koomikavahendite poolest. Fabula palliata – mantlikomöödia. Fabula togata – toogakomöödia. Zeus, Jupiter (äkiline, õiglane, liiderlik) – peajumal, valitses kõiki ja kõike, käsutas välku, pilvi ja vihma. Hera , Juno – abielu, perekonna kaitsja, taeva jumalanna. Athena , Minerva – võidujumalanna, käsitööj, tarkuse ja mõistusej, kaunite kunstide jumal. Apollon , Apollo – valguse jumal, ennustus jumal. Poseidon , Neptunus – merejumal . Artemis , Diana – jahijumalanna , nõidumine. Aphrodite , Venus – armastuse ja ilujumalanna. Hephaistos , Vulvanus – tule ja sepatööjumal. Demeter , Ceres – vilja ja põllujumalanna. Hermes , Mercurius – karjajumal, teedejumal, unejumal, varaste kaitsja. Ares , Mars – julm sõjajumal. Hestia , Vesta – kodukoldejumalanna, valvab kodurahu.