perikardil. 4. Selgita mis on ebaproduktiivne köha ja produktiivne köha? Produktiivne köha – aktiivselt eemaldab hingamisteedest sekreeti, eksudaati, transudaati ja võõrkehasid. Ebaproduktiivne köha – kasutu 5. Atsetüültsüsteiin avaldab köhavastast toimet ... (mittenarkootiline, kasutada 7p – kõhuvalu, iiveldus, oksendamine – Bromhexine) a) avades disulfiidsidemed limas ja vedeldades lima b) suurendades sekretsiooni bronhides ja kergendades sellega sekreedi eritumist c) seostudes opioidretseptoritega ajutüves 6. Dekstrometorfaan (Dexofan) avaldab köhavastast toimet ... a) avades disulfiidsidemed limas ja vedeldades lima b) suurendades sekretsiooni bronhides ja kergendades sellega sekreedi eritumist c) seostudes opioidretseptoritega ajutüves 7. Lühitoimelised B2-adrenomimeetikumide toime ilmneb a) 30 sekundiga b) 1...5 minutiga c) 5....10 minutiga 8) Lühitoimelised B2-adrenomimeetikumid on ...
üle 4000 erineva keemilise aine, neist vähemalt 60 on tõestatult vähkitekitavad · Sigaretitubakas sisalduv nikotiin ei põhjusta küll vähki, ent on sõltuvuse põhjustaja · Sõltuvus nikotiinist tekib seetõttu, et nikotiin mõjutab ajus paiknevaid nikotiiniretseptoreid, mille tagajärjel tekib lühiajaline heaolutunne Astma · Astma on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mis kulgeb periooditi esineva hingamisraskusega · Astma korral tekib bronhides: bronhiseina silelihaste kokkutõmubmine, limaskesta turse, limaerituse suurenemine Kopsuvähk · Kopsuvähi all mõeldakse kasvajarakkude kontrollimatut kasvamist ühes või mõlemas kopsus · Vähk tekib mitme aasta või aastkümnete jooksul rakkudes toimuvate muutuste tõttu · Kopsuvähk on üks kõige sagedamini esinevaid vähihaigusi kogu maailmas · Kopsuvähk on meeste hulgas kõige sagedasem ning naiste hulgas sageduselt neljas vähisurma põhjustaja
HINGAMISELUNDKOND 25.Nimeta hingamisteed: ninaõõs, nina kõrvaluked, neel, kõri, hingetoru ja bronhid. 26.Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: Ülemised hingamisteed (neel ja üüs) kuni kõrini on luulise toestusega. Alates kõrist kuni bronhioolideni on kõhreline toestus. Peenikestes bronhides toestavad seinu üksikud kõhretükikesed, millede vahel on silelihaskiud. 27.Kõri ehitus, kõri kõhred, häälepaelad, kõri ülesanne Paikneb kaela eesmises osas 4.- 6. kaelelüli kõrgusel. Kõri on ülalt ühendatud sidemetega, keeleluuga ja alt rinnakuga. Kõri liigub aktiivselt üles-alla ja passiivselt külgsuunas. Koosneb erinevatest kõhredest mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Selle alumises osas on
Süda, silelihas seedetraktis ja bronhioolides, rasvarakud, maks. 6. Peamised beeta-mimeetilised toimed? Beeta 1- Südame löögisageduse tõus, konktraktiilsuse tõus, lipolüüs, Beeta 2- bronhide laienemine, glükogenolüüs. 7. Beeta-mimeetilised toimed südamele? Löögisageduse tõus, kontraktiilsuse tõus, AV sõlme automaatsuse kiirendamine. 8. Beeta-mimeetilised toimed hingamisteedele? Silelihaste lõõgastus bronhides. 9. Peamised alfa1-mimeetilised toimed? Veresoonte konstriktsioon, seedetrakti silelihaste lõdvestus, sulgurlihaste kontraktsioon, müdriaas, kuseteede sulgurlihase kontraktsioon, isasloomadel ejakulatsioon, pankrease saarerakkude sekretsiooni vähenemine, norepinefriini vabanemise vähendamine. 10. Katehoolamiinide peamised toimed? Noradrenaliin: vikerkesta radiaallihase kontraktsioon, müdriaas, kolmanda lau kontraktsioonid, seedetrakti toonuse alanemine,
taaspöörduvadhingamisteede obstruktsiooniepisoodid Astma võib väljenduda pikaajalises köhas, koormusjärgses õhupuudustundes ja hingamisraskuses/füüsilise koormuse taluvuse vähenemises Lastel diagnoositakse astmat peale kolmandat obstruktiivse Astma Arengu alguses allergiline komponent – bronhospasm, mis tingitud teatud allergeenidest. Edasisel haiguse arengul hakkab arenema mitteselektiivne ületundlikkus, bronhid reageerivad mitmeid faktoreid. Bronhides näha põletikulist protsessi (astma kui krooniline põletkuline protsess). Nii põletik kui hüperreaktiivsus toovad kaasa bronhospasmi – astmahood. Histoloogiliselt muutuvad bronhide seinad paksemaks (hüpertroofilised muutused). Vabaneb terve rida igausguseid mediaatoreid, mis mõjutavad bronhide reaktiivsust. Etioloogia: 35% - välisfaktoritest põhjustatud astma – iga
Kui seda ei tehta, tekib silma sidekesta ja sarvkesta armistumine, ning nägemisteravus väheneb. Armistumine toimub 3-6 kuud, ärritusnähud küll kaovad, kuid nägemine ei taastu. 3 HINGAMISTEEDESSE SATTUMISEGA SEOTUD TERVISEKAHJUSTUSED Hingamisteedesse sattudes põhjustavad puidutolmu osakesed väikeste kopsuosade - alveoolide põletikku. Mida väiksemad on tolmuosakesed, seda sügavamale hingamisteedesse nad jõuavad. Seega põletikud võivad tekkida bronhides, bronhioolides kui ka kopsualveoolides.(Annika Küüdorf, Eda Merisalu Tallinn 2006) Kopsutolmustuseks e. pneumokonioos Sümptomid tekivad 10-15 aasta jooksul tolmuses keskkonnas töötamisel. Esialgu sümptomid puuduvad. · Köha · Hingeldus füüsilisel pingutusel · Valud rindkeres · Nõrkus ja väsimus. Kopsudes põletikulised protsessid ja kopsukude tiheneb ehk armistub.Tegemist on pöördumatu haigusega, kus töötaja on tolmuosakestele väga
1 l veele või eeterlikke õlisid nt eukalüptiõli, tüümiani, kampferi (2-3 tilka 1 l veele). Päevas juua 2-3 l. Hea on vesi, ent veel parem kuum rohutee. Köha ravivad on aniis, apteegitill ja paiseleht (1 tl 1 l keedetud veele, lastakse tõmmata 10 min kaanestatud nõus). Teedele võib lisada luuderohu (eefeu??) tilgaekstrakti (retseptivaba) - limaväljutav. Kuum sidruni-rinnamähis stimuleerib verevarustust ja keha kaitsejõudu bronhides. 1/2 sidrunit pigistatakse 1/4 l kuuma vette, milles niisutatakse puuvillane rätt, väänatakse välja ja asetatakse rinnale. Ülakeha ümber seotakse villane sall ja lastakse mõjuda hommikuni Niisutage eluruume: vajalik keskküttega köetavates majades. Asetage ruumi veenõu ja õhutage iga päev tuba vähemalt 2 korda a 10 min Ärritusköha puhul aitab auru tegemine, eriti enne magama minekut Aerosoolidest võib looduslikest kasutada meresoola aerosooli.
Pulmonoloogiliste haiguste mittemõjutatavad riskitegurid 1) Geneetiline eelsoodumus 2) Antikehade puudulikkus 3) Ripsepiteeli primaarne kaasasündinud puudulikkus Pulmonoloogiliste haiguste mõjutatavad riskitegurid 1) Suitsetamine 2) Külm ja niiskus 3) Allergeenid Sagedamini esinevad pulmonoloogilised haigused: Põletikulised o Kopsupõletik viiruste või mikroobide poolt tekkitatud põletik kopsukoes. o Bronhiit äge või krooniline põletik bronhides. Kroonilised obstruktiivsed kopsuhaigused (KOK) pöördumatu protsess bronhides, kus bronhide valendik on ahenenud, tekib hingamisraskus. Krooniliste kopsuhaiguste tagajärjel. Pleura haigused e. pleuriidid Pleuriit on pleura e. kopsukelme põletik tekib vedelik pleuraõõnde. Tavaliselt kopsupõletiku tüsistus. Äge bronhiit - hingamisteede limaskesta äge põletik, tekib limaskesta turse ja sellega koos suurenenud rögaeritus.
kõrvaltoime unisus. Lidokaiin võib põhjustada eufooriat, düsfooriat ja lihaste tõmblusi. Lidokaiin ja prokaiin võivad põhjustada teadvuse kadu, millele eelneb ainult sedatiivne toime. Toime kardio-vask. süsteemi Harva põhjustavad kardio-vask. kollapsit ja surma. Ohtlikeim on bupivakaiin Kõrvaltoimete oht suureneb ekslikul manustamisel veresoonde, eriti vasokonstriktori lisamisel. Silelihased LAid vähendavad silelihaste toonust seedetraktis ja bronhides. Spinaal- ja epiduraalanesteesia läbiviimisel võib sümp. innervatsiooni blokaadi tõttu seedetrakti silelihaste toonus suureneda. Äge mürgistus KNSi toksilisus (novokaiin e. prokaiin) Kardio-vask. süsteemi toksilisus (lidokaiin e. ksülokaiin) Lokaalanesteetikumid estrid Prokaiin e. novokaiin Tetrakaiin e. dikaiin Kloorprokaiin Prokaiin e. novokaiin Esimene sünteetiline (1905). Tänapäeval kasutatakse nõrga toime,
liikumisest) ja väsimusest. 3.Kõrvaldab suurenenud väsimuse, leiab üles organismi reservjõud. Aitab kõrvaldada vaimset väsimust, kontsentreerida tähelepanu. Tugevdab loogilist mõtlemist, tasakaalustab emotsionaalset seisundit, avaldab pehmet rahustavat toimet kesknärvisüsteemile. 4.Õli aktiivne viirustevastane, antiseptiline ja valutustav toime avaldub hingamisteede haiguste korral, vähendab põletikku, veeldab röga, kõrvaldab bronhides, kopsudes ja hingetorus tekkida võivad paisunähud. Kasutatakse järgmiste haiguste ravis : katarraalsed ja mädased bronhiidid, ägedad respiratoorsed haigused, neelu- ja kõripõletikud, tonsilliidid, trahheiidid (hingamistoru põletikud), gripp, külmetus, angiin, frontiit (otsmikukoopa põletik), sinusiit, astma, kopsude emfüseem (laienemine), nohu, haimoriit (ülalõuasinusiit), köha ja katarr (limaskesta põletik). 5.Aitab suurepäraselt nakkushaiguste korral
Astma Astma on bronhide põletikuline haigus, millega kaasneb bronhide ahenemine. See on bronhide suurenenud tundlikkusest tingitud reaktsioon mitmesugustele teguritele. Miks mõnede inimeste hingamisteed nii reageerivad, ei ole päris selge, kuid oma osa on siin pärilikult eelsoodumusel. Bronhide ahenemise põhjuseks on - bronhide seintes olevate lihaste kokkutõmme (spasm) - bronhide valendikku vooderdava limaskesta turse - limaerituse suurenemine bronhides Selle tagajärel on takistatud õhu liikumine hingamisteedes (eriti väljahingamisel), millest tekivad astmale iseloomulikud haigusnähud: kuiv köha, vilisev hingamine, hingamisraskus. Astma kulg võib olla erinev: vähesest köhatamisest raskete hingeldushoogudeni, paarist korrast aastas igapäevaste sümptomiteni, astmahoole võib eelneda vesine nohu, nina või naha sügelus , peapööritus või iiveldus Sagedamini ilmnevad astmanähud öösel või varahommikul. Allergiline nohu
Kuidas köharefleks organismi tasemel on reguleeritud (kuidas, mille vahendusel inimene köhima hakkab)? Millised ärritajad võivad köharefleksi esile kutsuda? Köha on kaitserefleks, mille füsioloogiliseks ülesandeks on eemaldada hingamistedest liigset sekreeti, võõrkehasid. Köha jaotus: produktiivsuse alusel (ebaprduktiivne ja produktiivne köha); kestvuse alusel (äge köha <3 nädalat; krooniline köha >8 nädalat) Köharetseptorid paiknevad neelu tagaseinas, kõris, trahheas, bronhides, pleuras. Köhaärrituse korral liigb ingo KNS-i, kus tekib köharefleks. (Ärritust kutsub esile mingisugune võõrkeha hingamisteedes) 20. Milliseid ravimeid kasutatakse produktiivse/ebaproduktiivse köha leevendamiskes? Produktiivse köha puhul tuleks kasutada ekspektorante ehk rögalahtisteid, mis muudavad röga väljaköhimise kergemaks ning sellest tulenevalt võivad vähendada ka köhimissagedust. Ebaproduktiivse köha korral võib kasutada köharefleksi allasuruvaid köhapärssijaid
riskifaktorid e Krooniline on pöördumatu Tubakasuits Õhu liikumine Düspnoe -Spirokgraafia KOKi korral on obstruktiivne ja süvenev Kutsetöö hingamisteed Krooniline uuring oluline järgida: kopsuhaigus protsess Siseruumide es takistub köha Ja vajadusel • terveid bronhides, mille õhusaastatus ning see on Rögaeritus -füüsiline eluviise korral bronhide välisõhusaast tingitud Viled, koorumuse • loobuda valendik on atus bronhide kiuned, test suitsetamisest ahenenud ja valendiku rindkere - • tegeleda
koonduvad kannaköbrule. Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustub vetruvusvõlvi. Ristvõlv paikneb talb-, kuup- ja pöidluude põimike piirkonnas. HINGAMISELUNDKOND 25.Nimeta hingamisteed: ninaõõs, nina kõrvaluked, neel, kõri, hingetoru ja bronhid. 26.Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: Ülemised hingamisteed (neel ja üüs) kuni kõrini on luulise toestusega. Alates kõrist kuni bronhioolideni on kõhreline toestus. Peenikestes bronhides toestavad seinu üksikud kõhretükikesed, millede vahel on silelihaskiud. 27.Kõri ehitus, kõri kõhred, häälepaelad, kõri ülesanne Paikneb kaela eesmises osas 4.- 6. kaelelüli kõrgusel. Kõri on ülalt ühendatud sidemetega, keeleluuga ja alt rinnakuga. Kõri liigub aktiivselt üles-alla ja passiivselt külgsuunas. Koosneb erinevatest kõhredest mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Selle alumises osas on
riskifaktorid e Krooniline on pöördumatu Tubakasuits Õhu liikumine Düspnoe -Spirokgraafia KOKi korral on obstruktiivne ja süvenev Kutsetöö hingamisteed Krooniline uuring oluline järgida: kopsuhaigus protsess Siseruumide es takistub köha Ja vajadusel · terveid bronhides, mille õhusaastatus ning see on Rögaeritus -füüsiline eluviise korral bronhide välisõhusaast tingitud Viled, koorumuse · loobuda valendik on atus bronhide kiuned, test suitsetamisest ahenenud ja valendiku rindkere - · tegeleda
Türoksiin – DOPA – dopamiin – noradrenaliin - adrenaliin 3.Adrenergiliste retseptorite klassifikatsioon? a. α1 – postsünapsis, kõige rohkem arterites (veresoonte seintes, sooltes, emakas) b. α2 – presünapsis, kontrollib mediaatori vabanemist, asub silelihasrakkudel (peamiselt rahustitena) c. β1 – postsünapsis, peamiselt südames (kiirendamine südame tegevust) d. β2 – postsünapsis, peamiselt bronhides (laienemine) 4. Alfa-retseptorite paiknemine organites ja kudedes? Alfa retseptorid asuvad peamiselt veresoonte seina lihaselises koes. Leidub ka sooltes, emakas. 5. Beeta-retseptorite paiknemine organites ja kudedes? B1 – retseptorid on suurem osa südames B2 – retseptorid o n suurem on südames 6.Peamised beeta-mimeetilised toimed? 1 – südame löögisageduse ja kokkutõmbejõu suurenemine, lipolüüs
kilpnäärme folliikulites ja võrkkesta pigmentepiteel Ühekihiline prismaatiline epiteel - rakutuumad on ovaalsed, võivad esineda mikrohatud ja ripsmed, võib koosneda eri rakkudes(ääris- ja karikrakud). Tüüpiline seedetraktiepiteel, ka munajuhas. Mitmerealine epiteel kõik rakud algavad basaalmembraanilt, aga kõik ei ulatu vabale pinnale välja, mistõttu jäävad rakutuumad erinevatele kõrgustele. Esineb hingamisteedes ninaõõnes, trahheas ja bronhides. Koosneb karik- , diferentseerumata basaal- ja ripsetega rakkudest Mitmekihiline sarvestumata lameepiteel koonseb mitmest rakukihist, ainult basaalkihi rakud kontakteeruvad basaalmembraaniga. Lähenedes epiteeli vabale pinnale, rakud lamenevad. Näited: suuõõnes, söögitorus, tupes. Eristatakse 3e kihti: basaal- oga- ja pindmine kiht. Mitmekihiline sarvestunud lameepiteel eristatakse kuni viit: basaal-, oga-, sõmer-, läike- ja sarvkihti. Peamine keha pinda kattev kiht.
Peale hingamiskeskuse võtavad regulatsioonist osa uitnärv, diafragma närv ja roiete vahelistele lihastele minevad seljaaju närvid, mis lähtuvad seljaaju rinnasegmentidest. Närvid ja hingamiskeskus innerveerivad hingamislihaseid (diafragma ja roietevahelised lihased). Regulatsiooni juures on oluline ka hingamislihastelt ja hingamiselunditelt pärinev informatsioon hingamiskeskusele. Sissehingamine: sissehingamise ajal diafragma liigub allapoole ja tekib diafragma venitus. Venitus tekib ka bronhides ja kopsualveoolides ning pingestuvad välised roietevahelised lihased (vt. sissehingamise mehhanisme). Kõik need lihased omavad oma seintes venituse suhtes tundlikke retseptoreid, mis nüüd erutuvad sissehingamise ajal. Erutus saadetakse mööda uitnärvi sensoorseid kiude piklikku ajju. Erutuse tagajärjel tekib sissehingamiskeskuses pidurdus. Kui sissehingamiskeskuses tekib pidurdus, saab ülekaalu erutus väljahingamiskeskuses. Järgnebki väljahingamine. Sissehingamislihaste talitlus on
Enamikku kõhredest ümbritseb sidekoeline perikonder, mille välimise osa moodustavad kollageensed kiud, fibroblastid ja veresooned, sisemise aga kondroplastid. Vigastuse korral arenevad neist uued kondrotsüüdid. Jagatakse kiudude põhjal: o hüaliinne - kõige levinum kõhre tüüp, esineb ninas, kõris, roietes, trahheas ja bronhides, luude liigesepindadel, kondrotsüüdid paiknevad gruppidena, esineb perikonder o elastne - esineb kõrvalestas, kuulmekäigu seinas, kõripealise kõhres, olemas perikonder, rakkudevaheline aine mikroskoobis nähtavalt kiuline o fibroosne - Esineb selgroo lülidevaheketastes, liigeseketastes, mõnedes kõõlustes, fibroosse kõhre rakud tekivad harilikult fibroblastidest, puudub perikonder. Luukude
Krupp - tugev striidor hingamise abilihaste kasutamine nahavärvi muutus laps on raskes üldseisundis: rahutu ja väga erutatud või apaatne ja loid. Kuidas aidata kõripõletikuga last? rahusta last palaviku alandamine inhalatsioon (oluline on niiske õhk) õhu vahetus (soojast jahedasse) piisav jook istuv või poolistuv asend Alumiste hingamisteede põletikud Sagedamini haigestuvad lapsed ülemiste hingamisteede põletikesse. Kopsutorupõletik e. bronhiit (bronchitis)I Bronhides on limaskesta turse ja sekreet. Lapseeas valdavalt ägeda kuluga (bronchitis acuta). Infektsioosne põletik on enamasti viiruslik (paragripp, gripp, adenoviirus jt.), harvem bakteriaalne (hemofiilus, mükoplasma) Kopsutorupõletiku e. bronhiidi tunnused väljendunud nohu palavik Esialgu vähene köha, hiljem väljendunud kuiv või märg köha (sõltub sekreedist) ja röga eritus <2 a. lastel esineb koos (välja)hingamisraskusega (bronhi silelihaste spasm) Kuidas aidata bronhiidiga last?
Alfa kiirgusel on küll väike läbitungimisvõime, kuid tema suhteline tervisekahjulikkus on suurem kui gammakiirgusel. Alfa-kiirguse väikese tegevusulatuse tõttu jääb suurem osa temast pidama inimese naha välispinda, mis koosneb peamiselt surnud rakkudest. Elusrakke võib alfa-kiirgus kahjustada juhul, kui kiirgust emiteeriv nukliid satub organismi sisse, näiteks hingamisteedesse. Seal saab alfaosake otsekontakti kaitseta epiteeli rakkudega bronhides ja kopsude alveoolides. Radooni peetaksegi suitsetamise järel kopsuvähi riskitegurina teisel kohal olevaks. Sõltuvalt radoonist tulenevast kiirgusdoosist ja selle eksponeeritud elukeskkonna hulgast hinnatakse radoonist põhjustatud kopsuvähi juhtude arvuks Rootsis 300 1500 aastas, Soomes 200-600 ja Eestis võiks see esialgsetel hinnangutel olla 100-120 juhtu aastas. [7, lk 9] Suitsetamine tõstab järsult radoonist põhjustatud kopsuvähi riski. See seletub asjaoluga, et
tulemusena põhjustavad koppade ja poolkuukurdude teket. Mis omakorda tekitab lainelist kontraktsioon. 62. Loetle hingamisteed: (Joonis 12) ninaõõs neel hingetoru ehk trahhea kopsutoru ehk peabronh bronhiaalpuu (verekapillaarallveool) 63. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: (Joonis 12) ülemised hingamisteed (neel ja üüs) kuni kõrini on luulise toestusega. Alates kõrist kuni bronhioolideni on kõhreline toestus. Peenikestes bronhides ehk bronhioolides toestavad seinu üksikud kõhretükikesed, millede vahel on silelihaskiud. 64. Kõri ehitus, ülesanded, häälepaelad: (Joonis 12) Kõri on alumiste hingamisteede algus ja teda toestavad mitmed kõhred, millest suurim on kilpkõhr. Tema taga on kaks pilkkõhret. Kõri katab kõrikaas, mis neelamisel sulgub. Kõris on aga pilk- ja kilpkõhrede vahel ka paarilised häälepaelad. Välja hingatav õhk paneb häälepaelad võnkuma ja tekibki hääl
Alfa-1-antitrüpsiin (AAT) on ainuke teadaolev geneetiliselt determineeritud faktor, mille defitsiit võib põhjustada kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust. AAT tuntakse ka kui alfa-1- proteaasi inhibiitorit, ta on vereseerumi valk, mida toodetakse maksas ja mis normaalselt esineb kopsudes. AAT peamine ülesanne on neutrofiilse elastaasi inhibeerimine. (KOK 1997) 1.4. Patomorfoloogia Morfoloogilised muutused esinevad nii perifeersetes õhuteedes kui ka suurtes bronhides, avaldudes siiski rohkem bronhioolides ja kopsu parenhüümis. Esineda võivad bronhide seina mononukleaare põletik, submukoossete limanäärmete hüpertroofia, karikrakkude rohkenemine, silelihaste hüpertroofia, bronhioolide topistumine limakorkidega või nende valendiku kitsenemine. Võib katkeda bronhioolide ja alveoolide vaheline ühendus. Hingamisteede obstruktsioon KOK puhul on primaarselt pöördumatu ning põhjustatud
Spiromeetria - mõõdab, kui palju inimene suudab sisse-välja hingata PEF meetria - mõõdab, kui palju inimene suudab välja hingata Mis on põletikuline kopsuhaigus: mis on tekkepõhjus ja kus põletik lokaliseerub? Tekib viiruse või bakteri tagajärjel ning lokaliseerub kopsukoes Kopsupõletik või bronhiit Mis on KOK? Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, mitte põletik Lokaliseerub bronhides Bronhi valendiku ahenemine - õhuvool on takistatud - hingamisraskused Mis on pleuriit? Kopsukelme põletik - üleliigne vesi koguneb kopsukelmes Kuidas nõustada patsienti, kellel on sagedasi probleeme kopsudega? Suitsetamist vähendada ning hoiduda soodustavatest teguritest Kardiovaskulaarsed haigused Ateroskleroos – Arterite valendiku ahenemine ja verevarustuse häire Isheemia – Verevarustuse häire
75% - maksas 20% - kopsus 2% - ajus, neerudes, põrnas Maksa ehhinokokkoos: I staadium: kulgeb latentselt II staadium: maksahaiguste üldsümptomid: - düspeptilised vaevused - peavalud - kõhnumine 10 - subfebriilne temperatuur - lööbed, naha sügelemine - kõhuvalud III staadium: tüsistuste staadium: - maksaabstsess - põie avanemine: disseminatsioon Kopsu ehhinokokkoos: I staadium: kulgeb latentselt II staadium: põie kasv kopsukoes, bronhides - valu rinnaku piirkonnas - köha, rögaeritus - hingeldus III staadium: põis võib avaneda bronhidesse. - tugev köha - tsüanoos - spuutumis veri Diagnostika: - SR kiirenemine - eosinofiilia - mikroskoopia (röga, liikvor, uriin) - seroloogia (antigeeni määramine: KSR) - allergilised nahatestid (Casoni reakts.) - instrumentaalsed uuringud (röntgen, sonograafia, kompuutertomograafia) Ravi: - kirurgiline (enne ja pärast operatsiooni ravi benzimidazoolidega)
II staadium: maksahaiguste üldsümptomid: - düspeptilised vaevused - peavalud - kõhnumine - subfebriilne temperatuur 10 Helmintiaasid 11 - lööbed, naha sügelemine - kõhuvalud III staadium: tüsistuste staadium: - maksaabstsess - põie avanemine: disseminatsioon Kopsu ehhinokokkoos: I staadium: kulgeb latentselt II staadium: põie kasv kopsukoes, bronhides - valu rinnaku piirkonnas - köha, rögaeritus - hingeldus III staadium: põis võib avaneda bronhidesse. - tugev köha - tsüanoos - spuutumis veri Diagnostika: - SR kiirenemine - eosinofiilia - mikroskoopia (röga, liikvor, uriin) - seroloogia (antigeeni määramine: KSR) - allergilised nahatestid (Casoni reakts.) - instrumentaalsed uuringud (röntgen, sonograafia, kompuutertomograafia) Ravi: - kirurgiline (enne ja pärast operatsiooni ravi benzimidazoolidega)
enam kombineeritud allergiat, see on mitmesuguste allergeenide ja põletikuliste protsessidega seotud vorme. Peamised allergiahaigused on: · Bronhiaalastma · Allergiline nohu · Allergiline nahapõletik ehk dermatiit ja ekseem · Nõgestõbi ja allergiline turse BRONHIAALASTMA Bronhiaalastma on hingamisteede kroonliine põletikuline haigus. See avaldub hingematmishoogudena, mis on tingitud bronhiseinte silelihaste kramplikust kokkutõmbest, limaskesta tursest, suuremast lima hulgast bronhides. Haigus võib alata lapseeas, atoopilise astmana, mille kutsuvad esile enamasti välised allergeenid või toiduallergeenid. Täiskasvanueas on sagedasemateks astma põhjustajateks infektsioonid. Kõige sagedamini eelnevad astmale hingamiselundite ägedad või kroonilised põletikud (bronhiidid, kopsupõletik) ning väga sageli nina ja nina kõrvalõõnte allergilised või põletikulised haigused. Varases lapseeas alanud bronhiaalastma võib puberteedieas taanduda
Esmased haigustunnused on hingeldus füüsilisel koormusel ja köha. Tavaliselt inimene neid seostab vananemisega ja suitsetamisega. Etioloogia: riskifaktor-suitsetamine. Enamik haigeid on olnud kirglikud suitsetajad (üle 20 suitsu päevas) rohkem kui 20 aastat. Esinevad muutused (bronhide seina põletik, limanäärmete suurenemine, väikeste bronide topistumine limaorkidega või nende valendiku kitsenemine). Esineb väikestes kui ka suurtes bronhides, avaldudes siiski rohkem väikestes bronhides ja kopsukoes.Kopsukoes kujuneb emfüseem (kopsuturse) kompsukompudega püsiv laienemine koos neid eraldavate vaheseinte hävimisega. Mis on stenocardia? Stenocardia ehk rinnaangiin Mõiste Koronaararterid on ahenenud ja ei suuda südamelihast küllaldaselt varustada verega. Tekib müokardi isheemia. Stenokardia vormid Stabiilne stenokardia - stenokardiahood esinevad reeglipäraselt /teatud kindlatel tingimustel ja alluvad hästi nitraatidele või kaovad puhates. Tekivad
kombineeritud allergiat, see on mitmesuguste allergeenide ja põletikuliste protsessidega seotud vorme.(1) Peamised allergiahaigused on: · Bronhiaalastma · Allergiline nohu · Allergiline nahapõletik ehk dermatiit ja ekseem · Nõgestõbi ja allergiline turse(1) Bronhiaalastma Bronhiaalastma on hingamisteede kroonliine põletikuline haigus. See avaldub hingematmishoogudena, mis on tingitud bronhiseinte silelihaste kramplikust kokkutõmbest, limaskesta tursest, suuremast lima hulgast bronhides. Haigus võib alata lapseeas, atoopilise astmana, mille kutsuvad esile enamasti välised allergeenid või toiduallergeenid. Täiskasvanueas on sagedasemateks astma põhjustajateks infektsioonid. Kõige sagedamini eelnevad astmale hingamiselundite ägedad või kroonilised põletikud (bronhiidid, kopsupõletik) ning väga sageli nina ja nina kõrvalõõnte allergilised või põletikulised haigused. Varases lapseeas alanud bronhiaalastma võib puberteedieas taanduda. Allergiline foon organismis
Alfa-kiirgusel on küll väike läbitungimisvõime, kuid tema suhteline tervisekahjulikkus on suurem kui gammakiirgusel. Alfa- kiirguse väikese tegevusulatuse tõttu jääb suurem osa temast pidama inimese naha välispinda, mis koosneb peamiselt surnud rakkudest. Elusrakke võib alfa-kiirgus kahjustada juhul, kui kiirgust emiteeriv nukliid satub organismi sisse, näiteks hingamisteedesse. Siin saab alfaosake otsekontakti kaitseta epiteeli rakkudega bronhides ja kopsude alveoolides. Radooni peetaksegi suitsetamise järel kopsuvähi riskitegurina teisel kohal olevaks. Sõltuvalt radoonist tulenevast kiirgusdoosist ja sellele eksponeeritud elanikkonna hulgast hinnatakse radoonist põhjustatud kopsuvähi juhtude arvuks Rootsis 300- 1500 aastas ja Soomes 200-600. Eestis võiks see esialgsetel hinnangutel olla 100-120 juhtu aastas.[ 4 ] Suitsetamine tõstab järsult radoonist põhjustatud kopsuvähi riski. See seletub asjaoluga, et ruumis
aluselise pH juures läbi keemilise degradatsiooni, tegu on Hofmanni elimineerimine. - Adrenergilise retseptori naturaalne keemiline signaalmolekul on noradrenaliin. - Adrenergilise retseptori naturaalne keemiline signaalmolekul on adrenaliin. - Alfa1-adrenoretseptor kutsub esile Inositooltrifosfaadi ja diatsüülglütserooli vabanemist. - Alfa2-adrenoretseptor inhibeerib cAMP-d kui sek.signaalmolekuli. - Südamelihases on Beeta1-adrenoretseptor. - Bronhides on domineeriv Beeta2-adrenoretseptor. - Rasvkoes on domineeriv Beeta3-adrenoretseptor. - Arterioolide silalihastes, mis skeletilihaseid verega varustavad, on domineeriv Beeta2-adrenoretseptor. - Beeta2-adrenoretseptorite agoniste kasutatakse kliiniliselt astma ravimiseks. - Beeta1-agoniste kasutatakse kliiniliselt kõrgvererõhu ravimiseks. - Adrenaliin, noradrenaliin ja dopamiin kuuluvad katehhoolamiinide ainete klassi.
· Ära anna haigele süüa ega juua. · Kui haige seisund veelgi halveneb, helista tagasi 112. 5. Bronhiaalastma tunnused ja esmaabi Bronhiaalastma on hingamisteede põletikuline haigus, mille korral tekib erinevate ärritajate mõjul hingamisteede ahenemine ja hingamise raskenemine. Astma avaldub hingematmishoogudena, mis on tingitud bronhiseinades olevate silelihaste kramplikust kokkutõmbest, bronhide limaskesta tursest ning lima hulga suurenemisest bronhides. Astma korral esinevad köhahood, vilistav hingamine ja lämbumistunne - nende ilmingute raskusaste on tavaliselt väga erinev. Astmahoog võib olla lühikese kestusega, kuid võib kesta ka mitu päeva. Ulatusliku hingamisteede spasmi puhul on tegemist nn. astmaatilise seisundiga - hapnikuga varustatus langeb tugevalt, seisund muutub eluohtlikuks. Vanematel inimestel, kellel haigus on kestnud juba aastaid, ei muutu hingamine täiesti vabaks ka astmahoogudevahelisel perioodil
aeglustumise ja kõhnumisega. Nakatumine karjamaal rohu või joogiveega strongüliidide vastsete alla neelates, bunostomoosi korral tungivad nakkusvastsed ka ise pinnasest või allapanust läbi naha. Sigade ösofagostomoos (sõlmusstõbi) sigade peensooles parasiteeriva sea solke tekitatud sagedamini võõrdepõrsaste haigus. Vastsed peamiselt maksas, vähem kopsus. Nakatumine sööda või sõnniku kaudu. Vasikate diktüokauloos on bronhides parasiteeriva ümarussi Dictyocaulus viviparus'e tekitatud peamiselt vasikate haigus, mis iseloomustub bronhiidi, bronhopneumoonia ja kopsupõletiku tunnuste (köha, nõrevoolust ninast ja suust, hingeldus), kõhmumise ja lõpmisega. Vasikad nakatuvad karjamaal nakkusvastsetega saastunud rohtu süües või väikestest looduslikest veekogudest juues. Sigade sarkoptoos (sügelistõbi) on naha epidermisesse näritud käikudes parasiteeriva ja sügelisi
aeglustumise ja kõhnumisega. Nakatumine karjamaal rohu või joogiveega strongüliidide vastsete alla neelates, bunostomoosi korral tungivad nakkusvastsed ka ise pinnasest või allapanust läbi naha. Sigade ösofagostomoos (sõlmusstõbi) – sigade peensooles parasiteeriva sea solke tekitatud sagedamini võõrdepõrsaste haigus. Vastsed peamiselt maksas, vähem kopsus. Nakatumine sööda või sõnniku kaudu. Vasikate diktüokauloos – on bronhides parasiteeriva ümarussi Dictyocaulus viviparus’e tekitatud peamiselt vasikate haigus, mis iseloomustub bronhiidi, bronhopneumoonia ja kopsupõletiku tunnuste (köha, nõrevoolust ninast ja suust, hingeldus), kõhmumise ja lõpmisega. Vasikad nakatuvad karjamaal nakkusvastsetega saastunud rohtu süües või väikestest looduslikest veekogudest juues. Sigade sarkoptoos (sügelistõbi) – on naha epidermisesse näritud käikudes parasiteeriva ja sügelisi
haiguspuhanguid esineb vähem. · Viiruse esmane paljunemine toimub ülemiste hingamisteede epiteelirakkudes, esmase vireemiaga levib viirus neerudesse ja suguelunditesse. · Viiruse infektsioossus väheneb kiiresti, 10. haiguspäeval ei ole võimalik viirust isoleerida. · Sagedasemad haigusnähud on mukoosa paksenemine, seroosse või katarraalse nõre esinemine ninakäikudes, trahheas ja bronhides. · Noortel lindudel võivad bronhid täituda kollaka kaseoosse massiga. · Harvemini tekib pneumoonia, konjunktiviit ja sinusiit Inkubatsiooniperiood 1-2 päeva, maternaalsete antikehadega tibudel kuni 6 päeva. · Haiguse kliiniline avaldumine sõltub linnu vanusest, immuunstaatusest ja viirusetüve omadustest. Haiguspuhangud võivad olla ulatuslikud ja viirus kiire levikuga. · 1-4 nädalastel tibudel tekib hingeldus, köha ja nõrevool ninast. Linnud on
Lubatud lastele ja rasedatele. · Propolki imemistabletid 20. Miks on köharefleks oluline? Kuidas köharefleks on organismi tasemel reguleeritud(kidas, mille vahndusel inimene köhima hakkab)? Millised ärritajad võivad köharefleksi esile kutsuda? Kuidas köha jaotatakse? Köha on organismi kaitserefleks, mille ülesandeks on eemaldada hingamisteedest liigset sekreeti ja võõrkehasid. Köharetseptorid on neelu tagaseinas, kõris, trahheas, bronhides ja pleuras. Köhaärrituse korral liigub info KNS-i, kus tekib köharefleks. KÖHA JAOTATAKSE: · Produktiivsuse alusel: *ebaproduktiivne köha kasutu; *produktiivne köha - aktiivselt eemaldab hingamisteedest sekreeti, võõrkehasid. · Kestvuse alusel: *äge köha (vähem kui 3 nädalat) - enamasti viirusinfektsioon, bakteriaalne infektsioon (kopsupõletik)
maktoergilistesse sidemetesse, ainevahetuse lõpp-produktidena tekivad süsinikdioksiid ja vesi. Hingamisteed: · Ninaõõs (ninakarbikud, hingamisepiteel, ninakarvad). Fn: õhu soojendamine ja puhastamine · Neel (toit ja õhk ristuvad selles) · Kõri (kilpkõhr, häälekurrud ja selles hääleside) · Hingetoru (10 cm pikk ja 2,5 diameeter) Mitmerealine ripsepiteel e hingamisepiteel: · Ninaõõnes, trahheas, bronhides · Ripsmed · Lima · Bronhioolides on kuupepiteel Täiskasvanu kopsudes on umbes 300 miljonit alveooli, läbimõõduga ca 0,2 mm. Nende üldpindala on 70-100 m2. Alveoolide seinu katvates kapillaarides d=8µm erütrotsüüdid peavad seetõttu liikuma üksteise järel. Kõigis kopsukapillaarides on üheaegselt verd alla 100 ml. Seega on alveoolide seintes sama õhuke vere kiht, mille saab, kui katta ühe teeklaasitäie verega tenniseväljaku suurune ala.
maktoergilistesse sidemetesse, ainevahetuse lõpp-produktidena tekivad süsinikdioksiid ja vesi. Hingamisteed: · Ninaõõs (ninakarbikud, hingamisepiteel, ninakarvad). Fn: õhu soojendamine ja puhastamine · Neel (toit ja õhk ristuvad selles) · Kõri (kilpkõhr, häälekurrud ja selles hääleside) · Hingetoru (10 cm pikk ja 2,5 diameeter) Mitmerealine ripsepiteel e hingamisepiteel: · Ninaõõnes, trahheas, bronhides · Ripsmed · Lima · Bronhioolides on kuupepiteel Täiskasvanu kopsudes on umbes 300 miljonit alveooli, läbimõõduga ca 0,2 mm. Nende üldpindala on 70-100 m2. Alveoolide seinu katvates kapillaarides d=8µm erütrotsüüdid peavad seetõttu liikuma üksteise järel. Kõigis kopsukapillaarides on üheaegselt verd alla 100 ml. Seega on alveoolide seintes sama õhuke vere kiht, mille saab, kui katta ühe teeklaasitäie verega tenniseväljaku suurune ala.
Kaasajal vaktsineeritakse linde IB vastu (atenueeritud vaktsiin) ja haiguspuhanguid esineb vähem. Viiruse esmane paljunemine toimub ülemiste hingamisteede epiteelirakkudes, esmase vireemiaga levib viirus neerudesse ja suguelunditesse. Viiruse infektsioossus väheneb kiiresti, 10. haiguspäeval ei ole võimalik viirust isoleerida. Sagedasemad haigusnähud on mukoosa paksenemine, seroosse või katarraalse nõre esinemine ninakäikudes, trahheas ja bronhides. Noortel lindudel võivad bronhid täituda kollaka kaseoosse massiga. Harvemini tekib pneumoonia, konjunktiviit ja sinusiit. Kliiniline pilt: Inkubatsiooniperiood 1-2 päeva, maternaalsete antikehadega tibudel kuni 6 päeva. Haiguse kliiniline avaldumine sõltub linnu vanusest, immuunstaatusest ja viirusetüve omadustest. Haiguspuhangud võivad olla ulatuslikud ja viirus kiire levikuga. 1-4 nädalastel tibudel tekib hingeldus (hingavad avatud nokaga), köha ja nõrevool ninast. Linnud on
fosfaatühendite makroergilistesse sidemetesse, ainevahetuse lõpp-produktidena tekivad süsinikdioksiid ja vesi. HINGAMISTEED · Ninaõõs( ninakarbikud, haisteepiteel, ninakarvad. Fnd: õhu soojendamine ja puhastamine. · Neel (toit ja õhk ristuvad selles) · Kõri( kilpkõhr, häälekurrud ja selles hääleside) · Hingetoru ( 10 cm pikka ja 2,5 diameeter) MITMEREALININE RIPSEPITEEL E HINGAMISEPITEEL · Ninaõõnes, trahheas, bronhides · Ripsmed · Lima · Bronhidoolides on kuupepiteel. KOPSUD Täiskasvanu kopsudes on umbes 300 miljonit alveooli, läbimõõduga ca 0,2 mm. Nende üldpindala on 70- 100 ruutmeetrit. Alveoolide seinu katvate kapillaride diameer on 8 mikromeetrit, seetõttu peavad erütrotsüüdid neis liikuma üksteise järel. Kõigis kopsukapillaarides on üheaegselt verd alla 100 ml. Seega on alveoolide seintes sama õhuke kiht, mille saab, kui katta ühe teeklaasitäie veega
Peale hingamiskeskuse võtavad regulatsioonist osa uitnärv, diafragma närv ja roiete vahelistele lihastele minevad seljaaju närvid, mis lähtuvad seljaaju rinnasegmentidest. Närvid ja hingamiskeskus innerveerivad hingamislihaseid (diafragma ja roietevahelised lihased). Regulatsiooni juures on oluline ka hingamislihastelt ja hingamiselunditelt pärinev informatsioon hingamiskeskusele. Sissehingamine: sissehingamise ajal diafragma liigub allapoole ja tekib diafragma venitus. Venitus tekib ka bronhides ja kopsualveoolides ning pingestuvad välised roietevahelised lihased (vt. sissehingamise mehhanisme). Kõik need lihased omavad oma seintes venituse suhtes tundlikke retseptoreid, mis nüüd erutuvad sissehingamise ajal. Erutus saadetakse mööda uitnärvi sensoorseid kiude piklikku ajju. Erutuse tagajärjel tekib sissehingamiskeskuses pidurdus. Kui sissehingamiskeskuses tekib pidurdus, saab ülekaalu erutus väljahingamiskeskuses. Järgnebki väljahingamine. Sissehingamislihaste talitlus on
Esialgne infektsioon lapsepõlves või varases täiskasvanueas. Inkubatsioon tüüka moodustumiseni kuni 3-4 kuud. Välimus sõltub lokalisatsioonist ja HPV tüübist. • Healoomulised pea ja kaela kasvajad. Üksikud suupapilloomid kõigis vanusgruppides, kõige tavalisemad suuõõne epiteeli healoomulised kasvajad. Kõriga sama lugu, aga nad on lastel eluohtlikud, kuna võib tekkida hingamisteede obstruktsioon. Mõnikord esineb papilloome ka trahhea alaosas, bronhides. • Anogenitaalsed tüükad. Põhiliselt välisgenitaalidel, perianaalselt. 90% HPV-6 ja -11. • Emakakaela düsplaasia, neoplaasia. Pap-proovis esinevad koilotsüütsed rakud. HPV-16, 18, 31, 45 ja harva teised on seotud intraepiteliaalse tserviksi neoplaasia ja vähiga. 40…70% düsplaasiatest regresseerub. Diagnostika. • Tsütoloogia: ogarakkude hüperplaasia, liigne keratiiniekspressioon. Koilotsüütsed (vakuoliseerunud tsütoplasmaga) lameepiteelirakud.
olemasolust teadlikud. Astma Astma on hingamisteede allergilist laadi põletikuline haigus, mille korral tekib erinevate ärritajate mõjul hingamisteede ahenemine ja hingamise raskenemine. Astma avaldub hingematmishoogudena, mis on tingitud bronhiseintes olevate silelihaste kramplikust kokkutõmbest, bronhide limaskesta tursest ning lima hulga suurenemisest Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 47 bronhides. Esinevad köhahood, vilistav hingamine ja lämbumistunne nende ilmingute raskusaste on väga erinev. Astmahoogusid võivad vallandada nii närvipinge, füüsiline koormus, külm õhk, mitmesugused ärritavad lõhnad kui ka ravimid. Astma ägeneb enamasti kevadel ja sügisel seoses muutliku ilmastiku ja külmetusega. Astmat esineb ligikaudu 3-5% elanikkonnast. Liitpuuded Liitpuuded on seisundid, kus lapsel on kaks või enam puuet, kusjuures need peavad olema
tavaliselt paarikümne minuti jooksul, kuna naha higi- ja rasunäärmete sekreetidel on tugev bakteritsiidne toime. b. Silm silmas on väga vähe mikroobe sest pisarates leiduval lüsosüümil on mikroobide paljunemist takistav toime. Pisaratel on mikroobe uhtev toime. c. Hingamiselundid ninas karvakesed ja limaskest peavad kinni enamiku mikroobide kogumikke. Nina ja kõri residentmikrofloorasse kuuluvad stafülokokid ja streptokokid, seened. Trahheas, bronhides ja bronhioolides on harva mikroobe. Kui mikroobid siiski jõuavad trahheasse, asub tööle mukotsiliaarne süsteem. Mikroobid kinnituvad hingamisteid katvale limakihile ning lima transporditakse pidevalt hingamisepiteeli ripsmete rütmiliste liigutustega epiglotise suunas ning neelatakse lõpuks alla ja maos surmab enamiku neist soolhape. Kopsualveoolid on steriilsed. Transiitmikrofloora sõltub sissehingatava õhu koostisest. d
· ülemiste hingamisteede põletikust põhjustatud nädalase treeningupausi järel tuleb esimesel treeningunädalal harjutada kindlasti kergemate koor- mustega. ASTMA Astma on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mis kulgeb periooditi Peamised sümpto- esineva hingamisraskusega. Astma korral tekib bronhides: mid astma korral · bronhide seina silelihaste kokkutõmbumine ehk spasm, · limaskesta turse, · limaerituse suurenemine. Seetõttu häirub õhu liikumine hingamisteedes, eriti just väljahingamisel, ja teki- vad astmale iseloomulikud haigusnähud: 52 SPORDI ÜLDAINED I TASE
Teadvuse kaotanud patsientidel on kõige sagedamini esinev hingamisteede sulguseliik neelupiirkonna obstruktsioon. Hingamisteede sulguse põhjustajad: vähenenud või kadunud lihastoonuse tõttu neelu vajunud keel; võõrkeha (nt veri, okse, hambad, toit); neelu, kõri, trahhea ja bronhide patoloogilised nähtused (nt spasm, ödeem, põletuse tagajärg, inhalatsioonitrauma, põletik või anafülaksia, larüngospasm, turse, kasvaja); suurenenud limaeritus bronhides, limaskesta ödeem, bronhospasm (kopsuödeem, obstruktsioon) või maosisu aspiratsioon. Hingamisteede obstruktsiooni tunnused: Suurenev rahutus, düspnoe puhkeolekus või rääkimise ajal, poomistunne, hingamise abilihaste rakendamine, hingamisteede täieliku obstruktsiooni korral paradoksaalsed hingamisliigutused, mida kirjeldatakse sageli ka tagurpidi hingamisena (sissehingamisel tõmbub rindkere kokku ja kõht tõuseb, väljahingamisel vastupidi).
annaabi.ee 
