Kes on Britanlased? Briti inimesed on arenenud erinevates grupides. Kui Roomlased kutsuti Britanniasse 43 e.Kr, siis oli sees Keltide pool okupeeritud. Keldid olid Britannias erineva rühma inimesed 2000aastat.Suur osa Keltidest elab lõuna Britannias, mille rühma nimi on Brythons, nii et Rooma okupatsiooni piirasid Keldid SuurBritannias, mis on umbes tänapäeva Inglismaa valdkonnas.(1pilt)(Hadrianukseni müür. See on vana müür mis ehitati Põhja-Inglismaale alates jõest Tyne kuni Solway Firthi piirini Suurbritannias.)
tõugu ida- gootidega. Need alla heitnud, liikusid hunnid praeguse Ungari maile. Lääne- goodid, kes elasid ka ida- gootide naabruses, võtsid ette pika rännaku ja jõudsid lõpuks Hispaaniasse, kus nad enestele riigi asutasid (410. a.). Vandaalid asutasid (429. a.) riigi Põhja- Aafrikasse, kust nad üle mere käisid Rooma linna rüüstamas. Ka teised germaanlased jätsid oma senise kodu maha ja asusid elama teisale, näit. anglosaksid läksid üle mere Britanniasse. Hunnid ise sulasid raskete kaotuste järel teiste rahvastega ühte. 1 Kuigi germaanlased Lääne- Rooma riigilt rea maid võitsid ja korduvalt Rooma linna rüüstasid, püsis Lääne- Rooma riik edasi, kuigi ainult nimepidi. Seal valitsesid keisrid jõuetute palgasõduritega ja püüdsid oma võimu vähemalt Itaalias säilitada. See kestis 476. aastani, mil üks germaani väepealik Odoaker keiser Romulus Augustuse troonilt tõukas ja
maksid sellekasutamise eest renti. 23. Mis oli mõisahärrus?(1) Mõisahärruse korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi,millest toideti oma peret, ning suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Talupojad tasusid feodaalile oma maa eest nn teorenti,käies mõisas tööl. 24. Millised alasid on peetud keltide algkoduks?(3) Nende algkoduks on peetud Ida-Prantsusmaad, Põhja-Sveitsi ja Lõuna- Saksamaad. 25. Millised hõimud tungisid Britanniasse 5.sajandi keskpaigas?(4)Germaani hõimude massiline sisstung Britanniasse. Anglid, saksid ja jüüdid lähtusid Saksamaa põhjarannikult ja Jüütimaalt, friisid Põhjamere rannikult. 26. Milline kuningriik oli Britannias kõige mõjukam?(3) Kõige mõjukam Edela-Inglismaal tekkinud Wessexi kuningriik. Aastal 829 ühendas Wessexi kuningas Egbert kogu anglosakside maa Inglise kuningriigiks. 27. Milline tegur ühendas iiri rahvast, miks?(2)
Palju esemeid leitud ülikute haudadest.Kul-Oba kurgaan. Kreeka mõju. Loomastiil. Skemaatilised kui ilmekad, kehad väänlevad. Ornamendilaadne tulemus. Säilinud ehted. Filigraantehnika. Emaili kasutuselevõtt. Kärgsulatus. Loomastiil levis edasi. Keltidel sõdalastest ülemkiht jms. Galaadid ja gallialased vallutasid. Keelt ja kultuuri kasutatakse. Sküüdi ja kreeka mõju. Paelornament. Germaani hõimud. Goodid läänemere äärast lõuna-venemaale. Saksid britanniasse. Roomaga suhtlemine muutis neid.kõige kauem kunstile truud skandinaavlsed.sarnane rändajate ja keldi kunstiga.abstraktsete ja jäljendavate vormide segunemine. Fantaasiaküllane. Tundsid luksuslikke tehnikaid. Viikingite retked. Oma kultuuri poolt. 8-10 saj oli viikingite õitseaeg. Kontrstsed värvid. Elu, surm ja kunst mere ja laevadega seotud. Ruubikivid. Merovingid Germaani vallutavaest hõimudest sai alguse neide paiknema jäädes feodalismi teke.
Sküütideks nimetati erinevaid seda ala (Sküütiat) asustanud hõime. KUNST mõjustatud kreeka käsitöölistest, rahulikum ja realistlikum. Idapoolsema loomastiili mõjud siiski tunda, aga harmoonilisemalt. Keldid Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas. Prantsusmaa aladele saabusid nad umbes 500 eKr, sealt lähtus kolm asustuslainet Böömimaale ja Ungarisse; Väike-Aasiasse (Galaatiasse) ja Britanniasse. KUNST Keldi kunstis segu sküüdi ja kreeka mõjudest: motiive võeti Itaaliast, Kreekast ja idast. Tähtsaim omapära - katkematu väänleva joonega paelornament. Segu geomeetrilistest, sõlmilisest, spiraalsest kujundusest, stiliseeritud loomade ja inimfiguuridega. Keldi iiri kultuuris varaseima rahuliku kristianiseerumise toodud temaatika ja iidse omapära segunemine druiidi vaimsuse ümberkasvamine kristlikuks, ka segunevad
ornamentikat, tekkis rikkalik taime- ja loomaornamentika. Kreeka mõjul pottsepakedra kasutuselevõtt. Mingitel põhjustel jäeti 450. aasta paiku maha tähtsamad võimukeskused, mitmed hävitati. Võib-olla juhtus see rahvasterände tõttu. Mitmed põhja-lõunasuunalised kaubateed kaotasid tähtsuse. La tene: keerukas ornamentika (maagilised ja usulised sümbolid). Mõju algas u 400 eKr ning kestis Rooma vallutusteni 1. saj eKr. Jõudis Britanniasse ja Iirimaale, kus mõju kestis varakeskajani (6. ja 7. saj). Keskused olid Lõ-Sm ning praeguse Tsehhi ja Slovakkia aladel, mõjutas Austriat ja Sveitsi, hiljem Britanniat ja Iirimaad. Kultuur sõjakam nt ühiskonnakorralduse ja hauapanuste poolest. Kasutati rohkem Rooma materjale (varem Kreeka). Enamasti hirarhiline ühiskond, kõrgeim seisus vürstid ja druiidid, kes jagasid võimu, siis kasitöölised, talupojad ja ka orjad. Pidev sõjapidamine, luksusele orienteeritud
476 L-R laguneb. Lõppu: 1492 - Kolumbus avastas Ameerika 1453 - türklased vallutasid Konstantinoopoli 1517 - reformatsiooni (e. usupuhastuse) algus 15.saj.lõpp / 16.saj.algus 2. Germaani ja Slaavi rahvaste ümberpaiknemine. Ajendiks rändkarjakasvatajatest hunnide sissetung Aasiast Euroopasse Tagajärjed: 1) Lääne-rooma keisririigi häving 2) Germaanlaste kuningriikide teke endise L-R riigi aladele 3) Anglite ja sakside sissetung Britanniasse: Anglo-Saksi kuningriikide teke 4) Uute keelte kujunemine: Romaani keeled. 3. Frangi riik 5.-7. sajandil Majordoomused –kuninga suurusugused kojaülemad, võtsid võimu üle. Karolingide renessanss – Karl Suure tegevusest ajendatud huvi tõus vaimuelu ja antiikkultuuri vastu. Seondus Karl Suure suguvõsa e Karolingide valitsemisega. *Chlodovech Välispoliitika:Vallutab Gallia (Prantsusmaa), tõrjus läänegoodid Hispaaniasse. Sisepoliitika:496
päikesekultus. 11saj keskel võtsid vastu ristiusu, tekkisid kristlikud Skandinaavia kr-d Jumalad-Thor-taeva/piksejumal, Oden-päikese/sõjajumal+tarkuse ja luule kaitsja, Frej ja Freja-viljakusjumal, Loke-saatana osa 12.Suurbritannia rahvad 1)Keldid-10-15saj ekr rändasid Pr aladelt SB-sse. Paari saj jooksul asustasid kogu SB. Isaj eKr alistas Caesar keldid Pr ja nim provintsi Galliaks. ~1000a hiljem alistasid britanniasse tunginud roomlased sealsed keldi hõimud, võim kestis L-Rooma langemiseni 2)Anglosaksid-5saj Britanniasse liikunud germaani hõimud(angled+saksid), paari saj jooksul alistati keldid, hõivati SB, kuid ühtset riiki ei tekkinud. 7saj alates oli SB taani viikingite rünnakuobjekt, mis sundis anglosakse ühinema-hakkas tekkima Inglise Kr. 3)10saj loovutas Pr kuningas osa maad viikingitele, tekkis P-Pr Normandia Hertsogiriik. 1066
Mõiste selgitus: ristiusu ulatuslikum levitamine paganlikes maades (ld missiosaatmine, lähetus). Algus ja koht: Briti saartel, eelkõige Iirimaal. 5. saj püha Patricku tegevusest. Tagajärjed: ristiusu levik Skandinaaviast lõuna pool elavate germaani rahvaste seas 5. Briti kloostrikultuur. Beda Venerablilis: silmapaistvaim Briti õpetlane 7. ja 8. saj vahetusel, munk ja abt Põhja- Inglismaal. ,,Inglise rahva kiriku ajaloo" autor,Inglismaa ajalugu roomlaste esimesest sõjaretkest Britanniasse Caesari ajal kuni kaasajani välja. Dionysius Exiguus: Itaalia munk ja õpetlane. Arvestas välja Kristuse sünnidaatumi 525. aastal. 6. Karolingide renessanss. Mõiste selgitus: Rooma kultuuri, antiikkultuuri elustamine Karolingide valitsemisajal, algatajaks Karl Suur. Kultuuri elavnemine. 7. Lääne ja Ida kiriku lõhenemine. Ida kiriku keskus ja kirikupea: Konstantinoopol, patriarh Kiriku ja riigivõimu suhted Bütsantsis: Bütsantsi kirik keisrivõimu kontrolli all, kirik osa
Mõned kirjeldasid ajaloosündmusi. Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid on saagad. Need oli suuliselt edasiantud pikemad jutustused, mis rääkisid ajaloosündmustest kirjanduslikus vormis. Viikingite kõige vanem eepos on ,,Vanem Edda". Kunsti edastavad eelkõige kaunistused ruunikividel ja kaljujoonised. Eraldi valdkonna moodustab tarbekunst mitmesuguste nõude näol. 2.Suurbritannia rahvaste kujunemine Asustuse tekke !!!aastatuhandel eKr saabusid Euroopa mandrilt Britanniasse indeoroopa päritolu rahvaste esivanemad ja tõid kaasa loomakasvatus- ja algelise maaviljeluskultuuuri. Kohalikust rahvastikust kujunesid hõimud, kelle seast olid tuntumad piktid. Keldid Keldid saabusid Britanniasse 10 saj eKr. Nende algkoduks on peetud I-Prantsusmaad, P- Sveitsi ja L-Saksamaad. Keldid tungisid üle Alpide ka Itaaliasse, kus vallutasid etruskide linnu ja rajasid oma asulaid. Osaleti ka Rooma ja etruskide sõdades. Ida poole liikuvad
Aafrikas, (vanemad Arthur Reuel · Tolkien ja Mabel Suffield) kuhu nad kolisid sellepärast, et Arthurit edutati (Br iti pank). Tolkienil oli vend · nimega Hilary, kes sündis 1894. aastal. · Lapsena hammustas Tolkieni ämblik, mis on ka tema hilisemaid kirjutusi mõ jutanud. Lapsepõlv · Kui ta oli kolme aastane läks Tolkien oma ema ja vennaga Inglismaale j a Johni isa pidi nendega ühinema, · aga ta suri enne Britanniasse jõudmist palavikku. Pärast seda jäi pere il ma sissetulekuta ja nii otsustas · Tolkieni ema oma vanemate juurde elama · minna. Pärast seda kolisid nad Birminghami kus John veetis oma aega uurides vanu veskeid ja rännates · nõlvadel, mis on samuti mõjutanud tema loomingut. Lapsepõlv · Alguses õpetas poisse nende ema, kes õpetas Ronaldile palju botaanika ko hta ja ärgitas teda joonistama. · Tolkieni lemmikalaks oli, aga keeled ja seega õpetas tema ema talle juba va
nähtud. 1854.a. dets. Valis Glasgow´ ülikool Livingstone in asentia audoktoriks, andes talle LL.D kraadi. Kuninglikus Geograafiaseltsis tuli vastu võtta kuldmedal. Oma raamatus ,,Trawels and Rearches" mainib Livingstone, et tema reis sai teoks tänu kololodele. 1857.a. sõitis Livingstone Sotimaale, et külastada Hamiltonis elavaid õdesid ja äsja leseks jäänud ema. Isa surma teate sai Livingstone Aleksandrias. Livingstone saabumisel Britanniasse ilmus raamat ,,Missionary Travels and Researches in South Africa", see pälvis suure lugejamenu, juba enne ilmumist oli tellijaid tuhandeid, järgnesid ka kordustrükid. See raamat pälvis ka tunnustavaid arvustusi. Britanniasse saabudes oli Livingstone öelnud, et tahab Zambezile naasta võimalikult kiiresti, hiljemalt 1857 aprillis, kuid uue retke finatseerimine polnud veel kindel. Livingstone kirjutas välisminister lord Clarendonile, et tema esmane ja peamine
) järgi. Lapsepõlv Tolkien sündis kolmandal jaanuaril 1892 Orange Free States, LõunaAafrikas, (vanemad Arthur Reuel Tolkien ja Mabel Suffield) kuhu nad kolisid sellepärast, et Arthurit edutati (Briti pank). Tolkienil oli vend nimega Hilary, kes sündis 1894. aastal. Lapsena hammustas Tolkieni ämblik, mis on ka tema hilisemaid kirjutusi mõjutanud. Kui ta oli kolme aastane läks Tolkien oma ema ja vennaga Inglismaale ja Johni isa pidi nendega ühinema, aga ta suri enne Britanniasse jõudmist palavikku. Pärast seda jäi pere ilma sissetulekuta ja nii otsustas Tolkieni ema oma vanemate juurde elama minna. Pärast seda kolisid nad Birminghami kus John veetis oma aega uurides vanu veskeid ja rännates nõlvadel, mis on samuti mõjutanud tema loomingut. Alguses õpetas poisse nende ema, kes õpetas Ronaldile palju botaanika kohta ja ärgitas teda joonistama. Tolkieni lemmikalaks oli, aga keeled ja seega õpetas tema ema talle juba varakult ladina keele algtõdesid.
kasutati röövretkedel ja mis mahutasid 30-40 inimest; nende laevade ninasse olid vaenlase hirmutamiseks nikerdatud lohepead VIII sajandil asusid nad Skandinaaviast oma pikkadel laevadel merd sõitma. Mõned suundusid põhja või lääne poole, leidmaks uut kodu ja rajamaks talusid sellistes paikades nagu Gröönimaa ja Põhja-Ameerika. Teised läksid suure röövsaagi ja orjade järele. Osa viikingeid asus Britanniasse ja Iirimaale, kuhu rajati linnu. Viikingid elasid pikkmajades. Need majad olid pikad ja kandilised, aknaid polnud. Katused olid kaetud õlgedega. Magati puuvoodites, riideid, tööriistu ja muud hoiti kirstudes. Kui peremees ei olnud kodus, vastutas majapidamise eest naine, kes selleks, et oma võimu näidata, kandis vööl kotikest taluvõtmetega. Viikingi naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitsesid majapidamise eest ja valmistasid riideid
sajandi lõpuks eKr aga valitsevaks kogu Itaalia aladel. Teised itali hõimude keeled surid järkjärgult välja, etruski alade vallutamisega 2. sajandiks eKr hääbus ka see keel. Samas hakkas ladina keel levima Apenniini poolsaarelt väljapoole. Puunia sõdade järel, kui Rooma oli võidukas Kartaago üle, vallutati Hispaania idaosa ja lõunarannik. Rooma võim ja koos sellega ladina keel levis sajandite jooksul põhja poole, Gallia ja Germaania aladele ning Britanniasse. Suurima ulatuse saavutas Rooma riik keiser Traianuse ajal (98-117 pKr), kui riigi piirid ulatusid Euroopas Britanniast Germaaniani ja Doonau aladelt Armeeniani. Kõigil neil aladel oli ladina keel riigikeeleks. Kreeka vallutamine 146.a. eKr aitas kaasa kreeka keele tähtsuse tõususle ja selle mõju suurenemisele ladina keele arengus. Kreeka kõrge kultuur tõi kaasa selle, et haritud roomlase jaoks oli loomulik osata ladina keele kõrval ka kreeka keelt,
viljakusjumal, tema poole pöörduti nii põllusaagi- kui ka lapsesaamismuredega. Viikingite kirja tunti ruunikirja nime all. Tähestik pärineb 3.-4.sajandist. Tähed olid paigutatud kolme 8-tähelisse rühma. Read jooksevad paremalt vasakule, hiljem mõlemas suunas. Kasutati eelkõige ruunikividel, mis olid enamasti haua-või mälestusmärgid. Mälestuskivid jutustasid viikingitest. Mälestusmärgid saagad. §8 Suurbritannia rahvaste kujunemine III at. eKr saabusid Euroopa mandrilt Britanniasse indoeuroopa hõimud. Kohalikust rahvastikust kujunesid välja hõimud, tuntuim neist piktide hõim. Suurim sisseränne oli alates 10.sajandist eKr keldi hõimude saabumine. Sealt alanud ekspansiooni käigus tungisid keldid ple Alpide ka Itaaliasse, vallutasid etruski linna ja rajasid nende asemele või siis uutesse kohtadesse oma asulaid. 387eKr üritati vallutada Roomat. Keldid liikusid ka Lõuna-Itaaliasse ja Sitsiiliasse. Rüüstati tp. Bulgaariat, Makedooniat
Al-Idris-Araabia geograaf 1154.a mainis esmakordselt maailmakaardil Tallinna, seda Kolõvani nime all.Keskaeg 5-15.saj Vanak(5-10saj)Keskk(11-13saj)Hilisk(14-15saj)Suur rahvasteränne 4- 6saj, algpõhjustajad hunnid, slaavlaste jagunemine:idaslaavlased (venelased,valgevenelased,ukrainlased)lääneslaavlased(poolakad, tsehhid,slovakid) lõunaslaavlased(bulgaarlased,serblased,sloveenid)Germaani hõimud- frangid(Galliasse-tänapäeva Prantsusmaa)anglid, saksid(Britanniasse) idagoodid(Itaaliasse) läänegoodid(Hispaaniasse) pandaalid(Põhja-Aafrikasse) Feodaalkorra kujunemine- 5.saj naturaalmajanduse seisuslikkord(vaimulikud, aadlikud, talupojad) feood-lään(suurmaavaldus, mida anti sõjaväes teenimise eest) Feodaal-läänimees, feodaalide astmes vastavalt jõukusele(Kuningas- Krahvid,hertsogid- parunid-rüütlid) senjöör-vasalli suhe(senjöör läänistab vasallile maa) talupoeg-
2. sajandi alguses kui Rooma riik oma valdusi hakkas jupp-juppilt kaotama, hakkas ka suur rahvaste rändamine. See osutus täpsemalt massiliseks naaberhõimude sisse rändeks, kuna 6.oktoober 2011 Rooma oli jagunenud kaheks Ida- ja Lääne-Roomaks. Hiljem hakkasi põhja pool saksid ja anglid rändama Britanniasse ja läänegoodid laiendasid oma valdusid Lõuna.Prantsusmaal. Pärast 476aastat lakkas Lääne-Rooma riik olemast. Ida-Rooma riik aga säilis kuni aastani 1453. Eestis kutsutaks kaekmise rauaaja esimeset poolt (u450-600) rahvasterännuajaks. Seda 200aastat, mis järgnes sellele preioodile(u600-800) on viimasel ajal hakkatud kutsuma eelvikingiteajaks. Hakkas arenema maakasutussüsteem. Selle tulemusena võeti kasutusele ribapõllud. Üks
keldid visa vastupanuga. 7saj keldid surutud äärealadele. Kunn Arthur võitleb germ.hõimudega, võidab lahinguid. Suurbritas hakkavad kuj. Anglosaks. riigid. Normannid nõuavad peale anglosaksi kunni surma trooni, sest William Vallutaja tema sugul. Normannidest saanud prntslased. 1066 Hastingsi lah., anglosak. saavad lüüa, W.Vallutaja saab troonile. Peale suruma prnts keelt, kombeid, rahvale ei meeldi. Germaanlased (anglid, saksid, jüütid)Britannias:5.saj. keskel tungisid Britanniasse, loodi kuningriigid ja jõuti tsivini. Taanlased 8.saj lõpul sundisid anglosakse ühte riigi loomisele, tekkisid feodaalsuhted. Viikingid Britannias:8.saj. tungisid viikingid Sotimaale, avaldasid suurt mõju kohaliku rahva keelele, kultuurile ja riikluse kujunemisele. Rüüsteretked, kaupmehed, sõdalased, rajasid linnu. Ristiusu teke ja levik: 313 a tunnistas keiser Constantinus Suur Rooma riigis lubatuks ristiusu. 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Esialgu kristluse keskusteks
Talupoegadele kujunes kaks põhilist majandamissüsteemi: mõisahärrus ja rendihärrus. Talupojad muudeti sunnismaiseks. Viikingid rüüstasid ja vallutasid maid , rajasid kaubalinnu ja asustasid uusi territooriume mitme sajandi jooksul. Nende retkedes eristatakse lääneteed ja idateed. Nad austasid esivanemate hingi ja loodusesemeid ning nende kiri on tuntud ruunikirja nime all. 5 sajandi keskpaigast algas germaani hõimude massiline sissetund Britanniasse. Germaanlaste vallutatud alast kujuned hiljem Inglismaa. Alates 8 saj. Tabasid Inglismaad normannide rüüsteretked. Anglosaksi kuningriigid ühinesid ja kiirendasid feodaalsuhete arengut. Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur oma Milano ediktiga aastal 313. Aastal 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Vana Testament on juadismi püha raamat ja Uus Testament räägib Kristuse elust ,surmast ja ülestõusmisest.
Alates 5. sajandist eKr tulid nad röövsalkadena lõunasse ja terroriseerisid Vahemeremaade rahulikke linnriike. Kui nad valgusid Apenniini poolsaarele, võitsid nad etruskidelt Po jõe oru, asutasid 5. sajandil Milaano ja rüüstasid Rooma linna aastal 390 eKr. Oma kõige laiema mõjuala saavutasid keldid u 260 eKr ning neid peeti koos pärslaste ja sküütidega üheks kolmest rahvast barbarite Euroopas. 5. sajandi lõpupoole valgusid need hõimud lääne poole Galliasse, Britanniasse ja Iirimaale, edelasse Ibeeriasse, lõunasse Põhja-Itaaliasse ja Balkani poolsaare kaudu itta Väike-Aasiasse. Keldi kultuur jõudis Britanniasse umbes 600 eKr. Uuem laine koos meisterliku metallikunstiga, millest annavad tunnistust pronkspeeglid ja mustritega kaunistatud kilbid, järgnes umbes 250 eKr. Lääne poole liikumine on jälgitav Briti saarte keelte põhjal. Vanem oifeli keel peegeldub Iirimaa ja Põhja-Britannia gaeli keeles, braitoni
RAHVATRIBUUNID Kaitsesid lihtrahva huve. Neid oli 10. MARIUS lõi palgasõdurite armee, kes koondusid väepealiku ümber. Varsti tekkisid väepealike vahel kodusõjad. TRIUMVIRAAT oli liit 3 väepealiku vahel (Sulla, Pompeius ja Caesar). Sulla suri, 2 läksid tülli ja puhkes uus kodusõda, mille võitis Caesar ja haaras natukeseks ajaks võimu. Ta alistas roomale Gallia alad ja tungis Britanniasse. Ta mõrvati, peale mida tema kasupoeg OCTAVIANUS ja ANTONIUS tapsid kõik tema mõrvarid. ANTONIUS sõlmis liidu KLEOPATRAGA ja sai võimu merel, kuid AKTIUMI lahingus sai ikkagi Octavianuselt lüüa. OCTAVIANUS haaras endale riigi tähtsamaid ameteid ja andis endale ainimetuse AUGUSTUS, seda võib pidada vabariigi lõpuks. Tema valitsusaeg oli rahulik, varast keisririiki nimetati PRINTSIPAADIKS. Varased keisrid said tuntuks oma ülekohtu poolest
Nad on pärit Kaug- Idast ja olid sunnitud liikuma läände klimaatiliste muutuste tõttu. Nende välimus on hirmuäratav ja hirmul oli oluline osa nende vallutustaktikas. Osavad vibukütid, kasutasid sadulat ja jalaseid. Väga osavad ratsutajad, erilised hobused. Attila on hunnide kuulsaim vähejuht. Germaani hõimud rajavad oma riigid: vandaalid - Põhja-Aafrikasse, läänegoodid Hispaaniasse, idagoodid Itaaliasse, frangid Galliasse, anglod ja saksid - Britanniasse . 3. Ida-Rooma ehk Bütsants (395-1453). Keiser ehk basileus. Konstantinoopoli patriarh oli kirikupea. Justinianus I (527-565) ajal oli Bütsantsi esimene õitseng. Vastuolud Lääne- Euroopaga süvenesid ning 1054. aastal toimus kirikulõhe, mil kristlik kirik jagunes kaheks: ida- ehk õigeusu kirikuks ja lääne- ja katoliku kirikuks. Bütsantsis tegeldi antiikkirjanduse ja Rooma õiguse süstematiseerimise ja edasiarendamisega. Kirjaoskus oli Bütsantsi
· 1837 kuninganna Victoria I valitsemisaja algus (kuni 1901). · VARAKESAEGNE INGLISMAA: · Keldid: I at esimesel poolel eKr algas indoeuroopa rahvaste hulka kuuluvate keldi hõimude esiletõus Euroopas (nt tänapäeva Austria aladel Hallstatti kultuur; Kirde-Prantsusmaal ja Reini keskjooksu aladel La Tène`i kultuur). I at keskel eKr olid keldi hõimud asunud elama Galliasse (tänapäeva Prantsusmaa), Britanniasse ja Iirimaale (alates 7-6.saj eKr), Hispaaniasse, Põhja-Itaaliasse ning liikunud üle Balkani poolsaare Väike-Aasiasse. Briti saartele ja Iirimaale sundis kelte asuma üha suurenev germaani hõimude surve ning hõimude omavahelised tülid. Briti saartel varem elanud rahvad (nt piktid Sotimaal) sulandusid järk-järgult keltide hulka. · Rooma vallutused: Esimese katse Britanniat vallutada tegi Rooma väepealik Julius Caesar Gallia vallutamise perioodil 55-54 eKr
1. VARAKESAEGNE INGLISMAA. Vanem õpik_II, lk 46 - 50 1.1. Keldid: I at esimesel poolel eKr algas indoeuroopa rahvaste hulka kuuluvate keldi hõimude esiletõus Euroopas (nt tänapäeva Austria aladel Hallstatti kultuur; Kirde-Prantsusmaal ja Reini keskjooksu aladel La Tène`i kultuur). I at keskel eKr olid keldi hõimud asunud elama Galliasse (tänapäeva Prantsusmaa), Britanniasse ja Iirimaale (alates 7-6. saj eKr), Hispaaniasse, Põhja-Itaaliasse ning liikunud üle Balkani poolsaare Väike-Aasiasse. Briti saartele ja Iirimaale sundis kelte asuma üha suurenev germaani hõimude surve ning hõimude omavahelised tülid. Briti saartel varem elanud rahvad (nt piktid Sotimaal) sulandusid järk-järgult keltide hulka. 1.2. Rooma vallutused: Esimese katse Britanniat vallutada tegi Rooma väepealik Julius Caesar Gallia vallutamise perioodil
3. Ühe otsa pilet. Kord elus migreerutakse ühest paigast teise, järgmine põlvkond migreerub tagasi. Sellist tüüpi migratsiooni täheldatakse ainult mõnedel liblikaliikidel, meil esinevaist teeb nii näiteks admiral (ilus mustade, punase ja valge kirjaga tiibadega liblikas). Briti saarte admiralide põlvkond migreerub elu jooksul, ületades In glise Kanali, Ibeeria poolsaarele. Seal paljunetakse ja surrakse. Järgmine põlvkond migreerub Britanniasse tagasi, paljuneb seal ja sureb. Ja nii edasi. Sellise migratsiooni evolutsiooniline mõte pole lõpuni selge.
Nad jagunesid idagermaanlasteks (goodid, vandaalis jt.), läänegermaanlasteks (langobardid, anglid jt.) ja põhjagermaanlasteks. Neist hüimudest on kujunenud nüüdisaja germaani rahvad: sakslased, taanlased, rootslased, norralased jt. Goodid suundusid Lõuna-Rootsist Ida- Euroopa kaudu Musta mere põhjarannikule, sealt tungisid Rooma keisririigi aladele. Anglid suundusid Taanist Britanniasse. 3. Feodaalkorra kujunemine lõplikult kujunes välja kõrgkeskaja alguseks XI sajandil. Frangi majordoomuste võim põhines eelkõige just arvukatel vasallidell, neist moodustatud sõjalistel kaaskondadel. Tunnused: naturaalmajandus (ei toimu kaubavahetust), maa läänistamine (jagamine osadeks) Mõisted: feood = lään maatükid, mida Karl Martell andis oma vasallidele sõjateenistuse eest kasutada; feodaal
Kuni Rooma riik oli tugev, suudeti germaanlaste malevad oma piiridelt tagasi tõrjuda. Keisririigi piirialadelt vahetati tihedalt kaupu ja suheldi muulgi viisil. 6. Saj võttis suur osa germaani hõime roomlastelt üle ristiusu. 11) Nimeta germaanlaste loodud riike (nt frangid lõid Prantsusmaa). Germaani hõimud rajavad oma riigid: vandaalid - Põhja-Aafrikasse, läänegoodid Hispaaniasse, idagoodid Itaaliasse, frangid Galliasse, anglod ja saksid Britanniasse. 12) Mis oli Suur rahvasterändamine? Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid.
sajandi alguses Reini jõe ja suundusid Pürenee poolsaare kaudu Põhja-Aafrikasse. Vallutanud Kartaago, rajasid nad sinna oma riigi. 455. aastal vallutasid nad Rooma ja rüüstasid seda süstemaatiliselt. Vandaalidelt pärineb kohanimi Andaluusia (tänapäeva Lõuna-Hispaania) ja ka mõiste ,,vandalism". Vandaalide riik lakkas olemast 534. aastal, kui selle purustasid Bütsantsi väed. Anlosaksi kuningriigid. 5. sajandi keskpaigast algas germaani hõimude massiline sisseting Britanniasse. Anglid, saksid ja jüüdid tulid Saksamaa põhjarannikult ja Jüütimaalt Briti saartele ja rajasid sinna anglosaksi kuningriigid. Frangi riik. Läänegootidele lisaks tungisid tänapäeva Prantsusmaale (tollal Gallia) olulisemad germaani hõimud alemannid, burgundid ja frangid. Viimased pärinesid Reini aladelt. 5. sajandi lõpul kujunes Frangi riik kui kuningaks oli Chlodowech Merovingide suguvõsast, haarasid frangid enda kätte peaaegu kogu Gallia. See oli umbes aastal 486.
· Viiking -skandinaavia sõdalane · Normann -lääne euroopa viiking · Varjaag -venemaal olevad viikingid a) Kirjelda viikingiretki ja nende tagajärgi: Mööda lääneteed Mööda idateed b) Uute maade avastamine: · Usa · Island · Gröönimaa 5. Koosta lühikokkuvõte Suurbritannia rahvaste kujunemisest (4 p.) a) Keldid: Algkodu tänapäeva Prantsusmaa ja saksa alad, liiksuid britanniasse omavahelise hõimutülide ja germaanlaste survel b) Rooma vallutus: Roomlased purustasid keltide sõjaväe ja tekkis Britannia provints. Ehitati Hadrianuse vall, et kaitsta end sotlaste eest. c) Germaanlaste vallutused: 7 saj. Alguseks hävitati keldid. Tekkisid keldi keeled, iseseisvuse säilitasid Sotimaa, walesi ja iirimaa keldid. d) Nermandlaste vallutus: William vallutaja tuli normandiast ja vallutas Britannia ning lõi inglismaa. 6. Kes olid? (4 p.)
Nemad lükkasid omakorda liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid nad sinna oma riigid. · vandaalid - Põhja-Aafrikasse · läänegoodid - Hispaaniasse · idagoodid - Itaaliasse · frangid - Galliasse · anglod ja saksid Britanniasse Rahvasterändamise põhjused- · Gremaanlased pidid liikuma "eest ära" kaugemalt idast pealetungivate hõimude eest · Kliima jahenemine (300 ja 500) · Rahvastiku kasv Germaanlased- · tänapäeva sakslaste, inglaste ja skandinaavlaste esivanemad · elasid hõimudena · põlluharimine, karjakasvatus, raudesemed · roomlastega sõdinud ammusest ajast, enamasti lüüa saanud · Rooma riigi nõrgenedes alustasid rüüsteretki Hunnid-
seda kõike püüti sõlmida ühtseks tervikuks. Iirimaal kujunes välja keldi kirjakeel. o Silmapaistvamaiks õpetlaseks ja mungaks oli 7-8 sajandi vahetusel tegutsenud Põhja-Inglismaa abt Beda Venerabilis, kes kirjutas hulgaliselt Piiblikommentaare, kronoloogiauurimusi, ning järelpõlvedele mõeldud ladinakeelse peateose ,,Inglise rahva kirikuajalugu", mis jutustas ceacariaegsete roomlaste sõjaretkest Britanniasse kuni oma kaasajani. Kronoloogiat dateeris Kristuse sünni järgi. See oli välja arvestatud enne teda, 525 aastal Itaalia munga ja õpetlase Dionysius Exiguus 'e poolt (ent veidi ekslikult, kuna Jeesus sündis 7-4 aastat eKr). o Briti saartelt sai alguse insulaarne kirjaviis, mis seisnes kirjanduse äärmuslikult kunstipärases esitamises. 8 sajandiks oli kirjaviis levinud ka mandril. KAROLINGIDE RENESSANSS
oli liiga tundlik oma välimuse pärast ja kartis et, kunagi ka tema pea võib kiilaks jääda ja nii ta ei tahtnud selle märkamist. Tema käitumine muutus isegi veel ettearvamatuks , teda hakkasid vihkama paljud inimesed tema ümber, avaliku põlmu tõttu,mida Caligula nende vastu üles näitas. Väljamõeldiste alusel, ähvardas ta oma lemmik hobuse Rooma konsuliks nimetada.Caligulal oli ka veel mõningad ebaõnnestunud sõjakäigud. Neist tuntumad olid Germaaniasse ja Britanniasse. Britanniat ründamast aga takistas tormine ilm ja nördinud keiser käskis karistuseks oma sõduritel rannal koorikloomade karpe korjata , kuna need olid võidu nurjunud. Meie keistil oli veel kallis maitse, niimoodi pani ta palju raha hakkama,et Baiae lahele paatidest pantoonsild ehitada. Ja kõik selleks ,et ta vankriga saaks üle selle sõita. Muidugi ta ei loopinud lihtsalt keiserriigi varandust tuulde. Kõik oma lõbutsemised ta kompenseeris maksude
nende vallutustaktikas. Osavad vibukütid, kasutasid sadulat ja jalaseid. Väga osavad ratsutajad, erilised hobused. - Attila on hunnide kuulsaim vähejuht. Tõsiseks vastaseks talle on Aetius, kelle vastu kaotatakse ka Katalaunia väljade lahing aastal 451. - Germaani hõimud rajavad oma riigid: vandaalid - Põhja-Aafrikasse. läänegoodid - Hispaaniasse idagoodid - Itaaliasse frangid - Galliasse anglod ja saksid - Britanniasse 2. Bütsants (§3): püsimajäämise põhjused, kõrgaeg, lagunemise põhjused, Bütsantsi õigeusu kirik (õpikust lk.18), bütsantsi kultuuri tähtsus. keiser Justinianus, Kyrillos - Ida-Rooma jäi püsima tänu kahele olulisele tegurile. Esiteks soodsad georgaafilised tingimused, mis muutsid riigi kergesti kaitstavaks (piiri lühidus, maastik, maismaatee Euroopast Aasiasse) ja teiseks rikkad materiaalsed ja inimressursid. Nii oli hõlpsam riiki kaitsta ja vastulööki anda
Ajendiks olid edasitungivad hunnid, kes kävitasid Musta mere lärse idagootide riigi 375 a. Selle tagajärjel hävis Rooma riigi läänepoolne osa. Selle asemele tekkisid germaanlaste riigid. Germaanlased võtsid vastu ristiusu selle ariaanlikus vormis. Germaanlaste rändamine ja asulad 4. ja 5. sajandil. Gemaani hõimud rajasid oma riigid: vandaalid - Põhja-Aafrikasse läänegoodid - Hispaaniasse idagoodid - Itaaliasse frangid - Galliasse anglod ja saksid - Britanniasse Vandaalide riik Aafrikas (429-534) Vandaalid elasid gootide poolt väljatõrjutuna Slovakkias ja Transilvaanias. Koos kvaatide, sueebide ning alaanidega tungisid nad üle piiriks olnud Reini jõe, mille STILICHO oli jätnud Rooma leegionide kaitseta, siirdusid edasi Galliasse. Pärast Hippo Regiuse vallutamist asusid vandaalid Tunise ümbruskonda ja 435 a. Tunnustas Rooma neid föderaatidena. 438 a.
13. Viikingite usund.Kultuur Usundisse kuulus loodusesemete austamine. Olid pühad, allikad, järved, jõed, puud. Ohverdati eriti allikatesse. Teiseks austati esivanemate hingi. Surnud maeti asula lähedale harimata maale ning hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik, eriti tööriistu ja relvi. Pandi ka orje, kui nad olid enne andnud lubaduse järgneda peremehele surnute riiki. Oluline oli päikesekultus. 14. Millised rahvad, mis sajandil Suurbritanniasse tungisid? Suurim sisseränne Britanniasse oli alates 10.sajandist eKr keldi hõimude saabumine.Eriti intensiivseks muutus see 6.sajandil EkR. Aastal 43 maabusk Rooma väed Briti rannikul. Vastuastunud katuvellaunide vägi purustati ning Rooma riik sai endale uue provintsi Britannia.Britanniasse asus veel gallialasi 1.saj pkr. 5.sajandi keskpaigast algas germaani hõimude massiline sissetung. Anglid, saksid, ja jüüdid lähtusid saksamaa põhjarannikult ja Jüütimaalt, friisid Põhjamere rannikult. Alates 8
Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Carrauntoohil" Suurbritannia keel ja rahvastik. Inglise keel kuulub germaani keelte läänerühma. Inglise keelt kasutatakse emakeelena: Suurbritannias, Iirimaal, USA, Kanadas, Austraalias, Uus- Meremaal, Indias. Umbes 300 miljonit inimest kasutab inglise keelt ülemaailmselt. Inglise keel on tekkinud pärast läänegermaani hõimude (anglite, sakside, jt) Britanniasse asumist 5-6. sajandil. Suurt mõju inglise keeles avaldas kokkupuude skandinaavlastega. Need kokkupuuted leidsid peamiselt aset 9-11. sajandil ja normannide vallutuste ajal 11-12. sajandil. Vana- Inglise keel oli laadilt flekteeriv keel. Inglise keele kirjakeel kujunes välja Londoni murde alusel 14-16. sajandil. Umbes 60% inglise keelest moodustavad prantsuse, ladina ja teiste võõrkeelte laend. Põhja-Ameerikas ja Austraalias ja mujal maailmas on tekkinud rida inglise keele teisendeid
ehitatud Amasoonase vihmametsa 4500 km teed, mida kasutab 700 sõidukit. Lisaks sellele tehasele on Maailma suurim mõssi veski Aracruz Brasiilias. Selle kaks tehasehoonet toodavad 1 miljon tonni mõssi aastas, hävitates vgäa palju troopilist metsa, et ennast töös hoida ja selle tulemusena peab ümberpaigutama tuhendeid põliselanike hõimusid. Kõik see mõss läheb Ameerika Ühendriikidesse, Belgiasse, Suur Britanniasse ja Jaapanisse. Üha rohkem vihmametsa hävitatakse, et tulla toime arenenud maa paberi nõudlusele, mis vajab üüratult palju, 200 miljonit tonni puud iga aasta ainult paberi tegemise jaoks. Kui selline tase jätkub, arvatakse, et ainult paberitööstus kasutab 4 miljardit tonni puitu iga aasta aastaks 2020. Kui kord on juba mingi vihmametsa ala maha raiutud, isegi siis kui antaks sellele harv juhus tagasi kasvada, ei saa see olema kunagi selline
rajamist ladina keeles. Tema tähtsaimad teosed on: ,,Tusculanae disputationes"(,,Vestlused Tusculumis"), ,,Cato maior de senectute" (,,Cato Vanem ehk Vanadusest", ,,De officiis" (,,Kohustustest"), ,,De oratore" (,,Kõnemehest"), ,,Brutus", ,,Orator"(,,Kõnemees") 33. Nimetage Julius Caesari teosed. Millest need räägivad? ,,Commentarii de bello Gallio" (,,Märkmed Gallia sõjast, 7 raamatut) räägivad võitlustest Gallias ning sõjaretkedest Germaaniasse ja Britanniasse. ,,Commentarii de bello civili" (,,Märkmed kodusõjast") jutustab kodusõjast tema ja Pompeiuse vahel, püüdes lugejat veenda, et sõda ei puhkenud tema süü läbi ja et tema kaitses vabariigi huve ja rahva jalge alla tallatud õigusi. 34. Milline oli Titus Liviuse peateos ja mida see käsitles? ,,Ab urbe condita" (,,Linna asutamisest alates") Rooma linna ajaloo käsitlus, mis algab mütoloogilistest aegadest (Aenease saabumisest Itaaliasse) ja lõpeb
Caesar sundis germaani hõime Roomale truudust vanduma. Seejärel pöördus Galliasse tagasi, andes käsu sild enda järel igaks juhuks hävitada. Kuu aega hiljem maabus Caesar Britannia saarel Doveri rannikul, et sõdida inglastega. Pärast mitut rasket lahingut sõlmisid vaenupooled vaherahu ning poole kuu pärast pöördusid roomlased Galliasse tagasi. 54. Aasta juulis võttis Caesar ette teise sissetungi Britanniasse Seekord juba suurema väega (22 000 meest), inglased said lüüa, palusid rahu ning lubasid näiliselt Roomale alluda. Aastail 54-53 eKr puhkes Gallias Rooma-vastane ülestõus. Eesotsas kohaliku hõimujuhi Ambiorixiga.53. aastal piirast Caesar Avaricumi linna, kuid neil ei õnnestunud linna ära võtta, sest nende pealetundig löödi gallide poolt tagasi. Alles siis kui viimastel hakkasid toiduvarud lõppema ning nad jätsid kindluse salaja
GERMAANLASED elasid Musta mere ja Skandinaavia vahel. Neil oli iseloomulikuks rändav eluviis ning peategevusteks olid jahindus, laamakasvatud ja alepõllundus. Nad pidasid rahvakoosolekuid, kus otsustati tähtsamate küsimuste üle, eesotsas olid pealikud ja kuningas. Puudus kihiline riiklik moodustis. Tekkisid germaanlaste riigid: läänegootide riik (Hispaaniasse), vandaalide kuningriik (Põhja-Aafrikasse), anglosakside kuningriik (Britanniasse), Frankide riik (Galliasse), idagootide riik (Itaaliasse), burgundide riik, langobardide riik. Rahvasterände tagajärjel hakkasid barbarite ja endise Rooma riigi elanikkude kultuurid segunema. Kiriku tähtsus tõusis (tast sai kultuuri säilitaja ja ühendaja), hakkasid segunema Rooma ja barbarite seadused, rahvad seguneid (kujunesid välja tänapäeva euroopa rahvused), keeled segunesid (tekkisid romaani ja germaani keeled). 4)Karl Suure keisririik.
Hispaania (197), Pürenee poolsaar (133), Illüüria (aadria mere idarannik- ’) (167), Kartaago - Aafrika provints (146), Provincia narbonensis (lõuna-prants alad) (120). c) Vahemere idaosa (2.-1.saj eKr) seda piirkonda valitses Kreeka. Aasia vallutamine 1.saj eKr- 3.saj pKr- sõlmitakse liidulepingud. Liit Kreeka riikidega; d) Lääne-Euroopa 1.saj eKr- 1.saj. pKr Gallia (59-51) Prantsusmaa alad, sõda keltide ja Caesari vahel. Sõjaretked Britanniasse (54) ja Germaaniasse 1.saj eKr. Rhaetia, Noricum, Pannonia. e) Ida-Euroopa 1.-2.saj pKr Traakia, Moesia 46 pKr. Balkani piirkond. Daakia 101-106 pKr- Rumeenia, kõige viimne vallutus. Impeerium saavutab oma suurima ulatuse 12. Ladina keele levik romaniseeritud aladel (tugevalt ja nõrgalt latiniseeritud alad) Tugevalt latiniseeritud piirkonnad: Itaalia, Pürenee ps, Lõuna-Gallia, Põhja-Gallia, Lkkutsia, Pannoonia, Kartaago.
eKr. Avastati ühe vulkaani, mis on meile tundmatu. Arvatavasti Kartaago meeskond jõudis välja kuni Guinea laheni. Hanno merereisist on meil vähe säilinud. 2.Pytheas Massalisast. Pytheas oli Kreeka geograaf, astronoom ja matemaatik, kes elas 4. sajandil eKr. Umbes 330 a. eKr. algas reis Massaliast (Marseille), mis kulges läbi Gallia Atlandi ookeani rannikuni ja Cádize Briti saarteni. Ta külastas Põhja-Hispaaniat, kus uuris sealset rannikut ja tinakaubandust. Sealt suundus ta Britanniasse, mille ta tervenisti ära uuris. Oli olnud Norra rannikul, Gröönimaal, Islandil, Jüürimaal ja ka Balti mere rannikul. Teel kohtas ta barbareid, kes näitasid Pytheas´ile lühikest ööd, arvatavasti ta oli 64-65 põhjalaiuskraadil. Pytheas mõõtis päikese kõrgust, määras Põhja-naela täpse asukoha ning uuris esimesena tõusu ja mõõna. Keskaja maadeavastajad 3.Ibn Battuta oli Araabia maailmarändur, sündis 1304 Tangenris, suri 1377 Fèsis. Ta õppis islami õigust
Sageli andis vaba talupoeg ennast sõjakäikudest ja röövimistest ohustatuna feodaali kaitse alla, millega kaasnes tema maatüki üleminek feodaalile. Rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. Mõisahärruse korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi ning suurem osa maad kuulus mõisale. Talupojad tasusid teorenti. 1.5 Suur-Britannia rahvaste kujunemine Keldid Suurim sisseränne Britanniasse algas 10ndal saj. e.Kr. Britannia saartele ja hiljem Iirimaale sundis Kelte asuma Germaanlaste surve. Keltide majanduse edukus rajanes raua tootmisel ja seppade osavusel. Keldid hakkasid adrale panema rauast tera. Keltide ilusaks leiutiseks oli adranuga. Hakati kasutama raudvikatit, mis tegi võimalikuks heina varumiseks. Jahvatamisel hakati kasutama ringiaetavat käsikivi. Rooma vallutus 43a. maabusid rooma väed Briti rannikule ja Britanniast sai Rooma provints. Rooma asevalitseja
alistavad ka Kartaago. Teda saatsid 12 jüngrit. Jeesuse tegevus Caesar Vana-Rooma väejuht, poliitik ja ei meeldinud roomlastele, sest ta ei kirjanik (100 eKr - 44 eKr). Laiendas kummardanud nende jumalaid. Ca 30 a edukate sõjakäikudega Rooma alasid pKr laskis Juudamaa asevalitseja oluliselt, tungis Galliasse, Germaaniasse, Pontius Pilatus ta vangistada. Ta löödi Britanniasse. Tõusis Vana-Rooma Kolgata mäel juudi preestrite survel risti. ainuvalitsejaks kodusõdade perioodil. Peetrus Jeesuse jünger, pani aluse Hiljem mõrvasid Caesari rahulolematud Rooma kristlaste kogudusele, Rooma I senaatorid, sest senatil ei olnud piisavalt piiskop, sümboliks võti (usuti, et tema sõnaõigust. Peale teda võimul Octavianus. kätte usaldati taevariigi võti).
Kõnemehena: retoorika- alastes traktaatides käsitleb kõnemehe printsiipe, nt dialoog ,,De oratore" (,,Kõnemehest"), veel teoseid: ,,Orator (,,Kõnemees") Filosoofilised teosed: ,,Vestlused Tusculumis", ,,Cato Vanem ehk Vanadusest", ,,Kohustustest", ,,Riigist". 33. Nimetage Julius Caesari teosed. Millest need räägivad? Kahe meie ajani säilinud ajaloo-alase teose autor. ,,Märkmed Gallia sõjast" jutustab võitlusest Gallias ning sõjaretkedest Germaaniasse ja Britanniasse. Rooma senat polnud rahul Caesari poliitikaga Gallias ja väejuht taotles õigustada oma tegevust. Püüab vältida otsest valet, ent salgab mõned seigad maha (nt ei maini õiguse rikkumist või mainib vaid vihjamisi). Endast kõneleb autor kolmandas isikus. Jutustus kulgeb rahulikus toonis, jätab esiti niivõrd objektiivse ja kiretu aruande mulje, et vaid teose sisusse süvenedes võib tabada
SUURBRITANNIA RAHVASTE KUJUNEMINE! · 10 000-3000 a eKr oli asustatud protoeuropiididega · u 2000-3000 eKr algas indoeurooplaste sissetung (indoeurooplaste laialirändamise aeg). Nad asustasid Indiast kuni Atlandi ookeanini · piktid-tuntuim hõim inglismaal · 10-6 saj eKr keltide sissetung, kellest võimsaimad olid belgid ja katuvellannid?? · Inglismaa keldistus, domineeris keldi keel ja kombed · 1 saj pKr Julius Caesar Britanniasse, roomlaste püsiasustus · romaniseerumine oli äärmiselt vähesel määral · 5 saj germaanlaste sisseränne. Anglid, saksid, jüüdid ja friisid-Anglo-Saksid · Samal ajal osad keldid rändasid mandrile tagasi Bretagne-sse (Prantsusmaa) · Germaniseerumine Britannias · Keldid ja keldi keel jäi püsima teatud piirile. Iiri keel, gaeli ehk soti keel, mänksi keel, kõmri ehk wales'I keel, korni keel (Cornwallis), bretooni keel (prants.) Bretagne'is
-1. saj. e.Kr.; Aasia vallutamine 1. saj. e.Kr.-3. saj. p.Kr.)sõlmitakse liidulepingud liit Kreeka riikidega; 3 Makedoonia sõda. 2. saj. e. Kr. Vahemere idaosa (selhulgas Anatoolia (Türgi) rannik) Pontus, Kiliikia, Süüria - provintsid 1. saj. e. Kr.; Armeenia, Juudamaa - liitlas- või vasallriigid (Egiptus). 2. saj. sõjaretked Assüüriasse, Mesopotaamiasse, Araabiasse. d) Lääne-Euroopa romanisatsioon. - Gallia (59-51)- Prantsusmaa alad, sõda keltide ja Caesari vahel - sõjaretked Britanniasse (54) ja Germaaniasse. 1. saj. e. Kr. - Rhaetia (piirkond Sveitsis), Noricum (Austria), Pannonia (Ungari). e) Ida-Euroopa romanisatsioon. Traakia, Moesia 46 p. Kr.- Balkani piirkond Daakia 101-106 p. Kr.- Rumeenia, kõig viimane vallutus- Impeerium saavutab oma suurima ulatuse. Rooma laienemine arvudes: 509 eKr: Rooma vabariik- mõnisada km2 250 eKr: u 150 000 km2, u 3 milj elanikku 2. saj pK: 50 70 milj inimest Ladina keele levikut mõjutanud faktorid: 1) Rooma riiklik korraldus:
Paternalism - isalik suhtumine, natuke kahtuslik ja umbusklik suhtumine, et meie teame paremini, mis noorte kasvatamiseks on vaja. BBC - tähekombinatsioon, mis hoolitses selle eest et see mis noortele pakutakse peab olema ka hariduslik ajaviide. Ameerika pakkus puhtalt lusti. BBC-d vihkasid enamik Briti noored. 50datel ei saanud ka Briti noored ameerika kultuuri väga kergelt kätte. Britid lõid oma muusika kultuuri, Biitlid jne. Muutus tuli 54 aastal Britanniasse tuli kommertstelevisioon. Ka 60ndatel ei saanud ameerika muusikat väga lihtsasti kätte. Kuigi tänapäeval vaadatakse BBC-d positiivse alatooniga, sest see suutis säilitada Briti oma identiteedi mingil määral. Briti majandus sõltus väga suuresti Ameerika abist. Probleemi tektias Ameerika sõdurite kohal olek sõjaväe baasides ja nende suhe kohalike inimestega. Kuigi Suur-Britannia oli tänulik majanduslikule abile siis mõne aja pärast muutus see probleemiks.
Nende majandus põhines rauatootmisele, nende sead oli äga osavad(leiutais oda noa, mis võimaldas kõva mulla enne läbi lõigata ning raudvikatiga sai heina varuda). Terast peenendatiringiaetavae käsikividega. KELDID ~10saj eKr ~6saj eKr intensiivne siseränna Läienemine käigus said nad lüüa Roomlastel 387.a eKr, ka kreeklastelt. Taganesid Ilüüriase ja Väike-Aasiaasse. Haarasid Kesk ja Lõuna-Euroopat. Briti saarele õudsid germaanlaste suurel survel belgide nime all Britanniasse katuvelaanid ROOMA VALLUTUS 43.AASTAL Rooma väed maandusid 43.aastal, keldid ja belgid osutasid vastupanu, koraldades ülestõusu. Võideti kelitide pealinn Londonumus, roomlaste väed jäid Inglismaale. Keiser Hadrianus rajas Hadrianuse valli(kindlustusvall Agricola ajal). Antonius Pius rajas uue valli. Roomlased asutasid mitmeid uusi linnu, see-eest keelt üle ei võetud. Barbarite vägede tulekul kutsuti rooma väed tagasi. GERMAANLASTE VALLUTUS 5. SAJANDI KESKEL
annaabi.ee 
